Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 31.01.2024, Tartu 3-21-1997 Xi kaebus Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 221/1-2/159 ja 26.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/240-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant ‒ X Vastustaja ‒ Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2023. a otsus muutmata.
2.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kinnipeetavate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.01.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 16.08.2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/159 Xi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati 11.08.2021 toimunud intsidendi tõttu, kus Xi ja kahe teise kinnipeetava vahel toimus füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades erinevaid kehavigastusi.
X esitas Tartu Vanglale vaide 16.08.2021. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vangla jättis 26.08.2021. a vaideotsusega nr 1-11/240-2 vaide rahuldamata.
3.X esitas 29.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16.08.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/159 ja 26.08.2021. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja palus keelata vanglal teda
üksikvangistusega piinata ja tunnistada õigusvastaseks kaebaja üksikvangistuses hoidmine Tartu Vanglas. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas vangla õigusvastaselt kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, samas kui teiste konfliktis osalenud kinnipeetavate suhtes julgeolekuabinõusid ei kohaldatud. Kaebajat on ebavõrdselt koheldud ja karistatud. Vangla viited kaebaja distsipliinirikkumistele ei ole põhjendatud. Need rikkumised pani kaebaja toime Tallinna vanglas 10 kuud tagasi, rikkumistel ei ole vägivaldset iseloomu. Diskretsiooniõiguse teostamisel tuginesid vanglaametnikud tuvastamata asjaoludele ja lubamatutele kaalutlustele ning tegid seetõttu õigusvastase otsuse. Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks on kaebajal preventiivne huvi, et taolised rikkumised ei korduks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2021. a määrusega kaebuse osaliselt tuvastamis- ja keelamiskaebuse osas (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 4). Tartu Ringkonnakohus jättis 02.02.2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 23.01.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
4.1.Vangla pidas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vajalikuks, et kaitsta teiste isikute elu ja tervist, tagada vangla julgeolek ning ennetada uusi õigusrikkumisi. Vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud väited on põhjendatud.
4.2.Vastustaja esitas tõenditena andmed kaebaja vangistuses distsipliinirikkumiste eest karistamise kohta. Vastustajal oli õigus nendega arvestada, sest need tõendavad vaidlustatud käskkirja andmisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid.
4.3.Käskkirja kaalutlused ei ole vastuolus süütuse presumptsiooniga. Käskkirja kaalutlused on neutraalsed ja ei omista kaebajale ühtegi delikti.
4.4.Kaebaja poolt esitatud kaaskinnipeetavate Yi avaldus ja Ai kannatanuna ülekuulamise protokoll ning haldusmenetluses antud seletus ei tõenda vaidlustatud käskkirja kaalutluste õigusvastasust. Kaebaja poolt esitatud teiste intsidendis osalenud kinnipeetavate kirjalikes ütlustes on vastuolud nii omavahel kui kogumis teiste tõenditega. Yi avaldus on vastuolus ka vastustaja tõenditega kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseni viinud sündmuste tuvastamise kohta, milleks on valvuri ettekanne ja väljavõtted sündmuses osalenute haiguslugudest. Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti e-kiri vastustaja esindajale seab samuti kahtluse alla Yi avalduses kaebajale kinnitatu tegelikkusele vastavuse. Tõendatud on vastuolud juhtumis osalenud kinnipeetavate ütlustes, mh sõltuvalt sellest, kellele (uurija, vanglateenistus või meditsiinitöötaja) vigastuste tekkimist on tulnud selgitada. Kuigi kinnipeetavate selgitused konflikti kohta on erinevad, ei oma see asjas määravat tähtsust, sest käskkirja andmisel ei olnud tarvis tuvastada vägivallategu teise isiku suhtes.
4.5.Vaidlustatud käskkirjas on õigesti hinnatud kambris toimunu ohuks uue konflikti tekkimise suhtes, mistõttu otsustati kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kinnipeetavad ümber paigutada. Vaidlustatud käskkirjas kaalutlusvigade olemasolu ei ole halduskohtule äratuntav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 23.01.2023. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
5.1.Halduskohus ei hinnanud õigesti tõendeid, oli ebaobjektiivne ja tugines vangla seisukohale, ignoreerides kaebaja esitatud fakte ja tõendeid.
