Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 21.12.2022, Tallinn 3-22-1080 X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.11.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/09055 ja Tallinna Linnavalitsuse 06.04.2022 vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vamamb Kolmas isik: OÜ Ramatek Kinnisvara, volitatud esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Välja mõista kaebajalt menetluskulud 640 eurot OÜ Ramatek Kinnisvara kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 15.11.2021 projekteerimistingimused (PT) Soo tn 45, Tallinn kinnistule hoone ehitamiseks. Selle kinnistu omanikuks on OÜ Ramatek Kinnisvara, kellel on PT alusel lubatud ehitada üks maa-alune ja kuni kolm maapealset korrust,
millest viimane korrus on kavandatud kõigilt vaadetelt viilkatusena. Hoone kõrgus ei tohi ületada tänava vastasküljel paiknevate 3-korruseliste hoonete vastavat kõrgust (ligikaudu 11 meetrit). Kinnistu suhtes on naaberkinnistuks Tööstuse tn 28.
2.PT menetlus algas 05.03.2021 vastava taotluse esitamisega. TLPA saatis 06.04.2021 PT eelnõu piirinaabritele, sh Tööstuse tn 28 arvamuse avaldamiseks. Soo tn 50 elanik tegi ettepaneku näha PT-ga ette Soo tn 45 ehitusjoone nihutamine Soo tänaval kohale, kus praegu asuvad lammutamisele kuuluvad garaažid. See võimaldaks säilitada Soo tänava niigi nappi tänavaäärset kõrghaljastust. Sellest ettepanekust tulenevalt tegi TLPA taotlejale ettepaneku esitada uus lahendus, kus hoone ehitusjoon astub tänava piirist 2,5 m võrra tagasi ja likvideeritava haljastuse kompenseerimiseks on ette nähtud uusistutus. Taotleja muutis PT taotlust vastavalt TLPA ettepanekule.
3.TLPA lähtus PT andmisel sellest, et Soo tn 45 kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud “Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu” koosseisus koostatava Kalamaja miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimuste (edaspidi ehitustingimused) eelnõu kohaselt Kalamaja miljööväärtuslikule hoonestusalale, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist ja kus tuleb taastada ajalooline kinnistu struktuur. Ala iseloomustab valdavalt ajalooliste soklikorruse ja kaldkatusega 2-korruseliste puitelamutega ning rohke kõrghaljastusega aedlinna miljöö. Kalamajas peab haljastuse osakaal kruntidel moodustama 30% krundi pindalast, sh kõrghaljastuse jaoks sobilik ala 20%. Maksimaalne lubatud maapealne korruselisus koos katusekorrusega võib olla kuni 3 korrust. Ajaloolisel alal tuleb säilitada maksimaalselt elamisfunktsioon. Uushoonestus peab arvestama ja väärtustama nii oma mahult kui arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, väljakujunenud keskkonda. TLPA leidis piirkonna hoonestuslaadi analüüsi tulemusel, et projekteeritav hoone võimaldab kinnistul säilitada vähemalt 30% haljastuse osakaal koos kõrghaljastuse istutamise ning laste mänguväljaku rajamise võimalusega. Hoone, mille katuseharja kõrgus ei ületa lähialal sh tänava vastasküljel paiknevate 3-korruseliste hoonete vastavat kõrgust (ligikaudu 11 meetrit) ja mille katuseräästas on madalamal kavandatava katusekorruse põrandast, vastab oma mahult ja kasutuskoormuselt piirkondlikule hoonestuslaadile. Kavandatav ehitis sobitub piirkonna väljakujunenud keskkonda. Hoone asukoht on selline, et selle ehitusjoon peab paiknema oma kinnistul, paralleelselt kinnistu piiriga, tänava piirist 2,5 meetrise tagasiastega, mis võimaldab tänava-äärse roheala säilitamist ja sinna sobiva (kõrg)haljastuse rajamist.
