Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-377
Haldusasi
AS Harku Karjäär kaebus Maa-ameti 21.04.2022 korralduse nr 1-17/22/865 tühistamise ja katastriüksuse 72701:001:0533 endistes piirides taastamiseks kohustamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: AS Harku Karjäär Esindajad: v.adv. Martin Triipan, v.adv Kaisa Laidvee Vastustaja: Maa-amet Esindajad: Toomas Kutti, Anneliina Siitan Kolmas isik: Eesti Vabariik Esindaja: Ivar Siska Kolmas isik: Harku vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Harku Karjäär kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30. jaanuaril 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.1.Kaebaja omandis on Hüüru külas asuv kinnistu nr 10772202, mis moodustati 2006. aastal nii, et see koosnes maakatastris registreeritud katastriüksusest Harku karjäär 7 (katastritunnus 72701:001:0533, pindala 6,92 ha).
1.2.Kaebaja ja Eesti Vabariik sõlmisid 01.08.2019 müügilepingu, mille kohaselt müüs kaebaja riigile kinnistu nr 10772202 jagamisel tekkiva iseseisva kinnistu ligikaudse pindalaga 523 m2.
1.3.Lähtudes kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi „KAHOS“) § 10 lõike 4 alusel Maanteeameti poolt esitatud avaldusest ja Saue Vallavalitsuse 16.08.2019 korraldusest nr 957 tegi Maa-amet 15.01.2020 otsuse nr 19121934883, millega lõpetas maakatastris katastriüksuse tunnusega 72701:001:0533 ning kandis maakatastrisse kaks uut katastriüksust ehk katastriüksuse Harku karjäär 7 (72601:001:1010, pindala 6,75 ha) ja katastriüksuse 11191 Harku-Rannamõisa tee L7 (72601:001:1011, pindalaga 400 m2).
1.4.Maa-amet andis 30.03.2020 korralduse nr 1-17/20/839[1], millega tunnistas 15.01.2020 otsuse nr 19121934883 kehtetuks ning otsustas alustada endise katastriüksuse 72701:001:0533 jagamisel moodustatud katastriüksuste katastrimõõdistamise kontrollimist vastavalt maakatastriseaduse (edaspidi „MaaKatS“) §-le 192.
1.5.Maa-amet andis 21.04.2022 korralduse nr 1-17/22/865 (edaspidi „vaidlustatud korraldus“), millega määras kindlaks 11191 Harku Rannamõisa tee L7 (72601:001:1011) ja/või Harku karjäär 7 (72601:001:1010) katastriüksuste üheteistkümne piiripunkti (piiripunktid nr 1, 2, 4, 7, 8, 15, 16, 17, 37, 33 ja 34) asukohad ning muutis maakatastris eelnimetatud katastriüksuste ja nendega külgnevate katastriüksuste kandeid selliselt, et Harku karjäär 7 katastriüksuse pindalaks jäi 6,74 ha ning 11191 Harku Rannamõisa tee L7 katastriüksuse pindalaks jäi 111 m2.
2.1.Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maa-ameti 21.04.2022 korralduse nr 1-17/22/865 tühistamist ning katastriüksuse 72701:001:0533 endistes piirides taastamiseks kohustamist2.
2.2.Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna kaebaja pole katastriandmetes vastavate muudatuste tegemist taotlenud ega sellega nõustunud, samas kui Maanteeametil polnud õigust sellekohase avalduse esitamiseks. Kaebaja rõhutab, et antud juhul ei olnud tegemist sundvõõrandamisega, kus Maanteeamet oleks saanud teha toiminguid kaebaja eest KAHOS § 10 lg 4 alusel ning igal juhul ei tulene sellest sättest Maanteeametile õigust avalduse esitamiseks jagatava kinnistu välispiiride muutmiseks, mis ei seondu kinnistu jagamisega. Kaebaja leiab, et põhjendatud oleks olnud üksnes endise katastritunnusega 72701:001:0533 maaüksuse jagamine kaheks katastriüksuseks vastavalt 01.08.2019 sõlmitud müügilepingu lisaks olevale krundijaotusplaanile. Kaebaja on seisukohal, et KAHOS § 10 lg 4 eesmärk ei ole võimaldada riigil ilma maaomaniku nõusoleku ja kooskõlastuseta talle kuuluva kinnistu piire muuta selliselt, et maaomanik jääb oma kinnistu osast ilma, kusjuures riik ei vii selleks läbi asjakohast menetlust, ei kaasa omanikku ega maksa hüvitist.
