Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000537781 Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lillo Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde www.planeerimine.ee lehelt alates 30.08.2012 kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“.
2.Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus rahuldamata.
3.Rahuldada kolmanda isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 100 eurot.
4.Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.02.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse
kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) taotlusel Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas riigimetsa katastriüksusel 21303:005:0123 järgmise metsateatise: Metsateatis
Raie
50000537781 lageraie
Reg. kuupäev
Kehtiv kuni
Otsuse põhjendus
Metsateatis vastab metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg 81 nõuetele. /.../ Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise 14.02.2022 13.02.2023 ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, saluja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes. Aitäh, et aitad hoida loodust ja elurikkust.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi ka PEM või kaebaja) esitas 02.03.2022 kaebuse, milles taotles mh metsateatise nr 50000537781 (aga ka metsateatiste nr 50000534697, 50000533325, 50000529265 registreeringute) tühistamist koos esialgse õiguskaitsega või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist (haldusasi 3-22-530). Kohus liitis kaebuse 03.03.2022 määrusega PEM-i varasema haldusasja nr 3-22-410 juurde, milles oli vaidlustatud 41 metsateatist ja 1 metsakaitseekspertiisi akt1, jättes asjade ühiseks numbriks 3-22-410. Kohus kohaldas ajutist õiguskaitset kuni 02.04.2022 ja mh peatas vaidlustatud nelja metsateatise registreeringute kehtivuse, keelates asjakohastel aladel igasuguse raietegevuse.
3.Tallinna Halduskohus tegi 31.03.2022 määruse, millega lõpetas esialgse õiguskaitse kohaldamise metsateatiste nr 50000534697, 50000533325 ja 50000529265 osas. Metsateatise nr 50000537781 puhul 03.03.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse jätkus. Kohus tagastas haldusasjast nr 3-22-410 nõuded tuvastada 12 metsateatise õigusvastasus ning võttis kaebuse menetlusse 33 metsateatise ja 1 metsakaitseekspertiisi akti registreeringute tühistamise nõudes. Määrus jõustus kaebuse osalisse tagastamisse puutuvalt edasi kaebamata.
4.Vastuseks halduskohtu 31.03.2022 määrusele taotles kaebaja 07.04.2022 kaebetähtaja ennistamist 15 haldusakti tühistamisnõuetes, kuid Keskkonnaamet ja RMK leidsid 09.05.2022 vastustes kaebusele, et kaebetähtaja ületamise tõttu tuleb haldusasja menetlus lõpetada 26 haldusakti osas. Samuti taotlesid nad 31.03.2022 määruse parandamist ja kaebuse tagastamist täiendavalt metsateatise nr 50000513659 osas. Seejärel ning mh vastuseks 05.08.2022
2 (16)
kohtunõudele laiendas kaebaja 01.09.2022 (vt ka 02.09.2022 e-kirja) 07.04.2022 ennistamise taotlust ka ülejäänud metsateatistele, mille puhul oli potentsiaalselt kaebetähtaega ületatud.
5.Tallinna Halduskohus parandas 17.11.2022 määrusega 31.03.2022 määruse resolutsiooni punkti 4 ja eemaldas sealt metsateatise numbriga 50000513659. Kohus tagastas haldusasjast nõude tuvastada metsateatise nr 50000513659 õigusvastasus. Kohus leidis, et kaebus on 25 metsateatise ja ühe metsakaitseekspertiisi akti tühistamisnõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas osaliselt menetluse. Sellega seoses kõrvaldas kohus menetlusest Luua Metsanduskooli kui kolmanda isiku. Kohus määras otsuse kuulutamise ajaks 16.01.2023 ja andis kaebajale tähtpäeva 01.12.2022 teatamaks, kas kohtuotsuse tegemise ajaks kehtivuse kaotanud metsateatiste tühistamisnõuete asemel soovib ta metsateatiste õigusvastasuse tuvastamist. Määrus jõustus 09.12.2022.
6.Kaebaja ei avaldanud kohtule soovi minna osaliselt üle tuvastusnõuete menetlemisele, mistõttu kohus lõpetas metsateatiste nr 50000526703, 50000526711, 50000526713, 50000526707, 50000526709 ja 50000530091 osas menetluse eraldi määrusega 16.01.2023.
7.Pärast Tallinna Halduskohtu 31.03.2022, 17.11.2022 ja 16.01.2023 määruseid on halduskohtu menetluses kaebus tühistamaks Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000537781.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja seisukoht
8.1.Katastriüksusele 21303:005:0123 antud metsateatised ohustavad must-toonekurge ning on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiiviga 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv). Metsateatise nr 50000537781 alusel on lubatud lageraiet 5,58 hektaril Natura 2000 võrgustiku ala lähedal ja must-toonekure elupaiga lähedal. Koos muude sama piirkonna metsateatistega kujutab see endast küllaltki suurt ala.
8.1.1.Must-toonekurg on I kaitsekategooria linnuliik (vt LKS § 46 lg 1) ning tema kaitse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kohaselt on ta loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv, keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74±16%. Tegevuskava lk 6 kohaselt ohustab seda linnuliiki pesitsemiseks sobivate vanade puistute killustumine. Sealjuures on Eestis must-toonekure pesapuude keskmine vanus 121 aastat, 90% pesapuudest on enam kui 80-aastased. Selle linnuliigi kaitseks ei piisa, kui hoida sobivas seisundis väikest püsielupaigana kaitstavat metsaala, vaid looduslikku metsa tuleb säilitada kaugemalgi. Peamiseks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. 2021. aasta lõpu andmete järgi asustas Eestit vaid 40-60 must-toonekure
3 (16)
paari ja arvukus on languses. Must-toonekure väljasuremine Eestis on väga tõenäoline, kuid sellegipoolest lubab Keskkonnaamet tema pesapaiga piirkonnas ulatuslikke raieid.
