Xi kaebus Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-21/12/159 ja 26. augusti 2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Jätta Eesti Vabariigi kanda kaebajale antud menetlusabi kulud, s.o kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot ja määruste ja kohtuotsuse kaebajale tõlkimise kulud.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. veebruar 2023. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X, kandes Harju Maakohtu 02.12.2020. a kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-20-6472 mõistetud karistust, viibis 25.01.2021. a kuni 29.08.2022. a Tartu Vanglas kinnipeetava staatuses (tl 104). Tartu Vangla 4. üksuse E-9 eluosakonna kambris nr 3006 toimus 11.08.2021. a kinnipeetavate Y, Z ja Xi vahel füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades üksteisele erinevaid kehavigastusi. X suhtes alustati 12.08.2021. a kriminaalmenetlust nr 21922900056 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 tunnustel (tl 34). Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 kohaldati kinnipeetav Xi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja põhjenduste kohaselt, täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati 11.08.2021 kell 14.50-15.15
toimunud intsidendi tõttu, kui X ja kahe teise kinnipeetava vahel toimus füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades erinevaid kehavigastusi. Tartu Maakohtu 24.08.2022. a määrusega kriminaalasjas nr 1-22-4995 (tl 105-108) kohaldati X suhtes tõkendina vahistamist alates tema määruse tegemise ajal kantava karistuse ära kandmisest (tl 105-108).
2.X esitas kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse edutu läbimise järgselt 29.08.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja 26.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 tühistamiseks. Kaebuse motiivide kohaselt on vangla kohaldanud õigusvastaselt kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, samas kui teiste konfliktis osalenud kinnipeetavate suhtes julgeolekuabinõusid ei kohaldatud. Kaebajat on ebavõrdselt koheldud ja karistatud. Kinnipidamine üksiktingimustes ja suhtlemiskeeld on piinamine, samuti psüühilise tervise mõjutamine. Kaebajal on psüühiline häire ja tema terviseseisund halveneb pidevalt seoses üksikvangistusega. Kaebaja palus kohtul keelata vanglas üksikvangistusega piinamine ja tunnistada õigusvastaseks üksiktingimustes hoidmine Tartu Vanglas kaheksa kuu jooksul. Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks on kaebajal preventiivne huvi, et taolised rikkumised ei korduks. Kaebaja palus määrata temale advokaat Robert Sprengk tema huvide kaitsmiseks kohtus. Samuti taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna kaebajal ei ole rahalisi vahendeid.
3.Tartu Halduskohus otsustas 11.10.2021. a määrusega (tl 49-51) tagastada kaebuse osaliselt, s.o tuvastamis- ja keelamiskaebuse osas ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (p-d 1 ja 7). Kohus võttis sama määrusega halduskohtu menetlusse kaebuse Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja 26.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 tühistamiseks, vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
4.X esitas 17.10.2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (57-60) kaebuse osaliselt tagastamise ja riigi õigusabi andmata jätmise peale.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 02.02.2022. a määrusega ( 62-63) X määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.10.2021. a määruse resolutsiooni punktidele 1 ja 7 rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus kuulutas 02.03.2022. määrusega (tl 98-99) haldusasja menetluse kinniseks Tartu Vangla 16.11.2021. a kaebusele esitatud vastuse lisade nr 3, 4 ja 5 (tl 90-92) osas ning 24.11.2021. a esitatud valvekaamera salvestise osas (eraldiseisev fail Kohtute infosüsteemis). Samuti piiras halduskohus kaebaja õigust tutvuda nimetatud tõenditega ning saada nendest koopiaid.
7.Tartu Halduskohus määras 02.12.2022. a (tl 125) haldusasja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse. Kaebaja nõue
8.Kaebuse kohaselt (tl 1-24, tõlge tl 27-28) paigutati kaebaja 16.08.2021. a vanglateenistuse korraldusel käskkirja nr 2-21/1-2/159 alusel üksikkambrisse, keelati suhtlemine, ringiliikumine ja spordiga tegelemine. Vaatamata kaebaja tunnistustele, et ta oli kaasvangide konflikti tunnistajaks ja kannatanuks, paigutasid vanglaametnikud kaebaja üksiktingimustesse, keelasid suhtlemise, ringiliikumise ja kehakultuuriga tegelemise VangS § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 alusel.