4.PT peale esitas vaide X (kaebaja), kellel on järgmised etteheited: 1) rikutud on tema ärakuulamisõigust, sest talle ei ole esitatud PT eelnõud, 2) kaebaja ei olnud nõus Soo tn 45 kinnistu ees olevate puude raiumisega; 3) oleks tulnud koostada detailplaneering; 4) miljööväärtuslik ala tuleb säilitada. Vastustaja jättis vaideotsusega vaide rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) puude säilitamist on PT andmisel arvestatud, mistõttu ei oleks kaebaja ärakuulamine muutnud menetluse tulemust; 2) hoone sobitub nii mahuliselt kui otstarbelt ümbritsevasse keskkonda; 3) arhitektuurile ei ole muinsuskaitseliste tingimuste esitamine asjakohane; 4) hoone ehitusjoon peab paiknema tänava piirist 2,5 meetrise tagasiastega, et tagada tänavaäärse roheala säilitamine ja sinna sobiva (kõrg)haljastuse rajamine. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud tingimuste kohaselt tuleb tagada I ja II väärtusklassi puittaimede säilimine ning võimalusel III väärtusklassi puittaimede säilimine. Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet pädeva organina on PT kooskõlastanud ning väljastanud Soo tn 45 kinnistul kahe puu likvideerimiseks raieloa. Tegemist on oluliselt kahjustatud puudega (ulatuslik tüvevigastus, kuivavad oksad), mistõttu võivad need kujuneda ohtlikuks; 5) väheusutav on väide, et puude raiumisega väheneb kaebaja vara väärtus: likvideeritavad puud asuvad Soo tänaval, kuid kaeabaja elamu asub Soo tänavaga paralleelse Tööstuse tänava ääres.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded PT ja vaideotsuse tühistamiseks.
6.Soo tn 45 asub ajalooline haljasala koos 100-aastaste puude alleega. Seal on 2017.a hävitatud 2 puud, 2021.a veel 1 puu, tänaseks alleel on järgi 3 puud ja võimalus taastada hävitatud puud s.o ajalooline kinnistustruktuur. Kui ajaloolisele haljasalale ehitatakse elamu, siis hävitatakse sellega pöördumatult kogu haljasala (asub kahel kinnistul). Selline tegevus riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust tervise kaitsele. Kõrghaljastus kaitseb füüsilist ja vaimset tervist: olles barjääriks sõidutee ja elamu vahel summutab liiklusmüra ja parandab õhukvaliteeti.
7.Allee hävitamisega väheneks kaebuse esitaja kinnistu kasutusväärtus (puhkamine, ajaveetmine, võimlemine hoovis) ja turuväärtus nii müügi- kui ka üürihinna mõttes.
8.Kaebaja huve mõistlikult kaalumata ei saa asuda seisukohale, et ka huvide nõuetekohasel kaalumisel oleks tulemus olnud samasugune.
9.Vastustaja on rikkunud oluliselt haldusmenetluse põhimõtet menetlusosaliste ärakuulamiseks (HMS § 40). Kaebaja on kolmas isik HMS § 11 lg 1 punkti 3 mõttes. Kaebaja ei olnud teadlik haldusakti andmisest ning tal puudus võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks.
10.Soo tn 45 elamu asukoht on vastuolus koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooniga. Soo tn 45 kavandatava hoone asukoht ei sobi väljakujunenud keskkonda.
11.Eiratud on muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohustust (MuKS § 8, § 11 lg 8, § 50 lg 2 ja 3).
12.Eiratud on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu ühte peamist ülesannet - olemasolevate rohealade struktuuri säilitamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. PT ei saa vaidlustada avalikes huvides. Kaebaja väide, nagu ei oleks teda menetlusse kaasatud, ei vasta tõele. Ebaõiglane on haldusorganile ette heita olukorda, kui isik ise ei kasuta võimalust haldusmenetluses oma arvamust avaldada. Samas on kaebuses sisalduvad etteheited üsna sarnased PT menetluses esitatud etteheidetele, mida vastustaja PT andmisel arvestas. Kohati jääbki mulje, et kaebaja on esitanud kaebuse varasema PT taotluse peale.