8.1.2.Must-toonekurg kuulub ka linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide hulka, kelle suhtes tuleb direktiivi art 4 lg 1 järgi rakendada erimeetmeid, kuid on selge, et must-toonekure liigi säilimiseks ei piisa 250-meetrisest kaitsetsoonist (LKS § 50 lg 2 punkt 3). Linnudirektiivi I lisasse kantud liikide puhul tuleb linnudirektiivi art 4 lg 1 kohaselt arvestada liikide väljasuremisohtu, liikide tundlikkust elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentse ja muutumist. Vastustaja pole ühtki neist asjaoludest arvesse võtnud. Isegi, kui vastustajat looduspärand ja bioloogiline mitmekesisus olemuslikult ei huvita, peaks ta suutma tagada vähemalt sedagi, et ei paneks oma loaandlusega Eesti nimel toime Euroopa Liidu õiguse, sh linnudirektiivi süstemaatilisi rikkumisi. Kuna must-toonekurgede pesapaigad on koondunud Pärnu maakonda, sh tihedam kontsentratsioon on Saarde ja Häädemeeste vallas, siis sellesse piirkonda metsateatiste registreerimisel peaks vastustaja olema iseäranis ettevaatlik, mitte andma massiliselt metsateatisi neid põhjendamata ja mõjusid kaalumata.
8.2.Lisaks asub metsateatisega nr 50000537781 hõlmatud ala Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusala lähedal. Kiusumetsa hoiuala, Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusala kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Põhja-Liivimaa linnuala (aga ka Kiusumetsa hoiuala) kaitse-eesmärk on mh must-toonekure kaitse. Laulaste loodusala kaitse-eesmärk on teatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitse. Keskkonnaametil on kohustus loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) art 6 lg-st 3 ja sellekohasest kohtupraktikast (märkimisväärselt Waddenzee lahend, C-127/02) tulenevalt enne metsaraiete lubamist läbi viia asjakohane hindamine, kuna ei ole välistatud oluline negatiivne mõju nimetatud Natura 2000 võrgustiku alale. Sealjuures tuli hinnata mõjusid kumulatiivselt koos teiste metsateatiste ja muud liiki lubatud tegevustega. Mõjude hindamise kohustuse rikkumise tõttu on metsateatis õigusvastane.
8.3.Metsateatise registreerimine on vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga (edaspidi ÜP), ehkki vastustajal oli kohustus veenduda, et vastuolu ei esineks. Metsateatis on registreeritud rohevõrgustiku alale. ÜP seletuskirjas (lk 29) on selgitatud rohevõrgustiku, sh tugialade ja koridoride eesmärke. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on tagada iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Koridorides on metsade majandamine lubatud, kuid seal tuleb lähtuda valikraie printsiibist. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90%. Seletuskirja lk 29 kohaselt moodustavad Häädemeeste valla rohevõrgustiku peamised tuumalad Via Balticast ida poole jäävad metsamassiivid, kuid just sinna vaidlustatav metsateatis (ja hulgaliselt teisi metsateatisi) antud ongi. Tegemist on rohevõrgustiku toimimise seisukohalt eriti oluliste aladega.
8.4.Rohevõrgustiku alale metsateatise registreerimisel on rikutud ka põhjendamiskohustust, kuna sealt ei nähtu põhjendusi ega kaalutlusi, miks rohevõrgustiku alal raie lubatakse ja kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine. Seega on jäetud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas lõpptulemust. Samasse piirkonda on antud hulganisti raielube ja täiendavad raied kahjustavad veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, punkt 21 ja 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, punkt 14). Kümnete hektarite suurused mistahes raieliigi langid lähevad rohevõrgustiku eesmärkidega vastuollu.
4 (16)
Raied võivad keskkonnas kaasa tuua pöördumatuid muutusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses, mis tähendab olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohustust. Mets muutub raiete, sh hooldusraiete tõttu ka tormidele haavatavamaks. Rohevõrgustike ekspert, bioloog ja maastikuökoloog LK analüüsis oma eksperthinnangus rohevõrgustikega seonduvat ning leidis, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (puit, maavarad, ulukid jne), sh ka nn majandusmetsad, mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse. Järelikult viib rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.
8.5.Vastustaja kaalutlusvead näitavad, et tegelikult polegi kaalutlusõigust teostatud. Metsateatise registreerimise otsus on kaalutlusotsus (MS § 41 lg-d 7 ja 8), mille puhul pidi vastustaja järgima haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg-t 2, mida pole aga tehtud.
9.Vastustaja seisukoht
9.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja pole suutnud konkreetselt välja tuua, mis osas on vastustaja otsused õigusaktidega vastuolus ega tõendada kaalutlusõiguse rikkumist. Metsateatise andmisel võeti arvesse kõik olulised asjaolud, sh õigusaktidest ja planeeringutest tulenevad teadaolevad piirangud ning asukohast tulenevad erisused ja sellega seotud looduskaitselised piirangud, ning tehtud ei ole kaalumisvigu.
9.2.Metsateatis ei ohusta looduskaitsealasid ega must-toonekure elupaikasid. Metsateatise ala asub 2,3 km kaugusel must-toonekure elupaiga piirist ja 2,4 km kaugusel Kiusumetsa musttoonekure püsielupaigast. Vastavalt LKS § 48 lg-le 1 tagatakse I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Tegevuskava alusel kantakse must-toonekure pesapuu keskkonnaregistrisse punktobjektina ja selle ümber moodustub automaatne sihtkaitsevööndi kaitsekorraga püsielupaik 250 meetri ulatuses (vt LKS § 50 lg-d 2 ja 4, § 30). Piiritletud elupaigas, mis jääb väljapoole sihtkaitsevööndit, tuleb tegevuskava kohaselt olulise häirimise vältimiseks rakendada majandustegevusele ajalist piirangut (15. märts - 30. august). Must-toonekure elupaikade kaitseks moodustatakse looduslikke piire järgivad püsielupaigad kestlikesse, viimase 10 aasta jooksul asustatud pesapaikadesse. Sihtkaitsevöönd hõlmab must-toonekure pesapaiku ning neid ümbritsevat ja pesitsemiseks sobivat elupaika vähemalt 250 meetri, soovitavalt kuni 500 meetri raadiuses, hõlmates valdavalt enam kui 70-aastaseid puistuid. Metsateatis nr 50000537781 ei asu ühelgi LKS-iga kaitstaval alal ega kaitstava liigi elupaigas. Kaebuse põhjendused ei anna alust leida, et sellise metsateatise registreerimisega on rikutud õigusnormide nõudeid või et tehtud oleks ilmselgeid kaalutlusvigu. Kui raie tööala jääb väljapoole musttoonekure püsielupaika, siis ei saa nõuda, et seal kehtiks püsielupaiga kaitserežiim. Tsoneerimisega tagatakse, et piirangud kehtivad seal, kus on seda enim vaja. Vastustaja lähtub raiete lubamisel peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kehtestatud juhisest, mille eesmärgiks on tööprotsesside ühtlustamine ja metsade kaitse korraldamisel ühtsete põhimõtete järgimine. Antud juhendi pinnalt seatakse ka metsateatistele vajalikke looduskaitselisi piiranguid. Vastustaja on juhise koostamisse kaasanud eksperte ning puudub alus kahelda nende väljatöötatud metoodikas.
