Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2568 X kaebus keelata Tallinna linnal sunniraha sissenõudmine ja täitemenetluse algatamine Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Vastustaja Tallinna linn, esindaja KR
1.Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
2.märtsi 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2568 muutmata.
2.Mõista Tallinna linnalt X kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 700 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sihi tn 108 kinnistu asub Tallinna üldplaneeringu kohaselt Nõmme miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kinnistul paiknes arhitektuuriajaloolise inventeerimise põhjal väärtuslikuks hinnatud 1931. a-l projekteeritud elamu. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas
11.augustil 2014 ehitusloa elamu laiendamiseks. Ehitusprojekti järgi tuli olemasolev elamu rekonstrueerida, säilitades selle arhitektuurne lahendus ja maht. Elamule oli projekteeritud juurdeehitus.
2.Linna esindaja teostas 9. detsembril 2014 paikvaatluse ja tuvastas, et elamu on õigusliku aluseta lammutatud. Ehitustöid ei teostatud ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi.
3.TLPA tegi 6. mail 2016 ettekirjutus-hoiatuse nr 1612899/00173 (ettekirjutus), millega kohustati Sihi tn 108 kinnistu omanikku: 1) taastama Sihi tn 108 kinnistul ebaseaduslikult lammutatud väärtuslik hoone, lammutama osaliselt Sihi tn 108 kinnistul asuv ebaseaduslikult püsitatud uusehitis ning ehitama uusehitis valmis vähendatud mahus (p 4.1); 2) esitama TLPA-le kuue kuu jooksul alates ettekirjutus teatavaks tegemisest nõuetekohase ehitusprojekti, mis näeb ette ebaseaduslikult lammutatud väärtusliku hoone taastamise, ebaseaduslikult ehitatud uusehitise osalise lammutamise ja uusehitise valmis ehitamise vähendatud mahus, ning ehitusloa väljastamise taotluse (p 4.2). Ettekirjutuse p-i 4.2 mittetäitmisel kohaldatakse sunniraha 2000 eurot (p 4.3); 3) taastama lammutatud ehitise ja ehitama uusehitise valmis ühe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest alates ning esitama taotluse kasutusloa väljastamiseks (p 4.4). Ettekirjutuse p-i 4.4 mittetäitmisel kohaldatakse sunniraha 2000 eurot (p 4.5).
X omandas Sihi tn 108 kinnistu 28. oktoobril 2018.
5.TLPA tegi 30. mail 2019 X-le hoiatuse nr 1612899/00173-4, millega rakendas ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 2000 eurot, määras ettekirjutuse p-i 4.2 täitmise uueks tähtajaks 30. juuni 2019 ja hoiatas sunnirahaga 3000 eurot.
6.TLPA tegi 12. juulil 2019 kaebajale hoiatuse, millega rakendas ettekirjutuse p-i 4.2 täitmata jätmise eest sunniraha 3000 eurot, määras uueks täitmise tähtajaks 16. augusti 2019 ja hoiatas sunnirahaga 6400 eurot.
7.TLPA pikendas ettekirjutuse täitmise tähtaega korduvalt kuni 10. oktoobrini 2021. TLPA jättis 8. ja 21. oktoobri 2021. a kirjaga kaebaja taotlused tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
8.TLPA rakendas 29. oktoobri 2021. a hoiatusega nr 1612899/00173-6 ettekirjutuse p-i 4.2 täitmata jätmise eest sunniraha 6400 eurot, määras uue tähtaja 30. detsember 2021 ja hoiatas uue sunnirahaga 6400 eurot.