15.Soo tänava ääres ei ole puude alleed. Haljastuse tagamiseks on PT-s seatud tingimused, mille kohaselt peab haljastuse osakaal olema vähemalt 30% krundi pindalast ning tagatud peab olema kompaktne haljastus koos mänguväljaku rajamise võimalusega. PT-s on esitatud
kavandatava hoone asukoha nõudena, et hoone ehitusjoon peab paiknema oma kinnistul, paralleelselt kinnistu piiriga, tänava piirist 2,5 meetrise tagasiastega, et tagada tänava-äärse roheala säilitamine ja sinna sobiva (kõrg)haljastuse rajamine. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esitatud tingimuste kohaselt tuleb tagada I ja II väärtusklassi puittaimede säilimine ning võimalusel III väärtusklassi puittaimede säilimine. Vaideotsuses selgitatakse, on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pädeva organina on PT kooskõlastanud ning väljastanud kahe puu likvideerimiseks raieloa – tegemist on oluliselt kahjustatud puudega (ulatuslik tüvevigastus, kuivavad oksad), mistõttu võivad need kujuneda ohtlikuks.
16.PT menetluses kaaluti muinsuskaitsega seonduvaid aspekte, kuid eksperthinnangu tulemusel jõuti järeldusele, et muinsuskaitseliste tingimuste esitamine arhitektuurile ei ole asjakohane.
17.PT-ga antav ehitusõigus on üldplaneeringutega kooskõlas. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm. keskkonnaohutud ettevõtted. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koosseisus koostatava Kalamaja miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimuste eelnõu kohaselt jääb kinnistu Kalamaja miljööväärtuslikule hoonestusalale, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist ja kus tuleb taastada ajalooline kinnistu struktuur. Ala iseloomustab valdavalt ajalooliste soklikorruse ja kaldkatusega 2-korruseliste puitelamutega ning rohke kõrghaljastusega aedlinna miljöö. Kalamajas peab haljastuse osakaal kruntidel moodustama 30% krundi pindalast, sh kõrghaljastuse jaoks sobilik ala 20%.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
18.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.PT on õiguspärased ja antud kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõigetega 5 ja 6, ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõikega 4 ning menetluse läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnõudeid.
20.PlanS § 125 lg 5 juhul korraldatakse PT andmise menetlus avatud menetlusena (EhS § 31 lg 1 2. lause). Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku (EhS § 31 lg 3). Kui PT eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamus avaldamise käigus märkusi, võtab kohalik omavalitsus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist (EhS § 31 lg 5). TLPA saatis 06.04.2021 kirjaga nr 4-1/1265 – 1 ehitamissoovi illustreerivate materjalidega projekteerimistingimuste taotluse ja lisadega koostatud projekteerimistingimuste eelnõu piirinaabritele Soo tn 43; Soo tn 48; Soo tn 50; Soo tn 52; Tööstuse tn 28 ja 28a arvamuse avaldamiseks. Kirjas määratud tähtajaks 20.04.2021 laekus ametile kaks arvamust. Üks arvamus puudutas ehitusjoone muutmist (nihutamist) selliselt, mis võimaldaks Soo tänava äärset kõrghaljastust. Kaebaja ei kasutanud võimalust arvamuse esitamiseks.