9.3.Metsateatise väljastamisel ei tulnud arvestada linnudirektiivi nõuetega, kuna direktiiv ei ole otsekohalduv. Kaebaja peaks näitama, et on rikutud mõnda Eesti õigusakti sätet, millega direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud. Samas igasugune vastuolu linnudirektiiviga puudub. Eestis on
5 (16)
kooskõlas linnudirektiivi art 4 lg-ga 1 moodustatud erikaitsealad looduskaitsealade, hoiualade või püsielupaikade režiimis. Kui vastustaja hindab raie lubatavust, siis arvestab ta potentsiaalset mõju ala kaitse-eesmärkidele ning mõju hindamine sõltub omakorda liikidele sobivatest elupaikadest.
9.4.Sarnaselt on direktiiviks ka loodusdirektiiv ning ei selgu, millise riigisisese õigusakti vastu vastustaja kaebaja arvates eksinud on. Loodusdirektiivist ka ei tulene kohustust teha asjakohane hindamine kõikidele Natura 2000 aladel kavandatavatele tegevustele (vt Riigikohtu otsust nr 317740). Kaebaja põhjendused ei ole konkreetsed. Kaitstavatest aladest väljapoole jääva raie puhul saab mõistlikult välistada, et see avaldaks kahjulikku mõju kaitstavate alade kaitseeesmärkidele.
9.5.Kaebaja leiab, et igasugune rohevõrgustiku metsade kasutamine kahjustab rohevõrgustiku toimimist. Vastustaja sellega ei nõustu. Konkreetsed tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ning nendest tekkivad kitsendused määratakse üldplaneeringuga (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 punkt 10). Ainuüksi rohevõrgustiku olemasolu teatud alal ei sea konkreetseid kitsendusi vastava ala kasutamisele ning rohevõrgustikust ja planeeringutest tulenevaid piiranguid on asjakohaselt arvesse võetud. Suurem osa Pärnu maakonnast asub rohevõrgustiku tuumala sees, kuid see ei saa tähendada täielikku inimtegevuse keeldu, tegemist ei ole justkui kaitsealaga. Maakonnaplaneering selgelt ei keela rohevõrgustiku tuumaladel raiet teostada. Raie ei sea rohelise võrgustiku terviklikkust ja sidusust ohtu ega killusta loodusala. Kaebaja esitatud LK arvamus ei tõenda raiete negatiivset mõju ning tegemist on ühe eksperdi subjektiivse seisukohaga, mille lähtekohaks on võetud vaid looduskaitselised huvid ning asutud seisukohale, et need peavad igas olukorras prevaleerima muu tegevuse ees. Ka ekspert ise möönab, et tema nägemus ei kattu üldise lähenemisega ega ka looduskaitseliste regulatsioonidega.
9.6.Kaebaja on asunud justkui vaidlustama kehtivate seaduste regulatsioone, kuna leiab, et need ei kaitse loodust piisavalt. See on aga õiguspoliitiline küsimus ega seondu haldusotsuste õiguspärasusega. Küsimus on selles, kas ÜP tingimused lubavad metsateatise alusel raiet ellu viia või mitte. Oluline on seega seadusest ja konkreetsest planeeringust tuleneva regulatsiooni tõlgendamine. ÜP-st nähtub, et selle kehtestaja eesmärgiks ei olnud rohealadel metsaraiete keelamine. Nii näeb ÜP ette, et tugialadel ja koridorides on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust, v.a väärtuslikel märgaladel, veekogude kallastel, vääriselupaikades, kaitsealadel, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades ja teistel seadusest tulenevate piirangutega aladel. Samuti nähtub ÜP-st selgelt, et rohevõrgustiku toimimist on hinnatud ning vajalikud tingimused selle säilimise tagamiseks kehtestatud. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks näeb ÜP ette ka maakonnaplaneeringuga võrreldes täiendavad tingimused. Metsateatis pole väljastatud koridori alale, kus tuleb lähtuda valikraie printsiibist. Lageraie teostamise järgselt on kohustuslik tagada metsa uuendamine.
9.7.Metsateatiste registreerimine automatiseeritud menetluses on õiguspärane ning nende väljastamisel ei kasutata tehisintellekti, mis teostaks kaalutlusotsuseid ametniku asemel. Tegu on andmetöötluse poolautomaatse vormiga, kus ametnikud määravad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse raie vastavust õigusaktide ja planeeringute nõuetele ning need alluvad Keskkonnameti vahetule kontrollile. Keeldu, et raiete õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ei võiks vähemalt osaliselt olla infotehnoloogiliselt automatiseeritud, kehtestatud ei ole. Automatiseeritud menetlust on pidanud õiguspäraseks ka õiguskantsler. Metsateatiste registreerimise menetlust kirjeldab dokument „BR07 Kontrollid metsateatiste esitamisel“ (edaspidi kontrollijuhend), millest tuleneb, et kindlatel juhtudel suunatakse metsateatis tavamenetlusse ametnikule ehk tagatud on kaalutlusõiguse rakendamist eeldavate otsuste tegemine ametniku poolt.