2.3.Kaebaja leiab, et kuna piiride kättenäitamise ja mõõdistuste teostamise ainus eesmärk pidi olema jagatava ja Maanteeameti poolt omandatava kinnistu mõõtmine ja uute katastriüksuse piiride paika 1 Kõnealune korraldus anti käesoleva kohtumenetluse ajal ning see tingis kohtumenetluse peatamise 03.04.2020 kohtumäärusega. 2 Kaebaja esitas kaebuse 27.02.2020 ning muutis kaebuse nõudeid 23.05.2022 avaldusega. Kaebuse muutmine on vastu võetud
käesolevas kohtuasjas 20.06.2022 tehtud kohtumäärusega. Kaebaja esitas kaebuse tervikteksti 05.09.2022.
panemine, ei olnud vajadust terve kinnistu ja kõikide piiripunktide mõõdistamiseks ega kinnistu jagamise seisukohast asjassepuutumatute piiripunktide asukoha muutmiseks. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korralduse andmisel eiratud 2019. aasta müügilepingus kokku lepitut, vähendades kaebaja omandi suurust riigi kasuks ning kinnistu piiride muutmisega on sisuliselt läbi viidud sundvõõrandamine. Kaebaja selgitab, et vaidlustatud korralduse tulemusena on riigi omandisse läinud see osa kaebaja kinnistust, mida kaebaja riigile võõrandama nõus ei olnud, kuigi Maanteeamet ka seda osa algselt omandada soovis.
2.4.Kaebaja rõhutab, et kui tema 2006. aastal kinnistu ostis, võeti aluseks ja arvestati sel ajal maakatastris registreeritud kinnistu piire ning suurust ehk kaebaja maksis sisuliselt iga ruutmeetri eest, vaidlustatud korraldusega aga vähendatakse kaebajale kuuluvat omandiosa väidetavate ebatäpsete andmete parandamise teel mingisugust kompensatsiooni maksmata.
2.5.Kaebaja leiab, et talle edastatud piiriprotokoll ei võimalda üheselt ja selgelt tuvastada kinnistu piiride muutust ning arusaamatu on, millele ja miks on piiripunktide asukoha määramisel tuginetud. Kaebaja on seisukohal, et lähtudes keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 12 lõikest 4 oleks antud juhul tulnud piiripunktide õige asukoha kindlaks määramisel lähtuda piiripunktide koordinaatidest, mis olid teada ning igal juhul oleks piiri määramisel pidanud arvestama maastikul olevate piirimärkide, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste alusandmete ja katastriüksuse varasema piirikirjeldusega.
2.6.Kaebaja leiab, et piiri kindlaks määramisel on Tammi tee paiknemise osas põhjendamatu lähtuda 2002. ja 2005. aasta ortofotodest, kuna praeguseks paikneb tee Harku karjäär 7 kinnistust kaugemal kui vastavate katastriüksuste moodustamise ajal. Kaebaja hinnangul on piiriprotokoll ka vastuoluline, kuna ühelt poolt on seal märgitud, et tee telje asukoht maastikul muutunud ei ole, teisalt aga, et tee telje mõõdistus ja teemaa serva määramine ei ole olnud täpne. Kaebaja leiab, et kuna katastriüksuse moodustamise korrast tulenevalt tuleb lähtuda maastikusituatsioonist, siis tuleks antud juhul eelkõige arvestada praegust olukorda maastikul.
2.7.Kaebaja hinnangul ei ole mitte kusagil viidatud sellele, et Tammi teega külgnevas osas peaks piir olema 7 meetri kaugusel Tammi tee teljest, kusjuures sellist tingimust ei tulene ka teiste lähedalasuvate katastriüksuste, nagu Antsu 8, Piiri II ja Kanarpiku II maaüksuste piiriprotokollidest. Kaebaja märgib, et võrreldes Harku-Rannamõisa teega, on Tammi tee olnud tunduvalt väiksem teenindav tee ja seetõttu on põhjendatud ka erinev lähenemine. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega määratud piir ei kulge varasema Tammi tee servas, vaid sellest selgelt eemal, kuna ortofotodelt on näha heintaimedega ala tee ja kinnistu piiri vahel. Kaebaja hinnangul ei olnud 2005. aasta piiriprotokolliga kooskõlas mingisuguse ebamäärase tähenduse ja staatusega maariba jätmine tee ja Harku karjäär 7 kinnistu vahele.
2.8.Kaebaja leiab, et kuna varasemas piirikirjelduses on viidatud muuhulgas omavalitsuse piirile, oleks piiri kindlaks tegemisel tulnud välja selgitada ja võtta aluseks omaaegsed omavalitsuse piirid, mida tehtud ei ole.
2.9.Kaebaja märgib, et vaidlustatud korraldusega tehtavad muudatused muudavad ka Harku karjäär 8 katastriüksuse piire, sellel maatükil asub aga Harku lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokk, mille piiridega oleks maastikusituatsiooni arvestamise kohustuse raames arvestada tulnud. Kaebaja leiab, et vaidlusaluste muudatuste tagajärjel jääks osa maardla ja aktiivse tarbevaru plokist teemaale, mis aga ei ole kooskõlas maastikusituatsiooniga ning lisaks sellele kaotaks kaebaja võimaluse taotleda selle
maavara osas maavara kaevandamise luba, millise asjaoluga oleks vastustaja vaidlusaluse korralduse andmisel samuti arvestama pidanud.
2.10.Kaebaja selgitab, et Harku karjäär 7 kinnistu on seni käibes eksisteerinud nendes piirides, mis olid maakatastrisse kantud ning sellisena oli seda tunnistanud ka riik kaebajaga tehingut tehes. Kaebaja rõhutab, et tema omandas kinnistu sellise pindalaga ja sellistes piirides, nagu see oli maakatastris ja kinnistusraamatus kajastatud. Kaebaja leiab, et kohtuasjas 3-19-1340 õiguste kaitse ja hea halduse põhimõtte osas võetud Riigikohtu seisukohtade valguses ei saa asjakohaseks pidada Maaameti väiteid, et registrikannetel ei ole käesolevas olukorras mingisugust tähendust.
