Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1080 X kaebus Konkurentsiameti 20. jaanuari 2021. a otsuse nr 7-18/2021-001 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse algatamiseks kohustamiseks Kaebaja X, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Konkurentsiamet, esindaja KJR Kolmas isik Elektrilevi OÜ, esindaja SV
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2022. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista X-lt Elektrilevi OÜ kasuks välja õigusabikulu 300 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X taotles 12. novembril 2020 Konkurentsiametilt (KA), et KA kohustaks Elektrilevi OÜd (Elektrilevi) paigaldama X suvilas kaugloetava arvesti koos liitumiskilbiga liitumispunkti (s.o õhuliinimastile), mitte majja. Taotleja ei soovi kaugloetavat arvestit majja magamistoa lähistele, kuna see on teistsugune kohtloetavast arvestist. Samuti levib koroonaviirus ning taotleja ja tema abikaasa kuuluvad pensionäridena riskigruppi ning ei soovi kutsumata võõraid oma majja. X kajastas pöördumises ka kirjavahetust Elektrileviga, mille raames on Elektrilevi selgitanud, et seoses ligipääsu mittevõimaldamisega nõutakse X-lt leppetrahvi võrgulepingu tüüptingimuste alusel ning kui X ei nõustu arvestivahetusega, katkestatakse võrguühendus alates 23. novembrist 2020. Elektrilevi selgitas, et liitumiskilbi paigaldamiseks postile on vajalik liitumispunkti asukoha muutmine, mida on võimalik tellida Elektrilevi iseteeninduses. X väidab, et ta ei ole Elektrileviga sõlminud ega allkirjastanud lepingut. Liitumisleping on sõlmitud 26. augustil 1998 Eesti Energia Aktsiaseltsiga (EE). Selles on liitumispunkti joonis ja selgitus: postist maja poole on „Liituja elektriseadmed“ ning „kuulub Elektritarbijale ja teenindatakse tema poolt“. Seega kaugloetava arvesti panekul, mis kuulub teenuse pakkujale, puudub õigustatud ootus panna see tarbija elektriseadmesse tema tahte vastaselt. Taotleja ei ole nõus taotlema ümberehitust.
Elektrilevi katkestas 23. novembril 2020 X tarbimiskohas võrguühenduse.
3.KA vastas kaebajale 14. detsembri 2020. a kirjaga nr 7-17/20-0198-314-6, et Elektrilevi ei ole kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel rikkunud elektrituruseaduses (ELTS) või selle alamaktides sätestatud nõudeid.
4.X esitas 31. detsembril 2020 KA-le avalduse, milles nõudis, et KA kohustaks Elektrilevi taastama võrguühenduse ja paigaldaks kaugloetava arvesti koos liitumiskilbiga liitumispunkti.
5.KA jättis 20. jaanuari 2021. a otsusega nr 7-18/2021-001 X kaebuse rahuldamata ega algatanud Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlust. KA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Elektrilevi ei ole kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, mistõttu puudub KA-l järelevalvemenetluse algatamiseks ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks alus; 2) ELTS § 84 lg 2 alusel sõlmitakse võrguleping. Kaebajale osutatakse võrguteenust
4.novembril 2011 kirjalikult sõlmitud võrgulepingu alusel. Võrguettevõtja on lepingu kohaselt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ. Tegemist on Elektrilevi endise ärinimega. Võrgulepingu allkirjastamisega on kaebaja nõustunud lepingu üldsätetega, mille kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Kuivõrd tüüptingimused on võrgulepingu lahutamatu osa, siis ei saa kaebaja tugineda väitele, et võrgulepingu tüüptingimused kooskõlastati hiljem kui sõlmiti kaebaja võrguleping. Tüüptingimused on oma olemuselt ajas muutuvad, mistõttu on muudetud tüüptingimuste nõuetega kursis hoidmine tarbijate enda huvides, kuna need sätestavad pooltevahelised õigused ja kohustused, aga ka vaidluste ja erimeelsuste lahendamise korra. ELTS § 73 lg-st 1 tulenevalt kooskõlastab võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused KA-ga. KA ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult. KA ei ole Elektrilevi tüüptingimuste kooskõlastamise protsessis selliseid asjaolusid tuvastanud. Kaebajale edastatud Eesti Energia 2(12)
3-21-1080