6 (16)
9.8.Keskkonnaamet ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Halduskohus on käesoleva asjaga sarnastes asjades sedastanud, et vastustajal puudub õigusaktidega vastuolu puudumisel kaalutlusruum metsateatise registreerimata jätmiseks ja metsateatis tuleb registreerida. Sellest tulenevalt on Keskkonnaameti kaalutlusõigus ja ka põhjendamiskohustus metsateatistega kavandatavate raiete registreerimisel erinev. Metsateatise registreerimine on soodustava haldusakti andmine, mille põhjendamiskohustus ja -ulatus on erinev haldusakti andmisest keeldumisest (HMS § 56 lg 4). Riigikohus on haldusasjas 3-20-580 ka välja toonud, et elektroonilise haldusakti puhul tuleb arvestada dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Kuna metsateatis registreeritakse, kui see vastab õigusaktide nõuetele, siis ei ole vajalik sellele kanda infot, et milliste õigusaktide nõuetele see vastab. Küll aga kantakse metsateatisele vajaduspõhiselt põhjendused ja tingimused, mis on konkreetse metsateatise andmisel olulised.
10.Kolmanda isiku seisukoht
10.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.2.Vastustaja ei pidanud arvestama linnudirektiivi nõuetega, kuna see ei ole otsekohalduv. Lisaks ei oma vaidlustatud metsateatis must-toonekure elupaigaga puutumust, seega ei avalda raie elupaigale ka negatiivset mõju. Kaebaja pole vastupidist väitnud ega tõendanud.
10.3.Metsateatis ei ole ÜP-ga vastuolus. Raie jääb rohevõrgustiku tuumalale, kus ei kehti valikraie printsiip. Olgugi, et tegemist on lageraiet lubava metsateatisega, ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas see kahjustab Häädemeeste valla rohevõrgustikku või selle eesmärke. Väited lageraiete negatiivse mõju kohta on üldised, sidumata neid konkreetse raiega. Arvestades kogu rohevõrgustiku ala suurust, ei kahjusta väikestel aladel lageraie tegemine kogu rohevõrgustiku säilimist või selle toimimist. Lageraie järgselt ei jää raiesmik tühjaks, vaid säilitatakse nii seemnekui ka säilikpuid. Lisaks istutatakse uued puud. Kaebaja esitatud LK arvamus on käsitatav erialaspetsialisti arvamusena, mis ei saa olla aluseks metsateatise õiguspärasuse hindamisel. Samuti on kaebaja tõlgendus Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrusest nr 3-21-1187 väär, kuna selles asjas oli küsimus esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Asjakohatu on ka viide Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsusele nr 3-20-245, kuna vaidluste asjaolud on väga erinevad.
10.4.Etteheited tehisintellekti kasutamisse puutuvalt on põhjendamatud. RMK-le pole teada, kas metsateatis registreeriti automaatses menetluses. Olenemata eelnevast, on kaebaja viited linnudirektiivi rikkumisele, must-toonekure ohustamisele ja vastuolule ÜP-ga alusetud. Raiele seatud piirangud näitavad, et vastustaja teostas kaalutlusõigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et:
− vaidlustatud metsateatise ala ei asu must-toonekure elupaigas ega püsielupaigas, vaid vastavalt 2,3 km ja 2,4 km kaugusel lähima elupaiga piirist ja lähimast püsielupaigast;
Metsateatis nr 50000537781 (dtl 232-233)
7 (16)
− vaidlustatud metsateatis ei jää üldplaneeringuga kehtestatud kaitsemetsadesse ; − metsateatis ei ole antud Natura 2000 võrgustiku alale;
− metsateatise ala asub Häädemeeste valla rohevõrgustiku alal.
12.Metsaseaduse (edaspidi MS) eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. MS kohaselt on lageraie uuendusraie liik, mille eesmärgiks on raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest raiuda kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 punkt 1 ja § 29). MS ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2), samuti LKS ja selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjad, annavad üksikasjalikud juhendid, kuidas ja millistel tingimustel võib raiet teostada, mistõttu on osa kaalutlust teinud ära juba seadus- või määrusandja ning puudub alus väita, et MS-iga ja määrusega nr 2 kooskõlas olevad raied oleksid vastuolus MS §-s 2 sätestatud eesmärgiga.
13.Kaebaja vaidlustas metsateatise nr 50000537781, mille suhtes tehakse käesolev kohtuotsus, 02.03.2022 kaebusega. Selles kaebuses olid vaidlustatavateks haldusaktideks lisaks ka metsateatised nr 50000534697, 50000533325 ja 50000529265, kuid vastavad tuvastusnõuded tagastas kohus 31.03.2022 määrusega (resolutsiooni punkt 3). Kohus märgib, et ehkki kaebuses käsitles kaebaja metsateatiste automaatset registreerimist ja leidis, et metsateatiste registreerimisel tehisintellekti kasutamine muudab juba iseenesest metsateatised õigusvastaseks (kaebuse punktid 45 – 49), siis puudutasid need põhjendused konkreetselt metsateatist nr 50000534697 3 . Nimelt oli see metsateatis registreeritud samal päeval metsateatise esitamisega, millest võis järeldada otsuse tegemist automatiseeritud menetluses. Kohtule ei nähtu, et kaebaja peaks samamoodi metsateatist nr 50000537781 õigusvastaseks automaatmenetluse rakendamise tõttu, kuna selliseid väiteid pole konkreetselt metsateatise nr 50000537781 kohta esitatud. Väited sellest, et metsateatise registreerimine on kaalutlusotsus (kaebuse punkt 50), laienevad aga kohtu hinnangul ka metsateatise nr 50000537781 vaidlustamisele. Kohus käsitleb järgnevalt metsateatise olemust selgitades ka kaalutlusõiguse rakendamist metsateatise registreerimisel ning lühidalt automatiseeritud menetluse temaatikat.
14.Metsateatis on haldusakt, mille väljastamist reguleerib MS § 41 ning selle lg 6 alusel antud keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi määrus nr 28). Nii MS kui ka määrus nr 28 kehtestavad, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Kui kavandatav raie on õiguspärane ja riigil on olemas vajalik teave, lahendab metsateatise taotluse metsaregister 15 tööpäeva jooksul tuginedes registriandmetele. Sama kehtestab lakoonilises vormis ka MS § 41 lg 81, mille kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud Vt Häädemeeste valla üldplaneeringu seletuskirja (dtl 237-277, 02.03.2022 kaebuse lisa 7; ja sama dtl 941-981, vastustaja 09.05.2022 vastuse lisa 9) punkti 8.3.
02.03.2022 kaebuse lisa 1, dtl 226–227
8 (16)
raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Samamoodi ei otsustata metsateatise registreerimisest keeldumist kaalutlusõiguse alusel, vaid vastuolu korral õigusaktiga tuleb registreerimisest keelduda. MS § 41 lg-te 8 ja 81 alusel tehtavad otsused pole mitte kaalutlusotsused, vaid hindamisotsused. Kui kavandatud raie võiks teatud täiendavate tingimuste täitmise korral siiski olla õigusaktidega kooskõlas ja seega lubatav, otsustab Keskkonnaamet kõrvaltingimuste seadmise samas kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 punkt 2).
15.Metsateatise registreerimist reguleerivatest õigusnormidest ei nähtu, et Keskkonnaamet peaks metsateatiste menetlemisel igakordselt kohaldama ametniku tasandil kaalutlusõigust ja et õigusaktide nõuetele vastavuse hindamiseks ei võiks kasutada automatiseeritud menetlust, mille seadistamisel on Keskkonnaamet võtnud arvesse kehtivast õigusest tulenevad õigused ja piirangud. Nimelt vastustaja esitatud metsaregistri kontrollijuhendi4 kohaselt töötleb arvuti Keskkonnaameti etteantud parameetrite alusel läbi registrid ja andmed, mille vastustaja ametnikud peaksid muidu kontrollima n-ö käsitsi. Metsateatise nõuetekohasuse kontrollile järgneb kas metsateatise tagasilükkamine või lihtsustatud menetlusse suunamise kontrollid, misjärel võidakse teha lihtsustatud menetluses automaatne otsus või vajadusel (n-ö probleemsetel juhtudel, kui teatis ei vasta etteantud nõuetele ja vajab täiendavat hindamist) suunatakse metsateatis tavamenetlusse ametnikule. Andmed, mida õigusaktidest lähtuvalt kontrollida, on ette andnud vastustaja ning kohtul puudub alus arvata, et vajadusel neid andmeid ei täpsustata. Seega allub metsateatiste väljastamise otsustusprotsess ka automaatse menetluse korral vastustaja kontrollile ning tegemist ei ole tehisintellekti poolt tehtavate otsustega.
16.Vastustaja ei ole selgitanud, kas metsateatis nr 50000537781 registreeriti automaatses menetluses või suunati see tavamenetlusse. Nagu eespool märgitud, siis kaebaja selle metsateatise puhul otseselt ka automaatse menetluse rakendamist ette ei heitnud ega väitnud. Kuna metsateatis esitati 03.02.2022 ja registreerimise otsus tehti 14.02.2022, siis pole välistatud otsuse tegemine tavamenetluses. Kohus pole aga pidanud vajalikuks vastavat asjaolu täpsustada ega vastustajalt üle küsida, lähtudes esiteks kaebusest ja teiseks asjaolust, et olenemata menetluse viisist on metsateatise registreerimine olnud õiguspärane ning ei esine vastuolusid õigusaktidega.
17.Metsateatis ei ole põhjendamata. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise registreerimata jätmist. Sama põhimõte, et soodustavat haldusakti põhjendama ei pea, tuleneb ka HMS § 56 lg-st 1. Ehkki kaebaja viitab Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 punktile 9, kus märgitakse, et elektrooniline süsteem tuleks kujundada selliselt, et täidetud oleksid haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded (HMS §-d 56 ja 57), siis ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks vastupidiselt õigusaktides nõutule asuma soodustavat haldusakti põhjendama. HMS § 56 ei koosne üksnes esimesest ja teisest lõigust, vaid sätestab lõikes 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Lisaks on hilisemas kohtupraktikas loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605,
Vastustaja 09.05.2022 vastuse lisa 14, dtl 1010–1048
9 (16)
punkt 20), mistõttu saab kohus võtta asja lahendamisel aluseks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused.
18.Metsateatis on formaalselt õiguspärane, sisaldades nii faktilist alust (taotluse andmed) kui ka õiguslikku viidet ning otsustust, et metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Samuti on esitatud selles vaidlustamise viide ning täiendav selgitus, et LKS § 55 lg 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes. Seega on haldusakti põhjendamise kohustuse minimaalsed nõuded täidetud ning õigusaktidest ei tulene, et täiendavalt peaks metsateatisest nähtuma, mida kontrolliti ja miks jõuti järeldusele, et metsateatise väljastamine on kooskõlas kehtiva õigusega, sh ÜP-ga, ning et metsateatisega ei ohustata I kaitsekategooria linnuliiki musttoonekurge.
19.Edasi peab hindama metsateatise sisulist õiguspärasust ehk seda, kas Keskkonnaamet tuvastas õigesti, et metsateatis vastas õigusaktide nõuetele ning see tuli registreerida, või esines õigusaktidega vastuolusid ning MS § 41 lg 8 alusel oleks vastustaja pidanud keelduma metsateatise registreerimisest.
20.Kohus ei nõustu, et metsateatis on õigusvastane must-toonekure kaitse aspektist vaadatult.
21.Vaidlustatud metsateatise ala asub 2,3 km kaugusel lähima must-toonekure elupaiga piirist ja 2,4 km kaugusel must-toonekure püsielupaigast (vt ka vastustaja 30.11.2022 lisasid 1–3), s.o metsateatis pole antud must-toonekure elupaika ega püsielupaika, samuti ei piirne nendega. Metsateatis ei asu ka kaitsealadel ega linnu- või loodusaladel, mis on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku, ehkki kaebaja viitab õigesti, et metsateatis on antud Põhja-Liivimaa linnuala ja Laulaste loodusala lähedusse.5 Eelnevat arvestades pole põhjust käsitleda süvitsi seda, millised piirangud metsa majandamisele on seatud Natura 2000 aladel või must-toonekure (püsi)elupaikades, sest metsateatise alale need tingimused ei kehti ja kaebaja konkreetseid riigisiseste õigusaktide rikkumisi ei väida.
