OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK kaebus Ravimiameti 30. mai 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/81 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK, esindajad advokaadid Birgit Aasa ja Villy Lopmann Vastustaja Ravimiamet, esindaja Andrus Varki Kolmas isik OÜ PharmaOne, esindajad advokaadid Kaupo Lepasepp ja Kaspar Endrikson Kaasatud haldusorgan Konkurentsiamet, esindaja Kristel Rõõmusaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK taotlus menetluse jätkamiseks haldusasjas nr 3-18-1286 Ravimiameti 30. mai 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/81 õigusvastasuse tuvastamiseks.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-18-1286 menetlus.
3.Jätta Ravimiameti taotlus X. kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK taotlus Y. kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ja tema vande all üle kuulamiseks läbi vaatamata.
Jätta OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK 15. novembri 2021. a seisukohas esitatud taotlus OÜ-lt PharmaOne dokumentide, tõendite ja informatsiooni välja nõudmiseks läbi vaatamata.
6.Tagastada haldusasjas nr 3-18-1286 tasutud riigilõiv kogusummas 30 eurot OÜ-le PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK. Kaebajal teatada kohtule, kelle nimele ja millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
7.Asendada avaldatavas kohtulahendis X. ja Y. nimed tähemärkidega X ja Y.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1-6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
3-18-1286
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ravimiamet (vastustaja) muutis 30. mai 2018. a otsusega nr IN-1-3-/18/81 varasemat,
25.aprilli 2017. a otsusega väljastatud tegevusluba nr 744 selliselt, et Paide linnas aadressil Pärnu mnt 6 hakkas üldapteegi teenust osutama OÜ PharmaOne (kolmas isik). Seni omas Paide Suure Apteegi tegevusluba Samfred OÜ.
2.OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK (kaebaja) esitas 29. juunil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas eelviidatud tegevusloa muutmise. Kaebuse kohaselt tegutseb kaebaja samal turul ning konkurentsiolukord turul halveneb vaidlustatud otsuse tõttu. OÜ PharmaOne üle omab valitsevat mõju Osaühing EUROAPTEEK ning seetõttu on talle tegevusloa andmine õigusvastane. Sellega rikuti ravimiseaduse (RavS) § 42 lg 5, mille järgi üldapteegina tegutseva isiku osanikuks ei või olla ravimite hulgimüüja või tootja ega temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõte. Samuti peab RavS § 41 lg 3 järgi olema valitsev mõju äriühingus proviisorist omanikul.
3.Tartu Halduskohus jättis 31. jaanuari 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK esitas nimetatud otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ning peatas
13.veebruari 2020. a määrusega haldusasja nr 3-18-1286 menetluse kuni Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-18-1287 esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseni või kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral selles asjas lahendi tegemiseni.
4.Tartu Ringkonnakohus uuendas 6. mai 2021. a kohtuotsusega haldusasja nr 3-18-1286 menetluse ja tühistas Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2019. a otsuse ning saatis asja Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tugines otsuse tegemisel Riigikohtu
18.märtsi 2021. a otsusele asjas nr 3-18-1287, millise vaidluse asjaolud olid põhiosas sarnased käesoleva asjaga. Riigikohus leidis viidatud lahendis kokkuvõtvalt, et vastustaja ja kohtud on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt ega ole pööranud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele, ning haldusasjas on selgitamata, kas Osaühingu EUROAPTEEK võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes. Seejuures ei pea proviisori valitseva mõju välistamiseks teisel ettevõtjal olema valitsevat mõju apteegipidaja üle. Proviisori valitsev mõju RavS § 41 lg 3 ja konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses võib puududa ka siis, kui apteegipidajal on nõrgemad majanduslikud, organisatsioonilised või õiguslikud sidemed teise ettevõtjaga, mille tõttu proviisoril siiski pole tegelikku ja otsustavat kontrolli apteegipidaja üle. Riigikohus rõhutas, et Ravimiametil ja Konkurentsiametil ei ole RavS § 41 lg 3 alusel valitseva mõju tuvastamisel monopoolset hindamispädevust, vaid nimetatud olukorra võib kindlaks teha ka kohus. Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et selles asjas vaidluse all olnud tegevusloa õiguspärasuse üle otsustamiseks on vaja koguda täiendavaid tõendeid ja selgitada välja tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu saatis Riigikohus asja nr 3-18-1287 halduskohtule uueks lahendamiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis, et Riigikohtu põhjendusi arvestades tuleb ka käesolevas asjas tehtud halduskohtu otsus tühistada ja saata asi HKMS § 200 p 2 alusel uueks arutamiseks halduskohtule.
5.Haldusasi nr 3-18-1286 jagati 17. juunil 2021 asjade juhusliku jagamise põhimõttest lähtudes uueks arutamiseks kohtunik Juhan Siiderile.
6.Kohus andis 18. oktoobri 2021. a määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Kohtule tuli vastata hiljemalt 15. novembril 2021. Ühtlasi kuulutas kohus sama määrusega haldusasja nr 3-18-1286 menetluse osaliselt
3-18-1286 kinniseks ning rahuldas kolmanda isiku taotluse, milles paluti keelata kaebajal OÜ PharmaOne ja Osaühingu EUROAPTEEK vahel 23. aprillil 2018 sõlmitud frantsiisilepinguga tutvumine ja sellest koopiate saamine. Täiendavalt kuulutas kohus 3. novembri 2021. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks ka Osaühingu EUROAPTEEK ja teise äriühingu vahel
14.jaanuaril 2016 sõlmitud frantsiisilepingu ning Konkurentsiameti 8. aprilli 2016. a seisukoha nr 5.1-1/16-0064-012 osas. Kohus keelas kaebajal ja kolmandal isikul nimetatud tõenditega tutvumise ja nendest koopiate saamise.
