lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2566/9

Rahvastik › Kodakondsus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2566/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Kodakondsus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2566

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.11.2022 otsuse nr 15.2-6/177-1 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja Yaroslav Radziwill Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määruse resolutsiooni p 4 peale menetlusse. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras Vabariigi Valitsuse 18.09.1992 määrusega nr 61.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas 26.09.2020 e-kirjaga X, et lisaks Eesti kodakondsusele on X saanud ka Leedu kodakondsuse alates 15.07.2020.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.PPA teavitas 15.10.2020 kirjaga nr 15.2-6/142-1 X tema suhtes Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse algatamisest. Kodakondsuse seaduse (KodS) § 1 lg 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodanik ning kui X soovib säilitada Eesti kodakondsuse, peab ta loobuma Leedu

3-22-2566 kodakondsusest. Kui ta soovib säilitada Eesti kodakondsuse, paluti tal sellest hiljemalt 30.11.2020 PPA-d kirjalikult teavitada. Lisaks selgitati, et kui isik ei asu Leedu kodakondsusest loobuma, loeb PPA ta pärast 30.11.2020 Eesti kodakondsuse kaotanuks ning tunnistab kehtetuks temale välja antud Eesti kodaniku dokumendid. Isikule anti võimalus esitada PPA-le kõnealuses asjas oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 30.11.2020.

4.X saatis 19.11.2020 PPA-le oma arvamuse ja teavitas, et Leedu seadustele tuginedes taotles ta Leedu kodakondsuse taastamist ja taotlus rahuldati Leedu Vabariigi siseministri 14.07.2020 käskkirjaga.
5.Leedu Migratsiooniamet kinnitas 02.02.2021 kirjas PPA-le, et X on Leedu kodanik alates 15.07.2020.
6.PPA luges 09.11.2022 otsusega nr 15.2-6/177-1 KodS § 29 lg 1 alusel X Eesti kodakondsuse kaotanuks kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel. PPA on 26.10.2022 kirjas isikule selgitanud, et PPA on kaebajale vastu tulnud ja andnud täiendavaid tähtaegu kodakondsuse üle otsustamiseks. Isikul on olnud aega kaks aastat vastava otsuse tegemiseks. Isik vastas 26.10.2022, et ta tänab vastuse eest, kuid ei teatanud, et ta asub Leedu kodakondsusest loobuma. KodS § 22 p 3 kohaselt kaob Eesti kodakondsus mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. KodS § 29 lg 1 kohaselt loetakse isik Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119 “Kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuste määramine” kohaselt on KodS § 29 lg 1 nimetatud volitatud valitsusasutuseks PPA. Isik sai Eesti kodakondsuse 18.09.1992 ja Leedu kodakondsuse 14.07.2020. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt ei tohi kelleltki võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Isik ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga, mistõttu tuleb ta lugeda Eesti kodakondsuse kaotanuks vastavalt KodS § 29 lg 1.
7.Kaebaja esitas 02.12.2022 halduskohtule kaebuse PPA 09.11.2022 otsuse nr 15.2-6/1771 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluses taotles kaebaja PPA otsuse kehtivuse peatamist, et kaebaja ei kaotaks kodanikuõiguseid ning tema isikut tõendavate dokumentide kehtivust ei lõpetataks. Kaebajal on vandetõlgi kutse, mille tõttu on kaebajal vaja end digitaalselt tuvastada. Kaebajal on dokumente vaja ka äriettevõtete igapäevaste toimingute ning KÜ juhatuse liikme kohustuste täitmiseks. Samuti on dokumente tarvis pangatoimingute tegemiseks ja kliendikaartide kasutamiseks. Kaebaja ei saaks osa võtta Riigikogu valimistest.
8.PPA leidis vastuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks pole alust. Kaebaja omab Eestis kehtivat tähtajalist elamisõigust ja tal on võimalus taotleda Euroopa Liidu kodanikule väljastatavat isikutunnistust. PPA jättis kaebajale välja antud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtivaks seni, kuni kaebaja taotleb endale Leedu kodanikuna Euroopa Liidu kodanikule väljastatava isikutunnistuse, kuid seda mitte hiljem kui 23.12.2022. PPA tunnistab kaebajale välja antud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks pärast 23.12.2022.
9.Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2022 määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