22.Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus linnudirektiivi art 4 lg-t 1, kuna ei arvestanud seal loetletud asjaolusid nagu liigi väljasuremisoht, liigi tundlikkus elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentsid ja muutumine. Lisaks ei ole rakendatud art 4 lg 1 kohaseid selliseid erimeetmeid, mis tagaks must-toonekure liigi säilimise, sest 250-meetrisest kaitsetsoonist pesapuu ümber ei piisa (LKS § 50 lg 2 punkt 3). Sisuliselt taanduvad kaebaja argumendid sellele, et Eesti õigusaktid ei taga must-toonekure piisavat kaitset, millega mh rikutakse linnudirektiivi.
23.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et direktiiv ei ole otsekohalduv, vaid see võetakse riigisisesesse õigusesse üle. Sh asjaolusid, mille arvestamata jätmist kaebaja vastustajale ette heidab, pidi seadusandja arvestama direktiivi ülevõtmisel. Linnudirektiivi art 4 lg-s 1 on ka märgitud, et liikmesriigid klassifitseerivad erikaitsealadena nende liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide Vt vastustaja 30.11.2022 lisa 1 skeemi ja Häädemeeste valla üldplaneeringu kaarti, mis on esitatud 02.03.2022 kaebuse lisana 6. Neid kõrvutades nähtub, et metsateatise ala, asudes Majaka külas Lemmejõest veidi allpool, jääb hoiu-, loodus- ja linnualadest läände ning ühest Põhja-Liivimaa linnuala osast põhja poole.
10 (16)
kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel. Kohus nõustub vastustajaga, et kooskõlas direktiiviga on Eestis ette nähtud I kaitsekategooria liikide (sh must-toonekure) kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagamine kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega (LKS § 48 lg 1). Ka kaebaja ise viitas, et nt Kiusumetsa hoiuala ja PõhjaLiivimaa linnuala eesmärkideks on mh musttoonekure kaitse. Sealjuures on Keskkonnaportaali andmetel Kiusumetsa hoiuala pindalaks 1439,2 hektarit ja Põhja-Liivimaa linnuala pindalaks 19 343,4 hektarit.6 Püsielupaigas kehtib LKS §-s 30 või 31 sätestatud kaitsekord (LKS § 50 lg 1). Püsielupaik võib olla kindlaks määratud määrusega või siis, kui seda ei ole tehtud, on musttoonekure püsielupaigaks tema pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses, kusjuures must-toonekure pesapuu leidmisel kehtib sellele kohe LKS §-s 30 sätestatud ehk sihtkaitsevööndi kaitsekord (LKS § 50 lg 2 punkt 3 ja lg 4). LKS § 10 lg 2 alusel antud keskkonnaministri 03.07.2006 määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri“ on üle Eesti kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaiku, mille maaala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, sh Kiusumetsa must-toonekure püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse (§ 5 lg 1). Kuna käesolevas asjas on asjakohane just Kiusumetsa musttoonekure püsielupaik kui metsateatisele lähim, siis märgib kohus, et Keskkonnaportaali andmetel on selle püsielupaiga pindalaks 39,3 hektarit8 ehk rohkem kui LKS § 50 lg 2 punkti 3 alusel määratletud 250-meetrine raadius pesapuu ümber9, mistõttu mh sel põhjusel pole asjakohane käsitleda väidet 250-meetrise kaitsetsooni ebapiisavusest. Määruse alusel on püsielupaigana kaitse alla võetud teise kujuga ja ligi kaks korda suurem ala kui ringikujuline püsielupaik.
24.Kohus mõistab kaebaja eesmärki tagada must-toonekure ja tema elupaikade (sh potentsiaalsete elupaikade) ulatuslikum kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Ent tegemist on kaebaja subjektiivse sooviga, millest ei saa tuleneda vastustajale ja kolmandale isikule kohustusi ning omandiõiguse piiranguid. Eesti õigusaktides on sätestatud meetmed musttoonekure kaitseks ning kaebaja seisukohast, et linnuliik vajab tõhusamat kaitset, ei tulene, et metsateatise registreerimine oleks olnud õigusvastane. Must-toonekure kaitset korraldab õigusaktide tasandil eeskätt Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium ning vastustaja pädevuses ei ole olemasolevate kaitsealade ning püsielupaikade laiendamine. Samuti ei saa vastustaja otsustada, et väljaspool kaitstavaid alasid tuleks kohaldada kaitstava ala reegleid. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste registreerimise menetluses asuda musttoonekure kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et (püsi)elupaigast väljapoole jääval ning 2,3-2,4 km kaugusel asuval alal lageraie tegemine oleks sedavõrd invasiine tegevus, et see peaks must-toonekure kaitse seisukohalt olema keelatud. Metsateatises viidati ka LKS § 55 lg-le 61 ehk keelule linde tahtlikult häirida, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, mida RMK ja tööde teostaja peavad igatahes järgima.
25.Kaebaja tugineb ka samasse piirkonda, sh samale katastriüksusele, antud metsateatiste kumulatiivsele mõjule ja viitab, et kuna must-toonekure pesapaigad on koondunud just Pärnu
Kiusumetsa hoiuala: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351067; Põhja8 Liivimaa linnuala: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953141
maakonda, eelkõige Saarde ja Häädemeeste valda, siis tuleks metsateatisi sinna anda iseäranis ettevaatlikult. Kohus märgib, et seal piirkondades ongi ka ulatuslikud hoiu- ja linnualad mh musttoonekure kaitseks, nagu eespool selgitatud. Lisaks, katastriüksuse 21303:005:0123, millele on vaidlustatav metsateatis antud, pindala on 2295,38 hektarit, ning kui niivõrd suurel katastriüksusel teostatakse ka muid raieid, siis ei too see veel kaasa ohtu piisavalt kaugel pesitsevale must-toonekurele. Kohtul puudub alus kahelda, et Natura 2000 võrgustiku alade määramisel ning püsielupaikade õigusliku regulatsiooni loomisel on laiemalt arvestatud musttoonekure kaitse vajadusega selliselt, et need regulatsioonid tagavad piisava kaitse määratletud alade kaitserežiimide kaudu.