9.X esitas 8. novembril 2021 halduskohtule kaebuse TLPA 29. oktoobri 2021. a hoiatuse nr 1612899/00173-6 alusel sunniraha sissenõudmise ja täitemenetluse algatamise keelamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja täidab ettekirjutust. Seega puudub igasugune vajadus kaebajat ettekirjutuse täitmisele kallutada. Ettekirjutuse täitmine ei sõltu ainult kaebajast, vaid ka erinevate äriühingute ja ametite, sh TLPA enda heakskiidust; 2) erinevad nõudmised on tinginud selle, et kaebaja on esitanud TLPA-le kokku kuus ehitusprojekti. Kõikidel kordadel on TLPA kaebaja ehitusprojektid erinevatel põhjustel märkustega tagasi lükanud. Sellises olukorras sunniraha määramine ei ole proportsionaalne;
2(7)
3-21-2568 3) kaebaja pidi ehitusprojekte muutma TLPA korduvate üldsõnaliste ja vastuoluliste ettepanekute tõttu. TLPA tegi 12. jaanuaril 2020 ettepaneku hoonet mõnevõrra nihutada, kuid
9.aprillil 2021 heitis ette, et hoonet oleks pidanud liigutama 1–2 meetrit. Kord on TLPA nõudnud hoone taastamist maketina (17. jaanuar 2020), kord aga detailitäpselt (14. september 2021). TLPA on lisaks hoone peasissepääsu muutmisele asunud nõudma ka trepikojamahu muutmist. Kohati vastuolulised ja üldsõnalised nõudmised ei aita ettekirjutuse täitmisele kaasa, vaid tekitavad segadust ja eksimusi; 4) 6400 euro suurune sunniraha on ebaproportsionaalne.
10.Tallinna linn taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ehitusprojekti menetluses tehti tehnilisi ja olemuslikku laadi märkuseid. Probleemid on praegusel juhul peaasjalikult olemuslike märkustega; 2) kaebaja ei ole kinnistu omandamisest kuni vaidlustatud hoiatuse koostamiseni (umbes 2 aasta ja 9 kuu jooksul) täitnud ettekirjutuse p-i 4.2 ega esitanud nõuetekohast ehitusprojekti; 3) kaebajale on järelevalve menetluse kestel korduvalt selgitatud, mida TLPA loeb nõuetekohaseks ehitusprojektiks. TLPA andis 12. jaanuari 2020. a kirjas nr 4-4/19/2130-15 Sihi tn 108 kinnistu omanikule juhised ettekirjutuse p 4.2 täitmiseks. Ehitusprojektides ei ole lahendatud erinevate ametite esitatud korduvaid märkusi. Taastatava hoone lahendus ei vastanud elamu täpse koopia taastamisele. TLPA viitas 1. oktoobri 2021. a kirjas nr 4-3/213026, et ettekirjutuse järgi tuleb madalama olemasoleva peafassaadi peasissepääsumaht teha ühekorruseliseks, et tekitada peafassaadi visuaalne erisus taastatava ja uue hooneosa vahel. TLPA-le esitatud ehitusprojektides ei ole see nõue täidetud ning trepikoja osa on ehitusprojektides kajastatud endiselt kahekorruselisena; 4) TLPA selgitas kaebajale piisavalt nõutavaid tingimusi. Vastustaja arvestas COVID-19 haigusest tingitud takistusi; 5) hoiatuse koostamise ajal oli ettekirjutuse nõude p 4.2 täitmata. Enne vaidlustatud hoiatuse koostamist ja hoiatuses sunniraha rakendamist on kaebaja saanud selgitada enda seisukohti ja ta on saanud põhjendada ettekirjutuse nõude mittetäitmist; 6) sunniraha suurust on asjakohaselt põhjendatud. Sunniraha peab suunama kaebajat ettekirjutust täitma ja rikkumist lõpetama. TLPA kaalus 6400 euro suuruse sunniraha rakendamisel, et ettekirjutuse nõude p-i 4.2 ei ole täidetud Sihi tn 108 kinnistu omaniku vahetumisest enam kui 2 aasta ja 9 kuu jooksul. Kaebajal oli võimalus sunniraha rakendamist vältida, täites ettekirjutuse p-s 4.2 esitatud nõude.
Ehitisregistri andmete kohaselt anti Sihi tn 108 kinnistule ehitusluba 8. veebruaril 2022.
12.TLPA esitas 16. veebruaril 2022 taotluse lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja esitas 24. jaanuaril 2022 ehitusloa taotluse koos korrektse ettekirjutusele vastava ehitusprojektiga, mille alusel sai vastustaja väljastada ehitusloa. Kuna ettekirjutuse nõue on täidetud ja sunni rakendamise alus ära langenud, ei rakenda TLPA kohtumenetluse esemeks olevat sunniraha (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 8 lg 3 p 1). Seega on kaebuse eesmärk saavutatud. Sunniraha rakendamata jätmine ei ole tingitud asjaolust, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, vaid asjaolust, et kaebaja on ettekirjutuse nõude p 4.2 täitnud. Seega tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 6). Vastustaja märkis, et ettekirjutus kehtib endiselt ja järelevalvemenetlus jätkub. Kaebajal on nüüd kohustus ühe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest arvates lammutatud väärtuslik hoone tegelikult taastada, lammutada osaliselt ebaseaduslikult püsitatud uusehitis ning ehitada uusehitis valmis vähendatud mahus (ettekirjutus, p-d 4.1, 4.4 ja 4.5).
3(7)
3-21-2568
13.Tallinna Halduskohus jättis 2. märtsi 2022. a otsusega vastustaja menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), rahuldas kaebuse ja keelas vastustajal 29. oktoobri 2021. a hoiatuse alusel sunniraha rakendamise ja täitemenetluse algatamise (resolutsiooni p 3), keelas esialgse õiguskaitse korras vastustaja 29. oktoobri 2021. a hoiatuse alusel sunniraha rakendamise ja täitemenetluse algatamise kuni otsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 4) ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 5). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) haldusorganil on keelatud sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest. Keelamiskaebus tuleb kohtul lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kui ettekirjutus on kohtuotsuse tegemise ajaks täidetud, tuleb sunniraha sissenõudmise keelamiseks esitatud kaebus rahuldada. Seda vaatamata asjaolule, et kaebaja võis täita tal lasuva kohustuse alles kohtumenetluse ajal pärast keelamiskaebuse esitamist (Riigikohtu 16.06.2021 määruse nr 3-20-1245 p 18.3); 2) kaebaja on ettekirjutuse p-s 4.2 nimetatud kohustuse täitnud ning sunniraha rakendamise alus on ära langenud. Seega tuleb keelamiskaebus rahuldada sõltumata sellest, kas sunniraha rakendamine oli 29. oktoobril 2021 õiguspärane; 3) menetlust ei tule lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Ajaks, mil selgus, et ettekirjutus on täidetud ning sunniraha rakendamise alus ära langenud, olid menetlusosalised esitanud kohtule oma lõplikud seisukohad ning kohus valmistus otsust teatavaks tegema; 4) HKMS § 108 lg 1 esimese lause järgi tuleks kaebaja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja kulud tuleb HKMS § 108 lg 11 alusel jätta tema enda kanda. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et ettekirjutuse täitmine seisis vastustaja tegevuse taga ning olukorra lahenemine oli tingitud kaebuse esitamisest praeguses asjas. Sunniraha rakendamise alus langes ära põhjusel, et kaebaja esitas 24. jaanuaril 2022 nõuetekohase ehitusprojekti, millele vastustaja sai anda ehitusloa. Kui vastustaja oleks ehitusprojekti heakskiitmisest varem põhjendamatult keeldunud, võiks menetluskulude temalt välja mõistmine olla õige. Haldusmenetluses toimunu seda aga ei kinnita. Kuigi see ei ole kaebuse rahuldamise seisukohalt määrav, annab kohus hinnangu haldusmenetluses toimunule, et selgitada, miks tuleb kaebaja menetluskulud praegusel juhul jätta tema enda kanda; 5) vajalik on pikendada esialgse õiguskaitse abinõud praeguse otsuse jõustumiseni. Kuigi vastustaja on kohtumenetluses kinnitanud, et ei rakenda sunniraha, mille sissenõudmise keelamiseks kaebus on esitatud, tagab esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine otsuse jõustumiseni tarviliku õigusrahu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist või menetluse lõpetamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus leidis otsuse põhjendustes, et vastustaja tegutses õiguspäraselt. Seetõttu on arusaamatu, miks kohus kaebuse rahuldas; 2) halduskohus tugines kaebuse rahuldamisel valedele asjaoludele. Kaebaja pole ettekirjutust