3.1.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja ja riigi vaheline kokkulepe Harku karjäär 7 kinnistust äralõike tegemiseks sõlmiti KAHOS alusel algatatud menetluses, oli Maanteeametil KAHOS § 10 lg 4 alusel õigus kaebaja eest toiminguid teha ning kaebaja nõusolek katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks ei olnud vajalik. Viidates MaaKatS § 16 lõikele 5 märgib vastustaja, et kuna katastri alusandmed ei olnud piisavalt kvaliteetsed, ei olnud Harku karjäär 7 kinnistu jagamisel võimalik üksnes osaline katastrimõõdistamine. Vastustaja selgitab, et antud juhul olid osad Harku karjäär 7 katastriüksusega piirnevad maad moodustatud kaardi ja plaani alusel ehk polnud looduses mõõdistatud ja seetõttu on piiriandmete kvaliteet pigem kehv. Vastustaja rõhutab, et maaomanik ega maamõõtja ei saa otsustada, kas jagamiseks mõõdistada katastriüksus tervikuna või osaliselt, vaid selline otsustuspädevus on üksnes katastripidajal.
3.2.Vastustaja selgitab, et juhul kui katastrimõõdistamisel selgub, et piiriandmed on vastuolulised või piirimärkide asukoht maastikul ei ole kooskõlas piiriandmetega, tuleb MaaKatS § 17 lg 4 kohaselt kinnisasja piir kindlaks teha MaaKS-i § 15 alusel, ilma et eeldaks maaomaniku poolset taotlust. Samuti osutab vastustaja sellele, et katastripidajal on MaaKatS § 192 kohaselt õigus kontrollida katastrisse esitatud katastrimõõdistamise andmete õigsust ja nõuda maamõõtjalt kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist.
3.3.Katastrimõõdistamise seisukohast ei oma vastustaja hinnangul tähtsust 01.08.2019 müügilepingus määratletud maatüki suurus ja piirid. Seda, et piiride muutmise tulemusena sai riik sisuliselt endale maa, mille müümise osas kaebajaga kokkuleppele ei saadud, peab vastustaja juhuseks ning märgib, et sama hästi oleks piiride kindaksmääramine võinud anda ka vastupidise tulemuse, millisel juhul oleks tulnud tee tarbeks kaebajalt omandada suurem tükk maad.
3.4.Mis puudutab kaebaja seisukohta, et piiri kindlaks tegemisel oleks tulnud lähtuda piiripunktide koordinaatidest, siis selgitab vastustaja, et nendest saaks lähtuda juhul kui need on eelneva mõõdistusega õigesti määratud, kui see aga nii ei ole, siis tuleb piirimärkide taastamisel lähtuda eelkõige piirikirjeldusest. Viidates kohtuasjas nr 3-2-1-143-12 tehtud otsuses võetud Riigikohtu seisukohale ning kohtuasjas 3-19-1297 tehtud otsuses võetud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale selgitab vastustaja, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, seadusandja ei ole omistanud katastriüksuse plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete ees. Vastustaja selgitab, et antud juhul tuvastaski maamõõtja piiride kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu käigus, et 15.01.2020 registreeritud Harku karjäär 7 ja 11191 HarkuRannamõisa tee L7 katastriüksuste kande aluseks olevad mõõdistusandmed ei vasta 24.01.2006 maakatastris registreeritud Harku karjäär 7 katastriüksuse piirikirjeldusele – viimati nimetatud piiriprotokolli kohaselt paiknevad piiripunktid nr 1, 8, 9, 10 ja 19 Harku-Rannamõisa tee teljest 7 meetri kaugusel ning piiripunkt nr 20 sama tee teljest 10,0 meetri kaugusel ning piirilõik 1-2 kulgeb
Tammi tee maaeralduse joonel, ent piiripunktide asukohad ei ühtinud piiriprotokolli kantud kirjeldusega piiri kulgemisest tee maaeralduse joonel ehk kirjeldatud kaugusel tee teljest.