31.oktoobri 2018. a arvega teavitati kaebajat Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest alates 1. jaanuarist 2019. Võrguettevõtjal on õigus vastavalt vajadusele võrgulepingu tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Tüüptingimused erinevad konkreetsetest võrgulepingu tingimustest, milles lepitakse kokku võrguettevõtja ja iga tarbija vahel eraldi ning mida muudetakse lepingupoolte kokkuleppel; 3) Elektrilevil on ELTS-st, Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määrusest nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (EsTVE) ning võrgulepingu tüüptingimustest tulenev õigus ja kohustus paigaldada kaugloetavad arvestid ning tarbijatel on kohustus seda võimaldada; 4) Elektrilevi kontakteerus kaebajaga arvestile ligipääsu saamiseks 23. oktoobril 2020, kui edastas kaebajale võrguühenduse katkestamise hoiatuse seoses võrgulepingu rikkumisega. Liht- ja tähitud kiri saadeti kaebaja ametlikule kontaktaadressile. Vastuseks Elektrilevi
23.oktoobri 2020. a kirjale saatis kaebaja Elektrilevile 28. oktoobril 2020 e-kirja, milles teatas, et ei luba koroonaviiruse tingimustes võõraid isikuid oma majapidamisse. Seega on Elektrilevi tahteavaldus jõudnud kaebajani. Võrguühenduse katkestamise ajaks (23. november 2020) oli möödunud ELTS § 90 lg-s 4 toodud tähtaeg teate saamisest võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamiseks ja sellest võrguettevõtja teavitamiseks. ELTS § 90 lg 1 p-st 2 tulenevalt on võrguettevõtjal õigus katkestada tarbija võrguühendus viivitamata, kui tarbija kasutab võrguteenust ebaseaduslikult ELTS § 68 tähenduses. ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi on võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik mh juhul, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. EsTVE § 29 lg 5 alusel on nõuetekohane mõõteseade kaugloetav. Kuivõrd käesoleval juhul on nõuetekohase kaugloetava arvesti puudumisest tulenevalt Elektrilevil ELTS-i alusel õigus kaebaja tarbimiskohas võrguühendus viivitamata katkestada, otsustas võrguettevõtja siiski kaebajat eelnevalt hoiatada. Elektrilevil oli õigus kaebaja võrguühendus katkestada, kuna võrguettevõtja on järginud ELTS-s ja selle alamaktides sätestatud nõudeid ning kaebaja on korduvalt keeldunud arvestile ligipääsu võimaldamisest. Elektrilevi tööde teostajad tagavad tööde tarbimiskohas X ja tema lähedaste ohutuse. Taotleja ei pea ise viibima arvestivahetuse juures. Lähtudes eeltoodust, on ELTS § 90 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud alused täidetud; 5) Elektrilevi keeldumine viia arvesti omal kulul kaebaja majapidamisest välja kaebajale sobivasse asukohta ehk liitumiskilpi ei ole vastuolus ELTS-s sätestatud nõuetega. Elamu peakaitse ja arvesti asuvad majas ning liitumispunkt asub õhuliini mastil. Liitumiskilbi (peakaitsme ja arvesti) paigaldamisega mastile kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, s.t liitumispunkt viiakse sisestuskaabli ühendusest üle liitumiskilpi. Liitumispunkti asukoht on tarbimistingimus (EsTV § 2 lg 2 p 8). Tarbimistingimuste muutmine on ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt tasuline teenus. Võrguettevõtja kohustub ELTS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohtlema kliente võrdsetel alustel ning ei ole kohustatud pakkuma kaebajale tasuta teenust, mille eest teised kliendid peavad maksma. Arvesti paigaldamine võrguettevõtja kulul (kõigi tarbijate poolt võrgutasude kaudu kinni makstud remondifondi vahenditest) kaebajale sobivasse asukohta ei oleks kooskõlas ELTS § 71 lg-s 1 toodud võrgutasude alustega ning § 73 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud KA kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. EsTVE § 30 lg 1 kohaselt ei pea mõõtepunkt ja liitumispunkt asuma samas asukohas. ELTS § 3 p-st 15 tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Erandiks on mõõtesüsteem, mis kuulub Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste kohaselt võrguettevõtjale, kes määrab ka selle asukoha, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul selline kokkulepe puudub. Tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Võrguettevõtjal on võrgulepingu tüüptingimustest tulenevalt õigus arvesti asukoha üle otsustada. Arvesti asukoha määramisel omavad tähtsust nt võrgu eripära, ajaloolised põhjused (sh eelmise arvesti asukoht), aga ka vajadus kaitsta arvestit ilmastikutingimuste eest. Mis puudutab kaebaja väidet ilmastikukindlate liitumiskilpide 3(12)