26.Kuna metsateatis ei ole antud Natura 2000 võrgustiku alale ega ka piirne sellise alaga, siis kohus nõustub vastustajaga, et kavandatava raie puhul saab mõistlikult välistada, et see avaldaks kahjulikku mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele. Seega on põhjendamatud ka viited loodusdirektiivi art 6 lg 37 ja sellekohase kohtupraktika rikkumisele.
27.Kohtu hinnangul ei ole metsateatise registreerimine ka vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga ega ohusta rohevõrgustiku toimimist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ÜP on haldusakt, millega Keskkonnaametil on kohustus kavandatud raie lubatavuse hindamisel arvestada, ning metsateatis peab olema ÜP-ga kooskõlas (MS § 41 lg-d 7 ja 8). ÜP-ga võib metsaraieid suunata ja piirata erinevatel alustel, nt määrates rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 10) või väärtuslike rohealade, maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 14), piiritledes puhkeja virgestusalad (PlanS § 75 lg 1 punkt 20), moodustades kohalikke kaitsealasid (PlanS § 75 lg 1 punkt 16) või seades lageraie puhul piiranguid langi suurusele ja raievanusele, kaitsmaks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või vähendamaks tuleohtu või tõkestamaks metsatulekahju levikut (PlanS § 75 lg 1 punkt 21). Loetletud alustel võib seada tingimusi mh raiete liigile, raielangi suurusele, raievanusele või raiete tegemise ajale (vt ka PlanS § 74 lg 3). Küll aga tuleb tähele panna, et kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud suunata ega ka piirata erinevatel alustel raieid, siis kohalduvad üldised õigusaktidest tulenevad piirangud ning nende järgimisel ei ole raie planeeringuga vastuolus.
28.Kaebaja omistab rohevõrgustiku aladele tähenduse, mida seadusandja ega ka ÜP koostaja ei ole teinud. Rohevõrgustiku alad ei ole kaitsealad ning kui ÜP koostaja ei ole pidanud täiendavaid piiranguid raiele vajalikuks kohaldada, siis kehtivad raietele õigusaktidest tulenevad nõuded (nt et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa MS § 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala8). PlanS § 6 punkti 17 järgi on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslike ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustike olemust on selgitatud ka üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu punktis 6 mööndakse Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.
MS § 29 lg 9
12 (16)
rohevõrgustiku kohta, et selle struktuuri, sidusust ja osatähtsust võib pidada heaks ning et selle säilitamise meetmed tuleb kehtestada üld- ja maakonnaplaneeringutes. Lisaks märgitakse üleriigilises planeeringus, et rohevõrgustiku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas ega ka vajalik, kuna see muudaks asustuse püsimise ja arengu maapiirkondades küsitavaks, oleks vastuolus rohevõrgustiku eesmärgiga ja integreeritud ruumilise planeerimise põhimõtetega. Seega pole rohevõrgustik ala, mille puhul oleks lageraiete tegemine keelatud ning rohevõrgustiku säilimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
29.Kaebaja ei ole põhistanud, et rohevõrgustik, mille osaks on ka mets, kuhu metsateatis väljastati, ei toimi, või et selle toimimine oleks ohus. Seda ei nähtu ka eksperthinnangust, mida kaebaja tsiteerib ning millest tehtud järeldused on deklaratiivset laadi. Samuti märgib kohus, et nõustub vastustaja ja kolmanda isiku etteheidetega LK arvamusele9, kuna see irdub kehtivast õigusest ning seda möönab arvamuse koostaja ka ise. Asjaolu, et eksperdid või keskkonnaorganisatsioonid soovivad rohevõrgustiku alasid enam kaitsta, on küll mõistetav, aga seda ei saa teha metsateatiste lausalise vaidlustamise kaudu. Selleks tuleb leida muu meetod koostöös kohaliku omavalitsusega.
30.Rohevõrgustikku käsitletakse ÜP seletuskirja punktis 8.2. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Häädemeeste valla rohevõrgustiku peamised tuumalad moodustavad Via Balticast ida poole jäävad metsamassiivid. ÜP seletuskirja punktis 8.2.1. on välja toodud tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Piirangud, mille üldplaneering rohelise võrgustiku aladele seab, on mh järgmised: − Tugialadel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad. − Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90%. − Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. − Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist.
31.Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et metsateatis asub rohevõrgustiku tuumalal, mitte koridoris. 10 Seega ei tulnud lähtuda valikraie printsiibist. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatis asuks alal, kus metsa majandamine, sh lageraie, oleks ÜP kohaselt välistatud. Samuti ei too metsateatise realiseerimine kaasa kuidagi tugialade terviklikkuse kadumist, kuivõrd ka metsateatise realiseerimise järgselt jääb maakasutus samaks. Kaebaja viitab, et rohevõrgustiku tuumala moodustavad Via Balticast ida poole jäävad metsamassiivid ja sinna ongi metsateatis antud, kuid kohtu hinnangul ei tulene ÜP-st, et viidatud metsamassiivides oleks raie keelatud ning et see kahjustaks rohevõrgustiku toimimist. Lisaks ei ole kaebaja toonud välja ka neid asjaolusid, et lubatud raie oleks vastuolus MS-iga ning selle ja LKS alusel kehtestatud raieid piiravate õigusaktidega. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-21-1187 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 otsuse punktis 14 tooduga14, mille kohaselt: „Kuigi rohelise võrgusiku eesmärk on valla looduskeskkonda säilitada, ei ole planeeringute kohaselt tegemist metsaga, mida tuleb säilitada muutumatul kujul. Tallinna Dtl 279–284 Vt ka vastustaja 09.05.2022 lisa 12 ja 02.03.2022 kaebuse lisa 6 14 Seisuga 16.01.2023 on Tallinna Halduskohtu otsus jõustumata.