3.5.Vastustaja selgitab ka, et Tammi tee katastriüksusega piirnevas osas võeti piiride kindlaks tegemisel aluseks 2002.a ja 2006. aasta ortofotod, kuna piir määrati Tammi tee ja 11191 HarkuRannamõisa tee maaeralduse piirile Antsu 7 katastriüksuse esmamoodustamisel tol hetkel kehtinud maastikusituatsiooni arvestades. Vastustaja märgib, et tänaseks on kõnealune ristmik rekonstrueeritud, mistõttu ei saa piiride kindlakstegemisel aluseks võtta hetkel maastikul olevat situatsiooni ja sõidutee asukohta. Ka märgib vastustaja, et teemaa ei koosne üksnes teekatte laiusest, vaid sinna lisanduvad mh teepeenar, mulde nõlv, vajadusel kraavitus jm tee ristprofiili elemendid. Vastustaja märgib, et esialgse Antsu katastriüksuse piir oli Tammi teega piirnevas küljes tähistatud kahe piirimärgiga, millest üks asetses Tammi tee ja 11191 Harku-Rannamõisa tee eralduse servade ristumise kohas ning teine kagu suunas Tammi tee eralduse servas. 24.01.2006 maakatastris registreeritud Antsu 7 (hilisem Harku karjäär 7) katastriüksuse piirimärgi nr 1 koordinaatide järgne asukoht viitab sarnaselt esmamoodustamise koordinaatidele tee telje mõõdistuspunktile, mitte Tammi tee servas paiknevale piiripunktile, sest 2002.a ja 2006.a ortofotodel on koordinaatide järgne asukoht tee teljel. Vastustaja selgitab, et kui koordinaadi järgne piirimärgi asukoht oleks olnud õige, siis oleks paiknenud mõõdistatud katastriüksusel osa Tammi teest, aga Harku karjäär 7 katastriüksuse moodustamise toimiku pindala arvutuses tee kõlvikut piirilõigu 1-2 juures ei ole määratud. Kui maamõõtja on eksinud piiripunkti nr 1 koordinaatide määramisel ja piiripunkti tegelik asukoht esmamoodustamisel oli Tammi tee servas, siis võttis maamõõtja piiride kindlakstegemisel aluseks maastikul oleva teetammi aluse maa laiuse (ca 14 m) ja määras piiri Harku karjäär 7 katastriüksuse poolses küljes 7 m kaugusele tee teljest. Siinkohal viitab vastustaja ka 30.04.2020 ja 03.06.2020 Maaameti poolt läbi viidud välikontrolli tulemusele, millest selgus, et Tammi tee sõidetav asfalti ja kruusa osa on maastikul ca 7 meetrit lai ning teetammi alune maa on ca 14 meetrit lai. Vastustaja leiab, et maamõõtja on piiri õigesti määranud, arvestades, et maastikul olevad teerajatised jäävad teemaa piiridesse.
3.6.Vastustaja on seisukohal, et Saue ja Harku valla piirid ei ole aluseks piiri kindlakstegemisel, kuna omavalitsuste piirid ei ole nende moodustamisel määratud mõõdistamise teel, vaid on kantud sel hetkel kehtivale aluskaardile, mis tähendab seda, et kui piiride kindlakstegemise käigus selgub, et katastriüksuse piir on valesti koordineeritud, siis on ka omavalitsuse piir katastrikaardil vale ning katastriüksuse andmete parandamisel korrigeeritakse ka omavalitsusüksuste piiri asukoht katastrikaardil.
3.7.Vastustaja hinnangul ei tule MaaKS § 15 kohaselt piiri kindlakstegemisel kaaluda maaomaniku huve kinnisasja kasutamisel, mistõttu ei saanud arvestada potentsiaalse kaevandamisõigusega Harku karjäär 8 katastriüksusel. Vastustaja osutab ka sellele, et Tammi tee 30-meetrise kaitsevööndi piires on kaevandamine ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 punkti 3 kohaselt nii ehk naa keelatud ning et konkreetsel juhul on mäeeraldise piir määratud Tammi teega paralleelselt kulgeva elektriliini alla ehk ei ole konkreetsel juhul otseselt seotud katastriüksuse piiriga.
3.8.Vastustaja hinnangul ei riku kaebaja õigusi see, et piiride kindlakstegemise järgselt vähenes ka Harku karjäär 7 katastriüksuse arvutuslik pindala kuna kinnisasja pindala on üksnes kinnisasja iseloomustav tunnus, mitte aga omandiõigusega kaitstud näitaja.
4.Kolmandate isikutena menetlusse kaasatud külgnevate kinnisasjade omanikud Eesti Vabariik ja Harku vald ei ole kaebuse kohta oma seisukohta esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja on põhimõtteliselt ekslikul seisukohal, nagu oleks vaidlustatud otsusega vähendatud tema kinnisomandiõiguse ulatust või sisuliselt läbi viidud kinnisasja osa sundvõõrandamine. Vaidlustatud otsusega ei võetud kaebajalt ära osa talle kuuluvast maast, vaid tehti kindlaks, kus paiknevad tegelikult tema kinnisasja piirid ning parandati eelnevalt maakatastris olevad ebaõiged piiriandmed. Teisisõnu, sellise ruumilise ulatusega kinnisasja, nagu kajastus maakatastris enne vaidlustatud otsuse tegemist, ei ole kaebaja omandis olnud, kuna maakatastrisse kantud piiriandmed olid valed. Vaidlustatud otsuses ja sellele lisaks olevas piiriprotokollis LY1906134819 on üksikasjalikult kirjeldatud asjaolusid, millest on piiri kindlakstegemisel lähtutud ning esitatud põhjendused on veenvad selles, et vastavad piiripunktid asuvad nimelt vaidlustatud otsuses kajastatud kohtades.