7.OÜ PharmaOne esitas 15. novembril 2021 kohtule taotluse haldusasja nr 3-18-1286 menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kolmas isik tugines asjaolule, et Ravimiamet on 21. aprillil 2020 teinud otsuse nr IN-1-3/20/300, millega muutis tegevusloa nr 744 alusel tegutseva üldapteegi asukohta ja nime. Lisaks on Ravimiamet teinud 31. augustil 2021 otsuse nr IN-1-3/21/101, millega andis üldapteegi tegevusloa nr 744 alates 1. septembrist 2021 üle OÜ-le PharmaSeventeen. Seega ei ole OÜ PharmaOne alates 1. septembrist 2021 tegevusloa nr 744 omaja. Kolmas isik märkis, et tegevusloa põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega (RavS 37 lg 4 viimane lause; Riigikohtu lahend asjas nr 3-18-1287, p 19). Seega on vaidlusalune otsus tunnistatud kehtetuks ja menetlus tuleb lõpetada.
8.Ravimiamet esitas 15. novembril 2021 kohtule oma täiendavad seisukohad, märkides, et Ravimiametil ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Ühtlasi palus Ravimiamet asja sisulise läbivaatamise korral kaasata kolmanda isikuna menetlusse OÜ PharmaOne ainuosaniku ja proviisori X.. Samal päeval esitasid oma täiendavad seisukohad kohtule ka Konkurentsiamet ja OÜ PAIDE VEE TÄNAVA APTEEK. Kaebaja esitas oma 15. novembri 2021. a seisukohtades mitmesugused taotlused ning palus kohtul anda talle täiendava tähtaja kolmanda isiku menetluse lõpetamise taotluse osas seisukoha kujundamiseks. Kaebaja taotles, et kohus kaasaks kolmanda isikuna menetlusse OÜ PharmaOne osaniku Y. ja kuulaks ta vande all üle. Kaebaja selgitas, et proviisor X. ei ole enam OÜ PharmaOne osanik ning alates 26. oktoobrist 2020 on selleks Y.. Lisaks palus kaebaja nõuda kolmandalt isikult välja erinevad tõendid ja dokumendid ning informatsiooni selle kohta, kes tasub töötajate töötasu.
9.Kohus andis 19. novembri 2021. a määrusega menetlusosalistele tähtaja tõendite kogumise ja kolmandate isikute kaasamise taotluste osas seisukoha avaldamiseks. Kaebajal tuli ühtlasi esitada kohtule seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise taotluse osas. Lisaks pidid vastustaja ja kolmas isik kohtule selgitama, miks ei olnud võimalik kohtule enne 15. novembrit 2021 esitada Ravimiameti 21. aprillil 2020 tehtud otsust nr IN-1-3/20/300 ja 31. augustil 2021 tehtud otsust nr IN-1-3/21/101. Kohus andis menetlusosalistele ka võimaluse esitada vastuväiteid teiste menetlusosaliste esitatule hiljemalt 23. detsembril 2021.
10.Kaebaja, vastustaja ja kolmas isik esitasid oma vastused kohtule 10. detsembril 2021.
10.1.Kaebaja palub 10. detsembri 2021. a vastuses jätta taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning menetleda haldusasja nr 3-18-1286 HKMS § 152 lg 2 alusel edasi tuvastamisnõudena. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
10.1.1.Kaebaja nõustub kolmanda isikuga, et tegevusloa omaja on tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega. Ravimiamet on tõepoolest käesoleva haldusasja esemeks oleva haldusakti ise kehtetuks tunnistanud, teavitamata sellest seejuures nii kaebajat kui ka kohut.
3-18-1286
10.1.2.Tuvastamisnõue on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest menetluse lõpetamine olukorras, kus asja on menetletud juba pea kolm ja pool aastat, on kaebaja õigusi, sh õiguslikku ootust ja õigust õiglasele kohtumenetlusele, rikkuv. Kaebaja on kulutanud olulisi ressursse haldusasja menetlemisele, sh esitanud mitmeid tõendeid, taotlusi ja seisukohti, kasutanud kõiki talle kuuluvaid õiguslikke ja menetluslikke võimalusi heas usus ja lootuses, et vaidlus saab õigusliku lahenduse kohtumenetluses. Riigikohtu praktika järgi teenib õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 12).
10.1.3.Kaebaja on vaidlustanud Ravimiameti 31. augusti 2021. a otsuse nr IN-1-3/21/101 haldusasjas 3-21-2777. Juhul, kui kohus peab haldusasjas nr 3-21-2777 kaebust esitatuks tähtaega ületades ja ei rahulda ka kaebetähtaja ennistamise taotlust, on kaebaja ainsaks õiguskaitsevahendiks kaebuse muutmine käesolevas halduskohtumenetluses.
10.1.4.Kaebaja ei välista tulevikus ka kahju hüvitamise nõude esitamist. Samuti võib kaebaja hinnangul õigusvastasuse tuvastamise nõue olla vajalik põhjusel, et Ravimiameti järjepidevat halduspraktikat arvestades ei ole välistatud, et olukorras, kus kaebaja esitatud kaebust haldusasjas nr 3-21-2777 ka menetletakse ja rahuldatakse ning muudetud haldusakt tühistatakse, loeb vastustaja apteegi tegevusloa omajaks siiski OÜ PharmaOne. See mõjutaks kaebaja õigusi otseselt ja selgelt. Selle välistamiseks oleks vajalik tuvastamisnõude menetlemine.
10.1.5.Kaebaja palub jätta vastustaja taotluse X. kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
10.2.Vastustaja märkis 10. detsembri 2021. a vastuses järgmist.