2(5)

3-22-2566 Kaebajal puuduvad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Leedu Vabariigi kodakondsust omava isikuna saab kaebaja teostada ka oma õiguseid Euroopa Liidu kodaniku staatusest tulenevalt. Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 7 lg 1 sätestab, et Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel. Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras (ELKS § 13 lg 1). Vastustaja on kinnitanud, et kaebajal on kehtiv tähtajaline elamisõigus. Kaebajal on nii õigus kui ka kohustus taotleda endale isikutunnistust, mis tõendab Euroopa Liidu kodaniku tähtajalist elamisõigust (ELKS § 14) ning mille alusel on tal võimalik teha kõiki tööks ja igapäevaeluks vajalikke digitaalseid toiminguid. Uue isikutunnistuse taotlemisel on kaebajal võimalik taotleda, et tema senist isikutunnistust ei tunnistataks enne uue isikutunnistuse kättesaamist kehtetuks. Uue isikutunnistuse saamisel kaotab kaebaja juurdepääsu senistele tema andmetega krüpteeritud dokumentidele, kuid krüpteerimine on üksnes andmete turvalise edastamise, mitte andmete säilitamise viis. Kaebaja kaotaks krüpteeritud andmetele juurdepääsu ka siis, kui tema isikutunnistus muutuks muul põhjusel kasutuskõlbmatuks. Eesti kodakondsuse kaotamisel ei ole kaebajal võimalik hääletada ega kandideerida Riigikogu valimistel. Kaebajal on õigus teostada valimisõigust Leedu parlamendivalimistel kui ka valida Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka Euroopa Parlamendi liikmeid. Euroopa Liidu kodanikuna on kaebajale tagatud ulatuslikult muud õigused, v.a need mis on reserveeritud üksnes Eesti Vabariigi kodanikele. Seega on kaebaja õiguskaitse vajadus vähene või puudub üldse. Ebamugavus, mis tuleneb Leedu kodakondsuse taastamise tagajärjel, pidi kaebajale olema kodakondsuse taastamisel ettenähtav. Kaebuse rahuldamise korral on võimalik hüvitada isikutunnistuse taotlemisega tekkinud riigilõiv. Kaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured. Kaebaja sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast Eesti taasiseseisvumist, s.o 18.09.1992. Kaebaja taotles ise Leedu kodakondsuse taastamist, mille kohta anti vastav käskkiri 14.07.2020. Seega erineb kaebaja olukord oluliselt isikutest, kelle näiteid on kaebaja viidatud seisukohtades käsitletud ning kes said Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras Nõukogude okupatsiooni ajal (nt Eesti kodanikuga abielludes) ja/või omandasid muu riigi kodakondsuse enne Eesti taasiseseisvumist. Kohtuasjas nr 3-14-374 ja ka õiguskantsleri 29.11.2018 seisukohas on selgitatud, et Ülemnõukogu 26.02.1992 otsuse p 4 ja 1938. a KodS § 1 lg 2 koosmõjus (viited vastavas seisukohas) ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne teise riigi kodanik ning seda kohaldatakse isikute suhtes, kes omandavad Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras pärast Ülemnõukogu 26.02.1992 otsuse vastuvõtmist. Topeltkodakondsuse piirang kehtis ka kaebaja suhtes, kuivõrd kaebaja ei ole sünnijärgne Eesti kodanik. Kaebaja ei ole omandanud Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras enne Eesti taasiseseisvumist ega ka enne Ülemnõukogu 26.02.1992 otsust. Kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukohad ei ole seetõttu käesolevas asjas asjakohased. Kaebaja ei ole saanud ka Leedu kodakondsust oma tahtest sõltumata (automaatselt) või endal Eesti kodakondsuse olemasolust teadmata (vrdl isikutega, kes omandasid Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras nõukogude okupatsiooni ajal). Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-14-374, et KodS § 29 ei kohaldu olukorras, kus isik ei ole KodS § 1 lg 2 kehtivusajal (s.o alates 01.04.1995) võtnud vastu ühegi teise riigi kodakondsust (viidatud asja omandas isik kodakondsuse 1988). Kui naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isik kuulub ka teise riigi kodakondsusesse, tuleb üldjuhul kohaldada KodS § 28 lg 1 p-s 5 ettenähtud alust kodakondsuse äravõtmiseks, kui teise riigi kodakondsuse vastuvõtmist ei saa lugeda isiku otseseks tahteavalduseks (p 10). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud avalduse teise kodakondsuse omandamiseks (taastamiseks) kõige varem 2019. aastal (kaebuse lisa 1) ning teise riigi kodakondsuse omandamist saab lugeda kaebaja otseseks tahteavalduseks, mistõttu on tuginemine KodS §-le 29 võimalik. Erinevalt kaebaja toodud näidetest, oli kaebaja Leedu kodakondsuse taastamisel teadlik topeltkodakondsuse tekkest. Naturalisatsiooni korras antud 3(5)