5.2.Vangla viidatud 20 distsiplinaarkaristust ei ole seotud vägivallaga ja kellegi ähvardamisega. Kaebaja ei ole vanglas korduvalt kakelnud teiste kinnipeetavatega, vanglaametnikele vastutöötamisel ei ole vägivaldseid tegevusi ja vanglaametnike ähvardamist.
5.3.Valvekaamera salvestuselt ei ole midagi näha. On arusaamatu, mida need failid tõendavad. Kaebaja ei eita, et ta viibis 11.08.2021 kell 14.50-15.15 kambris nr 3006.
5.4.Teised 11.08.2021 kambris nr 3006 olnud kinnipeetavad ei öelnud, et kaebaja oli agressiivne ja lõi kedagi neist. Samas otsustas vangla, et kaebaja suhtes esineb risk, mis seab ohtu teised kinnipeetavad, samuti vanglaametnikud. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ametnikud siia puutuvad. Kaebaja ei mõista, miks vangla ei pidanud ohtlikuks teisi 11.08.2021 intsidendi ajal kambris viibinud kinnipeetavaid.
5.5.Vangla tugines kaalutlusõiguse teostamisel tuvastamata asjaoludele ja lubamatutele kaalutlustele, mis tingisid ebaõige riskide hinnangu ja ebaõige otsuse.
5.6.Kohtul ei ole õigust viidata kriminaalasjale. Kaebaja ei ole süüdi, kuni kohus ei ole teda süüdi tunnistanud.
6.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et 16.08.2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/159 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
6.1.Kaebaja varasem käitumine näitab selgelt seda, et kaebaja on võimeline teise isiku suhtes vägivalda kasutama. Isikust tuleneva ohu hindamisel võttis vangla arvesse isiku kohta teadaoleva info, sh tema üldise käitumise vanglas. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste arv ja iseloom omavad tähtsust ennekõike kinnipeetavast tuleneva ohu hindamisel. Distsiplinaarkaristused ja nende arv väljendavad kaebaja suhtumist vangla üldisesse korda ning reeglitesse. Lisaks võttis vangla arvesse seda, et kaebaja suhtes on ka varasemalt olnud põhjust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja üldise käitumise ja temast tuleneva ohu hindamisel ei saa sellisele asjaolule tuginemist pidada lubamatuks kaalutluseks.
6.2.Videosalvestis kinnitab, et kaebaja viibis sündmuse päeval kambris nr 3006. Sellelt on näha, millal sisenes kambrisse Y ja millal A. Samuti tõendab salvestis, et enne kambrisse sisenemist ei olnud Ai näos vigastusi. Tegemist on tõendiga, mis koos teiste asjaoludega kogumis annab aluse kahtluseks, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda.
6.3.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmine teiste sündmuses osalenud isikute suhtes ei mõjuta haldusakti õiguspärasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Halduskohus leidis õigesti, et 16.08.2021. a käskkiri kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli õiguspärane. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeabinõudena kohaldatavad meetmed on loetletud VangS § 69 lg-s 2.
10.Riigikohtu praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustamine on tõenäoline (RKHKo 19.05.2017, nr 3-3-1-10-17, p 17).
11.Vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt alustas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 12.08.2021 kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 121 lg 1 tunnustel seoses sellega, et 11.08.2021 ajavahemikul 14:50-15:15 toimus Tartu Vangla
4.üksuse E-9 eluosakonna kambris nr 3006 kinnipeetavate Ai, Yi ja Xi vahel füüsiline konflikt, mille käigus kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades teineteisele erinevaid kehavigastusi. Seega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses 11.08.2021 aset leidnud intsidendiga. Lisaks sellele arvestas vangla ohu hindamisel kaebaja varasemat käitumist ‒ toimepandud kuritegusid, korduvaid distsipliinirikkumisi ning varasemaid sündmusi, mis tingisid kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Käskkirja kohaselt tekkis vanglateenistusel põhjendatud kahtlus, et kinnipeetav X võib kahjustada vangla julgeolekut ning teiste isikute elu ja tervist. Ringkonnakohus leiab, et vangla hinnang õigushüve kahjustamise tõenäosusele oli põhjendatud ja piisav.
