Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 15. märts 2023, Tartu 3-23-130 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Isik, kelle osas luba taotletakse – X Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo Lindeberg Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Mari Sepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lõige 5, § 235 lõige 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 18. jaanuaril 2023 kell 22:20 Saatse külas kinni piirkonnas jalgrattaga liikunud meessoost isiku, kelleks osutus Tadžikistani Vabariigi kodanik X. Isik tuvastati Tadžikistani Kodaniku passi nr 401821885 alusel. Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
18.jaanuaril 2023 kell 22:55 esitas isik Värska teenistuses suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning samal hetkel peeti isik kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ja alustati menetlustoimingutega. Isiku väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest kodus on ebameeldivused ja soovib siin elada, kuna on sõnavabadus, mida kodumaal ja Venemaal ei ole.
2.PPA esitas 20. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.
2.1.Taotluse põhjenduste kohaselt esineb isiku suhtes VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isik saabus teadlikult ebaseaduslikult piiri ületades Eestisse, omamata alust riigis viibimiseks. Isik ei proovinud seaduslikult tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isik on menetlustoimingute raames esitanud vastuolulisi andmeid Tadžikistasin viibimise kohta. Isiku dokumentidest ja ütlustest nähtub, et ta on alates 2018. aastast elanud, õppinud ja töötanud Venemaal. Isiku sõnul ta kartis Venemaal, et teda saadetakse sõtta Ukrainasse. Isik soovib õppida Euroopas, kuid ei ole selleks infot kogunud. Antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
2.2.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu, lisaks ei ole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik väitis, et kuskile mujale peale Eesti pole ta tahtnud minna, samas toob välja, et kaalus varianti minna Ameerikasse, Euroopasse ja Inglismaale, kuid see oleks läinud liiga kulukaks, ning Eesti kohta uuris, et tegu on Venemaa naaberriigiga. Isik ei pöördunud piiriületuse järgselt politseiametnike poole, vaid küsis öömaja võõraste inimeste juurest, mis näitab, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei olnud isiku esmane soov. Isiku väide peale ebaseaduslikult riiki saabumist viisaprobleemi lahendamise kohta, ei ole eluliselt usutav, arvestades asjaolusid, et isik loobus seaduslikult riiki sisenemisest, sest pidas seda liiga kulukaks ja keeruliseks. Välistatud ei ole, et isik ei järgi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
2.3.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
vastuolus
3.Tartu Halduskohus rahuldas 20. jaanuari 2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 20. jaanuarist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.1.Halduskohus nõustus PPA seisukohaga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri ja tal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Isik põhjendas ebaseaduslikku piiriületust hirmuga, et Venemaa piirivalvurid võinuks ta kinni pidada ja politsei kutsuda, kes oleks ta sõtta saatnud. Kuigi isiku sõnadel, et Venemaa on saatnud sunniviisiliselt Tadžikistani kodanikke sõtta, võib tõepõhi all olla, ei välista see isikul põgenemisohu esinemist. Põgenemise ohtu lubavad järeldada isiku varasem käitumine ja tema selgitused kohtuistungil. Isik selgitas, et Eesti ei olnud tema esimene eelistus, aga kui selgus, et mujale Euroopasse ja Ameerikasse minek on tema jaoks kallis, otsustas ta tulla Eestisse. Isik ei teinud eelnevalt Venemaal viibides uurimistööd, kus Eestis elada, õppida ja töötada. Kui isikul oleks olnud reaalne plaan Eestisse jääda, siis ta oleks mõelnud välja vähemalt mõned variandid elu- ja töökoha osas. Seda oleks jõudnud teha ka paari päevaga. Isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi Tadžikistani tagasi minna, viidates, et seal on rasked olud ja vaesus, samuti piirangud islamiusust tingituna ja puudub sõnavabadus. Isiku nendest selgitustest saab järeldada, et ta soovib elada riigis, kus tema majanduslik olukord oleks parem ja vabadused suuremad.
3.2.Tõenäoline on, et kui isik taipab, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusel ei pruugi olla eduväljavaateid ja on võimalik tema Tadžikistani tagasisaatmine, võib ta otsida võimalusi liikuda
edasi mõnda muusse Euroopa riiki. Isikul on jalgratas, mis võib lihtsustada tema edasiliikumist. Isikul on sõbra sõber Lätis ja ei saa välistada, et ta lahkub sinna. Samuti on tal natuke raha ja tuttavad Venemaal, kes saavad võla 650 eurot ära maksta, mis tähendab, et isikul on piisavalt raha, et teistesse riikidesse liikuda. Kohtul ei ole isiku suhtes usaldust, et isik ei üritaks liikuda mõnda muusse Euroopa riiki, niisiis esineb oht, et ilma kinnipidamiseta võib isik enne menetluse lõppemist Eestist lahkuda.
