Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Asja läbivaatamine
15.03.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2023 (kaasa arvatud).
2.Rahuldada vandeadvokaat Keijo Lindeberg 15.03.2023 riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 16 eurot ja 12 senti).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alused. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.PPA pidas 18.01.2023 kell 22.20 Saatse külas kinni piirkonnas jalgrattaga liikunud meessoost isiku, kelleks osutus Tadžikistani Vabariigi kodanik X. Isik tuvastati Tadžikistani Kodaniku passi nr XXXXXXXX alusel. Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis
3-23-130
viibimiseks. 18.01.2023 kell 22.55 esitas isik Värska teenistuses suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning samal hetkel peeti isik kinni VRKS alusel ja alustati menetlustoimingutega. Isiku väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest kodus on ebameeldivused ja ta soovib siin elada, kuna on sõnavabadus, mida kodumaal ja Venemaal ei ole. PPA esitas 20.01.2023 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Tartu Halduskohus rahuldas 20.01.2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 20.01.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
1.2.Puudub vaidlus, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isik on menetlustoimingute raames esitanud vastuolulisi andmeid. Isiku väitel pole ta Tadžikistanis viis aastat viibinud, kuid passis leiduvate templijäljendite alusel on isik Tadžikistanis viibinud 25.08.2021-13.10.2021. PPA-le nähtub isiku dokumentidest ja ütlustest, et isik on alates 2018. a elanud Venemaal, seal õppinud ja töötanud. Isik on küll soovinud Euroopasse tulla, kuid viisa taotlemine on tema jaoks kallis olnud. PPA hinnangul jääb arusaamatuks, miks isik pärast mitut aastat Venemaal elamist otsustas Eestilt rahvusvahelist kaitset taotleda ning miks isik otsustas Eestisse saabuda ebaseaduslikult, olemata proovinud ühtegi seaduslikku võimalust. Isiku sõnul ta kartis Venemaal, et teda võidakse saata sõtta Ukrainasse, kuid ei oska välja tuua konkreetset isiku näidet, kes välismaalasena oleks tänavalt kinni püütud ja sõtta saadetud. Isiku väitel soovib ta Euroopas õppida, kuid pole uurinud Euroopas õppimise kohta ega reaalselt astunud selleks samme. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotluse isikuandmete ankeedis taotlemise põhjusena välja, et kodus on ebameeldivused ja soovib siin elada, mis PPA hinnangul ei ole adekvaatne põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning juba sellel põhjusel on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA on isikuga läbi viinud vestluse, kus isik andis samasuguseid ebamääraseid ütlusi ega esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks reaalselt rahvusvahelise kaitse vajaja. Pigem on tegu isikuga, kes soovib oma majanduslikku olukorda parandada. PPA-l on plaanis viia isikuga läbi veel üks intervjuu ja tutvuda päritoluriigi infoga, et kõrvutada isikult saadud infot tegelikkusega. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni (VRKS § 361 lg 2 p 4, VSS § 68 lg 8; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14).
1.3.Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega (VRKS § 29). Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik väitis, et kuskile mujale peale Eesti pole ta tahtnud minna, samas toob ta välja, et kaalus varianti minna Ameerikasse, Euroopasse ja Inglismaale, kuid see oleks läinud liiga kulukaks, ning Eesti kohta uuris, et tegu on Venemaa naaberriigiga. Selline käitumine annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. PPA-ga on nõustunud Tartu Halduskohus oma 20.01.2023 määruse punktis 7. Isikul on Lätis tuttavad ning isik on andnud vastuolulisi ütlusi, seetõttu on PPA hinnangul põhjendatud alus arvata, et isiku Tadžikistani passi hoiule võtmise korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda Läti Vabariigi või mujale Euroopasse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
2(5)
3-23-130
1.4.Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-st 5 tulenevad kinnipidamise alused. Isik oli eelnevalt kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Mõistes, et teda saadetakse tagasi Venemaale (kuna oli tuvastatud ebaseaduslik piiriületus suunaga Venemaa Eesti, siis Venemaa piirivalve oleks olnud kohustatud isiku tagasi võtma) või äärmisel juhul kodakondsusjärgsesse riiki Tadžikistani, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.5.Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
2.PPA jäi 15.03.2023 istungil taotluse juurde.