12.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et vangla esitas kohtule ebaõiget informatsiooni. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei ole kaaskinnipeetavate suhtes olnud vägivaldne, on paljasõnalised. Need on ümber lükatud vangla esitatud tõenditega, mis on asjakohased ja toetavad julgeolekuabinõude kohaldamisel antud ohuhinnangut. Kaebaja agressiivse ja vägivaldse käitumise tõttu kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ka vaidlusaluse käskkirja andmisele eelnenud ajal. Tartu Vangla 30.01.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/14 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et ta 29.01.2021 näitas oma käitumisega üles agressiivset ja impulsiivset suhtumist ametnike suhtes ja lõhkus vangla vara. Tartu Vangla 30.05.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/89 alusel kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja oli jalutuskäigu ajal kaaskinnipeetavat näkku löönud ja sellega viimasele kehavigastusi tekitanud.
13.Kaebaja väited selle kohta, justkui oleks tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud üksnes distsipliinirikkumistele või nende suurele arvule tuginedes, on alusetud ja põhjendamata. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest nähtub, et vangla viitas kaebajast tuleneva ohu hindamisel muude asjaolude hulgas kaebaja distsipliinirikkumistele, leides, et need iseloomustavad kinnipeetava suhtumist kehtivasse korda ning et ka 2021. a fikseeritud sündmustes esineb nii vägivalla kui ka suhtlemiskonflikti komponent ja seda nii kaaskinnipeetavate kui vanglaametnike suhtes. Halduskohus leidis kaebaja seda etteheidet käsitledes põhjendatult, et vastustaja oli õigustatud nende tõenditega vaidlustatud käskkirja andmisel arvestama, sest need tõendavad käskkirja andmisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid.
14.Kaebaja viitas ka sellele, et Tartu Ringkonnakohus märkis 09.02.2017. a otsuses asjas nr 3-16-1398, et olukorras, kus täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on vangla diskretsiooniotsus, ei saa teha järeldust, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on vajalik ja lubatav iga kinnipeetava suhtes, keda võib pidada süstemaatiliseks vangistusseaduse või vangla sisekorrareeglite nõuete rikkujaks. Vastasel korral hakkab täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine sarnanema isiku karistamisega, sest et keelatud käitumisele järgneb igal juhul meetme kohaldamine, mis piirab isiku õigusi (otsuse p 22). Samuti olukorras, kus kinnipeetaval oli 175 ettekannet seoses vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitte allumisega, nimetas ringkonnakohus, et ei pea võimalikuks teha järeldust ohu kohta teiste isikute elule ja tervisele tingituna ainult distsiplinaarrikkumiste arvust, kui rikkumiste iseloom ei viita seda liiki ohule (viidatud otsuse p 24). Kaebaja sidus apellatsioonkaebuses ringkonnakohtu varasema praktika praeguses asjas vaidlustatud halduskohtu otsuse p-ga 25, milles halduskohus märkis, et „ringkonnakohtu seisukohad on käesolevas vaidluses kohustuslikud kaebaja kõrval juhindumiseks ka halduskohtuleˮ. Selline järeldus on ekslik. HKMS § 202 lg 2 näeb ette, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Sellest tulenevalt on halduskohtule siduvad samas asjas esitatud
ringkonnakohtu seisukohad. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu otsuse p-st 24 nähtub selgelt, et halduskohus pidas silmas praeguses kohtuasjas tehtud ringkonnakohtu 02.02.2022. a määruses öeldut, mitte mistahes varasemas ringkonnakohtu lahendis väljendatud seisukohti. Samas ei nähtu ka seda, et praeguses asjas vaidlustatud halduskohtu otsus oleks kaebaja viidatud ringkonnakohtu praktikaga sisulises vastuolus.
15.Kaebaja leiab, et halduskohus ei hinnanud õigesti tõendeid, oli ebaobjektiivne ja tugines eranditult ainult vangla seisukohale, ignoreerides kaebaja esitatud fakte ja tõendeid. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Halduskohus selgitas piisava põhjalikkusega, millised tõendid on asjas esitatud, milles seisneb kaebaja esitatud tõendite ebausaldusväärsus ja miks jõudis kohus tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine oli õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt kaebaja esitatud tõenditele antud hinnanguga (otsuse p-d 48-57). Samuti rõhutab ringkonnakohus, et praeguse haldusasja menetlemise eesmärk ei ole välja selgitada täpseid asjaolusid selle kohta, mis julgeolekumeetmete kohaldamise tinginud intsidendi ajal tegelikult juhtus. Praeguse haldusasja läbivaatamisel on kohtu ülesanne kontrollida kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse esinemises veendumiseks peab vangla hindama faktilisi asjaolusid ning vajadusel koguma tõendeid faktiliste asjaolude kindlaks tegemiseks. See ei tähenda siiski, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud peaks olema tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, piisab julgeolekumeetmete kohaldamiseks vangla põhjendatud kahtlusest.
