X kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas 1389,96 eurot väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu ning arvestada käesoleva haldusasja läbivaatamisel kaebaja poolt 23.01.2023 esitatud väljavõtet kaebaja 2021. aasta tuludeklaratsioonist.
2.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X kasuks välja hüvitis 1291 eurot ning seadusjärgne viivis alates 14.08.2022.
3.Jätta kaebus rahuldamata ülejäänud hüvitisnõudes 98, 96 eurot.
4.Mõista Rae vallalt X kasuks välja menetluskulu 39,06 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.02.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X laps on olnud Rae valla elanike registris alates tema sünnist xx xx xxxx ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 26.08.2019. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis X, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses Peetri teeninduspiirkonna lasteaias alates 22.02.2021, mil laps sai 1,5-aastaseks. Rae vallast Xe lapsele tähtaegselt lasteaiakohta ei pakutud.
2.X pani lapse alates 17.11.2020 Linnupesa lastehoidu. Erahoiu, Rae valla ja Xe vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule alates 22.02.2021. Kaebaja laps sai koha munitsipaallasteaias 15.08.2022.
3.X pöördus 14.08.2022 Rae valla poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi 22.02.2021-12.08.2022 eest summas 1389,96 eurot. Rae vald keeldus 13.09.2022 kahju hüvitamast.
4.X esitas 16.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles eitas nõuded kohustada Rae valda hüvitama kaebajale perioodil 22.02.2021-12.08.2022 eralasteasutuse Linnupesa lastehoid muusika- ja liikumistundide ja söögiraha tasu summa, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, sellel perioodil eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu ning tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 14.08.2022. Hüvitisnõue on kokku summas 1389,96 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja laps sai 22.02.2021 1,5-aastaseks, ent vallast talle selleks ajaks lasteaiakohta ei pakutud. Niisiis hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiukohta. Linnupesa lastehoiul (osaühing Estcare) oli pakkuda vaba kohta alates 17.11.2020. Kuna erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid sellest tulenevalt kaebajal lisakulud, mille hüvitamist ta soovib. 2) Kaebaja pidi igakuiselt rohkem maksma toiduraha ning eraldi ka muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Lisaks ei ole erinevalt valla lasteaedadest lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 22.02.2021, mil laps sai 1,5-aastaseks. Laps sai koha 15.08.2022 ehk 1,5 aastat hiljem.
6.Rae vald ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja soovib muusika- ja liikumistundide (huvitegevus) tasu hüvitamist perioodil, kui tema laps Y käis Linnupesa lastehoius (Estcare OÜ). Kaebaja on esitanud lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingu, millest nähtub, et huvitegevus sisaldab saviõpet, muusikatundi, lastejoogat 1kord nädalas. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti lisaks kohatasule vabatahtlikult maksavad. 2) Kaebaja soovib eralasteasutuse Linnupesa lastehoid (Estcare OÜ) söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Linnupesa lastehoid (Estcare OÜ ) vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping nr 2021-0196 koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse
rahastamise tingimused ja kord“ (RT IV, 29.10.2020, 15) alusel ning vanema nõusolekul. Lepingu kohaselt tasus vanem kohatasu 80 eurot kuus (mis vastas munitsipaallasteaia kohatasu määrale) ja Rae vald tasus ülejäänud kohatasu summa 386.00 eurot Estcare OÜ-le. Lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu (lepingu punktid 3.1.6, 5.3.1). Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha (lastehoiu toiduraha sisaldab nelja toidukorda, munitsipaallasteaias on kolm toidukorda). Vastustaja on hüvitanud lastehoiu kohatasu selliselt, et kaebajal tuli tasuda kohatasu samas määras, nagu munitsipaallasteaias. Seega on vastustaja seisukohal, et ta on oma kohustuse täitnud ja puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks. Rae vald on rahastanud kaebaja lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lõikes 1 toodule, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale. 3) Vastustaja hinnangul puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Kaebajal tuleks kahju tekkimist tõendada. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1). Seega tuleks kaebajal, kellel oleks olnud õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, tõendada, et 2021. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu. Veel märgib vastustaja, et 2022.aasta osas puudub õigus tulumaksutagastuse nõudeks, kuna 2022.aasta eest ei ole tulude deklareerimise aeg saabunud ja ei saa olla tõendatud tulumaksutagastuse võimalikkus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
8.KELS § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada
piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada alates kaebaja poolt lasteaiakoha taotluses märgitud kuupäevast 22.02.2021. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Puudub vaidlus selles, et kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsiplaallasteaias, kuid Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias perioodil 22.02.2021 kuni 12.08.2022 vaba lasteaiakoha puudumise tõttu. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi panema lapse eralastehoidu Linnupesa lastehoid (osaühing Estcare). Kaebaja on perioodil 22.02.2021 kuni 12.08.2022 maksnud eralasteasutusele söögiraha tasu kokku 428 eurot rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Seejuures ei oma tähtsust, et 15.04.2021 lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr 2021-0196 võttis kaebaja kohustuse tasuda lapse toidukulu. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vastustaja täitis KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, sest kaebaja nõusolekul oli asendatud lapse lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu. Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada ning selline leping sõlmida. Kui vastustaja oleks KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ja kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha taganud, oleks kaebaja kulutused söögirahale olnud väiksemad. Seega on kaebajale tekkinud kahju ning vastustajal tuleb erahoiu ja munitsipaallasteaia toidukulude vahe hüvitada.