täielikult täitnud. Ta täitis üksnes ettekirjutuse p-i 4.2. Lisaks on kaebajal ettekirjutuse p-de 4.4 ja 4.5 alusel kohustus taastada ühe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest ebaseaduslikult lammutatud väärtuslik ehitis, lammutada osaliselt ebaseaduslik uusehitis ning ehitada valmis uusehitis vähendatud mahus ettekirjutuse p-s 4.2 nimetatud ehitusprojekti alusel ning esitada taotlus kasutusloa väljastamiseks taastatud miljööväärtusliku hoone ning vähendatud mahus valmis ehitatud uusehitise suhtes. Selles osas on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Riigikohtu lahend nr 3-20-1245 ei puuduta praegust vaidlust; 3) vastustaja pole nõus Riigikohtu lahendis nr 3-20-1245 märgitud seisukohtadega. Halduskohus ja Riigikohus on rikkunud HKMS § 2 lg-t 1. Praegune olukord on vastustaja 4(7)
3-21-2568 suhtes ebaõiglane. Vastustaja andis hoiatuse 29. oktoobril 2021 ja halduskohus leidis, et otsuse tegemise ajal oli tegemist õiguspärase toiminguga ning ettekirjutus oli kehtiv. Seetõttu tuli kaebus jätta rahuldatama (HKMS § 158 lg 2); 3) halduskohus jättis põhjendamata selle, miks on tarvis esialgset õiguskaitset jätkuvalt kohaldada. Vastustaja selgitas, et ta ei kavatase sunniraha rakendada, kuna ettekirjutus täideti.
15.Kaebaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) esialgse õiguskaitse kohaldamine oli põhjendatud. Õigusrahu on tagatud, kui kaebaja teab, et vastustaja ei hakka sunniraha kohtumenetluse ajal nõudma; 2) halduskohus tugines õigesti Riigikohtu lahendile asjas nr 3-20-1245. Kaebaja ei vaidlustanud 6. mai 2016. a ettekirjutust, kuna ta polnud kinnistu omanik. Kaebaja vaidlustas kehtiva ettekirjutuse alusel tehtud täitmistoimingu. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli ettekirjutus täidetud, mistõttu ei saanud halduskohus jätta kaebust rahuldamata. Keelamiskaebus tuleb lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seda halduskohus ka tegi; 3) halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja ei soovinud ettekirjutuses ettenähtud lahendust ehitada. Olukorras, kus kaebaja otsis lahendust, et ettekirjutust täita, ei ole õige rakendada sunniraha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Vaidlustatud hoiatusega kohustati kaebajat täitma ettekirjutuse p-i 4.2 hiljemalt
30.detsembriks 2021. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on halduskohtumenetluse ajal täitnud ettekirjutuse p-i 4.2. Ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus rahuldas õiguspäraselt keelamiskaebuse põhjusel, et vastustaja andis enne halduskohtu otsuse tegemist kaebajale ehitusloa, mida nõuti ettekirjutuse p-ga 4.2.
17.Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi
4.märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 15 ja seal viidatud praktika) ning hilisemad sündmused kaebeõigust ei välista (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 15). Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Praegusel juhul oli kaebajal kaebuse esitamise ajal põhjust arvata, et vastustaja pöörab 29. oktoobri 2021. a toiminguga rakendatud sunniraha täitmisele. Seega oli kaebajal õigus esitada kohtule keelamiskaebus. Kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta see, et vastustaja luges enne halduskohtu otsuse tegemist ettekirjutuse p-i 4.2 täidetuks. Viimati märgitud asjaolu puudutas kaebuse rahuldamise, mitte aga kaebeõiguse küsimust.
18.Sunniraha ei saa enam asuda rakendama, sh pöörata rakendatud sunniraha täitmisele pärast seda, kui ettekirjutus on täidetud. Sunnirahal puudub karistuslik eesmärk (ATSS § 2 lg 1 ja § 3 lg 2). HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kohtul keelamis- ja kohustamiskaebus lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab, et kui kaebaja on kohtuotsuse tegemise ajaks ettekirjutuse täitnud, tuleb keelamiskaebus rahuldada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-1245, p 18.3). Halduskohus on vastavalt HKMS § 158 lg-le 2 võtnud keelamiskaebuse rahuldamisel arvesse asjaolu, et kaebaja oli täitnud ettekirjutuse p-s 4.2 tuleneva kohustuse. Enne kohtuotsuse tegemist sai halduskohtule teatavaks asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse p-i 4.2 täitnud (vt käesolev otsus, p-d 11 ja 12).