16.Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaks, et vanglal ei olnud alust pidada tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset rünnak või muu rikkumine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käskkirjades kaebaja varasemat käitumist kirjeldavad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja võib agressiivselt ja vägivaldselt käituda. Tartu Vanglas 11.08.2021 aset leidnud intsidenti ja kaebaja ohtlikkusele antud hinnangut arvestades oli vangla kahtlus põhjendatud.
17.Kaebaja ei mõista jätkuvalt, miks täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldati ainult kaebaja suhtes, kui 11.08.2021 toimus intsident kolme kinnipeetava vahel. Kaebaja leiab, et teda on teistega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Ringkonnakohus selgitab, et julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks on konkreetsest isikust lähtuv oht. Käskkirja andmise ajal teada olnud info pinnalt tekkis vanglal põhjendatud kahtlus, et just kaebajast lähtus oht teistele ja sellise ohu realiseerumise minimeerimiseks tuli kaebaja teistest eraldada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmine teiste sündmuses osalenud isikute suhtes ei mõjuta vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust.
18.Vastuseks kaebaja väitele, et ametnikud praegusel juhul asjasse ei puutu, märgib ringkonnakohus, et selle ebakõla kõrvaldas vastustaja juba vaidemenetluses. Vangla selgitas vaideotsuses, et 16.08.2021. a käskkirjas nr 2-21/1-2/159 on ekslikult kajastatud, et vaide esitaja on ohtlik ametnikele, kuid see ei ole käskkirja tühistamise aluseks.
19.Kaebajale on arusaamatu, mida valvekaamera salvestis tõendab. Kui seda, et kaebaja viibis 11.08.2021 kambris nr 3006 kell 14.50-15.15, siis seda kaebaja ei eita. Ringkonnakohus selgitas eespool, et julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisab vangla põhjendatud kahtlusest, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Videosalvestiselt on näha kes ja millal kambrisse sisenes ja sealt väljus. Samuti tõendab salvestis, et enne kambrisse sisenemist ei olnud Ai näos vigastusi. Tegemist on tõendiga, mis koos teiste asjaolude ja tõenditega kogumis kinnitab vangla põhjendatud kahtlust, et just kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda ja temast lähtus oht teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule.
20.Kaebaja heidab halduskohtule ette ka temaga seotud kriminaalasjale viitamist. Kaebaja rõhutab, et ta ei ole süüdi, kuni kohus ei ole teda süüdi tunnistanud. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus viitas kaebaja suhtes läbiviidavale kriminaalasjale seoses vahistamise otsustamisel maakohtu poolt kaebaja ohtlikkusele antud hinnanguga ja ei ole sellega väitnud kaebaja süüd. Vangla käskkirja õiguspärasust hindab kohus siiski täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seisuga ja halduskohtu viidatud hilisem hinnang seda ei mõjuta.
21.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et käskkirjas kirjeldatud asjaolud andsid vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja võib olla ohtlik teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuli otsustada piiratud teabe põhjal. Vangla ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel kaalumisvigu teinud. Arvestades, et vanglal oli alust kahtlustada, et kaebaja oli toime pannud raske õigusrikkumise, oli vangla julgeoleku tagamise ja kaebaja poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmise vajadus kaalukam kui kaebaja kohustus taluda talle ajutiselt seatud lisapiiranguid. Võetud meetmed olid julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud.
22.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
23.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustajal ei ole apellatsiooniastmes väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud ja ta ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis puudub vajadus lahendada apellatsioonimenetluse kulude jaotamise küsimust. Kaebajale anti halduskohtus ja seejärel menetlusabi jätkuvuse korras ringkonnakohtus menetlusabi kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Lähtudes HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
24.Ringkonnakohus asendab otsuse avaldamisel kinnipeetavate nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.