13 (16)
Ringkonnakohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustades leidnud, et lageraie võib kahjustada rohevõrgustiku toimimist ning selle järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, p 14). Sellest seisukohast ei tulene aga, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks rohelise võrgustiku eesmärgipärast toimimist või oleks põhimõtteliselt keelatud. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, kuid see ei muuda metsateatiste registreerimist õigusvastaseks.“.
32.Põhjendamiskohustuse juures (otsuse punkt 18) kohus märkis, et õigusaktidest ei tulene, et metsateatisest peab nähtuma, mida kontrolliti ja miks jõuti mh järeldusele, et metsateatise registreerimine on kooskõlas ÜP-ga. Seega ei ole põhjendamiskohustust rikutud, kui põhjendustes ei käsitletud rohevõrgustiku toimimist. Kui raie ei olnud õigusaktidega, sh ÜPga vastuolus, siis pidi vastustaja metsateatise registreerima. Kuna rohevõrgustiku tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning seda korraldatakse ÜP kaudu, siis ei saa vastustaja metsateatiste menetluses asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus ja teistes õigusaktides kehtestatud piirangutega. Samuti ei saa vastustaja asuda metsateatiste menetluses tõlgendama planeeringulisi eesmärke selliselt, et vaatamata keelu puudumisele oleks siiski kogu rohevõrgustiku tuumala või rohevõrgustik tervikuna raiekeelu all. Sellisel juhul rakendataks rohevõrgustiku aladele ette piiranguid, mida ei ole kehtestatud isegi kõigile LKS-is sätestatud kaitsealadele või elupaikadele.
33.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on metsateatise registreerimisel lähtunud õigusaktide nõuetest ega ole jätnud vajalikke asjaolusid arvestamata ja hindamata. Samuti on vaidlustatud metsateatis piisavalt põhjendatud.
34.Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
36.Vastustaja pole selles haldusasjas menetluskulude väljamõistmiseks taotlust kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
ja
37.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2370,83 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt nt asjadele 3-22-124, 3-22-206, 3-22-358, 3-22-364, 3-22-368 ja 322391 peab kohus ka käesolevas asjas põhjendatuks, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ning tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on olemas õigusosakond (vt halduskohtu määrus 3-22-364). Ka
14 (16)
haldusasja 3-22-410 ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks kaebaja algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki kolmanda isiku õigusabikulud on põhjendatud ning kaebaja ei ole menetluskuludele vastu vaielnud, siis leiab kohus, et sellises ulatuses oleks õigusabikulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks olla takistav tulevikus keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Riigikohus selgitas 15.12.2014 kohtuotsuse nr 3-3-1-67-14 punktis 32.2, et keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleb Århusi konventsiooni artikkel 9, mille
4.lõike järgi ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis. Århusi konventsiooni nõuete järgimist kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni artikli 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav ka olukord, kus kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud on ülemäära suured (kontrollikomisjoni tähelepanekud ja soovitused Ühendkuningriiki puudutava teate kohta ECE/MP.PP/C.1/2010/6/Add.2, 24. september 2010, p 44). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja kanda ei võiks menetluskulusid ühelgi juhul jätta.
38.Nagu kohus on varasemalt selgitanud, siis ei tohi menetluskuludel olla karistavat eesmärki ega tuua kaasa ka seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb paratamatult arvestada võimalike kaebustega ning sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd laiemalt Eesti keskkonna kaitse.
39.Praegusel juhul on oluline menetluskulude väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et vähemalt osaliselt on kolmanda isiku menetluskulude suurus tingitud kaebajast endast, kuivõrd metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Samas märgib kohus, et kuna kaebaja seisukohad on olnud erinevates kaebustes läbivalt samad (mõnevõrra erinevad on küll varasemad metsise ja praeguses asjas must-toonekure kaitse käsitlused), siis ei saa pidada eluliselt usutavaks, et seisukohtade korduv esitamine oleks sedavõrd ajamahukas nagu kolmas isik seda väidab. Lisaks, kuigi kaebaja ei vaidlustanud menetluse osalist lõpetamist 17.11.2022 määrusega, siis mõistlikkuse ja õigluse hindamisel saab kohus arvestada ka Riigikohtu 09.12.2022 määruses nr 3-22-348 avaldatuga, et metsateatiste vaidlustamisel on kaebetähtaja järgimise kontrollimisel põhjendatud lähtuda HKMS § 46 lg-st 7, mitte § 46 lg-st 1 (põhjenduste punkt 12) ning üldiselt on asjakohane suunis, et keskkonnaorganisatsioon võiks kohtusse jõuda keskmiselt kolme kuu jooksul raieloa andmisest alates (punkt 15). Kohus lõpetas 17.11.2022 määrusega menetluse ajavahemikus 19.07.202110.12.2021 registreeritud metsateatiste ja metsakaitseekspertiisi akti tühistamisnõuetes, ehkki Riigikohtu 09.12.2022 määruse järgi võinuks tähtaegseks pidada 11 metsateatise tühistamisnõudeid (vahemikus 03.11.2022–10.12.2022 registreeritud metsateatised). Lisaks märgib kohus, et halduskohtu 17.11.2022 määruse järgselt menetlusse jäänud metsateatised nr 50000526703, 50000526711, 50000526713, 50000526707, 50000526709 ja 50000530091 kaotasid kehtivuse ning kohus lõpetas nende osas menetluse 16.01.2023. Seega metsateatiste nr 50000526703, 50000526711, 50000526713, 50000526707, 50000526709 ja 50000530091 osas saavutas kaebaja kaebuse eesmärgi esialgse õiguskaitse kohaldamisega tulenevalt haldusakti lühikesest kehtivusajast, kuid põhjendusel, et kaebust polnud alust pidada perspektiivituks ning kaebajal esines esmase õiguskaitse vajadus ega esinenud selle kohaldamata jätmist õigustavaid kaalukaid huve. Kaebaja pöördus kohtusse keskkonnaorganisatsioonina avaliku huvi kaitseks, mistõttu oleks nende haldusaktide vaidlustamise kulud üksnes kaebaja kanda.
40.Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt RMK kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on sellisel juhul ka tagatud, et kaebajalt
15 (16)
kolmanda isiku kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.