3.Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Isik soovib Eestis alustada õpinguid, EBS-i marketing ja turundus tundus sobiv eriala. Moskvas õppis Synergy ülikoolis infotehnoloogiat. Vastuseks küsimusele, kuidas plaanib EBS-i õpingute eest tasuda, vastas isik, et soovib Eestis töötada. Isiku kinnitusel ei ole ta kodumaal 5 aastat käinud. Eestisse tuli, sest see oli esimene riik, mis pähe tuli. Eestis tuttavaid ei ole. Vastuseks kohtu küsimusele, et kuhu isik kavatseb minna, kui peaks kinnipidamiskeskusest vabanema, vastas isik, et Tartus olevasse laagrisse, kuhu saavad rahvusvahelise kaitse taotlejad. Sellest laagrist kuulis ta kinnipidamiskeskuses. Esindaja selgitas, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Puudub sisuline alus taotlus rahuldada. Isik ei ole väljendanud, et ta kavatseb kuhugi põgeneda ja asjaolu, et ta kunagi planeeris teise riiki minna, ei ole põgenemisoht. Pole välja toodud konkreetset riiki, kuhu isik põgeneda soovib. Samuti pole välja toodud, et isik oleks teinud mingeid ettevalmistusi selleks, mh ei nähtu, millised on isiku finantsilised võimalused põgeneda ja asuda kolmandas riigis elama. Asjaolu, et isik ei ole esitanud tõendeid, on täiesti tavapärane – varjupaigamenetluses ei pea isik esitama mingeid tõendeid. Isik on selgelt välja toonud, et soovib rahvusvahelist kaitset Eestis, sest siin on sõnavabadus, mida kodumaal ega Venemaal ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on kestnud ebamõistlikult kaua. PPA on suutnud selle aja jooksul viia läbi ainult ühe intervjuu. Päritoluriigi info peaks PPA-l olemas olema, mistõttu puudub vajadus seda täiendavalt koguda. Tadžikistan ei ole mõni eksootiline riik. Esindaja palus kohtul hinnata rahvusvahelise kaitse menetlemise kestuse mõistlikkust. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, siis ei saa sellisele menetlusele kuluda enam kui üks kuu.
KOHTU PÕHJENDUSED
Haldustoiminguks loa andmine
4.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1; VRKS § 362 lg 5, § 361 lg 1, lg 2 p 4, lg 21; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 p 8).
5.Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning selle menetlus on veel pooleli. PPA on taotluses selgitanud, et kõiki olulisi asjaolusid ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses välja selgitatud ning planeeritud on veel üks intervjuu puudutatud isikuga, samuti koguda päritoluriigi infot ning seda kõrvutada puudutatud isiku ütlustega.
6.Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning 3(5)
3-23-130
kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-792/61, p 18.2). Eelnevalt on tuvastatud, et käesoleval juhul esineb vajadus välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Puudutatud isiku esindaja subjektiivne hinnang on, et puudub vajadus päritoluriigi info kogumiseks. Selle väite kinnituseks pole kohtule ühtegi tõendit esitatud, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, vaid see võib olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).
7.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemise oht ning seda olenemata asjaolust, et isik ei ole selgesõnaliselt avaldanud PPA-le soovi Eestist teise riiki põgeneda või ei ole tuvastatud, et isik oleks selleks ettevalmistusi teinud.