5(7)
3-21-2568
19.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et keelamiskaebuse rahuldamine oli vastuolus HKMS § 2 lg-ga 1 põhjusel, et viidatud olukorras kaebuse rahuldamine oleks vastustaja suhtes ebaõiglane. HKMS § 158 lg-st 2 tulenev norm, et keelamiskaebuse lahendamisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise aja seisust, vastab kõige paremini HKMS § 2 lg-s 1 sätestatud põhimõttele tagada isiku õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Viidatud olukorras keelamiskaebuse rahuldamisega tagatakse, et lisaks vastustaja lubadusele mitte suunata rakendatud sunniraha täitmisele, on selle kohta olemas ka vastava sisuga kohtulahend, mis on vastustajale õiguslikult siduv. Praeguseks kujunenud olukorda ei tule pidada ebaõiglaseks, kuna halduskohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
20.Keelamiskaebuse rahuldamist ei välista vastustaja esitatud väide, et kaebajal tuleb täita ka ettekirjutuse p-d 4.4 ja 4.5. Vastustaja viidatud punktid reguleerivad kokkuvõtlikult seda, et kaebajal on kohustus taotleda kasutusluba ja seda, millise aja jooksul tuleb ehitustööd teostada. Ettekirjutuse p-ga 4.2 kohustati kaebajat esitama vastustajale nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Vaidlusalune sunniraha rakendati põhjusel, et kaebaja ei täitnud tähtpäevaks ettekirjutuse p-i 4.2. Vaidlusalust sunniraha ei rakendatud ettekirjutuse p-i 4.4 täitmise tagamiseks. Keelamiskaebuse rahuldamisega praeguses asjas pole vastustajalt võetud võimalust tagada edaspidi ettekirjutuse p-i 4.4 sunniviisiline täitmine.
22.Halduskohtul ei lasunud kohustust haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 158 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtul oli õigus lahendada kaebus otsusega.
23.Halduskohus pole eksinud sellega, kui ta otsustas kaebaja õiguste kaitseks jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtumenetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused olid täidetud. Esialgne õiguskaitse on prognoosotsus. Kaebajal on jätkuvalt õiguskaitse vajadus hoolimata sellest, et vastustaja asus seisukohale, et ta ei täida rakendatud sunniraha. Vastustaja enda avaldatud sellekohane seisukoht pole vastustajale õiguslikult siduv. Õiguslikult siduv saab vastustajale olla kohtuotsuse resolutsioon. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ega avalikke huve(vt HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
26.Halduskohus jättis kaebaja menetluskulud 3340,80 eurot tema enda kanda (HKMS § 108 lg 11), millega ringkonnakohus nõustub ja ei korda halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja taotleb apellatsiooniastmes vastustajalt 1224 euro hüvitamist. Õigusabi osutati apellatsiooniastmes 8 tundi ja 30 minutit (vastustaja apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund ja 12 minutit; konsultatsioon 1 tund ja 6 minutit; vastus apellatsioonkaebusele 5 tuni ja 12 minutit; menetluskulude nimekiri 1 tund). Arvestades ringkonnakohtus vaidluse all olnud küsimust (s.o, millise aja hetke seisuga ei saa sunniraha rakendada ja millise aja seisuga peab halduskohus muutunud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtma), loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 700 eurot. Tegemist ei olnud õiguslikus ja asjaolude mõttes keerulise vaidlusega. Nimetatud küsimusi olid menetlusosalised halduskohtus juba eelnevalt arutanud ja seisukohad kujundanud. Kuna vaidlusaluses küsimuses on Riigikohus selguse 6(7)
3-21-2568 loonud ning vastustajal ei esinenud sisulist vajadust seda küsimust uuesti läbi mitme kohtuastme vaielda, ei ole apellatsiooniastmes põhjendatud tugineda enam HKMS § 108 lg-le
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.