21.TLPA võttis esitatud arvamusi arvesse ja tegi taotlejale ettepaneku esitada uus lahendus, kus hoone ehitusjoon astub tänava piirist 2,5 m võrra tagasi; tagatud on nõuetekohane parkimine ja arvestatud on, et kui väheneb parkimiskohtade arv, siis väheneb ka korterite arv; likvideeritava haljastuse kompenseerimiseks on ette nähtud uusistutus. Taotleja esitas uue korrigeeritud materjalidega PT taotluse esitati TLPA-le ehitisregistri kaudu 03.09.2021. TLPA kaalus linnaehituslikku situatsiooni ja korrigeeritud ehitusjoonega kinnistu hoonestamise uut ettepanekut projektide läbivaatamise komisjoni koosolekul 13.10.2021. Koosoleku protokollilise otsuse nr 4-2/119 punkti 9 kohaselt väljastab TLPA Soo tn 45 kinnistule olemasolevate hoonete lammutamisel PT viie korteriga elamu püstitamiseks ja vastab arvamuse
esitajale. Eelnevast nähtub, et vastustaja on PT andmise menetluses järginud EhS § 31 nõudeid. Naaberkinnistute omanike ärakuulamisõigus oli tagatud. Vastustaja on vaideotsuses kaebajale selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnistute kaasomanikud kaasati menetlusse teate saatmisega korteriühistu registrijärgsele aadressile. Tegemist on ameti tavapärase praktikaga, mis on osutunud igati otstarbekaks. Kaasamist korteriühistu vahendusel loetakse mõistlikuks ka näiteks detailplaneeringute menetluse puhul, kus seadusandja on seda selgesõnaliselt väljendanud PlanS § 127 lõikes 41. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumisest.
22.Kaebaja on valdavalt segamini ajanud kaebuse esitamise avalikes huvides ja enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Ehitusseadustik ei näe ette PT vaidlustamise võimalust avalikes huvides.
23.Kaebaja väide nagu rikuks Soo 45 ajaloolise ehitusjoone ja haljasalaga toimuv tema subjektiivseid õigusi, ei ole põhjendatud. Kaebaja seisukohad ehitusjoone ja haljasalaga toimuva osas on kohati raskesti mõistetavad ja omavahel seostamatud. Kaebaja elamu asub Soo tänavaga paralleelse Tööstuse tänava ääres, mistõttu Soo 45 ehitusjoone kaugus tänava äärest ei mõjuta kaebajat. PT kohaselt on kõrghaljastus lisaks tänava äärsele osale ette nähtud ka hoonete vahele. Kaebaja subjektiivsed õigused oleksid paremini tagatud, kui uus kavandatav hoone asuks kaebaja hoonest kaugemal, st Soo tn piiril ja kogu (kõrg)haljastus kaebaja ja Soo 45 hoone vahel. Sellisel juhul häiriks hoone kaebajat vähem, kuna (kõrg)haljastus oleks hoonete vahel.
24.Ekslik on kaebaja väide, et PT-ga lubati haljasalale elamu ehitamist ja uue elamu asukoht ei võimalda uute puude istutamist. See seisukoht eirab PT p.3.3. alapunktis 3 toodud nõuet, mille kohaselt „püstitatav hoone ehitusjoon peab paiknema oma kinnistul, paralleelselt kinnistu piiriga, tänava piirist 2,5 meetrise tagasiastega, mis võimaldab tänava-äärse roheala säilitamist ja sinna sobiva (kõrg)haljastuse rajamist“.
25.Kuna PT-ga ei ole ette nähtud haljasala hävitamist, nagu väidab kaebaja, siis ei ole ka asjakohane kaebaja väide, et tema kinnistu kasutusväärtus sellega väheneb (puhkamine, ajaveetmine, võimlemine hoovis).
26.Vastustaja selgitas õigesti, et Soo tänava ääres ei ole 100 aastast ajaloolist alleed. Haljastuse tagamiseks on PT-s seatud tingimused, mille kohaselt peab haljastuse osakaal olema vähemalt 30% krundi pindalast ning tagatud peab olema kompaktne haljastus koos mänguväljaku võimalusega (projekteerimistingimuste p.3.3. alapunkt 4). Seda, kus üldplaneeringus ja PT-s nõutud 30% haljastust asub, määrab haldusorgan ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust määrata puude asukohti.