3.3.Arvestades isiku suhtes esinevat põgenemisohtu, ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada isiku suhtes tõhusaks, ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga.
3.4.Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega. Isikul on kinnipidamiskeskuses võimalik saada vajadusel meditsiinilist ja psühholoogilist või psühhiaatrilist abi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.X esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2023. a määruse tühistamist ja isiku vabastamist kinnipidamiskeskusest.
4.1.Isik ei nõustu, et esineb tema põgenemisoht ja kohus ega PPA ei ole seda veenvalt põhjendanud. Põgenemisohtu ei ole võimalik järeldada sellest, et isik ületas piiri ebaseaduslikult, kaalus võimalusi minna mujale Euroopasse või Ameerikasse, ei teinud eelnevalt uurimistööd kus Eestis elada, töötada, õppida ega osanud sellele vastata kohtuistungil. Mujale mineku kaalumine oli ratsionaalne ja loomulik, kuna isikul pole tuvastatud seoseid Eestiga ja Eestisse tulek oli kiireloomuline. Ebamõistlik on oodata, et isik, kes on riiki sisenenud kiireloomuliselt, pidi paari päevaga elu- ja töökoha valikud läbi mõtlema. Isik soovib õppida tõlgiks ja püüab leida tööd, mis sobiks kaugõppimisega.
4.2.Isik selgitas kohtuistungil, et otsus Eesti kasuks tuli pärast muudest valikutest loobumist. Ühestki selgitusest ega tuvastatud asjaolust ei ilmne, et isikul oleks huvi minna muusse riiki. Kaebaja motivaator Eestisse tulemisel oli hirm, et Venemaa võib saata ta sunniviisiliselt sõjaväkke. Isiku põgenemisohu olemasolu tuvastamisel ei saa tugineda sellele, et isik ületas ebaseaduslikult piiri või, et tal on sõbra sõber Lätis.
4.3.Isik selgitas, et tema kinnipidamisel olid tema riided märjad ja ta oli läbi külmunud, mistõttu ei olnud ta seisundis, et koheselt rahvusvahelise kaitse taotlus esitada. Piiriületusel ei töötanud isikul internet ja ta ei teadnud, kus ta asub ja kuhu edasi minna. Sellised selgitused viitavad inimlikult ja eluliselt arusaadavatele põhjustele, miks kaebaja palus enne öömaja, kui pöördus politsei poole. Seega ei saa järeldada põgenemisohu olemasolu politseiga ühenduse mittevõtmine ja halduskohus ei ole seda lahendis käsitlenud, rikkudes põhjendamiskohustust.
4.4.Halduskohus oleks pidanud põhjalikumalt analüüsima kohaldatud meetme proportsionaalsust. Selge ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajalikkus ja ilmselge mittemõõdukuse puudumine. Põgenemisohu tuvastamisel on leebemate järelevalvemeetmete mittetõhusus põgenemise ärahoidmisel üksnes eelduslik. Arvestades seda, et isikul ei olnud huvi minna mujale riiki, isikul Lätis olev kontakt on üsna kaudne, tema sõpradelt raha saamise võimalus on teoreetiline ja isik soovib siin töötada ja õppida, oleks tulnud leebemaid järelevalvemeetmeid põhjalikumalt kaaluda. Asjaolusid arvestades on leebemate meetmete kohaldamine põhjendatud. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus kontrollib Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2023. a määruse seaduslikkust ning leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane.
6.PPA esitas halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus andis loa X kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätte alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA ja halduskohtu hinnangul esineb oht, et isik võib põgeneda.
7.Ringkonnakohus toetub Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).
8.PPA esitatud andmete kohaselt saabus isik Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning isiku enda kinnitusel, tegi ta seda teadlikult. Pool tundi pärast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul kartis ta Venemaal, et teda võidakse sunniviisiliselt saata sõtta Ukrainasse. Isik selgitas, et ta on alates 2018. aastast elanud Venemaal, kuid soovis tulla Euroopasse õppima. Viisa taotlemine on talle liiga kulukas ning ta pole uurinud Eestis ega mujal õppimise, töötamise ja elamise võimalusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et juhtumi asjaolusid arvestades on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja ringkonnakohtu hinnangul ka isiku tegelik eesmärk Eestisse saabumisel. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sh andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu
30.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792 p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika).