10.2.1.Vastustajal ei ole vastuväiteid käesoleva kohtuasja lõpetamisele, kui kaebaja ei soovi kaebuse nõuet muuta. HKMS § 152 lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks, kui vastustaja on andnud haldusakti või sooritanud toimingu, millega kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta kaebusega kohtu poole pöördus. Kaebaja eesmärgiks ei olnud saavutada üksnes haldusakti formaalne tühistamine, vaid kohtulik kontroll hindamaks, kas kolmas isik vastab apteegiteenuse osutajale kehtestatud nõuetele ja kas vastustaja tegevus haldusakti andmisel on olnud õiguspärane.
10.2.2.Vastustaja 21. aprilli 2020. a otsus nr IN-1-3/20/300 ja 31. augusti 2021. a otsus nr IN-1-3/21/101 ei olnud tingitud käesolevast kohtuvaidlusest, vaid vastustaja lahendas kolmanda isiku esitatud taotlust ja kohtuasja välise isiku taotlust tegevusloa nr 744 muutmiseks. Vastustajale on seadusega pandud ülesandeks apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa andmine, andmisest keeldumine, muutmine või lõpetamine. Vastustajal puudus alus keelduda rahuldamast majandustegevuse uude tegutsemiskohta üleviimise ja uuele ettevõtjale tegevusloa üleandmise taotlusi.
10.2.3.Ravimiameti 30. mai 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/81 (vastustaja vastuses ekslikult viidatud otsusele nr IN-1-3/18/78 – kohtu märkus) kehtetuks tunnistamine ei ole olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid vastustajale seadusega pandud ülesannete täitmisest. Vastustaja viitab siinkohal menetluskulude väljamõistmist sätestavale HKMS § 108 lg-le 6, mille kohaselt ei
3-18-1286 kanna vastustaja menetluskulusid kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
10.2.4.Vastustaja eeldas, et haldusaktide nr IN-1-3/20/300 ja nr IN-1-3/21/101 adressaat teavitab ise haldusaktide edasikaebe tähtaja lõppemisel kohut faktiliste asjaolude muutumisest. Vastustaja möönab, et oleks pidanud omalt poolt veenduma, et apteegi tegutsemiskoha ja tegevusloa omajaga seonduvatest muudatustest on teave kohtule esitatud.
10.2.5.Kaebaja taotlusi kaasata kolmanda isikuna menetlusse Y. ja kuulata ta vande all üle ning nõuda kolmandalt isikult välja kaebaja poolt nimetatud tõendid, dokumendid ja informatsioon, ei pea vastustaja põhjendatuks. Juhul kui kohus peab eeltoodut vajalikuks, siis vastustajal selles osas vastuväiteid ei ole.
10.3.Kolmas isik OÜ PharmaOne märkis oma 10. detsembri 2021. a seisukohas järgmist.
10.3.1.Kõik kaebaja 15. novembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud taotlused (st nii täiendavate tõendite kogumise kui kolmanda isiku kaasamise osas) on põhjendamatud ning need tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus kohtuasja menetlus tuleb lõpetada, puudub alus ja vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja kolmandate isikute kaasamiseks ning menetluse jätkamiseks. Kolmas isik on seisukohal, et menetluse jätkamiseks Ravimiameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus, sest see ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutanud ja tuvastamisnõude osas menetluse jätkamise korral oleks kolmandalt isikult täiendavate tõendite väljanõudmine isiku suhtes põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne. X. kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks puudub alus.
10.3.2.Ravimiameti 21. aprilli 2020. a otsuse nr IN-1-3/20/300 ja 31. augusti 2021. a otsuse nr IN-1-3/21/101 kohtule edastamist puudutavas osas märgib kolmas isik, et kohtumenetluse ajal on kolmanda isiku fookus olnud oma põhitegevusel ning oma igapäeva tegevusi ja sellega seonduvaid ümberkorraldusi ei ole alati suhestatud samal ajal taustal käiva kohtumenetlusega. Seetõttu pole kolmas isik varem tulnud selle peale, et kohtule ei ole vastavaid Ravimiameti otsuseid esitatud. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja kohut vastavate otsuste aluseks olevatest asjaoludest teavitanud.
11.Täiendavas 23. detsembri 2021. a seisukohas kaebuse nõude muutmise kohta leiab vastustaja järgmist.
11.1.OÜ PharmaOne vastab RavS § 42 lg-s 5 kehtestatud nõuetele. Riigikohtu 18. märtsi 2021. a kohtuotsuse p 26 kohaselt on vajalik hinnata, kas Osaühingu EUROAPTEEK võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku (käesoleval juhul OÜ PharmaOne) üle RavS § 41 lg 3 mõttes. See tähendab, kas OÜ PharmaOne osanik X. omab valitsevat mõju tegevusloa omaja üle ehk võimalust mõjutada ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest osanikuna antud õiguste piires.
11.2.Kuna RavS § 42 lg 5 eesmärgiks on apteegituru konkurentsiolukorra suurendamine ja apteegiteenuse osutajate võrdsema konkurentsiolukorra tagamine, on võimalik jaatada ka kaebaja subjektiivsete õiguste võimalikku riivet. Kaebaja taotlusest ei selgu, millisel viisil rikub kaebaja õigusi OÜ PharmaOne osanikul X. RavS § 41 lg 3 kohase õiguse olemasolu või puudumine ehk kuidas viidatud sättele mittevastavus rikub või mõjutab kaebaja subjektiivseid õigusi, mille kaitseks on vajalik haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Vastustaja hinnangul on RavS § 41 lg 3 kehtestatud kaitsma kolmanda isiku osanikule kuuluvaid õigusi.
3-18-1286
11.3.Käesoleval juhul puuduvad alused HKMS § 44 lg 2 alusel kohtusse pöörduda muul eesmärgil kui enda subjektiivsete õiguste kaitseks, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Selgusetuks jääb, kuidas vaidlustatud haldusakt puudutab, mõjutab, takistab või kahjustab kaebaja poolt apteegiteenuse osutamist. Kaebaja väidab küll võimaliku kahjunõude esitamise vajadust, kuid taotlusest ei selgu, milles see kahju väljenduda saaks (kahju tekkimise võimalikud asjaolud, kahju tekitaja tegevus, võimalik põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel). Kaebaja subjektiivsete õiguste riive peab olema vahetu ja kaasnev mõju äratuntav ka eeldusel, et haldusakt võib olla õigusvastane. Selline äratuntav mõju kaebaja majandustegevusele puudub ega selgu ka esitatud kaebaja taotlusest.
11.4.Võimaliku osaniku õiguste rakendamise puudumisega ei kaasne alati tegevusloa tühisus (RavS § 41 lg 6).
12.OÜ PharmaOne taotleb 23. detsembri 2021. a vastuväidetes jätkuvalt menetluse lõpetamist, esitades järgmised täiendavad seisukohad.
12.1.HKMS § 152 lg-s 2 sätestatud õiguslikud eeltingimused tuvastusnõudele üleminekuks pole täidetud – menetluse jätkamine tuvastusnõude osas ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Täidetud ei ole ükski Riigikohtu poolt asjas nr 3-20-580 mainitud tuvastuskaebusele ülemineku eeldustest. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus on juba suurema osa tööst ära teinud (halduskohus ei ole veel istungit korraldanud ja uusi tõendeid hinnanud, samuti on kaebaja rohkearvulised menetluslikud taotlused veel lahendamata). Menetluse jätkamist ei saa õigustada menetlusökonoomia argumendiga, kui asja sisulise arutamiseni pole veel jõutud.
12.2.Riigikohus on viidatud lahendi p-s 13 märkinud, et avalike huvide kaitsest kantud argumentidest (nt kaebaja soov muuta vastustaja halduspraktikat) ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Kaebaja on läbivalt oma menetlusdokumentides väljendanud kaebuse peamise eesmärgina soovi kujundada ja muuta Ravimiameti halduspraktikat ning aidata kaasa apteegireformi elluviimisele.
12.3.Kaebaja on saavutanud kaebusega taotletud eesmärgi – vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja märgib abstraktselt, et menetluse lõpetamine oleks ebaõiglane, kuid pole põhjendanud milles ebaõiglus seisneb, kuidas see seondub tema õigustega ning kuidas aitaks tuvastusnõude menetlemine väidetavaid õigusi kaitsta.
12.4.Kaebaja on Tartu Halduskohtule esitanud uue kaebuse, milles taotleb Ravimiameti
31.augusti 2021. a otsuse IN-1-3/21/101 ja selle alusel OÜ-le PharmaSeventeen üle antud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 744 tühistamist (haldusasi nr 3-21-2777). Olukorras, kus kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta tühistamiskaebuse esitamisega, ei ole kaebaja õiguste kaitsmiseks tuvastamiskaebusele üleminek põhjendatud.
12.5.Tuvastamiskaebusele üleminekut ei saa õigustada asjaoluga, et kohtumenetlus on kestnud pikka aega ja sellega seoses on kantud olulisi ressursse. Kaebaja on vastava kohtumenetluse ise alustanud ning seejuures oluliselt viivitanud oma menetluslike taotluste esitamisega. Ressursse on kohtumenetluse käigus pidanud kulutama kõik osapooled. Arvestades kaebaja arvukaid uusi menetluslikke taotlusi (uute tõendite kogumine, menetlusosaliste kaasamine ja ülekuulamine) on ilmselge, et poolte kulutused üksnes suureneksid. Seega tuleks ressursside säästmiseks menetlus lõpetada, mitte seda veelgi intensiivsemal kujul jätkata.
3-18-1286
12.6.Kaebaja väide kahju hüvitamise nõude kohta on niivõrd pealiskaudne ja abstraktne, et viitab sellele, et tegelikkuses kaebajal sellist soovi ja eesmärki pole. Kahjunõude esitamine eeldaks ka kahju tekkimist ja põhjuslikku seost Ravimiameti haldusakti ja tekkinud kahju vahel. Kaebaja pole kahju tekkimist või selle võimalust põhistanud. Arvestades vaidlustatud haldusakti andmisest möödunud aega, peaks kaebajale kindlasti juba väidetava kahju tekkimise fakt ja selle suurus olema teada. Välistada ei saa, et vastav kahjunõue oleks nüüdseks ka juba aegunud.
13.Kohus andis 22. veebruari 2022. a määrusega menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul tuli esitada menetluskulude väljamõistmise taotlused koos kuludokumentide ja menetluskulude nimekirjaga (kõikide menetlusastmete menetluskulusid hõlmav terviklik nimekiri) ning võimaldas esitada vastuväiteid teiste menetlusosaliste esitatule. Kohus selgitas, et menetluse jätkumise korral saab kohus esitatava menetluskulude nimekirja ja vastuväidetega arvestada edaspidi lõpplahendis menetluskulude jaotust ja väljamõistmist otsustades.
14.Kolmas isik esitas kohtule 4. märtsil 2022 menetluskulude väljamõistmise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Kaebaja esitas vastava taotluse koos lisadega 8. märtsil 2022 ning vastustaja teatas samal päeva kohtule, et menetluskulusid kohtuasjas nr 3-18-1286 tal ei ole. Kaebaja esitas 15. märtsil 2022 vastuväite kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus lahendab esmalt menetluse lõpetamise ning kolmandate isikute kaasamise ning tõendite kogumise taotlused (I), võtab seejärel seisukoha menetlusosaliste menetluskulusid puudutavate taotluste osas ja otsustab riigilõivu tagastamise (II). I
16.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (jätkutuvastuskaebus - HKMS § 152 lg 2).
17.Kolmas isik on esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, tuginedes asjaolule, et Ravimiamet on oma 21. aprilli 2020. a otsusega nr IN-1-3/20/300 ja 31. augusti 2021. a otsusega nr IN-1-3/21/101 tunnistanud sisuliselt kehtetuks käesoleva kohtuvaidluse esemeks oleva Ravimiameti 30. mai 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/81, mille tühistamist kaebaja taotleb.
18.Käesolevas haldusasjas tühistamiskaebusega vaidlustatud 30. mai 2018. a otsusega nr IN-1-3/18/81 muutis Ravimiamet alates 1. juunist 2018 üldapteegi tegevusluba nr 744 ning märkis uueks tegevusloa omajaks OÜ PharmaOne. Selle tegevusloaga hõlmatud üldapteegi tegutsemiskoha aadressiks oli Pärnu mnt 6, Paide linn. Ravimiamet tegi 21. aprillil 2020 otsuse nr IN-1-3/20/300, millega muutis tegevusloa nr 744 alusel tegutseva üldapteegi asukohta ja nime (uueks asukohaks Järva maakond, Paide linn, Pikk tn 25 ja nimeks Paide Euroapteek). Sellele järgnevalt tegi Ravimiamet 31. augustil 2021 otsuse nr IN-1-3/21/101, millega andis üldapteegi tegevusloa nr 744 alates 1. septembrist 2021 üle OÜ-le PharmaSeventeen. Seega ei ole OÜ PharmaOne alates 1. septembrist 2021 tegevusloa nr 744 omaja. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku tegevusluba nr 744 muutes on vastustaja kehtetuks tunnistanud varasema ehk käesolevas kohtuasjas vaidlustatud haldusakti. Seejuures saab asuda seisukohale, et Ravimiameti 30. mai 2018. a otsus nr IN-1-3/18/81 muutus kehtetuks
3-18-1286 Ravimiameti 21. aprilli 2020. a otsuse nr IN-1-3/20/300 andmisel ning viimati nimetatud otsus omakorda Ravimiameti 31. augusti 2021. a otsuse nr IN-1-3/21/101 andmisel. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 17 lg 2 ja RavS § 38 lg 3 järgi on apteegi tegevuskoht tegevusloa põhiregulatsiooni osa ning põhiregulatsiooni muutmine on õiguslikult võrdsustatud senise loa kehtetuks tunnistamise ja uue loa andmisega (MSÜS 37 lg 4 viimane lause). Samuti kuulub tegevusloa omaja ilmselgelt tegevusloa põhiregulatsiooni esemesse. Selles küsimuses kujunenud kohtupraktika järgi tuleb juba tegutseva apteegi tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisel uut regulatsiooni sisaldavat tegevusluba RavS § 41 lg 3 ja § 42 lg 5 kohaldamisel käsitada uue loana (Riigikohtu lahend asjas nr 3-18-1287, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
19.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kujunenud olukorras esineb menetluse lõpetamise alus HKMS § 152 lg 1 p 4 tähenduses.
20.Kaebaja on HKMS § 152 lg-le 2 tuginedes soovinud menetluse jätkamist ning tema kaebuse menetlemist õigusvastasuse tuvastamise kaebusena.
21.Riigikohus on 28. oktoobri 2020. a määruses asjas nr 3-20-580 (p 12) leidnud, et kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, ei ole seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, kuid tuvastamiskaebuse menetlemine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohus on pidanud sellisteks olukordadeks näiteks seda, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
22.Kaebaja märkis vastuväidetes menetluse lõpetamise taotlusele, et juhul, kui kohus peab haldusasjas nr 3-21-2777 kaebust esitatuks tähtaega ületades ega rahulda ka taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, on kaebaja ainsaks õiguskaitsevahendiks kaebuse muutmine (üleminek jätkutuvastuskaebusele) käesolevas haldusasjas. Kaebaja esitas 29. novembril 2021 halduskohtule kaebuse Ravimiameti 31. augusti 2021. a otsuse IN-1-3/21/101 ja selle alusel OÜ-le PharmaSeventeen üle antud apteegiteenuse osutamise tegevusloa nr 744 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2777). Kuigi kaebaja on viidanud sellele, et kui kohus otsustab kaebetähtaja ületamise tõttu nimetatud asjas menetluse lõpetada, siis on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi vaid käesolevas asjas esitatava tuvastamiskaebusega, siis on praeguseks asjaolud kujunenud selliseks, et kohus võttis kaebaja haldusasjas nr 3-21-2777 esitatud kaebuse menetlusse ning luges 6. aprilli 2022. a määrusega kaebuse tähtaegseks. Viidatud määrus on jõustunud
22.aprillil 2022, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebajal on olemas oma eesmärgi saavutamiseks tõhusam õiguskaitsevahend haldusasjas nr 3-21-2777 esitatud tühistamiskaebuse näol. Nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr 3-21-2777 on lahendamist vajavaks küsimuseks see, kas tegevusloa nr 744 omaja üle omab valitsevat mõju Osaühing EUROAPTEEK ja kas tegevusloa omaja on üksnes variäriühing või kuulub valitsev mõju siiski äriühingu proviisorist omanikule. Kuigi tegevusluba nr 744 on Ravimiameti 31. augusti 2021. a otsusega nr IN-1-3/21/101 üle antud uuele isikule (OÜ PharmaSeventeen), on kaebaja huviks eelkõige tuvastada, millist mõju omab Osaühing EUROAPTEEK apteegiturul tegutsevate kaebaja konkurentide üle, kes on väidetavalt selle osaühinguga seotud. Kohus leiab, et vaidlust Osaühingu EUROAPTEEK valitseva mõju üle on kaebajal võimalik jätkata haldusasjas nr 321-2777.
23.Vaidlust pole selle üle, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti juba ise otsuseid nr IN-1-3/20/300 ja nr IN-1-3/21/101 andes ja apteegiteenuse osutamise tegevusluba nr 744 muutes kehtetuks tunnistanud. Vaidlustatud otsuse nn ületühistamist ei ole kaebaja ise taotlenud ning kohtu hinnangul ei oleks see ka kujunenud kohtupraktikat arvesse võttes põhjendatud.
3-18-1286 Kohtupraktika on mõnedel juhtudel pidanud võimalikuks küll juba ka kehtivuse kaotanud haldusakti puhul tühistamisnõude lahendamist ja haldusakti nn ületühistamist, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (nt Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist sarnase olukorraga. Nimelt ei saa eeltoodud viiteid õigusnormidele ja kohtupraktikale arvestades teha järeldust, et praeguses asjas vaidlustatud haldusaktil oleks ka pärast selle kehtivuse kaotamist enam mõju, mille kõrvaldamiseks kohane õiguskaitsevahend oleks nn ületühistamine kohtu poolt. Praeguseks on muutunud nii algne apteegi asukoht, kui ka apteegi tegevusloa omaja ja apteek tegutseb üle antud tegevusloa alusel. Kohtul oleks alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu 28. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-19-1735, p 18).
24.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et ka jätkutuvastuskaebuse lubatavuse hindamisel kehtib HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud põhimõte, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega ei saa kaebaja esitada jätkutuvastusnõuet üldisemal eesmärgil tagada apteegireformi õiguspärane elluviimine. Küll aga ei saa eitada, et kaebajal võib olla kaitstav huvi (kohtulikult kaitstav õiguse riive), et tema tegevust mõjutav konkureeriv apteek tegutseks õiguspärase tegevusloa alusel ega pakuks õigusvastaselt konkurentsi. Selles kontekstis võib kohtu seisukoha saamine juba kehtivuse kaotanud tegevusloa õiguspärasuse kohta olla iseenesest kaebaja põhjendatud huviks. Samas ei saa kaebaja käesolevas haldusasjas jätkutuvastuskaebusega saavutada, et vastustaja kogu edaspidine halduspraktika apteekide tegevuslubade andmisel ka kaebajat puudutavas osas kujuneks selliseks, et see ei riivaks kaebaja õigusi – Ravimiamet peab iga loataotluse puhul hindama ravimiseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel vastavust apteegiteenuse kohta sätestatule ja langetama väljaselgitatud asjaoludel tugineva otsustuse üksikjuhtumi kohta. Ka Riigikohus on asjas nr 3-20-580 (p 13) leidnud, et avalike huvide kaitsest kantud argumendist ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks.
25.Riigikohus märgib oma määruses asjas nr 3-20-580 (p 12), millele osundab ka kaebaja, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samas on leitud, et see säte on abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada.
26.Kaebaja leiab, et tuvastamisnõue on tema õiguste kaitseks vajalik ka põhjusel, et ta on kulutanud selle haldusasja menetlemisel märkimisväärselt ressurssi ning kasutanud kõiki talle kuuluvaid õiguslikke ja menetluslikke võimalusi, et vaidlus saaks õigusliku lahenduse kohtumenetluses. Menetluse lõpetamine, arvestades senist menetlust ja selle pikkust, on kaebaja arvates tema õigusi, sh õiguslikku ootust ja õigust õiglasele kohtumenetlusele, rikkuv. Kohus nõustub kaebajaga selles, et menetlus käesolevas haldusasjas on kestnud pikka aega ning sellele on aega ja raha kulutanud kõik menetlusosalised. Samas ei ole käesoleva asja menetlus olnud sama ressursimahukas kui haldusasi nr 3-18-1287, kus menetlus on praeguseks jõustunud kohtumäärusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetatud. Kohus märgib, et kuigi kaebus käesolevas asjas esitati juba 29. juunil 2018, siis ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et apellatsiooniastmes on menetlus olnud pikema aja vältel peatatud (ajavahemik 13. veebruarist 2020 kuni 12. aprillini 2021) kuni Riigikohtu poolt sarnases asjas nr 3-18-1287 lahendi tegemiseni. Asja sisulise arutamiseni vastavalt Riigikohtu poolt asjas nr 3-18-1287 antud
3-18-1286 juhistele ei ole käesolevas asjas veel jõutud, sest nimetatud kohtulahendist tulenevalt muutus olulisel määral kontrollimist vajavate asjaolude ring, mida haldusmenetluses suures osas detailselt ei analüüsitud. Kohtu hinnangul ei õigusta ka menetlusökonoomia argument ülekaalukalt tuvastamisnõudele üleminekut ja menetluse sisulist jätkamist. Tuvastamisnõudele üleminek on peaasjalikult põhjendatud ikka siis, kui menetlus aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Arvestades ka põhimõttelisi erimeelsusi menetlusosaliste vahel ning täiendavaid taotlusi kolmandate isikute kaasamiseks ja ulatuslike uute tõendite kogumiseks, kaasneks menetluse jätkamisega eelduslikult menetluskulude märkimisväärne suurenemine. Kuluka ja ajamahuka menetluse jätkamine halduskohtus ja eelduslikult teistes kohtuastmetes ei ole tekkinud olukorras põhjendatud.
27.Kolmas isik on arvamusel, et vastustaja tegevuse tulemusena on kaebaja juba saavutanud oma eesmärgi, milleks ta haldusasjas nr 3-18-1286 kohtusse pöördus. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et kaebaja eesmärk ei olnud pelgalt vaidlustatud otsuse ja selle alusel antud tegevusloa kehtivuse formaalne kõrvaldamine, vaid vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasuse väljaselgitamine, st proviisori valitseva mõju olemasolu apteegi juhatajana. Riigikohus heitis oma 18. märtsi 2021. a otsuses asjas nr 3-18-1287 (p 26) ette, et vastustaja ja kohtud on kolmanda isiku ja proviisori seost hinnanud vaid vormiliselt ega ole pööranud tähelepanu tegelikele organisatsioonilistele ja majanduslikele seostele, ning haldusasjas on välja selgitamata, kas Osaühingu EUROAPTEEK võimalik mõju jätab ruumi proviisori valitsevale mõjule kolmanda isiku üle RavS § 41 lg 3 mõttes. Nagu Riigikohus viidatud otsuses (p 17 ja 18) märkis, oli apteegireformiga seonduva regulatsiooni eesmärk välistada hulgimüüjate kontroll üldapteekide tegevuse üle, avardada konkurentsi apteegiturul ning saavutada kvalifitseeritud omandipiiranguga apteekri sõltumatus ja suurendada tema isiklikku vastutust apteegiteenuse osutamisel. Apteegireform oli kantud tarbijate huvide kaitse eesmärgist (elanikkonna kindlate ja kvaliteetse ravimitega varustamine).
28.Kaebaja on tuvastamisnõudele ülemineku vajadust põhjendades väitnud, et ei välista ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamist. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus kohtule esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui kaebaja 29. juunil 2018 kaebust esitades oli veendumusel, et OÜ PharmaOne osanikuks oleval proviisoril puudub osaühingus valitsev mõju ning äriühingu suhtes on valitsev mõju teisel, ravimite hulgimüügiluba omaval äriühingul, pidanuks ta juba siis ka mõistma, et sellise mõju tõttu võib konkureeriva apteegi tegevus õigusvastases konkurentsisituatsioonis talle kahju tekitada. Seega on alust arvata, et tulevikus esitatav kaebaja kahjunõue võib suure tõenäosusega olla mittetähtaegne. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud väidetava kahju tekkimisega seonduvat ega selle ulatust. Võib eeldada, et kaebaja peab kahju tekkimise all silmas olukorda, kus kolmanda isiku apteegil on väidetava seose tõttu hulgimüüjaga õigusvastane konkurentsieelis. Kaebaja ei ole täpsustanud ka kahju olemust ega seda kujundanud asjaolusid. Lisaks tuleb arvestada, et kahju hüvitamise eelduseks ei ole ainult haldusakti väidetav objektiivne õigusvastasus. Kaebaja apteek on Paides kõrvuti kolmanda isiku apteegiga tegutsenud ning samal kaubaturul konkureerinud ning vaidlustatud tegevusluba pole takistanud kaebajal seni apteegiteenust osutamast.
29.Eelnevat kokku võttes ei ole kohtu hinnangul ilmnenud seda olulist õiguslikku kasu, mida võiks käesolevas asjas vaidlustatud ning praeguseks kehtivuse kaotanud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tuua. Kohus ei pea seega põhjendatuks rahuldada kaebaja taotlust õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks ning kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
3-18-1286
30.Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
31.Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja ja vastustaja taotlusi kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks (sh vande all ülekuulamiseks) ja OÜ-lt PharmaOne täiendavate dokumentide, tõendite ning informatsiooni välja nõudmiseks. Kohus jätab vastavad taotlused seetõttu läbi vaatamata. II
32.Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2), andes selleks eelnevalt tähtaja menetluskulu dokumentide ja nimekirja esitamiseks (vt ka Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2022. a kohtumäärus; HKMS § 109 lg 1 ls 4). Menetluskulude jaotamisel lähtutakse HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus arvestab seejuures ka menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid sätestavate muude normidega (HKMS § 108 lg-st 11 ja § 109 lg-st 6 tulenevate väljamõistetavate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumi ning õigluse põhimõttega)
33.HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt on vastustajal kohustus käesolevas asjas menetluskulude hüvitamiseks juhul, kui menetluse lõpetamise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine. Vastustaja on arvamusel, et tema 21. aprilli 2020. a otsuse nr IN-13/20/300 ja 31. augusti 2021. a otsuse nr IN-1-3/21/101 andmine ja eeltoodust tulenevalt 30. mai 2018. a otsuse nr IN-1-3/18/81 kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud käesolevast kohtuvaidlusest, vaid vastustaja lahendas kolmanda isiku ja kohtuasja välise isiku taotlusi tegevusloa nr 744 muutmiseks ja üleandmiseks. Vastustaja märgib põhjendatult, et seadusega on talle pandud ülesandeks apteegiteenuse osutamiseks tegevusloa andmine, andmisest keeldumine, muutmine või lõpetamine. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastustaja pole kolmandale isikule antud tegevusluba muutnud mitte põhjusel, et on varasemat tegevusluba pidanud õigusvastaseks, vaid vaidlustatud haldusakti asemel uute tegevuslubade andmine ja seetõttu varasema tegevusloa kehtetuks tunnistamine on toimunud kolmanda isiku taotluse alusel seoses apteegi asukoha ja apteegi nime muutumisega ning hiljem seonduvalt tegevusloa omaja vahetumise tahtega. Sellele viitab ka kolmanda isiku taotluste alusel tehtud Ravimiameti otsustes märgitud õiguslikud alused. Vastustaja on 14. aprilli 2020. a taotluse rahuldanud tuginedes RavS § 38 lg 1 p-le 3, §-le 47 ja § 50 p-le 3 ning MSÜS § 19 lg-le 1. Tegevusloa ülevõtmise taotluse on vastustaja rahuldanud tuginedes RavS §-le 47 ning MSÜS § 15 lg-le 2, § 32 lg 2 p-le 1, § 33 lg-le 1, § 34 lõigetele 1-2, § 44 lg 1 p-le 5, § 46 lõigetele 1-4 ja §-le 50. Kohtu hinnangul ei saanud apteegi asukoha muutus olla tingitud käeolevas asjas esitatud kaebusest. Apteegi asukoha muutmine ei ole pelgalt formaalsus, vaid eeldab muuhulgas ka vastavust RavS § 31 lg 6 p 3 alusel antud sotsiaalministri määruses „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ sätestatule, st apteegiteenuse osutamiseks sobivate ruumide olemasolu ja sisustatust, ning kujutab endast olulisi muudatusi apteegi tegevuses. Apteegi asukoha muutmine ei seondu praeguse kohtuvaidluse esemega ega eesmärgiga vältida käimasolevas kohtumenetluses talle ebasoodsat tagajärge, vaid on kantud ettevõtja huvidest oma tegevuse paremaks korraldamiseks sobivates ruumides. Niisamuti ei saa ka hilisem ehk 2021. aastal toimunud tegevusloa üleandmine olla ajendatud käesolevast kohtumenetlusest, sest sisuliselt oli juba 2020. a apteegi asukoha muutmise tagajärjel käesolevas asjas vaidlustatud tegevusluba muutunud kehtetuks. Eeltoodut arvestades leiab
3-18-1286 kohus, et pole põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulusid ning need jäävad kaebaja enda kanda.
34.Vastustaja on 8. märtsi 2022. a vastuses kohtule kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid kohtuasjas nr 3-18-1286. Vastustaja võimalikud menetluskulud, kui need on siiski tekkinud, jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
35.HKMS § 108 lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus arvestab seejuures ka kulude vajalikkuse ja põhjendatuse ning õigluse põhimõttega (HKMS § 109 lg 6; § 108 lg 11).
35.1.OÜ PharmaOne märgib oma 4. märtsi 2022. a avalduses, et menetluskulude nimekirja esitamise seisuga on talle haldusasjas nr 3-18-1286 hüvitatavad menetluskulud 17 588,64 eurot (koos käibemaksuga) ning palub mõista kulud välja kaebajalt. Taotluse kohaselt on sellest esindajakulu 17 561,40 eurot ja õigusteenuse osutamisega seotud otsesed kulud 27,24 eurot (äriregistri väljavõtted 6 eurot; transport istungile ja tagasi 21,24 eurot) (koos käibemaksuga). Detailne menetluskulude nimekiri on esitatud taotluse lisas koos Advokaadibüroo SORAINEN AS arvetega. Kaebaja vaidleb 15. märtsi 2022. a vastuväidetes kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu. Tema hinnangul ei vasta kolmanda isiku menetluskulude suurus proportsionaalselt tema rollile käesolevas menetluses. Kolmandal isikul puudub üldreeglina kohustus kohtule vastata. Need ei ole vajalikud ega mõistlikud menetluskulud, eriti võrreldes kaebaja menetluskulude suurusega (4673,33 eurot, ilma käibemaksuta). Vaidluse põhisisu on jäänud läbi kahe kohtuastme samaks ja kõik kulud, mis on tekkinud pärast
31.augustit 2021 tuleb jätta kolmanda isiku enda kanda. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Kokkuvõttes palub kaebaja jätta kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata või mõista vastavad kulud välja vastustajalt.
35.2.Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-18-1287 on 18. veebruari 2022. a kohtumäärusega menetlus lõpetatud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel analoogsetel asjaoludel nagu käesolevas asjas. Haldusasjas nr 3-18-1287 pidas halduskohtus põhjendatuks menetluse lõpetamisel mõista kolmanda isiku menetluskulud osaliselt välja kaebajalt. Tartu Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustunud ning leidis 18. märtsi 2022. a määruses, et kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Ringkonnakohus leidis, et kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane. Seejuures võttis ringkonnakohus arvesse, et kaebaja kaebus ei olnud ilmselgelt pahatahtlik ega põhjendamatu ning ka Riigikohus oli samas asjas leidnud, et ilmselgelt meelevaldseks ei ole põhjust pidada kaebaja kahtlusi, et Osaühingul EUROAPTEEK võib olla tegelik kontroll kolmanda isiku juhtimise üle erinevaid mõjutamise võimalusi kasutades. Ringkonnakohus märkis, et kohtuasi vältas mitu aastat ning kaebaja ei saanud kohtumenetluse sellist tulemust kohtusse pöördudes ette näha. Kolmanda isiku menetluskulud on sellised, mille umbkaudne suurus ei saanud kaebajale kuidagi mõistlikult ettenähtav olla. Sarnases olukorras on ka Riigikohus pidanud kulude väljamõistmist ebaõiglaseks ning leidnud, et see riivaks ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust (Riigikohtu 15. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 35). Käesolevas asjas ei ole põhjust asuda kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise osas haldusasjas nr 3-18-1287 esitatud ringkonnakohtu seisukohast erinevale seisukohale. Nimetatud lahendi seisukohad on asjakohased ka selles asjas. Lisaks arvestab kohus, et kolmanda isiku 14. aprilli 2020. a taotluse alusel muudeti tegevusluba nr 744 juba 2020. a aprillis, kuid kolmas isik teavitas kaebajat ja halduskohut sellest alles 15. novembril 2021, kusjuures seda teavet ei esitanud kolmas isik ka
3-18-1286 Tartu Ringkonnakohtule, kus haldusasja menetlemine oli tol hetkel pooleli. Samuti ei teavitanud kolmas isik kaebajat ja halduskohut aegsasti üldapteegi tegevusloa nr 744 üleandmisest. Seega on kolmas isik põhjustanud enda tegevusega osaliselt kohtumenetluse pikenemise. Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt oleks tekkinud olukorras selgelt ebaõiglane ning kohus jätab kolmanda isiku menetluskulud seetõttu tema enda kanda.
36.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel ning 15 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigilõiv (kokku 30 eurot) tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal kohtule teatada, kelle nimele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada.
37.Kohus peab vajalikuks asendada HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis X. ja Y. nimed tähemärkidega X ja Y.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.