1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku osas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lõike 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus.
18.jaanuaril 2023 kell 22:03 helistas Saatse kordonisse kohalik elanik ja teavitas, et tema talus käis jalgrattaga võõras meesterahvas öömaja küsimas. Sündmusele reageerinud ametnikud peatasid piirkonnas jalgrattaga liikunud isiku kontrolliks ja tuvastasid ebaseadusliku piiriületajana Tadžikistani Vabariigi kodaniku, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kell 22:20 peeti isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isiku näol on tegu X ́ga, kes tuvastati Tadžikistani kodaniku passi nr
401821885 alusel. Isik esitas Värska teenistuses kell 22:55 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest kodus on ebameeldivused ja soovib siin elada, kus on sõnavabadus, mida kodumaal ja Venemaal ei ole. Isik peeti
18.jaanuaril 2023 kell 22.55 kuni 48 tunniks kinni VRKS alusel ning alustati menetlustoimingutega. VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lõike 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isik on menetlustoimingute raames esitanud vastuolulisi andmeid. Isiku väitel pole ta Tadžikistanis viis aastat viibinud, kuid passis leiduvate templijäljendite alusel on isik Tadžikistanis viibinud 25. augustist 2021 kuni 13. oktoobrini 2021. Isiku dokumentidest ja ütlustest nähtub, et isik on alates 2018. aastast elanud Venemaal, seal õppinud ja töötanud. Isik on küll soovinud Euroopasse tulla, kuid viisa taotlemine on tema jaoks kallis olnud. Jääb arusaamatuks, miks isik pärast mitut aastat Venemaal elamist otsustas Eestilt rahvusvahelist kaitset taotleda ning miks isik otsustas Eestisse saabuda ebaseaduslikult, olemata proovinud ühtegi seaduslikku võimalust. Isiku sõnul ta kartis Venemaal, et teda võidakse saata sõtta Ukrainasse, kuid ei oska välja tuua konkreetse isiku näidet, kes välismaalasena oleks tänavalt kinni püütud ja sõtta saadetud. Isiku väitel soovib ta Euroopas õppida, kuid pole uurinud Euroopas õppimise kohta ega reaalselt astunud samme selleks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotluse isikuandmete ankeedis taotlemise põhjusena välja, et kodus on ebameeldivused ja soovib siin elada, mis PPA hinnangul ei ole adekvaatne põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning juba sellel põhjusel on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis elukohta. Isik väitis, et kuskile mujale peale Eesti pole ta tahtnud minna, samas toob välja, et kaalus varianti minna Ameerikasse, Euroopasse ja Inglismaale, kuid see oleks läinud liiga kulukaks, ning Eesti kohta uuris, et tegu on Venemaa naaberriigiga. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri. Isiku selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isik ei pöördunud piiriületuse järgselt politseiametnike poole, vaid küsis öömaja võõraste inimeste juurest. Saades neilt eitava vastuse, lahkus isik sealt ning tema edasine plaan oli minna linna ja vaadata kuhu pöörduda või mida edasi teha. Isiku sõnul ei tulnud tal pähegi politseid kutsuda. PPA hinnangul uuriks adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene eelnevalt välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kelle käest rahvusvahelist kaitset taotleda saab. Isiku väide peale ebaseaduslikult riiki saabumist viisaprobleemi lahendamise kohta, ei ole eluliselt usutav, arvestades asjaolusid, et isik loobus seaduslikult riiki sisenemisest, sest pidas seda liiga kulukaks ja keeruliseks. Asjaolu, et isikul