3-22-2566 Eesti kodakondsuse kaotamist ei välista ka see, kui isik on olnud Eesti kodakondsuses väga pikalt, kuid siiski avaldanud tahet ka muu riigi kodakondsuse omandamiseks. Viimati märgitus seisnebki sünniga ja naturalisatsiooniga omandatud kodakondsuse erinevus. Kaebajale anti ka võimalus Leedu kodakondsusest loobumiseks. PPA on haldusaktis tuginenud sellele, et Leedu pädeva asutuse vastuse kohaselt loetakse kaebaja Leedu kodanikuks alates 15.07.2020. Ka siis, kui lugeda kaebaja kodakondsus taastatuks sünnilt, on kaebaja Leedu kodakondsuse taastamise taotluse esitamisega võtnud vastu muu riigi kodakondsuse KodS § 29 lg 1 mõttes, s.o tegemist ei ole kaebaja tahtest sõltumatu kodakondsuse andmisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning peatada PPA 09.11.2022.a otsuse nr 15.2-6/177-1 kehtivus kuni menetluse lõpuni. Halduskohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kaebaja omab vandetõlgi kutset ning töötoimingute hulka kuulub dokumentide (protokollide, tõendite, teavituste jms) allkirjastamine ja krüpteerimine, sest mõned ametkonnad saadavad tööülesandeid ainult krüpteeritud kujul ning dokumendid tuleb dekrüpteerida ja oma töötulemus krüpteerida omalt poolt eranditult Eesti ID-kaardiga. Eesti ID-kaardi kehtivuse kaotamisel ei saa kaebaja täita enda tööülesandeid ning kaotab potentsiaalselt suure osa enda sissetulekust. Tegemist ei ole väheintensiivse tagajärjega, sest inimese sissetulek mõjutab otseselt tema toimetulekut ühiskonnas. Väheintensiivseks tagajärjeks ei saa lugeda seda, kui isik, kes on üle 30 aasta elanud ja töötanud Eestis ja on täielikult integreerunud Eesti ühiskonda, ei saa enam teostada enda kodanikuõigusi, sh osaleda riigikogu valimistel. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on vähene või puudub. Kaebaja saab passi ja isikutunnistust veel kasutada, kuna hetkel need veel kehtivad, kuid kaebaja elab pinge all, kartes et need võivad kehtivuse kaotada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuse kohaselt pole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu tekiks kaebajale raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi.
14.Asjas ei vaielda selle üle, et Leedu kodakondsus taastati kaebajale tema enda taotluse aluse Leedu Vabariigi siseministri 14.07.2020 käskkirjaga. PPA teavitas 15.10.2020 kaebajat tema suhtes Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse algatamisest, selgitas isikule kodakondsuse kaotamisega kaasnevaid tagajärgi (sh dokumentide kehtetuks tunnistamine) ning pikendas korduvalt tähtaegasid selleks, et kaebaja saaks kodakondsuse küsimuses teha kaalutletud otsuse. Kaebajale on võimaldatud kahe aasta jooksul selgusele jõuda, millise 4(5)

