X kaebus Jõelähtme Vallavaltisuse 17.06.2022 ettekirjutushoiatuse nr 2212899/00092 ja 11.11.2022 hoiatuse nr 212899/00092-1 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Lugeda kaebetähtaeg ületatuks, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2022 ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00092 tühistamise nõudes.
2.Tagastada Jõelähtme Vallavalitsuse 11.11.2022 hoiatuse nr 212899/00092-1 tühistamise või õigusvastuse tuvastamise ja pikema tähtaja määramiseks kohustamise nõue.
4.Kohtu 03.01.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus lõppeb käesoleva määruse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui 02.02.2023 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X esitas 23.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse ettekirjutus-hoiatus nr 2212899/00092; tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse hoiatus nr 2212899/00092-1.
2.Kohus tuvastas 03.01.2023 määruses, et ettekirjutus-hoiatuse nr 2212899/00092 andmise kuupäevaks on 17.06.2022 (kaebuse lisa 12) ning sellega seati kaebajale kohustused: 1) likvideerida õigusliku aluseta püstitatud ehitis asukohaga xxxxxxxx, (lisa 1 – fotol kaldkatusega, rohelise, oranži ja helekollase seinaga hoone); 2) likvideerida õigusliku aluseta püstitatud ehitis asukohaga xxxxxxxx, (lisa 2 – fotol valgete seintega hoone); 3) Likvideerida õigusliku aluseta püstitatud ehitis asukohaga xxxxxxxx, (lisa 3 – satelliidifotol punase katusega hoone). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 01.10.2022 ja kohustuste täitmata jätmise korral hoiatati iga kohustuse osas sunnirahaga summas 2000 eurot. 1(4)
Jõelähtme vald pikendas 11.11.2022 hoiatusega nr 2212899/00092-1 ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 11.01.2023 (lisa nr 17). Vald on viidanud ATSS § 8 lg-le 2, mille kohaselt ei tohi uus tähtaeg olla pikem kui kaks kuud.
3.Kohus küsis vastustajalt seisukohta 17.06.2022 ettekirjutus-hoiatuse kaebetähtaja ennistamise taotlusele; samuti millal on 11.11.2022 hoiatus kaebajale teatavaks tehtud ja kas kaebaja on taotlenud uue tähtaja määramist. Kohus küsis ka kaebajalt, kuidas rikub 11.11.2022 kaebaja õiguseid ATSS § 8 lg-s 2 sätestatut arvestades. Kaebaja ja vastustaja on kohtule vastanud. Kohus kohaldas 03.01.2023 määrusega omal algatusel esialgset õiguskaitset, tagamaks seisukohtade esitamise ajaks õigusrahu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus lahendab esmalt 17.06.2022 ettekirjutus-hoiatuse osas menetlusse võtmise või menetluse lõpetamise küsimuse (I); seejärel käsitleb 11.11.2022 hoiatust (II) ning annab seejärel muud menetluslikud korraldused ja selgitused (III). I
5.Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2022 ettekirjutus-hoiatus nr 2212899/00092 (kaebuse lisa 12, dtl 37) on kaebajale 21.06.2022 kätte toimetatud (vastustaja 10.01.2022 vastuse lisad 2 ja 3, dtl 145). Kaebaja enda väidete kohaselt teatavaks tehtud hiljemalt 30.09.2022, mil kaebaja esitas tähtaja pikendamise taotluse (kaebuse p 2, dtl 9). Ettekirjutus sisaldab vaidlustamisviidet, sh selgitust, et kohtusse pöördumiseks on aega 30 päeva ettekirjutuse teatavaks tegemisest (dtl 42). Kaebaja esitas kaebuse kohtule 23.12.2022. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega sõltumata sellest, kas arvestada kaebetähtaega alates 21.06.2022 või alates 30.09.2022, oli 30-päevane kaebetähtaeg kaebuse esitamise ajaks 23.12.2022 möödunud.
6.Kohus võib mõjuval põhjusel kaebetähtaja ennistada (HKMS §-d 124 ja 71). Kohus ei pea analüüsima kaebetähtaja ennistamise põhjuseid, mida isik kohtule esitanud ei ole. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et tal õnnestus alles augustis-septembris vestelda enamike naaberkruntide omanikega, kelle kruntidel on sarnased hooned. Vestluse käigus selgus, et ettekirjutus tehti ainult kaebajale. Seni oli kaebaja veendunud, et lammutusettekirjutus tehti ka naaberkruntide omanikele. Kohus leiab, et puuduvad nii objektiivsed, s.o kaebajast sõltumatud, kui ka subjektiivsed, s.o kaebaja ekslikust arusaamast sõltuvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja pidi aru saama, et 17.06.2022 ettekirjutus-hoiatus riivab tema õiguseid (seab talle kohustusi) ettekirjutuse saamise ajast 30 päeva jooksul ning selle aja jooksul ka otsustama, kas soovib ettekirjutust vaidlustada. Ettekirjutuse õiguspärasus ega vaidlustamise aeg ei sõltu sellest, kas teistele isikutele on sarnane ettekirjutus tehtud või mitte. Mh ei tooks ettekirjutuse tühistamist kaasa ka see, kui teistele isikutele on vald jätnud ettekirjutuse tegemata, sest kohus hindaks üksnes, kas ettekirjutuse tegemine kaebaja suhtes on õiguspärane. Kohtule ei ole arusaadav, miks sõltus kaebaja vaidlustamissoov sellest, kas naabritele on ettekirjutust tehtud või mitte. Hilisem arusaam, et kaebaja siiski lammutamist ei soovi, ei tingi kaebetähtaja ennistamist. Olukorras, kus kaebaja rääkis naabritega oma selgituse kohaselt juba augustis-septembris, oleks ka kaebetähtaja ennistamise aluse ilmnemise korral mõistlik aeg 2(4)
(kohtupraktika kohaselt ligikaudu 30 päeva) ettekirjutuse vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta pöördus pärast hiljemalt septembris toimunud vestluseid kohtusse alles detsembris. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus 17.06.2022 ettekirjutus-hoiatuse tühistamisnõude kaebetähtaja ennistamata ja lõpetab selles osas haldusasja menetluse (HKMS § 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2). II
7.Kaebaja taotleb 11.11.2022 hoiatuse nr 212899/00092-1 tühistamist. Hoiatusega määrati ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg maksimaalses lubatud määras, vastavalt ATSS § 8 lg-le 2. Kohus leiab, et hoiatus on menetlustoiming, sealjuures ka juhul, kui seadus näeb ette, et tähtaja pikendamine vormistatakse hoiatusena. Ka tähtaja pikendamine on menetlustoiming. Seega tuleks kaebaja nõuet pigem tõlgendada 11.11.2022 hoiatuse õigusvastasuse tuvastamise ja tähtaja pikendamiseks kohustamise nõudena.
8.Sõltumata nõude määratlemisest leiab kohus, et kaebuse nõuded ettekirjutuse täitmise eesmärgil tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kaebaja on taotlenud, et vastustaja määraks ettekirjutuse täitmise tähtajaks ühe aasta (kaebuse lisa 14, dtl 47). Vastustaja on kaebaja taotluse rahuldanud maksimaalses seaduses lubatud ulatuses – taotluse rahuldamisest arvestades 2 kuud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 2 ei luba vastustajal kaebajale pikemat tähtaega seada. Eeltoodu ei välista aga seda, et kaebajal on võimalik esitada uus taotlus tähtaja pikendamiseks. Kaebaja ei ole vähemalt 10.01.2023 seisuga esitanud uut taotlust (dtl 142) tähtaja pikendamiseks. Olukorras, kus vastustaja on kaebajale taganud seadusega maksimaalses ulatuses lubatu ja kaebajal on jätkuvalt võimalik tähtaja pikendamist taotleda, on kaebusega kaitstav õigus väheintensiivne. Kaebuse sisulisel menetlemisel oleks võimalik üksnes tõstatada ATSS § 8 lg 2 põhiseaduspärasuse küsimus osas, milles haldusorganil ei võimaldata kaaluda pikema tähtaja määramist. Kuni kaebajal on aga tagatud järjepidevalt võimalus taotleda pikema tähtaja määramist juba pool aastat kehtinud ja kaebajale täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse osas, ei saa möönda intensiivset riivet. Kohus märgib ka, et kaebajal on võimalik igakordselt vastustajale põhjendada, mida ta on ettekirjutuse täitmiseks teinud. Juhul kui kaebaja pingutused ettekirjutuse täitmiseks on olnud olukorda arvestades piisavad (nt ajal, mil tee kinnistuni on läbimatu), peab vastustaja seda ka tähtaja pikendamisel ja/või sunniraha määramisel kaaluma.