27.Kaebaja on esitanud väite, et Soo 45 kavandatav hoone ei sobi väljakujunenud keskkonda, kuid ei ole põhjendanud, milles sobimatus väljendub. Kavandatava elamu arhitektuurilisi nõudeid on käsitletud projekteerimistingimuste p. 3.3. alapunktis 6. Raskesti mõistetavaks jääb kaebaja üldsõnaline väide, et rikutud on muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohustust mälestistele. Vaideotsuse p-s 7.6 on selgitatud, et PT menetluses kaaluti muinsuskaitsega seonduvaid aspekte, kuid jõuti järeldusele, et arhitektuurile ei ole muinsuskaitseliste tingimuste esitamine asjakohane, kuna krunt asub arheoloogiaalal (reg-nr 2628, Asulakoht, 13. - 16. saj). Samas ei peetud vajalikuks esitada arheoloogiaga seotud tingimusi. Seda põhjusel, et mälestise ala antud osa on TLPA muinsuskaitse osakonna poolt tellitud eksperdihinnangus (E. Heinloo, MTÜ AEG, 2017) hinnatud arheoloogiliselt vähe huvi pakkuvaks ja on algatamisel menetlus kaitstava ala piiride korrigeerimiseks. Kaebusest ei ilmne,
mis asjaoludel tuleks neid seisukohti pidada ebaõigeks ja asuda teistsugusele seisukohale.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
29.Kaebaja selgitusest nähtub, et PT andmise hetke seisuga 15.11.2021 ei saa rääkida, et Soo tn 45 kinnistul on 100-aastate puude allee. Kaebaja väidab, et tänaseks on seal 3 puud. PT elluviimiseks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljastanud Soo tn 45 kinnistul kahe puu likvideerimiseks raieloa. Tegemist on oluliselt kahjustatud puudega (ulatuslik tüvevigastus, kuivavad oksad), mistõttu võivad need kujuneda ohtlikuks. Seda selgitati kaebajale vaideotsuses (p 7.7). Kaebaja ei ole puude likvideerimise põhjendust kahtluse alla seadnud. Kohtul ei ole alust kahelda ameti põhjenduses. Järelikult ei kaasne PT andmisega puude allee, vaid üksnes kahe puu mahavõtmist. Kohtupraktikas on leitud, et keskkond keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 tähenduses hõlmab selliseid keskkonnaelemente nagu õhk, pinnas ja vesi, samuti looduskeskkonna (vrd Riigikogu XI koosseisu eelnõu 799 SE seletuskiri lk 30). KeÜS seletuskirjas on märgitud, et mõiste „keskkond“ peaks hõlmama ka tehiskeskkonna puhul selle looduslähedasemaid osi nagu linnapargid ja puiesteed (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus asjas nr 3-17-757, p 21). Haljasala, millel asuvad puud, saab mahutada mõiste keskkond alla. Seega saab möönda kaebaja õigust keskkonna kaitsele ja seeläbi tervise kaitsele ja tõdeda, et PT-d kujutavad endast tema subjektiivsete õiguste riivet. Samas on selge, et PT-test lähtuv riive on kaebaja suhtes vähene: 1) maha raiutavaid puid on kaks; 2) kortermaja, milles kaebaja elab, jääb Tööstuse tn, mitte Soo tn äärde, kus puud asuvad. Kaebaja õiguste rikkumist ei esine, sest kohtu hinnangul ei halvene Soo tn 45 keskkond PT mõjul, vaid võib pigem paraneda. PT-ga tagatakse tänava-äärse roheala säilitamine ja sinna sobiva (kõrg)haljastuse rajamine, samuti on kohustus kinnistul tervikuna tagada, et haljastuse osakaal oleks vähemalt 30% kinnistu pindalast.
30.PT muudeti menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusel, milles käigus tegi kaasatud isik ettepaneku Soo tn äärse haljastuse säilitamiseks. Vastustaja tegi PT taotlejale seetõttu ettepaneku esitada uus lahendus, kus hoone ehitusjoon astub tänava piirist 2,5 m võrra tagasi, likvideeritava haljastuse kompenseerimiseks on ette nähtud uusistutus. Taotleja muutis PT ja vastavalt sellele kehtestas vastustaja PT. Seega oli haljasala kaitse väide vastustaja poolt PT andes arvesse võetud. Järelikult ei saanud kaebaja väidetav ärakuulamata jätmine mõjutada haldusmenetluse tulemust.