ei tulnud pähegi politseid kutsuda, annab PPA-le mõista, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei olnud isiku esmane soov. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik peeti kinni kell 22.20, kuid rahvusvahelise kaitse taotlus esitas isik alles kell 22.55. Kuna isik esitab vastuolulisi väiteid enda esialgu plaanitud sihtriikide osas ning isikul on Lätis tuttavad, siis on PPA hinnangul põhjendatud alus arvata, et isiku Tadžikistani passi hoiule võtmise korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Läti Vabariiki või mujale Euroopasse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kui politsei ta kinni pidas, siis ta ei olnud sellises seisundis, et rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Isik oli läbi külmunud ja riided olid märjad. Jaoskonnas esitas isik taotluse. Isik ei pöördunud politsei poole pärast piiri ületamist, sest tal ei töötanud internet ning ta ei teadnud, kus ta asub ja kuhu edasi minna. Väidetav sõber Lätis ei ole isiku sõber, vaid sõbra sõber. Isik oli teel Eestisse. Varem tahtis ka mujale minna, aga kuna see ei tulnud välja, siis tahtis Eestisse. Eestis sooviks õppida tõlgiks, töö osas ei ole veel otsustanud, samuti ei tea veel, kus siin elada. Venemaal olles ei teinud Eestis elamise, õppimise ja töötamise osas piisavalt uurimistööd, sest tal oli Eestisse tulemiseks vähe aega ja otsustas, et vaatab kohapeal. Eestisse tulemisega oli kiire, sest liikusid kuuldused, et politsei peab Venemaal teistest riikidest pärit inimesi kinni ja saadab sõtta. Hiljuti oli kuulda, et kaks tadžikki tapeti, mitte sõjas, vaid seal, kus neid ette valmistatakse. Isik ei ole nõus Tadžikistani tagasi minema, sest seal on rasked olud, raske elada ja õppida, isik on vaesest perekonnast, seal ei ole sõnavabadust ja kuna see on islamiriik, on seal kõik väga piiratud. Eestis ega muudes Euroopa riikides isikul tuttavaid ei ole. Isik ei tulnud ametliku piiripunkti kaudu Eestisse, sest tal ei olnud viisat ja Venemaa piirivalvurid ei oleks teda sisse lasknud. Samuti kartis isik, et piirivalvurid võivad kutsuda politsei ja ta saadetakse sõtta. Isik ei taotlenud viisat, sest olid firmad, kes nõudsid palju raha ja see on pikk protsess. Saatkonna kaudu viisat taotleda ei tulnud mõttesse. Isik ei tea, mis siis teeb, kui Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa. Isikul on väike summa raha ja tal on Venemaal mõned tuttavad, kes on talle kokku võlgu umbes 650 eurot ja nad saavad selle raha talle saata. Samuti saab isik vajaduse korral maha müüa oma notebooki, telefoni ja jalgratta.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 362 lõige 2).
6.VRKS § 361 lõike 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lõike 2 punkti 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lõike 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 punkti 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. VSS § 68 teine lause on küll sõnastatud jäigalt, kuid seda tuleb kohaldada koos VSS § 68 esimese lausega. See lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Seega kehtestab VSS § 68 üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine VSS §‐s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 artikli 15 lõikega 1, samuti direktiiv 2013/33 artikli 8 lõikega 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15 PPU, punkt 61). Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tuleneb see kohustus veel ka VRKS § 361 lõikest 1. (Vt Riigikohtu 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, punkt 13.)
7.Kohtu hinnangul esineb isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lõike 2 punktist 4 tulenev alus. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri ja tal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Isik põhjendas ebaseaduslikku piiriületust muu hulgas hirmuga, et Venemaa piirivalvurid võinuks ta piiripunktis kinni pidada ja politsei kutsuda, kes oleks ta sõtta saatnud. Ehkki kohus leidis pärast kohtuistungit, et isiku väidetel, et Venemaa on sunniviisiliselt saatnud Tadžikistani kodanikke sõtta, võib olla tõepõhi all1 ja see võis tõepoolest olla isiku jaoks reaalne kaalutlus, miks ta otsustas piiri ebaseaduslikult ületada, ei tähenda see veel seda, et isiku suhtes ei esineks põgenemise ohtu. Põgenemise ohtu lubab kohtu hinnangul järeldada isiku varasem käitumine ja tema selgitused kohtuistungil. Isiku kohtuistungil antud selgitustest järeldub, et Eesti ei olnud tema esimene eelistus, kuhu tulla. Isik uuris võimalusi minna mujale Euroopasse või Ameerikasse, aga kui ilmnes, et see on tema jaoks liiga kallis, otsustas ta tulla Eestisse kui Venemaa naaberriiki. Samas ei teinud isik eelnevalt Venemaal viibides mingit põhjalikumat uurimistööd, et välja selgitada, kus Eestis elada, õppida ja töötada. Isik ei osanud ka kohtuistungil täpsemalt selgitada, kus ta Eestis elaks või mis tööd ta siin teeks. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kui isikul oleks olnud reaalne plaan Eestisse jääda, siis ta oleks vähemalt elementaarses ulatuses ennast selleks ette valmistanud, mõeldes välja vähemalt mõned variandid elu- ja töökoha osas. Seda oleks jõudnud teha ka paari päevaga. Isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi Tadžikistani tagasi minna, viidates, et seal on rasked olud ja vaesus, samuti piirangud islamisusust tingituna ja puudub sõnavabadus. Kohtu hinnangul võib isiku nendest selgitustest järeldada, et ta soovib elada riigis, kus tema majanduslik olukord oleks parem ja vabadused suuremad. PPA on oma taotluses mõista andnud, et need asjaolud ei ole adekvaatsed rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kohus peab tõenäoliseks seda, et kui isik taipab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusel ei pruugi olla eduväljavaateid ja on võimalik tema Tadžikistani tagasisaatmine, võib ta otsida võimalusi liikuda edasi mõnda muusse Euroopa riiki. Kuna Schengeni alal piirikontrolli pole, on teistesse Euroopa riikidesse liikumine lihtne. Isikul on ka jalgratas, mis võib lihtsustada tema edasiliikumist. Isikul on sõbra sõber Lätis ja seetõttu ei saa välistada, et isik lahkub sinna. Samuti selgitas isik, et tal on natuke raha, samuti „ Asi läks selleni, et metroode sissekäikude juures võeti kinni kõik mehed, kelle vanus klappis ja ei huvitanud isegi inimeste kodakondsus. Nii olid Belgorodis tulistamise läbiviinud tadžikid olnud kuuldavasti ühe Moskva restorani töötajad, kellel ei olnud Venemaa kodakondsust ja kes võeti kinni, kui nad oli teel tööle. Sõjaväeosas olid nad seetõttu olnud kogu aja vältel äärmiselt negatiivselt meelestatud, nõudsid enda n-ö vabakslaskmist ja lõpuks viisid kuhjunud pinged tragöödiani.“ Allikas: https://www.eesti.ca/teet-kalmus-venelased-evakueerivaddnepri-laanekallast/article59664; 19. oktoober 2022
on tuttavad Venemaal talle umbes 650 eurot võlgu ja saavad selle raha saata, mis tähendab, et isikul on piisavalt raha, et teistesse riikidesse liikuda. Isiku põgenemise ohule viitab ka see, et ta ei palunud talus, kuhu ta pärast piiriületust pöördus, elavatel inimestel politseiga ühendust võtta, et tal oleks võimalik kohe oma olukorda selgitada ja rahvusvahelise kaitse taotlus esitada. Ei saa välistada, et isikul oli plaanis kasutada Eestit üksnes transiitriigina, liikumaks Eesti ametivõimudele märkamatult järgmisesse riiki. Kohtul ei ole praegu isiku suhtes usaldust, et ta ei üritaks liikuda mõnda muusse Euroopa riiki eesmärgiga leida seal paremaid elutingimusi kui Tadžikistanis või Venemaal. Niisiis esineb oht, et ilma kinnipidamiseta võib isik enne menetluse lõppemist Eestist lahkuda.
8.Isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis vajab sisulist hindamist ja asjaolude kontrollimist. Selleks peab isik olema PPA-le menetluse läbiviimiseks, asjaolude uurimiseks, tõendite kogumiseks ja küsitlemiseks kättesaadav. See võimaldab menetluse kiiremini ja efektiivselt läbi viia. Samuti peab isik olema PPA-le kättesaadav juhuks, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäetakse rahuldamata ja ta otsustatakse saata tagasi päritoluriiki.
9.Arvestades isiku suhtes esinevat põgenemisohtu, ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada isiku suhtes tõhusaks, ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga.
10.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lõige 3). Isikul on kinnipidamiskeskuses võimalik saada vajadusel meditsiinilist ja psühholoogilist või psühhiaatrilist abi.
11.Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
12.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.