Teise konfliktiosaliste suhtes VangS § 69 lg 1, lg 2 p-st 1-5 tulenevaid meetmeid ei kohaldatud ja nad paigutati ümber
9.Vanglaametnikud tegutsevad kaebaja suhtes eelarvamuslikult, põhjendamatult ja õigusvastaselt ja rikuvad haldusmenetluses hea tava põhimõtteid, PS § 3 lg 1, 2, § 10, § 11, § 14, § 19 p 2; HMS § 3 lg 1, 2, § 4 lg 1, 2, § 5 lg 2; VangS 41 lg 1, 2. 16.08.2021 käskkiri nr 221/1-2/159 ei vasta HMS § 4 lg 2, § 56 lg 2, 3. Vangla põhjendab kohaldatud meetmeid, et kaebajal on 20 distsiplinaarrikkumist. Need rikkumised pani kaebaja toime Tallinna vanglas 10 kuud tagasi, rikkumistel ei ole vägivalla iseloomu. Vangla viited nendele rikkumistele on põhjendamatud.
10.Kaebajale ei ole arusaadav, mille poolest ta erineb Y ja Z, vangla tegevused ei vasta võrdõiguslikkuse põhimõttele õigusväljal, PS § 12, Inimõiguste konventsiooni art 14. Käskkirjast ei selgu, millised asjaolud ja kaalutlused diskretsiooniõiguse teostamisel annavad vanglale õiguse hoida ainult kaebajat üksikkambris, piirata kaebaja liikumist, suhtlemist ja spordiga tegelemist. Vanglaametnike tegevused ei vasta kohtupraktikale. Diskretsiooniõiguse teostamisel tuginesid vanglaametnikud tuvastamata asjaoludele ja lubamatutele arusaamistele, mille käigus tegid õigusvastase otsuse, mis ei vasta HMS § 4 lg 2, § 56 lg 2, 3. Vanglaametnikud alandavad õigusvastaselt, põhiõigusi järgimata kaebaja elutaset, kaebajat piinatakse üksiktingimustes hoidmisega, jäetakse ilma ringiliikumisest, spordiga tegelemisest, keelatakse suhelda teiste inimestega, kaebaja kaotas võimaluse helistada igapäevaselt oma abikaasale.
11.Keeld liikuda, spordiga tegeleda, kinnipidamine lukustatavas väikeses kambris: teaduslikus ajakirjas avaldatud teaduslikud uuringud näitavad, et füüsilise aktiivsuse puudujääk tapab igal aastal planeedil 8,5 miljonit inimest, kuna tingib hüpertooniat jt haigusi. Vanglaametnikud mitte ainult ei riku kaebaja õigusi ja vabadusi, vaid reaalselt ohustavad kaebaja elu ja tervist. Kaebajal on psüühiline häire juba 8 kuud, ta võtab 5 tabletti päevas, ja nüüd, mil seisund on halvenenud, võtab 8 tabletti päevas, mis räägib sellest, et terviseseisund pidevalt halveneb ja kõik on seotud sellega, et vangla mõnitab ja piinab kaebajat, kohaldades üksikvangistust lukustatavas kambris, keelates suhtlemist, liikumist ja sportimist. Tartu vanglas hoitakse kaebajat üksiktingimustes juba 8 kuud. Kaebaja tervisetõendid on erinevate kohtuasjade toimikutes ja on olemas Tartu vangla medosakonnas 15.06.2020-28.08.2021. Kaebaja seisund halveneb. Aluseid hoida kaebajat lukustatavas kambris vanglal ei ole ja ei ole olnud.
12.Kaebaja 24.11.2022. a menetlusdokumendi (tl 114-115, tõlge tl 120) kohaselt ei arvesta vangla süütuse presumptsiooniga, suhtuvad kaebajasse eelarvamusega ja leiavad ettekäände kaebaja elu vanglas keerulisemaks ja väljakannatamatuks tegemiseks.
13.Kaebaja 27.11.2022. a menetlusdokumendi (tl 121-123, tõlge tl 124) kohaselt on kohtul kaaskinnipeetavate dokumentaalsete tõendite alusel võimalik veenduda käskkirja õigusvastasuses. Vanglaametnik Kaupo Kann survestas ja ähvardas kinnipeetav Z kaebaja vastu tunnistama. Kaebuse peab rahuldama. Vastustaja vastuväited
14.Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb käskkirja tühistamisnõudele vastu.