31.Kohus nõustub vaideotsusega, et kaebaja ei ole omandi väärtuse vähenemise väidet usutavalt põhjendanud: kahe puu maharaiumine, mis ei asu vahetult kaebaja kortermaja kõrval, kinnisvara väärtust ei mõjuta. Samuti, kuna PT-ga ei ole ette nähtud haljasala hävitamist, nagu väidab kaebaja. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et tema kinnistu kasutusväärtus sellega väheneb.
32.PT p-s 6 on arhitektuuriliste, ehituslike ja kujunduslike tingimuste seadmisel arvestatud sellega, et kinnistu asub Kalamaja miljööalal. Hoone korruselisus (kolm maapealset korrust, millest viimane on katusekorrus) vastab koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu (https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering) tingimustele: maksimaalne lubatud maapealne korruselisus koos katusekorrusega võib olla kuni 3 korrust.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt antakse hoone kõrguspiirang korruselisusena (ÜP seletuskiri lk 26) ning Kalamaja miljööväärtusliku piirkonna kaart (ÜP kaart Kalamaja). Kõrguse osas on arvestatud naaberhoonete kõrgusega (PT p 5). Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, millest saaks järeldada, et projekteeritav hoone ei sobitu keskkonda.
33.PT-s on põhjendatult selgitatud nende kooskõla menetletava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Kaebaja ei ole põhjendanud väidetavat vastuolu üldplaneeringuga. Samuti on vaideotsuses (p 7.6) kaebajale selgitatud, et arhitektuurile ei ole muinsuskaitseliste tingimuste esitamine asjakohane. Vastustaja tugines sellele, et piirkonnas ei ole selliseid mälestisi, mis vääriks kaitset. Vastustaja esitas kohtumenetluses tõendi, millel vaideotsuses väljendatu põhineb (vastus kaebusele lisa 9).
34.PT ei kaota Soo tn 45 haljasala ehk roheala. Seega ei ole PT vastuolus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eelnõu peatükiga 5, milles on kirjeldatud meetmeid haljasalade ja sinirohevõrgustiku struktuuri hoidmiseks.
35.Nendest põhjendustest lähtuvalt on PT andmisel täidetud PlanS § 125 lg 5 tingimused: olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone püstitamine, nii et ehitis sobitub väljakujunenud piirkonda ning see et see ei ole vastuolus koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga.
36.Eeltoodust tulenevalt puudub alus PT ja vaideotsuse tühistamiseks.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kolmas isik esitas taotluse mõista tema kasuks välja õigusteenuse osutamisega seotud menetluskulud 640 eurot käibemaksuta (4,0 tundi x tunnihind 160,00 eur), sest kolmas isik on käibemaksukohustuslane ning menetluskulud on välja arvestatud seetõttu käibemaksuta. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku õigusabikulud ei ole esitatud mahus vajalikud ega põhjendatud. Kaebaja selgitab, et kolmanda isiku vastus kaebusele on praktiliselt kattuvate argumentidega nii haldusorgani vastusega vaidele ja kaebusele kui ka kolmanda isiku vastusega vaidele. Tegemist ei ole keeruka haldusasjaga, kus kaebuse ja selle lisaga tutvumiseks oleks vaja läbi töötada mahukaid materjale ja analüüsida hulgaliselt tõendeid. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). See tähendab, et kolmanda isiku menetluskulude puhul hindab kohus nende vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohus, võrrelnud kolmanda isiku vastust vaidele ja kaebusele, leiab, et need ei ole sisult ega mahult sel määral kattuvad, et tuleb vähendada õigusteenuse ajakulu. Samuti ei ole välistatud, et kolmas isik nõustub kaebusele vastates vastustaja seisukohtadega. Kolmandal isikul kui menetlusosalisel on õigus esitada seisukoht ja kasutada selleks õigusteenust, mille kulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmisel talle hüvitada. Kohus leiab, et 4 h õigusteenuse eest on vajalik ja põhjendatud ajakulu. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.