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et PPA ja halduskohus on ekslikult tuvastanud põgenemisohu. Isiku põgenemisohtu ei järeldu sellest, et isik ületas piiri ebaseaduslikult, kaalus võimalusi minna mujale Euroopasse või Ameerikasse ning ei teinud eelnevalt uurimistööd, kus Eestis elada, töötada, õppida. Ringkonnakohus leiab, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid on X kinnipidamine vajalik ja põhjendatud, kuna isiku osas esineb põgenemise oht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 mõttes. Kinnipidamise alusena põgenemise ohu tuvastamine tuleneb isikuga seotud asjaoludest ja annab seadusliku aluse isiku kinnipidamiseks. Arvestades isiku vastuolulisi väited päritoluriigis Tadžikistanis viibimise kohta ja kaalumisel olnud riike, kuhu isikul oli plaan liikuda, ei saa välistada asjaolu, et isik püüab võimaliku päritoluriiki tagasi saatmisest hoidumise eesmärgil Eestist põgeneda. Sellest, et isik püüdis Eestisse jõudes esmalt saada öömaja võõraste inimeste juures ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pool tundi pärast tema kinnipidamist, ei järeldu üheselt, et ta ei soovinud Eestist edasi reisida. Nagu isik on ise väitnud, kartis ta Venemaal enda sunniviisilist
sõtta saatmist. Seega ei tinginud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise mitte niivõrd valiku langetamine Eesti kui sihtriigi kasuks, vaid valik Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni võimude kätte sattumise vahel. See aga ei välista kuidagi, et määruskaebuse esitaja tegelik eesmärk oli siiski jõuda kuhugi teise Euroopa riiki.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista põgenemisohtu ka asjaolu, et isik tuvastati temal kaasas olnud Tadžikistani passi alusel, tal on teatud määral rahalisi vahendeid ja tutvusi Lätis. Ainuüksi isiku väite alusel, et tema lahkumine Venemaalt oli kiireloomuline ja ta soovib siin õppida tõlgiks ning töötada õpingute kõrvalt, ei ole tagatud tema viibimine Eesti territooriumil rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse jooksul. Määruskaebuses ei ole isik samuti selgitanud, kus ja millistest vahenditest ta hakkab Eestis elama ning õppima, töötama. Kohus mõistab, et viisa taotlemine mujale Euroopasse ja Ameerikasse liikumiseks oli isiku jaoks kulukas, kuid Eestis viibides ei ole raskendanud ega liialt kulukas liikuda siit edasi teistesse Schengeni riikidesse, eriti lähiriikidesse. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul isik kuidagi põhjendanud, et tema põgenemisohtu ei tasu karta ning ta on kogu rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel igal ajal PPA-le kättesaadav. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põgenemisohu olemasolu ei saa järeldada sellest, et isik Eestisse saabudes ei võtnud koheselt ühendust politseiga. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pool tundi pärast tema kinni pidamist, mis on piisavalt lühike aeg, et usaldada isiku sõnu Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi kohta. Seda, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks, selgitab välja PPA rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel.
11.Isik leiab, et halduskohus oleks pidanud rohkem kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, kuna nende kohaldamine on põhjendatud. VRKS § 29 lg 1 sätestab, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmeid. Määruskaebuses ei ole isik ise välja toonud ühtegi fakti ega asjaolu, mis annaks kinnitust, et leebemaid järelevalvemeetmeid on võimalik kohaldada. Isik ei ole täpsustanud, kus ta saaks Eestis elada, et käia regulaarselt PPA-s registreerimisel ja nõustamisel. Samuti pole isik kinnitanud, et on nõus andma oma passi PPA kätte hoiule, et tagada tema viibimine Eestis. Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin ei ole tal sugulasi ega tuttavaid, töö- ega elukohta, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte võimatu. Ringkonnakohus leiab, et kui isikul on tõsine soov elada Eestis ja siin õppida ning töötada, siis ei ole isik sunnitud selleks sisenema riiki ebaseaduslikult, kiireloomuliselt ja eelnevalt õppimis-, töö- ja elutingimusi kindlaks tegemata.
12.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kiiremaks ja efektiivsemaks lahendamiseks on vaja puudutatud isik kinni pidada kuni kaheks kuuks. Kui seni kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist ja isik tuleb vabastada.
13.Tartu Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2023. a määruse muutmata.
14.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada Oleg Anikini nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.