8.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Käesoleval juhul on täidetud VSS § 68 p-s 8 nimetatud eeldused. Viidatud normi kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Asjas on tõendatud, et isik ületas 18.01.2023 ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrollijoont Eesti Vabariigi piirimärk 415+m juurest, Perdaku külas, Setomaa vald, Võru maakond (vt PPA 13.03.2023 taotlus, lisa 1; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 147). Isik on andnud kohtuistungil varasemaga võrreldes vastuolulisi ütlusi. Nii nähtub Tartu Halduskohtu 20.01.2023 määruse 3-23-130 punktist 7, et isiku kohtuistungil antud selgitustest järeldub, et Eesti ei olnud tema esimene eelistus, kuhu tulla; isik uuris võimalusi minna mujale Euroopasse või Ameerikasse, aga kui ilmnes, et see on tema jaoks liiga kallis, otsustas tulla Eestisse kui Venemaa naaberriiki. Tallinna Halduskohtu 15.03.2023 kohtuistungil vastas puudutatud isik kohtu küsimusele miks ta otsustas Eestisse tulla, et see oli esimene riik, mis pähe tuli. Samuti on 15.03.2023 kohtuistungil väitnud puudutatud isik, et ta ei ole kodumaal käinud 5 aastat. Ometi nähtub isiku passist, et viimati viibis isik Tadžikistanis 25.08.2021-13.10.2021 (vt PPA 13.03.2023 taotlus, lisa 3; dtl 134). Esineb põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik tahe ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda (st oma Eestis viibimine seadustada), kuivõrd selle asemel, et peale ebaseaduslikku piiriületust ise piiripunkti rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks pöörduda, läks isik otsima lähedal asuvasse majapidamisse ööbimiskohta (vt PPA 13.03.2023 taotlus, lk 1; dtl 151). Eluliselt usutav ei ole ka puudutatud isiku väide, et Eestis soovib ta õppida EBS-s marketingi ja turundust, kuigi puudutatud isik on selgitanud, et Venemaal õppis ta infotehnoloogiat. Isik on kinnitanud, et Eestis puuduvad tal tuttavad, aga Lätis on tuttavad (vt PPA 13.30.2023 taotlus, lisa 4; dtl 157). See annab aluse kahtluseks, et isik võib soovida liikuda Eestist naaberriiki, kuivõrd Eestis ei ole isikul elu- ega töökohta, samuti puuduvad tuttavad, millist asjaolu kinnitas isik ka 15.03.2023 kohtuistungil.
9.Kohtupraktikas on leitud, et ka kinnipidamiskeskusse paigutamiseks antud loa pikendamise taotluse lahendamisel võib sarnaselt esmakordse loa andmisega olla tegu piiratud informatsiooniga, mille tõttu võib piisata ka sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 14). Puudutatud isiku suhtes esineva põgenemisohuga seoses ei ole asjaolud muutunud, võrreldes kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisega. Seetõttu nõustub kohus Tartu
4(5)
3-23-130
Halduskohtu 20.01.2023 määruse nr 3-23-130 punktis 7 antud hinnanguga põgenemisohule. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eeldused on täidetud, siis puudub vajadus analüüsida VRKS § 361 lg 2 punkti 5 eelduste olemasolu.
10.PPA on asjakohaselt leidnud, et leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat põgenemisohtu. VRKS §-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemises oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et isikul puudub kindel elukoht Eestis. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et ka reisidokumendi hoiule võtmine ei ole piisav meede, kuivõrd Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
11.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada praegust suuremat halduskoormust (tingituna Ukraina sõjalisest olukorrast) arvestades põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse osas vajavad kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
12.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2023 (kaasa arvatud).
13.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Riigi õigusabi tasu
14.Puudutatud isiku esindaja esitas 15.03.2023 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks ning taotleb riigi õigusabi eest tasu 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks). Taotluse kohaselt koosnesid riigi õigusabi osutamise korras tehtud toimingud kohtuistungiks valmistumisest (asjaoludega tutvumine varasemas toimikus) ning kohtuistungist.
15.Riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (RÕS § 22 lg 6). Selliseks korraks on justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord). Vastavalt Korra § 11 lg-le 1 on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sh haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sh halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 39 eurot iga poole tunni kohta. Juhindudes RÕS § 22 lg-st 7 leiab kohus, et kulunud aeg (62 minutit) ja tehtud toimingud on põhjendatud, mistõttu tuleb tasu taotlenud suuruses kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutati õigusabiteenust Advokaadibüroo LINDEBERG kaudu, mistõttu on põhjendatud taotletud summale käibemaksu lisamine. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.