X kaebus Tartu Vangla vastu koroonaviirusesse nakatumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X korduvalt esitatud dokumendid (dtl 110-154). Jätta X kaebus rahuldamata. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. veebruaril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale kahjunõude, mis registreeriti 21. märtsil 2022 numbriga 1-13/79-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 13-16). Kahjunõude kohaselt tuvastati kaebajal 25. oktoobril 2021. a võetud PCR-testiga nakatumine SARS-CoV-2 viirusesse. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla ametnikud on oma süülise tegevusega/tegevusetusega põhjustanud talle tervise kahjustamise ja seadnud ohtu tema elu, mistõttu ta nõuab tervisekahju hüvitamist summas 5000 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 24. mai 2022. a otsusega nr 1-13/79-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 17-22). Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole haigestunud vangla õigusvastase ja süülise tegevuse vahetu tagajärjena. Tartu Vangla võttis viiruse leviku tõkestamiseks tarvitusele asjakohased abinõud ja vangla ei olnud tegevusetu.
3.Kaebaja esitas 29. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (dtl 1-4). Kaebaja põhjendas, et ta nakatus Tartu Vangla ametnike tegevuse ja tegevusetuse tõttu COVID-19 viirusesse ning sellega põhjustati talle tervisekahjustus. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 5-7).
4.Tartu Halduskohus võttis 7. juuni 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning kaebajat esitama seisukoha asja läbivaatamise vormi osas (dtl 23-25). Kohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata, kuna kaebus on riigilõivuvaba.
5.Kaebaja esitas 12. juunil 2022 vastuse kohtumäärusele ning taotluse tõendite kogumiseks (dtl 26-29).
6.Tartu Vangla esitas 7. juulil 2022 vastuse kaebusele (dtl 60-65).
7.Vastusena kohtunõudele täpsustas kaebaja 3. oktoobril 2022, milliste tõendite kogumist ta soovib (dtl 69-71).
8.Tartu Halduskohus kohustas 7. oktoobri 2022. a kohtunõudega vastustajat esitama kaebaja poolt viidatud Tartu Vangla dokumendid ning teada andma, kas vastustajal on seoses loenduste läbiviimisega kohtule esitada videosalvestisi (dtl 74-75).
9.Vastusena 7. oktoobri 2022. a kohtunõudele edastas Tartu Vangla 17. oktoobril 2022 soovitud dokumendid ning palus kuulutada vastuse lisadena 1-5 (kaaskinnipeetavate pöördumised ja neile antud vastused) esitatud dokumentide osas kohtumenetlus kinniseks ja kohtule edastatud dokumente kaebajale ja kolmandatele isikutele mitte näidata (dtl 77-93). Ka märkis vastustaja, et kuivõrd Tartu Vanglal ei ole võimalik kohtule esitada videosalvestisi loenduste teostamise kohta, esitab vastustaja vastuses toodud selgituste kinnituseks üksuse juhi Kristina Heeringu 17. oktoobri 2022. a e-kirja, mis kinnitab loenduste teostamist Tartu Vangla 7. juuli 2022. a vastuses kirjeldatud viisil.
10.Tartu Halduskohus otsustas 22. novembri 2022. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks
3-22-1197 kohtukantselei kaudu 24. jaanuaril 2023 (dtl 94-98). Seejuures lahendas kohus tõendite kogumisega seotud küsimused ja tagastas vastustajale 17. oktoobri 2022. a vastuse lisad 1-5.
11.Vastustaja esitas 2. detsembril 2022 täiendavad selgitused ja täiendava tõendi (dtl 100103).
12.Kaebaja esitas 4. detsembril 2022 taotluse riigi õigusabi saamiseks (dtl 105-107). Lisaks esitas kaebaja taotluse, milles soovis kohtuasja ennistamist (dtl 104). Samuti esitas kaebaja täiendavad dokumendid (dtl 108-155).
13.Tartu Halduskohus jättis 5. detsembri 2022. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) (dtl 158-161). Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse asja arutamise uuendamiseks (resolutsiooni p 2).
