Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

diagnoositud aktiivsus-tähelepanuhäired. Raviarsti dr. Kleinbergi sissekanded digiloos 2017. ja 2019.a. On märgitud, et ravi foonil seisund püsib stabiilne, toimetulek rahuldav. Viimase kahe aasta jooksul terviseandmetes lapse seisundi ja toimetuleku osas probleeme esitatud ei ole. Koolivälise nõustamiskekuse otsuse alusel vajab laps õpet väikeklassis ja häirespetsiifilist õppemetoodikat. Kirjelduse alusel on tegemist haridusliku erivajadusega, mis lahendatakse koostöös haridussüsteemi tugispetsialistidega vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Eakohasest suuremat kõrvalabi puuet põhjustavas ulatuses hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, söömisel ja suhtlemisel terviseandmetele tuginedes ei vaja. Puudub alus puude tuvastamiseks.“ Kaebaja seaduslik esindaja vaidlustas SKA 19.07.2021 otsuse nr P26O-2021-58667 vaidemenetluses, esitades 10.08.2021 SKA-le vaide, milles taotles uue otsuse tegemist. SKA 18.08.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/21992-2 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses leitakse, et Xl puuduvad näidustused puude raskusastme tuvastamiseks ning puudega lapse toetuse mittemääramine on õiguspärane. X seaduslik esindaja Y vaidlustas Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 otsuse nr P26O-2021-58667 ja 18.08.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/1992-2 halduskohtus, taotledes otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamist asi uuesti läbi vaadata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seadusliku esindaja selgituse kohaselt Xl (edaspidi laps) tuvastati raske puue 03.11.2015 otsusega, kestvusega 3 aastat, põhjendusega: väljendunud kõne- ja kohanemishäire tõttu vajab igapäevaselt juhendamist ja järelevalvet. Esineb raske kõne- ja psüühiliste funktsioonide häire. Raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval juhendamist, järelevalvet. Samuti tuvastati raske puue 17.07.2018 otsusega, kestvusega 3 aastat, põhjendusega: raske puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni (psüühikahäire) kõrvalekalle. Eakohasest suurem kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus on põhjustatud aktiivsustähelepanuhäirest. SKA 19.07.2021 otsusega puude raskusastet ei tuvastatud. Välja on toodud otsuses puude raskusastme tuvastamise alused: „Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotluses sisalduvad andmed ning • tervise infosüsteemis sisalduvad andmed • sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti KERSTI PEDAKMÄE arvamuse“. Seejärel on võetud ühendust lapse raviarsti dr Kleinbergiga, kelle vastuvõtul on käidud lapsega 06.08.2021. Peale seda on 09.08.2021 esitatud vaie SKA-le. Dr Kleinbergi epikriisi kokkuvõttest väljavõte: „Mõõdukad toimetulekuraskused enamikes sotsiaalsetes valdkondades ja tõsised toimetulekuraskused õppimises, mis võivad põhjustada lootusetust ja stressi, keeldumist kooli minemast, ärevust, seejuures on lapsel säilinud mõned olulised sotsiaalsed suhted. X. vajab pidevat täiskasvanu poolset suunamist, juhendamist ja järelevalvet. Ise toime tulemine on pingutus, väsib ära, muutub kurvaks ja nutlikuks. X. ei kannata välja olukordi, millest ta eelnevalt ei tea. Kui väga vara rääkida siis ta unustab ära. Tahab põhjalikke selgitusi kuhu ja miks peab minema. Kõne areng vajab jätkuvalt logopeedilist abi. Tunnete ja tormleva mõttevooga toimetulek vajab regulaarset psühholoogi abi. Loovteraapia koguneva stressi juhtimiseks vajalik. Vajalik tagada rehab. tegevuste jätkumine Papaveris (psühholoog, eripedagoog ja draamateraapia), mis on olnud X. arengut toetav sh. meeldinud X.le vaatamata vajadusele ületada esmane vastumeelsus uute väljakutsete ees ja pingutada“. Puude raskusastme tuvastamise ja puudega lapse toetuse määramise taotluses on toodud ka subjektiivne nägemus X vajadustest ja hakkama saamisest. Kaebaja seaduslik esindaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti otsuses välja toodud punktid olid täidetud, arst oli täpselt kirjeldanud, milline on lapse tervislik seisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus.