6.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et katastripidaja ei oleks tohtinud hakata Harku Karjäär 7 jagamisega seotud toiminguid tegema Maanteeameti avalduse alusel. MaaKS § 15 lõikes 1 on sätestatud, et kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kinnisasja omanik – see tähendab kaebaja – ei ole piiride kindlakstegemist taotlenud. Tegelikult ei taotlenud piiride kindlakstegemist ka Maanteeamet, vaid vastustaja algatas sellekohase menetluse lähtudes MaaKS § 15 lõikes 1 nimetatud vajadusest, mille ta tuvastas, kui kontrollis MaaKatS § 192 lõikes 1 sätestatud pädevust teostades katastrisse esitatud katastrimõõdistamise andmete õigsust. Viimati nimetatud sätte kohaselt on katastripidajal õigus kontrollida katastrisse esitatud katastrimõõdistamise andmete õigsust ja katastrimõõdistamise seaduslikkust. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et katastrimõõdistamise andmetes puuduste tuvastamise korral teeb katastripidaja maamõõtjale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ja väljastab maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused. MaaKatS § 17 lõikes 4 on sätestatud, et kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel.
7.Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et kui katastripidaja tuvastab mistahes põhjusel, et maakatastrisse kantud piiriandmed on vastuolulised, teeb ta maamõõtjale ettekirjutuse vastuolu likvideerimiseks vajalike tööde tegemiseks, kusjuures kõnealuseks vajalikuks tööks on piiri kindlaksmääramise maakorraldustoimingu läbi viimine vastavalt MaaKS §-le 15. Selleks ei ole vajalik kinnisasja omaniku poolne taotlus ega tema nõusolek. Katastripidaja poolse kontrolli või kinnisasja piiri kindlakstegemise lubatavuse seisukohast ei ole mistahes tähtsust sellel, mis oli kontrolli läbi viimise ajendiks ehk millisest allikast või millisel põhjusel tekkis katastripidajal veendumus, et maakatastrisse kantud andmed ei ole õiged. Seega ei ole vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohast tähtsust sellel, et kaebaja ning Eesti Vabariigi vahel 01.08.2019. aastal sõlmitud müügilepingust lähtudes asus kinnisasja jagamisega seotud toiminguid tegema Maanteeamet. Ühelgi juhul ei saanud Maanteeameti initsiatiivist sõltuda piiride kindlakstegemise tulemus.
8.Lisaks on vastustaja õigesti leidnud, et Maanteeameti õigus kaebaja eest kinnisasja jagamisega seotud toiminguid teha ja avaldusi esitada tuleneb sõnaselgelt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 10 lõikest 4. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu kohalduks kõnealune säte üksnes kinnisasja sundvõõrandamise korral. Selle sätte alusel on kinnisasja avalikes huvides
omandamise menetluse läbiviijal – kelleks antud juhul toonane Maanteeamet – õigus kinnisasja osa omandamise korral teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid sõltumata omandamise viisist, sealhulgas juhul kui kinnisasja osa omandatakse kokkuleppel, nagu see käesoleval juhul oli. Seega võis Maanteeamet taotleda Harku karjäär 7 kinnisasja jagamiseks vajalike toimingute tegemist ning vastustaja võis ja pidi sellekohaste toimingute kontrollimise raames ilmnenud piiriandmete vastuolu tuvastades andma maamõõtjale korralduse piir kindlaks määrata.
9.Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et vaidlusalusel juhul oleks igal juhul tulnud rangelt juhinduda 01.08.2019. aastal sõlmitud lepingust ning selle lisaks olevast krundijaotusplaanist (OÜ Tuulekaru töö, kaebuse lisas 2 sisalduv plaan). Kõnealune krundijaotusplaan on koostatud lähtudes selle koostamise ajal maakatastris kajastatud piiriandmetest. On ilmne, et 01.08.2019. aasta müügilepingu sõlmimisel olid mõlemad lepingupooled veendunud, et Harju karjäär 7 kinnistu piir kulgeb nii nagu maakatastri andmetest ning nende andmete alusel koostatud krundijaotusplaanist paistis. See ei väära aga vastustaja pädevust piiriandmete õigsust kontrollida ning maakatastris piiriandmeid muuta, tehes vajadusel selleks MaaKS § 15 lõikes 5 nimetatud otsuse piiri asukoha määramise kohta. Kinnisasja piirid määratakse katastriüksuse moodustamisel, kusjuures piiripunktide asukohti kirjeldatakse sõltuvalt katastriüksuse moodustamise viisist kas mingisuguste looduses tajutavate objektide kaudu ja/või piiripunkti koordinaatide kaudu. Piiriandmete kandmisel maakatastrisse (või sealt nende andmete kandumisel kinnistusraamatusse) ei ole õigustloovat tähendust ehk teisisõnu – kinnisasja piiri asukoha määrab ära katastriüksuse moodustamisel esitatud piiri kirjeldus, mitte aga selle alusel maakatastrisse tehtud kanne. See omakorda tähendab, et maakatastrisse kantud piiriandmed võivad olla valed ning kui see nii on, tuleb katastripidajal nõuda maamõõtjalt piiri kindlakstegemist. On selge, et katastripidaja ei jõua omal algatusel läbi viia maakatastrisse kantud mõõdistusandmete lauskontrolli, mis tingib paratamatult selle, et konkreetse kinnistu mõõdistamisandmete vigasus ilmnebki eelkõige siis, kui mingil muul põhjusel on vaja neid piiriandmeid kasutada mingisuguste maakorraldustoimingute (nt. kinnisasja jagamine, liitmine jne) tegemisel. Ka olukorras, kus kaks isikut on eraõigusliku kokkuleppega leppinud kokku kinnistu osa võõrandamise, mis tingib vajaduse kinnistu jagamiseks, ei saa katastripidaja lähtuda jagatava kinnisasja piiride asukoha osas poolte kokkuleppest, vaid peab katastriandmete vigasuse ilmnemisel piiri õige asukoha kindlaks tegema ning juhul kui asjaomased kinnisasjade omanikud piiri kindlakstegemise tulemuse osas kokkuleppele ei saa, selle piiri asukoha MaaKS § 15 lõikes 5 nimetatud otsusega kindlaks määrama.
10.Eeltoodud põhjustel on väär ka kaebaja seisukoht, nagu oleks vaidlustatud otsuse näol tegemist kinnisasja osa sundvõõrandamisega. Vastustaja on õigesti selgitanud, et piiri kindlakstegemine ning kinnisasja avalikes huvides omandamine on teineteisest sõltumatud. Õige ei ole kaebaja käsitlus, nagu oleks riik vaidlustatud otsuse abil realiseerinud KAHOSis sätestatud eesmärke või võtnud piiride korrigeerimise tulemusel kaebajal ära maa, mida kaebaja kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse raames riigile loovutama nõus ei olnud. Nagu ka vastustaja oma kirjalikus seletuses õigesti selgitab, siis tuli piiride kindlakstegemise vajadus välja KAHOS-e alusel maa omandamise menetluse tõttu, kuna kinnisasja jagamiseks tehtud katastrimõõdistamist kontrollides tuvastas katastripidaja, et jagatava kinnistu kohta maakatastrisse kantud piiriandmed ei saa olla õiged. Selles olukorras ei saanud katastripidaja jääda tegevusetuks ega võimaldada Harku karjäär 7 kinnistu jagamisel tekkivate uute katastriüksuste registreerimist jätkuvalt objektiivselt valede piiriandmetega, olgugi, et selle kinnistu jagamisest huvitatud isikud (kaebaja ja Maanteeamet) olid omavahelise kokkuleppe sõlmimisel neist valedest andmetest lähtunud. Eeltoodu tõttu ei ole asjassepuutuv ka kaebaja seisukoht, et antud juhul ei olnud mõõdistamise eesmärk kinnistu piiride muutumine muu kui jagatava kinnistu osas. Iseenesest
on tõsi, et ei kaebajal ega riigi kui avalikes huvides maa omandaja pädevust teostanud Maanteeametil sellist eesmärki ei olnud, ent piiride kindlaks tegemise vajadus ilmneski eelnimetatud eesmärgiks olnud maakorraldustoimingu – ehk kinnisasja jagamise – käigus katastripidajale, kes sellest vajadusest lähtudes edasi toimetas, ilma et selleks oleks pidanud olema kaebaja nõusolekut.
11.Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et piiri kindlakstegemisel oleks tulnud tingimata juhinduda maakatastrisse kantud piirimärkide koordinaatidest. Vastustaja on õigesti selgitanud, et üheks maakatastrisse kantud piiriandmete ebaõigsuse põhjuseks võivadki olla katastriüksuse moodustamise ajal piiripunktide koordineerimisel tehtud vead. Piiripunkti koordinaatidest saaks ja tuleks rangelt lähtuda juhul, kui nende õigsuses ei saa kahtlust olla ehk juhul kui katastriüksuse moodustamisel esitatud piiri kirjeldus ja koordinaatidele vastava piiripunkti asukoht ei ole omavahel vastuolus. Olukorras, kus aga piiri on kirjeldatud ühelt poolt teatud looduses paiknevate objektide kaudu ning teisalt piiripunkti koordinaatide kaudu ning need andmed on omavahel vastuolus – nagu see oli käesoleval juhul, kus piiri kirjelduse kohaselt pidanuks piir kulgema mööda asjaomase kinnisasjaga külgneva teemaa äärt, ent piiripunkti koordinaatidele vastav koht paikneb selle tee keskel – on tegemist vastuoluliste piiriandmetega, millise vastuolu likvideerimiseks tuli läbi MaaKS § 15 sätestatud piiride kindlakstegemine.
12.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et edastatud piiriprotokoll ei võimalda üheselt ja selgelt tuvastada kinnistu piiride muutust ning et endiselt jääb arusaamatuks, millele ja miks on piiripunktide asukoha määramisel tuginetud. Vaidlustatud otsuse lehekülgedel 2—4 on selgelt ja piisavalt detailselt selgitatud, kuidas ja millest lähtudes on piiripunktide 1, 2, 4, 7, 8, 15, 16, 17, 37, 33 ja 34 asukoha kindlaks tegemisel juhindutud. Ainsana on kaebaja kaebuses need selgitused kahtluse alla seadnud osas, mis puudutab piiri kulgemist Tammi tee ääres ehk seda, et seal määrati piiride kindlakstegemisel piiri asukoht 7 meetri kaugusele Tammi tee teljest, kusjuures vastustaja võttis aluseks Tammi tee asukoha lähtudes 2002. ja 2005. aasta ajaloolistest ortofotodest.
13.Esiteks nähtub 15.11.2005 koostatud Antsu 7 (praegune Harku karjäär 7) katastriüksuse moodustamise toimikus (vastustaja vastuse lisa 16, lk 13-14) olevast katastriüksuse plaanist ja piiriprotokollist, et „piiripunktide 1-2 vahel kulgeb piir Tammi tee maaeralduse joonel ja samaaegselt Harku valla halduspiiril“. Vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastati kontrollmõõdistamisel, et koordinaatidele vastavate piiripunktide 1 ja 2 asukohad ei paikne aga Tammi tee 2005. aasta asukohta arvestades selle tee ääres, vaid selle tee keskel. Kuna katastriüksuse piirid määrati katastriüksuse moodustamisel, ent kontrollimise ajaks oli Tammi tee asukoht ümberehituse tõttu muutunud, tuli piiri kindlakstegemisel välja selgitada, kus asub 15.11.2005. aasta piiriprotokollis nimetatud looduses olemasolev objekt „Tammi tee maaeralduse joon“ Antsu 7 katastriüksuse moodustamise ajal. Selle kindlaks tegemiseks oli kohane kasutada 2002 ja 2005. aasta ortofotosid. Vastustaja on õigesti märkinud, et tee asukoha muutumisega (antud juhul on Tammi tee Harku karjäär 7 kinnistuga külgnevas osas varasemast kaugemale viidud) ei liikunud kaebaja kinnisasja piir kaasa, vaid see jäi sinna, kus see Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel oli. Seega ei saa põhjendatuks pidada kaebaja seisukohta, et piiri kindlakstegemisel oleks tulnud arvestada Tammi tee praegust asukohta. Katastriüksuse piiri asukoht võib looduses aset leidvate muutuste tõttu muutuda siis, kui piir on kindlaks määratud mingisugusest oma laadilt muutuva asukohaga objektist lähtudes. Eelkõige on see nii avaliku veekogu äärsete katastriüksuste puhul, kus veepoolseks piiriks on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseaduse § 133 lg 1). Juhul kui katastriüksuse moodustamisel on piir määratud sellise looduses esineva objekti, nagu tee asukoht järgi, tuleb piiri kindlaks tegemisel aluseks võtta tee
asukoht katastriüksuse moodustamise ajal, mitte aga lähtuda sellest, kus paikneb tee piiri asukoha kindlakstegemise hetkel.
14.Teiseks on vastustaja selgitanud, et mõõtmistulemuste kohaselt oli Tammi tee sõidetava teeosa laius umbes 7 meetrit ning teetammi aluse maa laius oli umbes 14 meetrit. Sama tulemus nähtub ka maamõõtja poolt teostatud mõõdistamisandmetest (vt vaidlustatud otsuse lisaks olev maamõõtja Ardo Arumäe koostatud piiriprotokoll nr LY1906134819, lk 3—10). Kaebaja ei ole esitanud ühtki veenvat vastuväidet, mis seaks kahtluse alla maamõõtja tuvastatud asjaolu, et teetammi alune maa on umbes 14 meetrit lai. Asjaolu, et aluseks võetud ortofotodelt nähtub tee ja kaebaja kinnistu vahele jääv rohelist tooni ala, ei lükka eeltoodud järeldust ümber. Vastustaja on õigesti selgitanud, et tee ei koosne üksnes katendist, vaid hõlmab ka muldkeha, mis on katendist laiem. Antsu 7 katastriüksuse moodustamise toimikus olevalt katastriüksuse plaanilt ja piiriprotokollist saab järeldada, et selle katastriüksuse moodustamisel määratleti piir nii, et toonane ehituslikult terviklik Tammi tee jääb tervikuna moodustatavast Antsu 7 katastriüksusest väljapoole, ehk ei teki olukoda, kus osad ehituslikult tee osaks olevad elemendid jäävad paiknema Antsu 7 katastriüksusele. Maamõõtja on seega piiride kindlakstegemisel tuvastanud, et Tammi tee aluse maa laiuseks oli umbes 14 meetrit ning teinud sellest lähtudes mõistliku ettepaneku, et Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel piiriprotokollis nimetatud objekt „Tammi tee maaeralduse joon“ paikneb 7 meetri kaugusel toonase Tammi tee teljest. Vastustaja on vaidlustatud otsusega maamõõtja ettepanekuga nõustunud ning vastavalt otsustanud piiri asukoha. Kaebaja ei ole esitanud ühtki veenvat argumenti, mis maamõõtja poolt tuvastatud Tammi tee laiuse kahtluse alla seaks.