14.Kaebaja esitas 18. detsembril 2022 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2022. a määruse peale (dtl 170-171). Tartu Ringkonnakohus tagastas 20. detsembri 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2022. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale ja jättis kaebaja taotluse täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata (dtl 173-174).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt koroonaviirusesse nakatumisega, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.Kaebaja põdes 27. oktoobrist kuni 8. novembrini 2021. a koroonat. Kaebaja on seisukohal, et haigust levitati vanglas juhtkonna poolt.
2.Ühes sektoris jäi kambris kinnipeetav haigeks, ta viidi karantiiniosakonda, kuid teine kinnipeetav jalutas sektoris edasi, levitades haigust. Ka jagati osade valvurite poolt esmalt haigetele rohte ja nendesamade kinnastega anti pärast ka tervetele rohtusid.
3.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kohaselt peab riik kaitsma inimest ka kõigist teistest inimestest lähtuva terviseohu eest.
4.Vangla ei teinud piisava tihedusega valvurite tervisliku seisundi kontrolli, sest valvuritest on nagunii puudus. Vangla läks teadlikult teed mööda, et kõik nakatuksid, et saada selle kaudu karjaimmuunsus. Inimkatseid ei tohi teha. Seega eksperimenteeriti, pannes ohtu kinnipeetavate tervise ja isegi elud.
5.Lähikontaktsed valvurid ei läinud eneseisolatsiooni; paigutused tehti nagu jumal juhatab; korjati kokku desinfitseerimisvahendid, arvates, et vangid joovad neid; kõik otsiti läbi samade kinnastega; vange tõsteti kambrist kambrisse, et viirust kiiremini levitada; COVID-19 positiivne viidi karantiini, tema kambrikaaslane jalutas kaks päeva sektoris edasi ja siis pandi ka tema karantiini.
6.Kaebajal on peale nakatumist pidev väsimus, kuumahood, higistamine. Samuti on süvenenud probleem jalgadega.
7.Olukorras, kus inimesel puuduvad igasugused vahendid ja võimalused enda kaitsmiseks oma parimate arusaamade järgi, ning kaitset teostab riik sunnivahendite kehtestamisega, on faktilise haigestumise puhul tegemist otsese tahtlusega.
8.Kaebaja ei käinud kokkusaamistel, koolis, tööl, jalutamas, spordisaalis. Kaebaja käis läbi üksikute kinnipeetavatega. Kaebaja ei käinud ka mujal sektorist väljas.
3-22-1197
16.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
1.Vastab tõele, et kaebaja haigestus vanglas viibides COVID-19 haigusesse ja
27.oktoobril 2021. a teavitati teda PCR-testi positiivsest tulemusest. Tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt loeti 5. novembril 2021. a kaebaja tervenenuks ja tema isolatsioon lõppes 5. novembril 2021. a.
2.Tartu Vanglale ei ole teada, kuidas või mil viisil kaebaja nakatus. Menetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi sellist tõendit, millest võiks järeldada, et kaebaja haigestus vangla hooletu või tahtliku tegevuse tulemusel ning et vanglal oleks suurema hoolsuse korral võimalik sellist haigestumist ära hoida. Arvestades asjaoluga, et isik võib ka enese teadmata ja tahtmata viirust levitada ning vangla võttis tarvitusele piisavad abinõud viiruse vanglasse leviku tõkestamiseks ja vanglasiseseks levimiseks, siis ei ole menetluse raames vangla süüline käitumine tõendamist leidnud.
3.Viiruse leviku tõkestamiseks kohaldati Tartu Vangla direktori 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 vanglasse sisenevatele külastajatele piiranguid. Vangla piiras vaktsineerimata külastajate sisenemist vahetut kontakti nõudvatele kokkusaamistele (ehk pikaajalised kokkusaamised ja klaasiga eraldamata lühiajalised kokkusaamised) lubades vanglasse siseneda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud isikutel. Sellistele kokkusaamistele lubati vaktsineerimata isikut ainult juhul, kui vaktsineerimine ei olnud neile tervise tõttu lubatud ja nad esitasid sellekohase arstitõendi. Sel juhul lubati isik vanglasse ka negatiivse PCR-testi või RTD-testi alusel. Kuivõrd 8. oktoobril 2021. a avastati siiski haigestumisi nii kinnipeetavate kui ka ametnike seas, siis vangla direktori
12.oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/122 seati kõigile vanglas viibivatele kinnipeetavatele vangla väljastatud kaitsemaski kandmise kohustus liikumisel väljaspool elukambrit. Vangla direktori 26. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/129 seati täiendavaid piiranguid vanglasse saabuvatele külastajatele ja nimetatud käskkirjaga ei lubatud vaktsineerimata külastajatel ka lühiajalisteks kokkusaamisteks vanglasse siseneda.
4.Enne 3. novembrit 2021. a tuli kõik vaktsineerimata kinni peetavad isikud paigutada eraldi osakonda või tagada samas eluosakonnas erinev lahtiolekuaeg selliselt, et vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavad omavahel kokku ei puutu. Iga eluosakonna trelluste juures olid desinfitseerimisvahend ja osakonda sisenevad ja sealt väljuvad kinnipeetavad said desinfitseerimisvahendit kasutada. Loendusi viidi läbi esmalt tavakambrites. Alles seejärel kambrites, kus oli COVID-19 oht või selle tõttu isoleeritud kinnipeetavad. Kõik esmased kinni peetavad isikud kontrolliti koheselt saatebussi paigutamisel puutevaba termomeetriga ja vajadusel kasutati meditsiinilisi kaitsevahendeid ning saatebuss desinfitseeriti peale etapeerimist. Kõigi haigustunnustega, vanglasse vastu võetud, lähikontaktseks hinnatud ja välismaalt vastu võetud, välja arvatud vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud kinni peetavad isikute jaoks loodi isolatsiooniosakond ning kahtluse korral paigutati kinni peetav isik isolatsiooniosakonda peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni. Kehtiva EL COVID-19 tõendita lähikontaktsed ja haigustunnustega kinni peetavad isikud võis jätta kuni positiivse proovi andmiseni samasse kambrisse isolatsiooni, kuid samas kambris viibiv haigustunnusteta kinni peetav isik tuli paigutada eraldi. Kambri ukse kõrvale pandi hoiatussilt „STOPP! COVID-19 OHT!“ ja märk „Bioloogiline oht“. Kambri ukse avamisel ja läbi toiduluugi suhtlemisel tuli järgida samu hügieeni ja isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid, mis oli kehtestatud isolatsiooniosakonnas.
5.Vangla igapäevaseks toimimiseks on vajalik teatud hulga ametnike kohalolek vanglas. Ilma tööl olevate ametniketa ei ole võimalik korraldada kinnipeetavate järelevalvet,
3-22-1197
toitlustamist, helistamise võimaldamist eluosakondade lukustatuse korral jms igapäevaseid vajalikke toiminguid. Seetõttu on ilmne, et vangla ei saanud välistada kinnipeetavate absoluutselt kõiki kontakte ametnikega. Vangla võttis siiski tarvitusele eesmärgipäraseid, kuid isikuid võimalikult vähe koormavad abinõud takistamaks viiruse levikut, arvestades sealjuures ka isikute vaktsineeritust. Kuivõrd on selge, et ka vaktsineeritud isikud võivad haigestuda ja viirust edasi anda seda ise teadmata, siis ei saa vangla kuidagi täielikult välistada võimalikku nakatumist. Siiski on vangla võtnud tarvitusele abinõud vältimaks nakatumisvõimalusi püüdes kinnipeetavate (eelkõige vaktsineeritud kinnipeetavate) õigusi ja vabadusi võimalikult vähe piirata. Asjaolu, et kaebaja ei pea tarvitusele võetud abinõusid piisavaks, ei anna veel alust järeldada, et vangla oleks õigusvastaselt ja süüliselt tegevusetu. Viiruse leviku tõkestamiseks kontrolliti kõiki vangla isikupääsla kaudu sisenejaid puutevaba termomeetriga ning palaviku kahtluse korral või köha või muude viirusnakkuse sümptomite korral isikut vanglasse ei lubatud ning inimesel soovitati minna koju ennast ravima ja pöörduda perearsti poole. Vajaduse korral konsulteeriti sümptomite osas meditsiiniosakonnaga. Ka ametnikel oli kinnipeetavatega kokkupuutel kohustus kanda vangla siseterritooriumil maski ja desinfitseerida käsi. Vangla testis pisteliselt ametnike COVID-19 suhtes juhuvalimi alusel. Võimalusel tuli ametnikel hoida vähemalt kahemeetrist distantsi ja võõrastesse tööruumidesse lubati siseneda üksnes hädavajadusel. Ametnike toitlustamine sööklas lõpetati ja sööklast oli võimalik toitu ainult kaasa osta. Enne vangla kööki ja sööklasse sisenemist pidi igaüks käed desinfitseerima. Rangemad meetmed kehtestati isolatsiooniosakonnas paiknevate kinnipeetavatega kokkupuudetele. Vastab tõele, et 31. jaanuaril 2022. a esitas kaebaja vanglale pöördumise nr 2-3/317-1, milles viitas sellele, et on olnud juhuseid, kus haigetele antakse enne ravimeid ja viiakse läbi loendus ning alles seejärel tervetele. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele
18.veebruaril 2022. a (vastuskiri nr 2-3/317-2) ja selgitas, et ravimite jagamise kord kontrollitakse üle ja vajadusel juhitakse ametnike tähelepanu. Vangla töökorralduse kohaselt tuli esmalt läbi viia loendus kambrites, kus paiknesid terved kinnipeetavad. Seejärel viidi loendus läbi COVID-19 ohuga kambrites ning alles seejärel kambrites, kus paiknesid haigestunud kinnipeetavad. COVID-19 haigestunute kambritesse siseneti ainult äärmisel vajadusel ning loendusi viidi läbi toiduluugi kaudu. Sellist praktikat vangla oma töökorralduses ka järgis. Kaebaja viitab küll teistsugusele järjekorrale, kuid tema väited on jäänud sedavõrd üldsõnaliseks, et vanglal on keeruline neid kontrollida. Ravimi karbid on tõesti sama käru peal, kuid ravimite jagamise ajal ei anta ravimikarpi kinnipeetava kätte. Ametnik kallutab ravimikarbist ravimid kinnipeetava käele ja ise oma käega ravimeid ei puutu. Seega ei saa ravimite jagamise ajal toimuda sellist kokkupuudet, millest võiks kahtlusteta järeldada viiruse edasikandumist teistesse kambritesse. Ka oli ametnikel ravimikäru peal olemas desinfitseerimisvahend, mida oli võimalik kinnaste puhastamiseks kasutada. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kaebaja sellistele asjaoludele ei viidanud ega tuginenud, mistõttu ei ole neid ka kohtueelses menetluses kontrollitud ega neile hinnangut antud. Kuivõrd isik saab kohtusse pöörduda üksnes nende asjaolude pinnalt, mille osas on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja sellisele asjaoludele kaebaja kahju hüvitamise taotluses ei viidanud, ei ole sellise asjaolu osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja sellisele asjaolule tuginemine kohtumenetluses ei ole lubatav. 2021. a sügisel ei olnud Terviseameti soovituste ja suuniste kohaselt vaktsineeritud lähikontaktse isiku eneseisolatsiooni jäämine nõutav. 2021. a sügiseks oli üle 90% kõigist vanglas töötavatest teenistujatest vaktsineeritud, mistõttu Terviseameti juhistest
3-22-1197 lähtuvalt ei olnud lähikontaktsetel ametnikel eneseisolatsioonikohustust. Kuna selline kohustus puudus, ei ole alust selles osas pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Vangla on piisaval määral võtnud tarvitusele abinõusid ametnike suhtes. Igal korral vanglasse sisenedes kontrolliti ametnike temperatuuri ja haigustunnustega isikut vanglasse ei lubatud. Haigustunnusega isikule tuli anda viivitamatult kaitsemask ning paluda desinfitseerida käed. Samuti tuli desinfitseerida pinnad, millega haiguskahtlusega isik kokku puutus. Haigussümptomite ilmnemisel tuli ametnikel teha kiirtest ja kui see osutus positiivseks, siis ka haigestumise tuvastamiseks PCR-test. Viiruse leviku suurenemisel viidi läbi ka nn laustestimisi ehk testiti kõiki ametnike ja töötajaid. Võimalusel tuli ametnikel hoida vähemalt kahemeetrist distantsi ja võõrastesse tööruumidesse lubati siseneda üksnes hädavajadusel. Maksimaalselt piirati ametnike üksusevahelist liikumist, et piirata vanglas viiruse võimalikku eluosakondade vahelist levikut. Nakkushaige või nakkuskahtlase kinnipeetavaga kokku puutuvate vanglateenistujate arv hoiti minimaalsena. Vastavalt töö iseloomule võimaldati ametnikele kinnipeetavatega kontaktide vähendamiseks ka kaugtööl töötamise võimalust. Töötajate sööklas lõpetati ametnike toitlustamine ja sööklast oli võimalik toitu ainult kaasa osta. Rangemad reeglid kehtestati isolatsiooniosakonnas paiknevate kinnipeetavatega kokkupuudele.
10.Tartu Vangla vahetas tõesti välja kinnipeetavate kasutuses olevad desinfitseerimisvahendid alkoholivabade desinfitseerimisvahendite vastu. See aga ei tähenda, et desinfitseerimisvahendid oleksid puudunud. Viirusest hoidumise esmaseks abinõuks on ikkagi korralik käte hügieen (käte pesu sooja vee ja seebiga). Vajaduse korral võib kasutada ka desinfitseerimisvahendit. Sarnaselt on ka Terviseamet andnud soovitusi viirusest hoidumiseks.
11.Kuivõrd vanglale ei ole teada konkreetseid ametnikke ega juhtumeid, mil kinnaste vahetamise või desinfitseerimise kohustust rikuti, ei ole tõsikindlat kinnitust leidnud vangla õigusvastane tegevus. Ei ole siiski tõenäoline, et ametnikele ei olnud selline kohustus teada ja nad seda ei täitnud. Isegi juhul, kui ametnikud kinnaste vahetamise või desinfitseerimise kohustuse vastu eksisid, ei ole praegusel juhul alust kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. On selge, et kaebaja haigestus 2021. a sügisel COVID-19 haigusesse. Kuidas või mil viisil sai kaebaja COVID-19 nakkuse ja haigestus, ei ole Tartu Vanglale siiski teada. 2021. a sügisel oli Tartu Vanglas tõsine viiruse levik ja haigestumist tuvastati nii ametnike kui ka kinnipeetavate hulgas.
12.Kaebaja heidab ette, et kinnipeetavaid paigutati kambrist kambrisse, et viirust levitada. Vastab tõele, et teatud juhtudel tuleb isikuid vanglas kambrite vahel ümber paigutada. Siiski ei tehta ümberpaigutusi ilma ühegi põhjuseta ja kindlasti mitte viiruse levitamise eesmärgil. Kaebaja selline järeldus on meelevaldne. Ka ei ole kaebaja viidanud ühelegi konkreetsele juhtumile, mil teda enne COVID-19 haigusesse haigestumist oleks põhjendamatult ümber paigutatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Kohtu menetluses on kaebaja mittevaralise kahju hüvitise nõue seoses vangla süül koroonaviirusesse nakatumisega. Kaebaja on seisukohal, et haigust levitati vangla juhtkonna poolt. Vangla läks teadlikult teed mööda, et kõik nakatuksid ning et tekiks karjaimmuunsus. Haigestunud kinnipeetava kambrikaaslasel lubati sektoris edasi jalutada; valvurid jagasid esmalt rohtusid haigetele kinnipeetavatele ja siis nende samade kinnastega ka tervetele kinnipeetavatele; vangla ei teinud valvuritele piisava tihedusega tervisliku seisundi kontrolle; lähikondsed valvurid ei läinud eneseisolatsiooni; desinfitseerimise vahendid korjati kokku; kõik
3-22-1197 otsiti läbi samade kinnastega; kinnipeetavaid tõsteti kambrist kambrisse, et viirust kiiremini levitada. Kaebaja peab õiglaseks hüvitiseks 5000 eurot.
18.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub üldjoontes Tartu Vangla seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
19.Esmalt märgib kohus, et ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses viidanud ravimite jagamise korrale, siis ei ole tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja sellisele asjaolule tuginemine kohtumenetluses ei ole lubatav. Riigikohus on 9. märtsi 2022. a määruses asjas nr 3-21-712 p-des 17 ja 18 selgitanud, et kaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse muutmisega (HKMS § 49 lg 1). Muudel juhtudel ei loeta kaebuses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 1). Seega võib kaebaja vaidluse eseme piires esitada kõiki väiteid, mis tema hinnangul kaebuses esitatud nõude lahendamist mõjutavad. Ka juhul, kui kaebaja oleks esitanud vaidluse all olnud argumendid pärast kaebuse esitamist, ei oleks tegemist olnud kaebuse aluse muutmisega, sest need väited üksnes toetavad kaebuse põhiväidet, et vangla kahjustas eraldatud lukustatud kambris hoidmisega õigusvastaselt kaebaja tervist ning tekitas talle mittevaralist kahju, mille eest tuleb välja mõista kaebuses nõutud hüvitis (HKMS § 49 lg 3 p 1). Ka praegusel juhul on kaebaja argumendid seotud kokkuvõttes sellega, et vangla on oma tegevuse ja tegevusetusega põhjustanud kaebaja koroonaviirusesse nakatumise.