18.08.2021 vaiet ei rahuldatud ja lapsel puuet ei tuvastatud ning alusdokumentideks, millele antud otsuses tugineti, on märgitud: „Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõikele 11 tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Käesoleva lõike mõistes on puudel järgmised raskusastmed: − sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; − raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; − keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Sama seaduse § 2 lõike 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Sotsiaalkaitseministri määruse 29.02.2016 nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" §-le 5 tuginedes tuvastab Sotsiaalkindlustusamet kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse 3 puutuvad andmed. Laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puhul annab arstiõppe läbinud isik talle edastatud andmete põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta. Arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse järgmist: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest.“ Eeltoodud dokumentatsiooni väljavõtetest nähtub, et iga kord lisatakse uusi aluseid, millele toetutakse puude hindamisel. Lapse seaduslik esindaja leiab, et see on tahtlik eksitamine. Antud taotlusi esitavad tavainimesed, kelle jaoks on üks lehekülg seaduslikke aluseid segadusse ajav ja eksitav. 20.12.2022 kohtuistungil sai lapse seaduslik esindaja teada, et Sotsiaalkindlustusamet on oma praktikat muutnud täpsemaks, asjakohasemaks puuete määramisel, kuid sellele asjaolule otsuses viidatud ei ole. Seega jääb tavainimesele jätkuvalt mõistetamatuks, kuidas tulenevalt praktika muutmisest toimub hindamine raskest puudest mittepuudeks. X ei saa käsitleda kui tavalist last ja ta vajab jätkuvalt stabiilselt rehabilitatsiooniteenuseid, et tema areng oleks järjepidev, mida kinnitavad ka tema raviarsti sissekanded. Tavakorras ei vajaks 13aastane laps sellises mahus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. X diagnoositi aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja ekspressiivne kõnehäire 3-aastaselt. Lisaks vajab lapse põhihooldaja (ema) tema toetamiseks ja abistamiseks lisa vaba aega/ puhkust. Laps ei ole võimeline iseseisvalt kooli minema, õppima ega öösel üksi kodus viibima. Loomulikult areneb laps tasapisi vanusega ja teatud juhtudel psüühikahäire ei takista inimese arengut. Kuid käesoleval juhul ei saa tähelepanuta jätta, et arengus on olulised mahajäämused ning nendes tuleb last järgi aidata, et lapsest kasvaks täisväärtuslik, vastutustundlik täiskasvanud inimene, mees, pereisa ja riigikaitsja ning tulevane maksumaksja. Vastustaja selgituse kohaselt SKA on kaebajal puude raskusastme tuvastamisel võtnud aluseks ekspertarst Kersti Pedakmäe arvamuse, kes on oma arvamuse andmise aluseks võtnud kaebaja taotluse, tervise infosüsteemis olevad andmed, kaebaja esitatud Innove Rajaleidja 20.04.2020 koostatud psühholoog Evelin Taela kokkuvõtte ja 12.05.2020 koolivälise

nõustamismeeskonna otsuse nr 4.1-18/1625/20. Ekspertarst Kersti Pedakmäe andis järgneva arvamuse: „Lapsel on diagnoositud aktiivsus-tähelepanuhäired. Raviarsti dr Kleinbergi sissekanded digiloos 2017. ja 2019.a. On märgitud, et ravi foonil seisund püsib stabiilne, toimetulek rahuldav. Viimase kahe aasta jooksul terviseandmetes lapse seisundi ja toimetuleku osas probleeme esitatud ei ole. Koolivälise nõustamiskeskuse otsuse alusel vajab laps õpet väikeklassis ja häirespetsiifilist õppemetoodikat. Kirjelduse alusel on tegemist haridusliku erivajadusega, mis lahendatakse koostöös haridussüsteemi tugispetsialistidega vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Eakohasest suuremat kõrvalabi puuet põhjustavas ulatuses hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, söömisel ja suhtlemisel terviseandmetele tuginedes ei vaja. Puudub alus puude tuvastamiseks.“ Kuna kaebaja esitas vastustaja otsuse peale vaide, siis pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarst Reet Talilt, kes asus kokkuvõtlikult seisukohale, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal eakohasest suuremat kõrvalabi ja juhendamise vajadust määras, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja väitel asjaolu, et kaebajal on varasemalt puude raskusaste tuvastatud ei loo õigustatud ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka edaspidi. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis 319-2182 selgitanud, et puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on vastustaja otsusega tuvastatud puude raskusaste kuni 31.08.2021, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks. Terviseandmetest ja muudest esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja vaimne areng on eakohane ja terviseandmetes on märgitud, et ravi foonil kaebaja seisund püsib stabiilne ning tema toimetulek on rahuldav. Viimase kahe aasta jooksul terviseandmetes kaebaja seisundi ja toimetuleku osas nii ulatuslikke probleeme esitatud ei ole, mis tingiks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamise. Koolivälise nõustamiskeskuse otsuse alusel vajab kaebaja õpet väikeklassis ja häirespetsiifilist õppemetoodikat. Käesoleval juhul on tegemist haridusliku erivajadusega, mis lahendatakse koostöös haridussüsteemi tugispetsialistidega vastavalt Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lg 2 järgi tagatakse vajaduse korral õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Seega antud kaebaja viidatud logopeedi ja psühholoogi teenuse osutamise tagamine on kooli kohustus. Kaebaja viidatud abivajaduse peabki katma kool ning puude raskusastme tuvastamine ei kõrvalda seda abivajadust. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme tuvastamine ei ole eelduseks tugiisiku taotlemisele ja tugiisiku määramisele. Sotsiaalhoolelkande seaduse § 23-s ei ole sätestatud nõuet, et puude raskusaste peaks olema tuvastatud, et saada tugiisiku teenust. Riigikohus on asjas nr 5-18-7 leidnud, et KOV peab hindama KOV-i poole pöördunud isiku abivajadust ning osutama talle vajaminevat abi, seadmata teenuse saamisele täiendavaid piiranguid, mida SHS ette ei näe. Isikule tugiisiku võimaldamise välistamine põhjusel, et isikul pole tuvastatud puude raskusastet, on õigusvastane. Vajadus eriarste ja perearsti külastada ning igasuvine läbivaatus ja analüüside tegemine ning ravimite võtmine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Viidatud 06.08.2021 sissekannet on vastustaja ekspertiis arvesse võtnud (Reet Tali arvamus). Kaebaja seadusliku esindaja väide, et alati peab olema valmis koheselt reageerima, et lapse juurde minna, on tõene iga lapse puhul, sest kunagi ei tea, millal võib midagi lapsega juhtuda ning lapsevanemad peavadki olema igal hetkel valmis lapse suhtes reageerima, kui mingid lapsega seonduvad negatiivsed sündmused toimuvad. Teine külg antud väite puhul on see, et valmisolek ja reaalne reageerimise vajadus on kaks eri asja. Kui reageerida on vaja olnud aeg-ajalt, siis järelikult ei ole see vähemalt korra iganädalaselt realiseeruv vajadus. Samuti selgitab vastustaja, et taolisi ärritussituatsioone esineks sagedamini, siis oleks sellele ka digiloos rohkem tähelepanu pööratud,

kui lihtsalt ära mainimine. Kui see on ATH käitumismustrist tingitud, siis ravi foonil võib eeldada, et need juhtumid on harvad. Vastustaja toob välja, et kaebaja rehabilitatsiooniplaani D-osas on punktis 5 selgitatud, et „Xe toimetulek on liikunud paremuse suunas vaadeldava rehabilitatsiooniperioodi jooksul, viimasel õppeaastal ei ole olnud lapse käitumises ja suhtumises suuri tagasilangusi, kuid aeg-ajalt on siiski esinenud konfliktseid situatsioone koolis, kus ei suudeta last maha rahustada ja lapsevanem peab töölt viivitamatult lahkuma, lapse juurde minema, kuna suudab ainsana Xt rahustada.“ Seega järeldub siit, et lapse seisund on läinud varasemaga võrreldes paremaks, kuna toimetuleku paremuse suunas liikumist on rehabilitatsiooniperioodi jooksul täheldatud ja viimasel õppeaastal ei ole kaebaja käitumises ja suhtumises suuri tagasilangusi olnud. Aeg-ajalt konfliktsete situatsioonide esinemine, kus last ei suudeta ilma lapsevanemata maha rahustada, ei ole regulaarne vähemalt kord nädalas osutatav kõrvalabi, mis oleks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamise aluseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil menetlusosaliste suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud kirjalikke tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale on alust määrata puuderaskusaste ning kas vaidlustatud otsus, millega ei tuvastatud alaealisel Xil puuderaskusastet, ei määratud puudega lapse toetust ning ei väljastatud puudega isiku kaarti, on õiguspärane või mitte. Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse, millega jäeti vaie rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 kohaselt halduskohtu pädevuses on kontrollida kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust. Kohus kontrollib vastavalt oma pädevusele kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, samas kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Halduskohus ei ole pädev sisuliselt otsustama, kas ja milline puude raskusaste kaebajal peaks olema. Kohus ei saa ka sisuliselt ümber hinnata ekspertarvamustes esitatud meditsiinilisi hinnanguid, kuna see on spetsiifiline valdkond, mis vajab meditsiinilisi eriteadmisi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 11 alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav raske või keskmine puude raskusaste. Puudel on järgmised raskusastmed: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni art 1 lg 2 järgi hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline

füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Vastustaja kaebajal puude raskusastet ei tuvastanud. Eelnevalt on kaebajal kahel korral tuvastatud raske puue: esimest korda põhjendusega, et väljendunud kõne- ja kohanemishäire tõttu vajab alaealine laps, kellel esineb ka kõne- ja psüühiliste funktsioonide häire, igapäevaselt juhendamist ja järelevalvet. Teisel korral põhjendusega, et alaealisel lapsel esineb raske puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni (psüühikahäire) kõrvalekalle ning ta vajab eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, mille vajadus on tingitud aktiivsustähelepanuhäirest. Kohtuistungil lapse ema selgitas, et tema poja seisund ajaga ei ole paremaks läinud. Laps vajab endiselt kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, mida on kinnitanud ka tema raviarst. Kohus leiab, et SKA ei ole piisavalt põhjendanud, miks kõrvalabi vajadus puude raskusastme tuvastamisele vastavas määras praegusel juhul puudub ning on välistatud lapsele nt keskmise puude määramine. Kaebaja ema selgitas kohtuistungil, et tema poja olukord on ajaga pigem halvenenud kui paranenud ning ta jätkuvalt vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Seda on kinnitanud ka lapse raviarst dr Anne Kleinberg, kelle juures on käidud vastuvõtul 06.08.2021 (ambulatoorse epikriisiga võis vaidemenetluse ajal tutvuda). Raviarst/eriarst dr A. Kleinbergi (kes on hästi kursis oma patsiendi seisundiga) koostatud ambulatoorses epikriisis muuhulgas märgitakse, et X vajab pidevat täiskasvanu poolset suunamist, juhendamist ja järelevalvet. Samuti raviarsti hinnangul kõne areng vajab jätkuvalt logopeedilist abi. Samuti vajab X regulaarset psühholoogi abi. Raviarst on ambulatoorses epikriisis kirjeldanud, milline on lapse tervislik seisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Samuti on ambulatoorses epikriisis märgitud lapse diagnoosid (F90.0 aktiivsus-ja tähelepanuhäire ning F80.1 ekspressiivne kõnehäire). Raviarsti hinnangul tuleb lapsele tagada ka rehabiliteerimistegevuste jätkumine Papaveris (psühholoog, eripedagoog, draamateraapia). ATH med. Ravi lapsel jätkub (regulaarne). Kohus märgib, et vastustaja ei ole kaevatavas otsuses lahti kirjutanud, miks kaebaja enam ei vaja regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (keskmine puude raskusaste). Kohus nõustub kaebaja seadusliku esindajaga, et tema kui tavainimese jaoks on pelgalt seaduslike aluste loetelu segadusse ajav ja eksitav. Kaebaja ema jaoks on jätkuvalt mõistetamatu, kuidas tulenevalt praktika muutmisest toimub hindamine raskest puudest mittepuudeks. Kaebaja ema väitel tema alaealist poega ei saa käsitleda kui tavalist last ning ta vajab stabiilselt rehabilitatsiooniteenuseid, et lapse areng oleks järjepidev, mida kinnitavad ka ambulatoorse epikriisi sissekanded. Kohus nõustub, et tavakorras ei vajaks 13-aastane (taotluse esitamise ajal 12-aastane) laps sellises mahus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning ekspressiivne kõnehäire juba 3-aastaselt ja need diagnoosid ei ole ajaga muutunud. Kaebaja ema kinnitusel tema poeg ei ole võimeline iseseisvalt kooli minema, õppima, öösel üksi kodus viibima jms ning tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et lapse arengus on toimunud olulised mahajäämused, milles last tuleb järgi aidata. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem tema eakohasest abivajadusest. Vastustaja selgituse kohaselt Sotsiaalkindlustusametis on puude raskusastme tuvastamine dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsetele terviseandmetele, mille alusel annab ekspertarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas taotleja (antud juhul laps) vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt tehtud objektiviseerivad uuringud ja isiku läbivaatus (sh diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid), mida ekspertarst hindab ekspertiisi läbiviimisel. Vastustaja leiab, et asjaolu, et kaebajal on varasemalt tuvastatud raske puudeaste, ei loo õigustatud ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka edaspidi. Vastustaja väidab, et terviseandmetest ja

muudest esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja vaimne areng on eakohane ning terviseandmetes on märgitud, et ravi foonil kaebaja seisund püsib stabiilne ning tema toimetulek on rahuldav. Viimase kahe aasta jooksul terviseandmetes kaebaja seisundi ja toimetuleku osas nii ulatuslikke probleeme esitatud ei ole, mis tingiks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamise. Koolivälise nõustamiskeskuse otsuse alusel vajab kaebaja õpet väikeklassis ja häirespetsiifilist õppemetoodikat. Vastustaja leiab, et aeg-ajalt konfliktsete situatsioonide esinemine, kus last ei suudeta ilma lapsevanemata maha rahustada, ei ole regulaarne vähemalt kord nädalas osutatav kõrvalabi, mis oleks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamise aluseks. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist haridusliku erivajadusega, mis lahendatakse koostöös haridussüsteemi tugispetsialistidega vastavalt Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusele. Kohus siinkohal osutab, et kaebaja raviarsti koostatud epikriisi põhjal ei saa järeldada, et tegemist oleks üksnes haridusliku erivajadusega. 06.08.2021 epikriisi sissekande kohaselt laps vajab pidevat täiskasvanu poolset suunamist, juhendamist ja järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et isikule negatiivses haldusaktis tuleb lahti kirjutada (arvestades asjaoluga, et isikul puuduvad meditsiinilised eriteadmised), mis sai määravaks puude mittetuvastamise otsustamisel olukorras, kus pärast kahel korral lapsel raske, mitte keskmise, puude raskusastme tuvastamist puude raskusastet enam ei tuvastatud. Kaebaja seaduslikule esindajale peab negatiivses haldusaktis arusaadavalt selgitama nii olulise muudatuse vajadust, antud juhul jäi see aspekt lapse emale arusaamatuks, mida ta kinnitas kohtule. Vaidlustatud otsuses on küll viidatud erinevatele sätetele, millele on tuginetud, kuid sisulised põhjendused puude raskusastme mittetuvastamise kohta on ebapiisavad. Üksnes õigusnormidele viitamisest ja nende tsiteerimisest ei piisa haldusakti põhjendamiseks, mis peab oma sisult olema selge ja arusaadav eelkõige haldusakti adressaadile, kellel puuduvad meditsiinilised eriteadmised. Kohtu hinnangul isikule, kellel puuduvad meditsiinilised eriteadmised, tuleb temale suunatud haldusaktis arusaadavalt selgitada, miks tema lapsele eelnevalt kaks korda määratud raske puue on ära langenud ning talle ei ole puude raskusastet üldse määratud, mis tähendab, et laps enam ei vaja kõrvalabi, juhendamist ega järelevalvet sellisel määral, mis võimaldaks tuvastada temal vähemalt keskmise puudeastme. Kohtu hinnangul kaevatav haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud ning ei ole selge ja arusaadav selle adressaadile. Haldusakti sisust peab selle adressaadile selguma, mis tingis lapsel raske puude raskusastme äralangemise ja puude raskusastme mittetuvastamise. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebus on põhjendatud ning vaidlustatud otsus ja sellest tulenevalt ka vaideotsus tuleb tühistada ning kohustada vastustajat asi uuesti läbi vaadata.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.