15.Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt ja puudub alus 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 tühistamiseks. Selleks ei anna alust ka kaebuses toodud väited.
16.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri vastab HMS § 54 tingimustele ja on seega õiguspärane. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lõike 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus toimepandud teo või tegude eest. Tegemist on julgeoleku tagamise ühe meetmega. Sellise meetme kohaldamiseks ei pea alati etteheidetav tegu olema selliselt tõendatud nagu see on nõutav distsiplinaar- või kriminaalmenetluses. Meetme kohaldamine on lubatav ka ennetav eesmärgil. Nii on ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 02.06.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-10 leidnud järgmist: Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Kohtu seisukoht
17.Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2021. a määrusega (tl 49-51) kaebuse osaliselt, s.o tuvastamis- ja keelamiskaebuse osas. Kohtumäärus on seadusjõus. Kaebuse osalise tagastamise järgselt vaidlevad pooled Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja 26.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 tühistamiseks esitatud kaebuse alusel haldusaktide õiguspärasuse ja haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumise üle.
18.Kaebaja on tühistamiskaebuse põhistamiseks esitanud tõenditena kaaskinnipeetavate Z avalduse (tl 66-67), Y kannatanuna ülekuulamise protokolli ja seletuse (tl 116-117, 118).
19.Kohus on 02.09.2021. a kohustanud vanglat kaebuses kirjeldatud asjaolude kohta tõendite esitamiseks (tl 29). Tartu Vangla on kohtu nõudel tõenditena esitanud: Tartu Vangla 30.01.2021. a käskkirja nr 2-21/1- 2/14, Tartu Vangla 30.05.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/89, Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159, Tartu Vangla 03.03.2021. a vaideotsuse nr 1-11/51-2, kaebaja 01.02.2021. a vaide, kaebaja 16.08.2021. a vaide, Tartu Vangla 26.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 (tl 32-46).
20.Tartu Vangla on tõenditena vastuväidete põhjendamiseks esitanud X 16.08.2021. a seletuse, Tartu Vangla 09.09.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/182, valvur K. Kallasaru 12.08.2021. a ettekande nr 2-21 3883, kinnipeetav Y tervisekaardi väljavõte tuvastatud vigastustest, kinnipeetav Y tervisekaardi väljavõte tuvastatud vigastustest, foto Xl tuvastatud vigastusest, Tartu Vangla 12.08.2021. a käskkirja nr 6-1/286, Tartu Vangla 12.08.2021. a Lõuna Prokuratuurile saadetud teate nr 6-47/90-1 kriminaalmenetluse alustamisest, X individuaalse täitmiskava, väljavõtte X distsiplinaarkaristustest (tl 73-88) ja 24.11.2021. a esitatud valvekaamera salvestise.
21.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et haldusaktide tühistamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
22.Kaebaja esitas käesolevas kohtuasjas 01.09.2021. a kaebuse (tl 1) Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja (tl 34) tühistamiseks. Käskkirja kohaselt oli kaebaja suhtes julgeolekuabinõude
kohaldamine vajalik seoses 12.08.2021. a pärastlõunal toimunud sündmustega vangla 4. üksuse E-9 eluosakonna kambris nr 3006.
23.Käskkirjale tuginedes selgitab kohus esimese vahemärkusena vastuseks kaebajale, et kaebaja vabaduse varasem piiramine kaebuses nimetatud kaheksa kuu vältel ei ole seega käesoleva vaidluse otseseks teemaks, kuna kaebuse rahuldamine ja käskkirja tühistamine ei muuda kaebaja õiguste varasemat piiramist seetõttu õigusvastaseks. Kohus jääb kaebajale eelmenetluses menetlusdokumentides selgitatu juurde, et kaebaja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud ka varasemalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjade peale kaebusi (nt haldusasi 3-21-253), mille raames kontrollib kohus nimetatud kohtuasja raames, kas varasemalt on vangla kaebaja suhtes kohaldanud julgeolekuabinõusid õiguspäraselt. Halduskohtule ei ole kättesaadav info, et kohus oleks vastustaja poolt tõenditena esitatud Tartu Vangla 30.01.2021. a ja 30.05.2021. a käskkirjad (tl 32, 33) tühistanud ja/või kaebaja suhtes nende käskkirjade alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lugenud kaebaja õigusi rikkuvaks.
24.Tartu Ringkonnakohus on käesolevas kohtuasjas 02.02.2022. a määruse (tl 62-63) p-s 6 kaebajale selgitanud, et kui vangla kohaldab Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja andmise ja ringkonnakohtu määruse andmise järgselt tulevikus kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, on kaebajal võimalus nende kohaldamine vaidlustada ja vajadusel taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis tagaks kaebaja õiguste kohase kaitse.
25.Ringkonnakohtu seisukohad on käesolevas vaidluses kohustuslikud kaebaja kõrval juhindumiseks ka halduskohtule. Halduskohus on uurimisprintsiipi kohaldades kogunud omaalgatuslikult tõendeid kaebaja faktiväidete kontrollimiseks. Ühestki kogutud tõendist ei nähtu kaebajalt alusetule vabadusevõtmisele või tema põhiõiguste rikkumisele viitavaid asjaolusid kaebaja nimetatud perioodil enne ja pärast vaidlustatud käskkirja andmist kuni 01.09.2021. a kaebuse halduskohtule esitamiseni.
26.Tartu Vangla 09.09.2021. a käskkirjaga (tl 74) on tõendatud, et Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirjaga kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamine on lõpetatud käskkirja kaebajale allkirja vastu teatavaks tegemisest (tl 74).
27.Kaebaja ei ole kohtule pärast selle käskkirja teatavakstegemist ja sellega käskkirja jõustumist menetlusdokumentides teatanud kaebaja õiguste jätkuvast või alusetust rikkumisest.
28.Kohus märgib seetõttu teise vahemärkusena vastuseks kaebusele, et vaidlustatud käskkiri sai olla kaebaja õiguste piiramise aluseks 12.08.2021. a intsidendi avastamisest kuni 09.09.2021. a, mil toimus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamine.
29.Seega jätab kohus vaidlust lahendades kõrvale kaebaja väited tema vaimse ja füüsilise tervise pikaajalisest kahjustamisest vaidlustatud käskkirja alusel ja käskkirja põhjuslikust seosest enesetappude arvukusega maailmas.
30.Siinjuures lähtub kohus vastustaja selgitustest ja kohtule esitatud tõenditega tõendatust, mille kohaselt on kaebajast kinnipeetava suhtes käesoleva vaidluse põhjustanud käskkirja andmise ja sellele eelnenud vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Meetmete kohaldamise on vangla kinnitusel tinginud kinnipeetava käitumine – korduvad kaklused kaaskinnipeetavatega ja ametnikele vastuhakk. Perioodidel 29.01.2021-10.03.2021 ja 30.05.2021-02.07.2021 on kohaldatud kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mistõttu viibis ta üksi kambris. Alates 16.08.2021. a kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kinnipeetav paiknes kambris üksinda. Ajavahemikel 25.01.2021-29.01.2021, 10.03.2021-26.03.2021 ja 30.03.2021-08.04.2021 on
kaebajal olnud kambrikaaslane, muul ajal on kaebaja paiknenud üksi. Kui ei ole kohaldatud üldiseid liikumispiiranguid Covid-19 viirusega seoses, siis on kaebajal olnud võimalus suhelda kaaskinnipeetavatega, käia jalutamas ja liikuda vabalt eluosakonnas ringi.
31.Kohus rõhutab seetõttu vastuseks kaebusele, et täielikult ei vasta tõele ka kaebaja väited, et ta on kaheksa kuud järjest viibinud üksikvangistuses, mida kohus peaks vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel arvestama. Muus osas jääb kohus kaebajale eelmenetluses selgitatu juurde.
32.Täiendavaid julgeolekuabinõusid on käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva aja jooksul kaebaja suhtes kohaldatud vähem kui üks kuu. Kohus lähtub vaidlust lahendades vastustaja vastuses toodud kinnitusest, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 02.06.2020. a. Tartu Vanglas paikneb kaebaja alates 25.01.2021. a ja tema vangistuse lõpp saabus 29.08.2022. a. Halduskohtu arusaamisel on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal kaebajalt Tartu Maakohtu 24.08.2022. a määruse nr 1-22-4995 (tl 105-108) kohaselt ja alusel alates 2022. a augustist vabadus võetud tõkendi vahistamine kohaldamise raames.
33.Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 (tl 34) paigutati kaebaja VangS § 69 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel eraldatud lukustatud kambrisse ja tal keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust.
34.Kinnipeetavate kaebustele on sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (VangS § 11 lg 5).
35.Tartu Vangla 26.08.2021. a vaideotsuse (tl 46) kohaselt on kaebaja vaide esitanud põhjusel, et tema arvates tuleb käskkiri tühistada, kuna käskkirjas on mainitud, et ta on ka ohtlik ametnikele ja kaaskinnipeetavatele, kuigi tal oli konflikt vaid konkreetsete kinnipeetavatega. Vangla kaalutluste kohaselt on vaidlusaluses käskkirjas välja toodud, et vaide esitajal oli käskkirja andmisel hetkel üle 20 kehtiva distsiplinaarkaristuse ning lisaks korduvaid vägivallaga seotud intsidente. Vaideotsuse kohaselt on vaide esitaja seega oma käitumisega näidanud, et vägivalla kasutamine konflikti situatsioonides on tema jaoks aktsepteeritav ja sellest tulenevalt võib oht ilmneda igal ajahetkel ja mistahes kaaskinnipeetava suhtes, mistõttu on tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud. Ühtlasi on vangla vaiet põhjendamatuks lugenud põhjusel, et isikud, kellega vaide esitajal konflikt oli on käesolevaks ajaks teise eluosakonda paigutatud.
36.Kohus peab vaidluste lahendamisel lähtuma menetlusõiguses sätestatud kaebeõiguse piirangutest. Vaideotsus on lubatud kaebusega vaidlustada, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKo 02.10.2014, 3-3-1-4714, p 20 ja seal viidatud kohtulahendid).
37.Kohus menetleb kaebuse osaliselt tagastamise järgselt kaebust, milles kaebaja vaidlustab julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ja vaideotsuse tühistamiskaebusega. Kohus ei või seadusega kehtestatud kohustusliku vaidemenetluse asjades vaidemenetluse eseme õiguspärasust hinnata selles osas, mida isik vaides ei vaidlustanud.
38.Neil asjaoludel on kohus seotud vaide piiridega ja hindab mõlema haldusakti õiguspärasust, hinnates esmalt kaebajast lähtuda võivat ohtu temaga kokku puutuvatele inimestele.
39.Nagu eelnevalt osundatud jääb kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja kohtumenetluses esitatud väiteid vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses põhjendatud, mistõttu
järgib kohus seda põhjendust oma otsuses kordamata, kinnitades vangla põhjendustega nõustumist (HKMS § 165 lg 2).
40.Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustajale selles, et kaebaja kannab vangistust alates 02.06.2020. a ja paikneb alates 25.01.2021. a Tartu Vanglas. Vastustaja on tõenditena esitanud andmed kaebaja vangistuses distsipliinirikkumiste eest karistamise kohta (tl 84-88). Kohtu hinnangul oli vastustaja õigustatud nende tõenditega vaidlustatud käskkirja andmisel arvestama, sest need tõendid tõendavad vaidlustatud käskkirja andmisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid.
41.Kohus põhjendab seisukohta järgnevalt. Kaebajale ja kohtule on varasematest kaebaja kohtuasjadest teada, et karistuse kandmise asukoha määramisel Tartu Vanglasse arvestatakse mh seda, millise süüteo toimepanemise eest kohus on isikut karistanud. Kaebajat on karistatud sellise süüteo toimepanemise eest, mis tingis tema ümber paigutamise Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebaja vigastused on nähtavad fotol (tl 77), mis on kaebusele esitatud vastuse lisaks nr 6. Kohus lähtub kaebust lahendades asjaolust, et kaebaja ei ole menetlusdokumentides väitnud, et fotolt näha olevad vigastused tekitati talle seoses mitteformaalsete suhetega kinnipeetavate vahel ja lisaks sellele kohaldas vastustaja ka veel tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid piirates kaebaja vabadust.
42.Halduskohtule arusaadavalt peab vanglas vangistust kandvate süüdimõistetute (VangS § 2) järelevalve korraldatama vanglas viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku (VangS § 66 lg 1) vanglas kogu vangistuse ajal. Seega oli vangla õigustatud vanglas julgeoleku tagamise abinõude kohaldamisel vanglas arvestama mh kaebaja suhtes kohaldatud varasemate distsiplinaarse mõjutamise meetmetega, sh Tallinna Vanglas kohaldatutega.
43.VangS 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, s.h täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (RKHKo 25.09.2006, 3-3-1-49-06, p 11). Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, s.h kinnipeetavate julgeolekut. VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatilisel rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine ja valida sobiv meede lg-s 2 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega on kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid).
44.Kohtupraktikas on sedastatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ja seal viidatud kohtulahend). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (RKHKo 06.05.2015, 3-3-1-88-14, p 16). Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Kohus ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (RKHKo 13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 16).
45.Vangla 16.08.2021. a käskkirjast nähtuvalt, vangla teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info kohaselt alustati kriminaalmenetlust, sest 11.08.2021. a toimus ajavahemikul kl 14-15 kambris 3006 kinnipeetavate Y,Z ja X vahel füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades erinevaid kehavigastusi. Vangla pidas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vajalikuks, et kaitsta teiste isikute elu ja tervist ning tagada vangla julgeolek ja ennetada uusi õigusrikkumisi.
46.Vahemärkusena märgib kohus vastuseks kaebajale, et käskkirja kaalutlused ei ole vastuolus süütuse presumptsiooni maksiimiga, kuna ei süüsta kaebajat. Käskkirja kaalutlused on neutraalsed ja ei omista kaebajale ühtegi delikti ega sisalda õiguslikku etteheidet kaebaja tegevusele. Vastustaja kaalutluste õigsust ja põhjendatust kinnitab lisaks käskkirjas mainitud kriminaalasja alustamise faktile Tartu Maakohtu 24.08.2022. a määrusega kaebaja suhtes tõkendi vahistamine kohaldamine. Maakohus on prokuratuurilt saadud materjalidele tuginedes pidanud kaebaja vahistamist põhjendatuks ja vältimatult vajalikuks (tl 107p).
47.Halduskohtu arusaamisel kriminaalmenetluse põhimõtetest on kaebajale kohtu määrus teatavaks tehtud, vastupidiselt oleks temalt vabaduse võtmine vastuolus põhiõigustega. Kaebaja ei ole halduskohtule pärast 2022. a augustit esitatud menetlusdokumentides osundanud, et tema vahistamisel aluseks olnud asjaolud on muutunud ja tõkend vahistamine muudetud või asendatud kergema tõkendiga. Põhiseaduse kohaselt on kriminaalmenetluses kaks alus vahistamiseks, s.o kas pakkumineku vältimine või uute kuritegude toimepanemise oht vahistatava poolt. Vangistuses viibinud kaebaja puhul on halduskohtu arusaamisel pakkuminek välistatud, mistõttu on ka vanglast sõltumatu maakohus pidanud kaebajat ohtlikuks, mis kinnitab omakorda vastustaja kaalutluste asjakohasust.
48.Kaebaja võtmetõendid, kaaskinnipeetavate Z avaldus (tl 66-67) ja Y kannatanuna ülekuulamise protokoll ja haldusmenetluses antud seletus (tl 116-117, 118), ei tõenda vaidlustatud käskkirja kaalutluste õigusvastasust.
49.Z Tartu Halduskohtule adresseeritud avalduse (tl 66-67, tõlge tl 70) kohaselt muutus olukord 11.08.2021. a tema kambris agressiivseks, sest Y lõi teda näkku ja kehasse. Agressiivse spordi peatamiseks sekkus X, keda Y lõi näkku. Y ise kukkus radiaatori peale ja Z kuulis, kuidas Y vigastas ennast ise veel ka tualetis. Seega on vaidlustatud käskkirjas kohtu hinnangul õigesti hinnatud kambris toimunu ohuks uue konflikti ja kinnipeetavate vahelise ründe tekkimise suhtes, mistõttu otsustati kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kinnipeetavad ümber paigutada.
50.Y 11.08.2021. a toimunu kohta antud seletuse (tl 118) kohaselt viibis ta kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjustanud sündmuse ajal hoopis duši all ja alles pärast loenduse (v.k. proverki) läbiviimist kukkus näoga vastu radiaatorit.
51.Y kannatanuna 12.08.2021. a ülekuulamise protokolli (tl 117 p) kohaselt käis ta 11.08.2021. a õhtuse loenduse järgselt duši all, misjärel libastus ja kukkus näoga vastu radiaatorit.
52.Seega on kaebaja nn võtmetunnistajate kirjalikes tõendites vastuolud nii omavahel kui kogumis teiste tõenditega tõendatuga. Z kaebajale antud avaldus erineb sisult Y poolt vanglale ja uurijale selgitatust. Z avalduse kohaselt viibis Y Xga samaaegselt kambris nr 3006, mida Y vanglale 12.08.2021. a antud omakäelises seletuses ja kannatanuna ülekuulamisel eitab. Z avalduse kohaselt tekitas Y 11.08.2021. a sündmuse järel tualetis endale vigastusi juurde, ajal mil Z kuulis tualetist löökidele sarnaseid plaksatusi.
53.Z ja Y ütluste erinevust tõendab Z ütluste kasuks vangla videokaamera salvestis, mis kummutab Y seletuses väidetu, et ta viibis vangla küsitud ajal hoopis duši all. Nimetatud tõendi osas piiras kohus kaebaja õigust tõendiga tutvumiseks. Kohus kinnitab vastuseks kaebusele, et vastustaja 23.11.2021. a menetlusdokumendis (tl 94p) on vastustaja salvestist üldjoontes õigesti kirjeldanud.
54.Neil asjaoludel ei tõenda kaebaja tõendid vastustaja tuvastatud asjaolude ja kaalutluste ebaõigsust.
55.Z avaldus on samuti vastuolus vastustaja tõenditega kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele viinud sündmuste tuvastamise kohta (tl 90-92), milleks on valvuri ettekanne ja väljavõtted sündmuses osalenute haiguslugudest. Tegemist on tõenditega, millele kohus kaebajal juurdepääsu piiras. Ühe anamneesi kohaselt on üks kinnipeetavatest arstlikul läbivaatusel väitnud, et kukkus kaebaja tunnistajate nimetatud ruumide asemel hoopis kolmanda funktsiooniga ruumis.
56.Neil asjaoludel on tõendatud vastuolud nn võtmetunnistajate ütlustes, mh sõltuvalt sellest, kellele (uurija, vanglateenistus või meditsiinitöötaja) vigastuste tekkimist on tulnud selgitada.
57.Z avalduse kohaselt on ta 11.08.2021. a sündmusest oluliselt hiljem kutsutud operatiivtöötaja juurde, kes kohustas teda kaebaja vastu tunnistama. Kuna vaidlustatud käskkiri on antud juba neli päeva pärast kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, siis ei saanud Z väidetav hilisem mõjutamine kuidagi mõjutada vastustaja 16.08.2021. a kaalutlusotsust, mille õiguspärasust vaidlustab kaebaja käesolevas kohtuasjas. Z avalduses kirjeldatud asjaolude kummutamiseks on vastustaja esitanud vangla ja uurimisosakonna spetsialisti e-kirja vastustaja esindajale (tl 95), mis samuti seab kohtu hinnangul kahtluse alla Z avalduses kaebajale kinnitatu tegelikkusele vastavuse.
58.Kohus märgib lõppkokkuvõttes vastuseks kaebajale, et kuigi kinnipeetavate selgitused konflikti kohta on erinevad, ei oma see asjas määravat tähtsust, sest käskkirja andmisel ei olnud tarvis tuvastada vägivallategu teise isiku suhtes (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Juura 2014, lk 168).
59.Kohtupraktika kohaselt, kaalutlusõiguse teostamata jätmine, aga ka kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on vead, mis tingivad rakendatava meetme õigusvastasuse (RKHK 14.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 20). Vaidlustatud käskkirjas taoliste vigade olemasolu halduskohtule äratuntav ei ole (HKMS § 158 lg 3).
60.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebus rahuldamata.
61.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab poolte menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1).
62.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ja menetlusdokumentide kaebajale tõlkimise tõlkekulud jäävad menetlusabina riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
63.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb füüsiliste isikute nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.