20.PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
21.Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus kaebaja nakatumise võimaluste vähendamisel. Kuivõrd avaliku võimu kandja tegevus oli õiguspärane, ei pea kohus vajalikuks peatuda muudel kahju hüvitamise eeldustel.
3-22-1197
22.Kohus selgitab, et vangistusseadus (VangS) ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse tõrjumise eesmärgil. Sellele vaatamata oli vanglal üldine hoolsuskohustus oma töökorralduses vastavaid abinõusid rakendada. Seda on vangla ka teinud.
23.Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17 lg 3 p-d 1 ja 2 sätestavad, et Justiitsministeerium korraldab kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele. Säte kehtib praegu ja kehtis kaebaja nakatumise ajal samas sõnastuses.
24.Tartu Vangla direktor, tuginedes olemasolevale teabele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku kohta ja sellest tingitud massilise nakatumise ohu suurenemisega Tartu Vanglas, otsustas 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 kohaldada alates 16. augustist 2021. a nakkusohutuse tagamiseks ning selle kontrolli võimaldamiseks VangS § 72 lg 11 alusel vanglas viibimise keeldu vangidega lühi- ja pikaajalistele kokkusaamisele tulijatele (külastajatele) ja kehtestada tingimused, mille täitmisel külastaja vanglasse lubatakse (dtl 3539). Käskkirja põhjendustest nähtub, et seoses nakatumiste arvu tõusuga on ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uusi piiranguid avalikus ruumis liikujatele. Juba üksiku nakatunud isiku sattumine vanglasse vallandab suure tõenäosusega viirusepuhangu, millele viiruse peiteaja tõttu ei ole võimalik kiiresti reageerida ja suuremat nakatumiste arvu ära hoida.
25.Samuti nähtub asja materjalidest, et Tartu Vangla direktor otsustas 12. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/122 kohustada alates 11. oktoobrist 2021. a kõiki Tartu Vanglas viibivaid kinni peetavaid isikuid (sh vaktsineeritud kinni peetavaid isikuid ja avavanglas paiknevaid kinnipeetavaid) kandma vangla poolt väljastatud kaitsemaski ametnike sisenemisel kambrisse ja kinni peetavate isikute liikumisel väljaspool kambrit (dtl 40-43). Käskkirjas on põhjendatud, et kuivõrd haigestunute seas on ka vaktsineeritud isikuid, siis tuleb vanglal astuda täiendavaid samme viiruse leviku tõkestamiseks. Kuigi käesoleval ajal olemasoleva teabe kohaselt on ainukeseks tõhusaks nakkusohu vähendamise vahendiks peetud vaktsineerimist viiruse vastu, ei taga vaktsineerimine siiski absoluutset kaitset nakatumise eest. Kaitsemaski kandmise kohustuse panemine kõigile kinni peetavatele isikutele (sh ka vaktsineeritud kinni peetavatele isikutele) on käesoleval ajal olemasolevat teavet arvestades proportsionaalne ja isikuid kõige vähem koormavam abinõu nakkuse võimaliku leviku takistamiseks. Sellise abinõu kohaldamisel on võimalik kinni peetavatel isikutel, kes ei ole haigestunud ega isolatsiooni paigutatud, jätkata taasühiskonnastavates tegevustes osalemist ja töötamist.