3-22-2566 kodakondsuse ta soovib säilitada. Leedu kodakondsuse taotluse esitamine ja selle saamine on isiku enda tahtlik samm ja vaba valiku tulemus ning samuti sellisele otsustusele kaasnevad paratamatud ebamugavused. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajal on kehtiv tähtajaline elamisõigus. Kehtiv õigus võimaldab kaebajal tööks ja igapäevasteks toiminguteks taotleda endale isikutunnistust (ELKS § 14) ning selle taotlemine on interneti teel lihtne ning ei põhjusta kaebajale ülemäärast ebamugavust. Eesti kodakondsuse kaotamise tõttu ei ole kaebajal küll võimalik hääletada ega kandideerida Riigikogu valimistel, kuid on Leedu kodaniku staatusest tulenevalt õigus teostada valimisõigust Leedu parlamendivalimistel kui ka valida Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka Euroopa Parlamendi liikmeid. Võimalikud ebamugavused, mis kaasnesid Eesti kodakondsuse kaotamise ning Leedu kodakondsuse taastamisega, tulenesid kaebaja vaba tahte alusel kujundatud valikute tagajärjel ning ei ole sedavõrd märkimisväärsed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.

15.ID-kaarti ei väljastata mitte üksnes Eesti kodanikele. ID-kaart väljastatakse ka Eestis elamisõiguse alusel elavale Euroopa Liidu kodanikule (isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS) § 19 p 2 ja § 20 lg 1). Euroopa Liidu kodanikule väljastatud ID-kaardi näol on tegemist üldjoontes samaväärse dokumendiga kui Eesti kodanikule väljastatud ID-kaardiga, kuna tegemist on isikut tõendava dokumendiga ning kaardiga on tagatud e-teenuste kasutamise võimalus. Kaebaja väidetest pole võimalik aru saada, kuidas on kaebajal takistatud Euroopa Liidu kodanikule väljastatud ID-kaardi alusel sissetuleku teenimine (HKMS § 250 lg 2).
16.Valimisõiguse minetamist puudutav küsimus on põhiõiguste seisukohalt oluline küsimus. Samas tuleb esiteks arvesse võtta, et Leedu kodakondsuse taastamise taotlemisega tekkis kaebajal õigus teostada oma valimisõigust Leedus. Teiseks tuleb valimisõiguse kontekstis hinnata kaebuse rahuldamise tõenäosust.
17.Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu järeldust, et kaebuse eeldatavad eduväljavaated on kasinad. Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et üldnormi kohaselt pole topeltkodakondsuse lubamine Eesti lubatud (KodS § 1 lg 2). Kaebaja sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 18.09.1992 ehk pärast Eesti taasiseseisvumist. Kaebaja Leedu kodakondsuse taastati kaebaja enda tahteavalduse alusel 2020. a-l. Kord omandatud kodakondsuse kaotamine on KodS kohaselt võimalik muu hulgas muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega (KodS § 22 p 3). KodS § 29 regulatsioon kuulub kohaldamisele, kui teise riigi kodakondsuse vastuvõtmist saab lugeda isiku otseseks tahteavalduseks ja kehtivusajal teise riigi kodakondsus on vastu võetud KodS § 1 lg 2 kehtivuse ajal (s.o alates 01.04.1995) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsus asjas nr 3-14-374, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2015 otsus asjas nr 3-14-50605, p 21). Halduskohtu esialgne hinnang kaebuse vähese eduväljavaate kohta pole ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukohad on antud teistel asjaoludel. Kas vaidlusalused normid on vaidlusalusel juhtumil põhiseaduspärased, see selgub asja sisulise arutamise käigus. Kaebaja väidetud põhiseadusvastasuse osas ülekaalukat ilmselgust praeguses menetlusetapis pole võimalik järeldada, mis tingiks teistsuguse õigusliku järelduse tegemise esialgse õiguskaitse osas.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja