Rahvastik › Kodakondsus

3-22-2566 kodakondsusest. Kui ta soovib säilitada Eesti kodakondsuse, paluti tal sellest hiljemalt 30.11.2020 PPA-d kirjalikult teavitada. Lisaks selgitati, et kui isik ei asu Leedu kodakondsusest loobuma, loeb PPA ta pärast 30.11.2020 Eesti kodakondsuse kaotanuks ning tunnistab kehtetuks temale välja antud Eesti kodaniku dokumendid. Isikule anti võimalus esitada PPA-le kõnealuses asjas oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 30.11.2020.

2(5)

3-22-2566 Kaebajal puuduvad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Leedu Vabariigi kodakondsust omava isikuna saab kaebaja teostada ka oma õiguseid Euroopa Liidu kodaniku staatusest tulenevalt. Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 7 lg 1 sätestab, et Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel. Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras (ELKS § 13 lg 1). Vastustaja on kinnitanud, et kaebajal on kehtiv tähtajaline elamisõigus. Kaebajal on nii õigus kui ka kohustus taotleda endale isikutunnistust, mis tõendab Euroopa Liidu kodaniku tähtajalist elamisõigust (ELKS § 14) ning mille alusel on tal võimalik teha kõiki tööks ja igapäevaeluks vajalikke digitaalseid toiminguid. Uue isikutunnistuse taotlemisel on kaebajal võimalik taotleda, et tema senist isikutunnistust ei tunnistataks enne uue isikutunnistuse kättesaamist kehtetuks. Uue isikutunnistuse saamisel kaotab kaebaja juurdepääsu senistele tema andmetega krüpteeritud dokumentidele, kuid krüpteerimine on üksnes andmete turvalise edastamise, mitte andmete säilitamise viis. Kaebaja kaotaks krüpteeritud andmetele juurdepääsu ka siis, kui tema isikutunnistus muutuks muul põhjusel kasutuskõlbmatuks. Eesti kodakondsuse kaotamisel ei ole kaebajal võimalik hääletada ega kandideerida Riigikogu valimistel. Kaebajal on õigus teostada valimisõigust Leedu parlamendivalimistel kui ka valida Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka Euroopa Parlamendi liikmeid. Euroopa Liidu kodanikuna on kaebajale tagatud ulatuslikult muud õigused, v.a need mis on reserveeritud üksnes Eesti Vabariigi kodanikele. Seega on kaebaja õiguskaitse vajadus vähene või puudub üldse. Ebamugavus, mis tuleneb Leedu kodakondsuse taastamise tagajärjel, pidi kaebajale olema kodakondsuse taastamisel ettenähtav. Kaebuse rahuldamise korral on võimalik hüvitada isikutunnistuse taotlemisega tekkinud riigilõiv. Kaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured. Kaebaja sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast Eesti taasiseseisvumist, s.o 18.09.1992. Kaebaja taotles ise Leedu kodakondsuse taastamist, mille kohta anti vastav käskkiri 14.07.2020. Seega erineb kaebaja olukord oluliselt isikutest, kelle näiteid on kaebaja viidatud seisukohtades käsitletud ning kes said Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras Nõukogude okupatsiooni ajal (nt Eesti kodanikuga abielludes) ja/või omandasid muu riigi kodakondsuse enne Eesti taasiseseisvumist. Kohtuasjas nr 3-14-374 ja ka õiguskantsleri 29.11.2018 seisukohas on selgitatud, et Ülemnõukogu 26.02.1992 otsuse p 4 ja 1938. a KodS § 1 lg 2 koosmõjus (viited vastavas seisukohas) ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne teise riigi kodanik ning seda kohaldatakse isikute suhtes, kes omandavad Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast Ülemnõukogu 26.02.1992 otsuse vastuvõtmist. Topeltkodakondsuse piirang kehtis ka kaebaja suhtes, kuivõrd kaebaja ei ole sünnijärgne Eesti kodanik. Kaebaja ei ole omandanud Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras enne Eesti taasiseseisvumist ega ka enne Ülemnõukogu 26.02.1992 otsust. Kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukohad ei ole seetõttu käesolevas asjas asjakohased. Kaebaja ei ole saanud ka Leedu kodakondsust oma tahtest sõltumata (automaatselt) või endal Eesti kodakondsuse olemasolust teadmata (vrdl isikutega, kes omandasid Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras nõukogude okupatsiooni ajal). Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-14-374, et KodS § 29 ei kohaldu olukorras, kus isik ei ole KodS § 1 lg 2 kehtivusajal (s.o alates 01.04.1995) võtnud vastu ühegi teise riigi kodakondsust (viidatud asja omandas isik kodakondsuse 1988). Kui naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isik kuulub ka teise riigi kodakondsusesse, tuleb üldjuhul kohaldada KodS § 28 lg 1 p-s 5 ettenähtud alust kodakondsuse äravõtmiseks, kui teise riigi kodakondsuse vastuvõtmist ei saa lugeda isiku otseseks tahteavalduseks (p 10). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud avalduse teise kodakondsuse omandamiseks (taastamiseks) kõige varem 2019. aastal (kaebuse lisa 1) ning teise riigi kodakondsuse omandamist saab lugeda kaebaja otseseks tahteavalduseks, mistõttu on tuginemine KodS §-le 29 võimalik. Erinevalt kaebaja toodud näidetest, oli kaebaja Leedu kodakondsuse taastamisel teadlik topeltkodakondsuse tekkest. Naturalisatsiooni korras antud 3(5)

3-22-2566 Eesti kodakondsuse kaotamist ei välista ka see, kui isik on olnud Eesti kodakondsuses väga pikalt, kuid siiski avaldanud tahet ka muu riigi kodakondsuse omandamiseks. Viimati märgitus seisnebki sünniga ja naturalisatsiooniga omandatud kodakondsuse erinevus. Kaebajale anti ka võimalus Leedu kodakondsusest loobumiseks. PPA on haldusaktis tuginenud sellele, et Leedu pädeva asutuse vastuse kohaselt loetakse kaebaja Leedu kodanikuks alates 15.07.2020. Ka siis, kui lugeda kaebaja kodakondsus taastatuks sünnilt, on kaebaja Leedu kodakondsuse taastamise taotluse esitamisega võtnud vastu muu riigi kodakondsuse KodS § 29 lg 1 mõttes, s.o tegemist ei ole kaebaja tahtest sõltumatu kodakondsuse andmisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2566 kodakondsuse ta soovib säilitada. Leedu kodakondsuse taotluse esitamine ja selle saamine on isiku enda tahtlik samm ja vaba valiku tulemus ning samuti sellisele otsustusele kaasnevad paratamatud ebamugavused. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajal on kehtiv tähtajaline elamisõigus. Kehtiv õigus võimaldab kaebajal tööks ja igapäevasteks toiminguteks taotleda endale isikutunnistust (ELKS § 14) ning selle taotlemine on interneti teel lihtne ning ei põhjusta kaebajale ülemäärast ebamugavust. Eesti kodakondsuse kaotamise tõttu ei ole kaebajal küll võimalik hääletada ega kandideerida Riigikogu valimistel, kuid on Leedu kodaniku staatusest tulenevalt õigus teostada valimisõigust Leedu parlamendivalimistel kui ka valida Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka Euroopa Parlamendi liikmeid. Võimalikud ebamugavused, mis kaasnesid Eesti kodakondsuse kaotamise ning Leedu kodakondsuse taastamisega, tulenesid kaebaja vaba tahte alusel kujundatud valikute tagajärjel ning ei ole sedavõrd märkimisväärsed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.