9.Lisaks on kaebaja taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusikaja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks. Kuigi vastustaja on selgitanud, et ka munitsipaallasteaias on tasulisi huviringe, ei ole ta väitnud, et munitsipaallasteaias pakutava alushariduse osaks ei oleks muusika- ja liikumistunnid. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Samas lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas
muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Lapsevanemate jaoks on eraldi kuludeks õppekavale lisaks vabatahtlikult valitud huvitegevus muusika, kunsti ja/või liikumise valdkonnas. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on saviõpe, lastejooga ja muusikatund, mis toimuvad kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
10.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 alusel tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. TuMS § 26 lg 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Kahju tekkimiseks peab kaebajal olema tekkinud maksustavat tulu, millest oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha. Tõestamaks maksutava tulu tekkimist, esitas kaebaja 23.01.2023 menetlusse väljavõtte 2021 aasta tuludeklaratsioonist. Tegemist on varasemalt menetlusse esitatud tõendi täpsustusega, millel on asja lahendamisel oluline tähtsus ning mille esitamine ei põhjusta menetluse viibimist, mistõttu võtab kohus täpsustava tõendi vastu ja arvestab sellega (HKMS § 61 lg 1, lg 2). Kaebaja on õigeaegselt esitanud menetlusse väljavõtte tuludeklaratsioonist näitamaks, et ta pole aastal 2021 teisi koolituskulusid maha arvestanud, kuid oleks pidanud esitama ka selle osa tuludeklaratsioonist, mis näitas maksustava tulu olemasolu. Kaebaja esitas nimetatud väljavõtte 23.01.2023. Väljavõte maksustava tulu olemasolu kohta on täpsustuseks juba esitatud tõendile, mistõttu ei pea kohus vajalikuks menetlust uuendada. Kaebajal on tekkinud aastal 2021 maksutavat tulu ulatuses, millest on oleks munitsipaallasteaia kohatasu saanud maha arvata. TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib maksustamisperioodil muu hulgas koolituskulusid maha arvata 1200 euro ulatuses maksumaksja kohta. Aastal 2021. a oleks munitsipaallasteaia kohatasu kaebajale olnud 720 eurot, millele lisandub proportsionaalselt 20 eurot veebruarikuu viie päeva eest (laps sai pooleteise aastaseks 22.02. ehk koha munitsipaallasteaias oleks pidanud ta saama sellest päevast alates), kokku 740 eurot. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, tasunuks kaebaja kohatasu aastal 2021 kokku 740 eurot, mille kaebaja oleks saanud maksustavast tulus maha arvata. Seega 2021. aasta tulust oleks kaebaja saanud maha arvata kokku 740 eurot ning saanud tulumaksutagastust 740x0,2=148 eurot. 2022 aasta osas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest selguks, et kaebajal on aastal 2022 tekkinud samuti maksustavat tulu, millest oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Kuna nimetatud tulude tekkimist tõendatud ei ole, ei saa kohus kaebaja nõuet enammakstud tulumaksu hüvitamise nõudes 2022 aasta kohta rahuldada. Kuna pole tõendatud maksutatava tulu olemasolu aastal 2022, ei ole võimalik veenduda lasteaia kohatasude mahaarvamise võimalikkuses ning seetõttu kahju tekkimises. Vastava nõude saab kaebaja esitada peale 2022. a osas tulude deklareerimist.
11.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.
12.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus jätab kaebuse rahuldamata enammakstud tulumaksu hüvitise nõudes summas 98, 96 eurot. Kohus mõistab vastustajalt välja kaebaja kasuks hüvitise summas 1291 eurot koos viivisega alates 14.08.2022. kuni vastustajapoolse rahalise kohustuse täitmiseni.
13.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Käesoleval juhul on menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 42 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse osaliselt (93% ulatuses (1291/1389,96=0,928)), mõistab kohus Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 39,06 eurot (42*0,93=39,06). Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.