10.Kohus leiab, et ATSS § 8 lg 2 ei ole ka põhiseadusvastane. Käesolevas asjas on kaebajale tehtud haldusakt, mis on kaebajale kätte toimetatud, mille osas oli kaebajal võimalik esitada tähtaegselt vaie või kaebus ning mille osas on vastustaja juba varem ka täitmise tähtaega pikendanud. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2) ning täitmise kohustusest vabanemiseks tuleb ettekirjutus tähtaegselt vaidlustada. Õiguskindluse ja õigusrahu huvides on, et kehtivaid haldusakte täidetakse, sh vajadusel riikliku sunnijõuga, mida reguleeribki ATSS. Riigil on lai kaalutlusõigus täitmise tingimuste reguleerimisel, sh otsustamaks, mis aja võrra võib täitmise tähtaega pikendada. Arvestada tuleb ka avalikku huvi ja ootust, et lammutamisettekirjutus kui kehtiv haldusakt ka reaalselt täidetaks, s.t et ei oleks kehtivaid, kuid suvaõiguse alusel jõustamata ja täitmata haldusakte. Seadus samas ei välista, et tähtaja pikendamist saab taotleda korduvalt. Küll aga on kehtiva haldusakti täitmise üle seatud tähtajaline kontroll, s.o pikendamine on võimalik üksnes kahe kuu kaupa. Seetõttu on kaebuse eduväljavaated sisuliselt ATSS § 8 lg 2 põhiseadusele vastavuse küsimuses vähesed ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 3(4)
III
11.Eeltooduga on kohus kaebuse kõigi nõuete osas teinud menetluslikud otsused, s.o nõuete osas menetluse lõpetanud või nõuded tagastanud. Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel pool kaebuse esitamisel tagastatud riigilõivust, kuivõrd pool kaebuse nõuetest on seotud lõpetatud menetlusega.
12.Kohus kohaldas 03.01.2023 määrusega esialgset õiguskaitset, s.o keelas sunnivahendite rakendamise kuni 02.02.2023 (k.a). Kohus ei pikenda esialgse õiguskaitse abinõue kehtivust. Kuivõrd kohtumenetluse asjas lõppeb käesoleva määrusega terves ulatuses, määrab kohus, et abinõu rakendub kuni määruse jõustumiseni, kuid mitte kauem, kui algne tähtaeg, s.o 02.02.2023 (k.a). Kui kaebaja soovib esitada määrusele määruskaebust, võib ta taotleda kõrgema astme kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist või määruskaebuse tagamist. Ka võib kaebaja esitada Jõelähtme vallale taotluse ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks.
13.Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et seni kaebuses esitatud põhjused, miks kaebaja ei ole soovinud ettekirjutust täita, ei pruugi olla pikema aja perspektiivis asjakohased. Kehtivat ettekirjutust tuleb täita ka siis, kui see on ebamugav või kui on majanduslangus. Kaebajal tuleb vastustajale põhistada, miks ei ole ettekirjutuse täitmine võimalik ja mida on kaebaja selleks teinud (sõlminud lepinguid jne). Ettekirjutust võib olla kaebajal võimalik täita ka ise, vähemalt osas, mis puudutab kaebaja isiklikke asju ja nende edasist hoiustamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.