26.Lisaks on Tartu Vangla direktor otsustanud 26. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/129 kohaldada nakkusohutuse tagamiseks ning selle kontrolli võimaldamiseks vanglas viibimise keeldu vangidega lühi- ja pikaajalistele kokkusaamisele tulijatele (külastajatele) ja kehtestada täiendavad tingimused, mille täitmisel külastaja vanglasse lubatakse (dtl 44-49). Käskkirjas on selgitatud, et õigusselguse ja parema arusaadavuse huvides tuuakse käskkirja resolutsioonis välja vanglasse sisenevatele isikutele kehtestatud piirangud tervikuna. Kui siiani oli võimalik lühiajalisele kokkusaamisele tulla negatiivse SARS-CoV-2 RT-PCR test või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemusel, siis alates 25. oktoobrist 2021. a ei võimaldata COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimata vanematel kui 12-aastastel (kaasa arvatud) külastajatel vanglasse siseneda ka lühiajalisteks kokkusaamisteks.
27.Kohtu hinnangul näitavad eelviidatud Tartu Vangla direktori käskkirjad, et vastustaja ei ole olnud tegevusetu kaebaja nakatumise võimaluste vähendamisel. Tartu Vangla direktor kohaldas eelmainitud käskkirjadega piiranguid, et tagada vanglas nakkusohutus.
3-22-1197
28.Haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Ka üldkorralduste kui haldusaktide õiguspärasust hinnatakse nende andmise ajal teada olnud olukorra, ohuprognoosi, teaduslike teadmiste ja sel ajal olemas olnud tõrjemeetmete pinnalt. Meetme sobivuse test ei nõua meetme 100% efektiivsust. Ajas on teadmised koroonaviirusest muutunud ning praeguseks ajaks on teada oluliselt rohkem kui kriisi tekkimise alguses. Samas ei muuda täiendavad andmed prognoosidel põhinevaid otsuseid õigusvastaseks. Tartu Vangla direktor on mainitud käskkirjades viidanud tol hetkel nii Eestis kui mujal maailmas kättesaadavatele avalikele andmetele COVID-19 haiguse kohta. Muu hulgas on vangla lähtunud Terviseameti soovitustest. Õigusteoorias ja -normides eristatakse olukorda, kus isikul on kohustus saavutada kindel tulemus ja olukorda, kus kohustus piirdub sellega, et isik peab tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (vt näiteks võlaõigusseaduse § 24 lg 1). Nakkushaiguse leviku tõkestamisel ei ole reeglina realistlik seada eesmärgiks, et nakatumisi üldse ei toimu. Seda ei nõua ka NETS § 17 lg 3 – nii tööolud kui ka kinnipidamistingimused peavad olema võimalikult nakkusohutud.
29.Vastustaja tõi välja abinõud, mis kehtestati eesmärgil viia miinimumini võimalus, et nakkus kandub vanglaametnikult üle kinnipeetavale. Kohus nõustub sellega, et vanglas ei ole võimalik kokkupuuteid kinnipeetava ja vanglaametnike vahel täielikult ära hoida ning parim, mida vastustaja sai teha, oli reeglite kehtestamine nakkuse edasikandumise ohu vähendamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja kirjeldatud abinõud mõistlikud.
30.Iseenesest põhjendatud on kaebaja järeldus, et kui ta ei käinud kokkusaamistel, koolis, tööl, jalutamas, spordisaalis, mujal sektorist väljas, ning suhtles üksnes üksikute kinnipeetavatega, siis võis ta nakkuse saada vanglaametnikult või -töötajalt. See aga ei tähenda, et vastustaja oli hooletu. Samuti võis kaebaja nakkuse saada nendelt üksikutelt kinnipeetavatelt, kellega ta suhtles.
31.Kaebaja on vastustajale muuhulgas ette heitnud, et vangla ei kontrollinud piisavalt tööle saabuvate ametnike tervislikku seisundit. Kohtul pole põhjust kahelda vangla väites, et kõik isikupääsla kaudu sisenejad kontrolliti puutevaba termomeetriga. Palaviku, köha või muude viirusnakkuse sümptomite korral isikut vanglasse ei lubatud. Lisaks testis vangla juhuvalimi alusel pisteliselt ametnikke COVID-19 haigusesse haigestumise suhtes. Viiruse leviku suurenemisel testiti kõiki ametnike ja töötajaid. Maksimaalselt piirati ametnike üksusevahelist liikumist, et piirata vanglas viiruse võimalikku elukeskkondade vahelist levikut. Töötajate sööklas lõpetati ametnike toitlustamine ja sööklast oli võimalik toitu ainult kaasa osta.
32.Vastustaja ei eita, et alkoholi sisaldavad desinfitseerimisained võeti eluosakondadest ära. Samas saab nõustuda vastustajaga, et viirusest hoidumise esmaseks abinõuks on korralik käte pesu sooja vee ja seebiga. Samuti oli vastustaja väitel desinfitseerimisvahend olemas eluosakonna trelluste juures. Kinnipeetavale võimaldati väidetavalt desinfitseerimist ka muul ajal, kui kinnipeetav selleks soovi avaldas. Kaebaja vastupidised väited ei ole tõendatud.
33.Vastustaja on selgitanud, et vanglas sisse seatud töökorralduse kohaselt tuleb erinevate isikute läbiotsimisel kas kindad vahetada või neid desinfitseerida. Kuivõrd vanglale ei ole teada konkreetseid ametnikke ega juhtumeid, mil kinnaste vahetamise või desinfitseerimise kohustust rikuti, samuti on kaebaja vastavasisulised etteheited üldsõnalised, ei ole kinnitust leidnud vangla õigusvastane tegevus.
3-22-1197
34.Kaebaja väited COVID-19 haigusesse haigestunute kambritest välja võetud prügikottide eluosakonda vedelema jätmise kohta ja desinfitseerimata kinnastega läbiotsimise kohta, on üldsõnalised ja tõendamata. Tõendamata on kaebaja väited, et vangla surus kinnipeetavaid COVID-19 haiguse leviku ajal kitsamatesse tingimustesse kui on tavapärane kinnipidamisasutuse tingimustes. Asjakohatud on kaebaja etteheited, mis leidsid aset pärast tema haigestumist, sest need asjaolud ei saanud kaebaja haigestumist kaasa tuua (kolm COVID19 lähikontaktset ametnikku ei jäänud eneseisolatsiooni).
35.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kuivõrd vanglaametnikul on kohustus kontrollida ravimi manustamise järgselt, kas kinnipeetav on ravimi nõuetekohaselt ära võtnud, siis ei saa pidada õigusvastaseks seda, et kinnipeetaval palutakse selleks mask eemaldada. Vastasel juhul oleks vanglas julgeoleku tagamine raskendatud.
36.Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes jääb kaebus rahuldamata, sest vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kaebajale ei ole tekitatud RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju.
37.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on 4. detsembril 2022 esitanud kohtule järgmised dokumendid, mis kohus kaebajale tagastab, kuivõrd nimetatud dokumendid on juba kohtutoimikus ning topeltdokumendid koormaksid asjatult toimikut: -
Tartu Halduskohtu 26. septembri 2022. a kohtunõue kaebajale (dtl 110); Tartu Vangla 17. oktoobri 2022. a kohtunõude täitmine ja täiendavate tõendite esitamine haldusasjas nr 3-22-1197 (dtl 111-113); Tartu Halduskohtu 22. novembri 2022. a määrus asjas nr 3-22-1197 (dtl 114-117); Tartu Vangla 7. juuli 2022. a vastus kaebusele nr 1-10/139-4 (dtl 118-123); Väljavõte haigusjuhtudest (dtl 124-125); Tartu Vangla direktori 13. augusti 2021. a käskkiri nr 1-1/104 (dtl 126-129); Tartu Vangla direktori 12. oktoobri 2021. a käskkiri nr 1-1/122 (dtl 130-132); Tartu Vangla direktori 26. oktoobri 2021. a käskkiri nr 1-1/129 (dtl 133-137); Kaebaja pöördumine Tartu Vangla direktorile (registreeritud 1. veebruaril 2022) (dtl 138-140); Tartu Vangla 18. veebruari 2022. a vastus nr 2-3/317-2 kaebajale (dtl 141); Kaebaja 7. veebruari 2022. a kaebus Tartu Vangla direktorile (dtl 142-143); Tartu Vangla 28. veebruari 2022. a vastus nr 2-3/401-2 (dtl 144); Tartu Halduskohtu 7. juuni 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1197 (dtl 145-146); Tartu Vangla 6. juuni 2022. a kiri (dtl 147); Tartu Vangla 24. mai 2022. a vastus nr 1-13/79-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (dtl 148-152); Kaebaja kahjunõue Tartu Vangla direktorile (registreeritud 21. märtsil 2022) (dtl 153154).
38.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
3-22-1197
39.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.