15.Mis puudutab kaebaja argumente seoses Piiri II ja Kanarpiku II katastriüksuste moodustamise dokumentides kajastatuga, mille kohaselt kulgeb nende katastriüksuste piir Tammi tee poolses küljes 6,5 meetri kaugusel tee teljest, siis tuleb tähele panna, et viimati nimetatud kahe katastriüksuse moodustamisel (vt kaebuse lisad 20 ja 21) ongi piiri asukoht määratletud konkreetse kaugusena (6,5 meetrit) tee teljest. Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel ei ole aga piiri kaugust tee teljest määratletud, vaid üksnes märgitud, et piir paikneb „Tammi tee maaeralduse joonel“. Maamõõtja ega vastustaja ei pidanud Harku Karjäär 7 piiri kindlaksmääramisel tingimata lähtuma teiste katastriüksuste moodustamisel aluseks võetud tee telje kaugusest, kui Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel sellist arvväärtust aluseks võetud ei olnud. Kaebaja esitatud argumendid ei veena selles, et 2005. aastal ei olnud Tammi tee laius Harku karjäär 7 (endise Antsu 7) katastriüksusega külgnevas osas umbes 14 meetrit, nagu maamõõtja piiride kindlakstegemisel tuvastas. Isegi kui saaks väita, et kõrvalasuvate Piiri II ja Kanarpiku II (praegused Harku karjäär 4 ja Laabi-Piiri) katastriüksustega külgnevas osas lõppes Tammi tee 6,5 meetri kaugusel tee teljest, ei pruukinud see samamoodi olla Harku karjäär 7 kinnistuga külgnevas osas.
16.Seoses kaebaja väitega, et Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel on piiri asukohta kirjeldatud ka Harku valla halduspiiri kaudu, on vastustaja vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud, et kohaliku omavalitsusüksuse halduspiiri näol ei ole tegemist katastrimõõdistamise tulemusena määratletud piiriga, vaid see piir määratletakse lähtudes konkreetsete katastriüksuste piiridest. Vastustaja on vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud, kui piiride kindlakstegemise käigus selgub, et katastriüksuse piir on valesti koordineeritud, siis on ka omavalitsuse piir katastrikaardil vale ning katastriüksuse andmete parandamisel korrigeeritakse ka omavalitsusüksuste piiri asukoht katastrikaardil vastavalt piiride kindlakstegemise maakorraldustoimingus selgunud asukohale. Teisisõnu tähendab see, et antud konkreetses kohas määrab Harku Karjäär 7 katastriüksuse piir ära valla piiri asukoha, mitte vastupidi. Vastupidist ei saa järeldada ka Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel 15.11.2005 koostatud
piiriprotokollist. Kuna piiriprotokollis märgitud „Harku valla halduspiir“ ei olnud looduses tajutav objekt, tuleb piiriprotokollis märgitut, et piiripunktide 1-2 vahel kulgeb piir „Tammi tee maaeralduse joonel ja samaaegselt Harku valla halduspiiril“ mõista selliselt, et eelnimetatu tee maaeralduse piir on ühtlasi Harku valla halduspiiriks. Mõiste „tee maaeralduse piir“ sisustamise osas on maamõõtja käesoleval juhul piiride kindlakstegemisel teinud mõistliku ja loogilise ettepaneku mõista seda kui teetammi äärt, mis kulgeb Tammi tee (endise asukoha) teljest 7 meetri kaugusel.
17.Muude vaidlustatud otsuses ja seal viidatud piiriprotokollis käsitletud piiripunktide asukohtade osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Sellekohased selgitused on vaidlustatud otsuses ja selle lisaks olevas piiriprotokollis esitatud piisavalt ja arusaadavalt ning nende õigsuses ei ole põhjust kahelda.
18.Viimaks on vastustaja vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et piiride kindlakstegemisel ei saanud mistahes tähtsust omada kaevandamisõigus. Isegi juhul kui kaevandamisõiguse andmisel on mäeeraldis piiritletud maakatastris valesti kajastatud piiriandmetest lähtudes, ei anna see alust lähtuda piiri kindlaks tegemisel mäeeraldise piirist. Harku lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru ploki asukoht ei olnud loodusobjektiks, millest lähtudes oleks Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel lähtutud ning seetõttu ei saa sellest lähtuda ka piiri kindlakstegemisel.
19.Mis puudutab viimaks kaebaja viidet Riigikohtu määrusele kohtuasjas 3-19-1340, siis sellest ei saa järeldada, et maakatastrisse kantud valesid piiriandmeid ei võiks õigeks muuta, kui isikud või asutused on valedest piiriandmetest (pikemat aega) lähtunud. Eelnimetatud kohtuasja sisuks oli kinnisasja omaniku poolt Maa-ameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõue ning Riigikohus eelnimetatud lahendis käsitles sellise nõude esitamise tähtajaga seotud küsimust. Kõnealuses kohtumääruses leidis Riigikohus, et isik võis usaldada maakatastri kande õigsust sel määral, et ei pidanud aru saama talle kahju tekkimisest. Ühelgi juhul ei saa eeltoodud lahendis võetud seisukohast järeldada, et maakatastrisse kantud piiriandmetel on õigustloov tähendus kinnisomandi ulatuse kindlaks määramise seisukohast või et katastripidaja ei tohi maakatastrisse kantud ebaõigeid mõõdistusandmeid MaaKatS § 192 alusel läbi viidava menetluse tulemusena parandada.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ega kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.