3-21-1080 olemasolu kohta, siis juhul, kui kaebaja soovib liitumiskilbi paigaldamist koos seal asetseva kaugloetava arvestiga, on Elektrilevil seadusest tulenev õigus küsida selle eest tarbimistingimuste muutmise tasu. Väide kaugloetava arvesti tuleohtlikkusest on põhjendamatu. Kõik Eestis paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu (EL) normidele. Samuti lähtuvad võrguettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisel EsTVE-st tulenevatest alustest, mis sätestavad kohustuslikud elektripaigaldiste suhtes kehtivad nõuded. Puuduvad alused järeldada, et Elektrilevi paigaldatavad kaugloetavad arvestid oleksid nimetatud nõuetega vastuolus. Kaugloetava arvesti puhul ei ole tegemist ohtliku seadmega; 6) ELTS § 88 lg 1 kohaselt liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega. Kuivõrd liitumisleping lõpeb selle täitmisega, ei ole KA-l põhjendatud sellest lähtuda (sh arvesti asukohta puudutavas osas), sest viimaseks vastastikuseks tahteavalduseks kaebaja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (Elektrilevi endine ärinimi) vahel on 4. novembril 2011 sõlmitud võrguleping, mis on sõlmitud tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt peab lähtuma
4.novembri 2011. a võrgulepingust kui kõige hiljem jõustunud dokumendist, mille järgi paigaldab võrguettevõtja omal kulul tarbimiskohta mõõteseadme ning korraldab seal võrguteenuse ja elektrienergia arvestuse. Tarbimiskoht tähendab kõike, mis asub liitumispunktist tarbija poolel, sh ka hoone sees. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et liitumislepingule järgnevad lepingud ei muuda ega täpsusta arvestiga seotut; 7) Xl on Elektrileviga sõlmitud kehtiv võrguleping ning antud lepingule kohalduvad Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Tüüptingimuste kohaselt on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. Käesoleval juhul ei ole X korduvalt võimaldanud Elektrilevile ligipääsu arvestile, mistõttu on põhjendatud leppetrahvi kohaldamine.
X esitas KA 20. jaanuari 2021. a otsuse peale vaide.
7.KA jättis 19. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 7-18/2021-003 X vaide rahuldamata. Vaideotsuses jäi KA 20.01.2021 otsuses toodud seisukohtade juurde ning märkis vaides esitatud väidete kohta järgmist: 1) Elektrilevil puudub ELTS-st ja selle alamaktidest tulenevalt kohustus ja õigus hinnata teenuse osutamiseks oma klientide majanduslikku olukorda. Mõõteandmete prognoosimisel (kui näidud ei laeku) võetakse aluseks suvetarbimise tüüptarbimisgraafik. Kaebaja tarbimisinfost lähtudes ei ole selles viimase kolme aasta sees märkimisväärseid muutusi aset leidnud; 2) Elektrilevil on õigus kasutada arvesteid, mis vastavad EL-s kehtivatele nõuetele ning mille elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Euroopa Komisjoni raport (Final Opinion - Potential health effects of exposure to electromagnetic fields) (Komisjoni raport) kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele. Antud juhul puuduvad igasugused alused järeldada, et inimeste tervisele võib kujutada ohtu Elektrilevi andmete-edastusega arvesti PLC (Power Line Communication); 3) KA ei teosta seadusest tulenevat järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle. Tegemist võib olla Terviseameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) pädevusse kuuluva küsimusega. Nemad teostavad riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse ja elektriseadmete nõuete täitmise üle. Elektrilevi vastustest selgub, et nimetatud arvestid vastavavad EL-i standarditele, neid võib Eestis kasutada ning asjaolud arvestite kahjuliku mõju kohta puuduvad. Vastupidised tõendid puuduvad ka KA-l.
8.X esitas halduskohtule kaebuse KA 20. jaanuari 2021. a otsuse tühistamiseks ning KA kohustamiseks algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 4(12)
3-21-1080 1) elektrivarustuse katkestamine oli õigusvastane; 2) liitumislepingust tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Poolte vahel puudub kokkulepe mõõtesüsteemi asukoha määramise kohta. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et kaebajale ei ole tüüptingimuste kohaldatavust korrektselt teatavaks tehtud. Seega on kaugloetava arvesti paigaldamine Elektrilevi soovitud asukohta tarbimistingimuste oluline muudatus, kuid võimalik oleks sõlmida kokkulepe mõõtepunkti asukoha määramiseks, juhul kui Elektrilevi aktsepteerib kaebaja argumente seoses kaugloetavast arvestist tingitud võimaliku ohuga. Algselt oli elektriarvesti kaebaja oma, kuid 2011. a-l nõustus ta võrguettevõtja kohtloetava arvesti paigaldamisega enda elektriseadmetesse (elamusse). Kaebaja ei ole nõus kvalitatiivselt teistsuguse kaugloetava arvesti paigaldamisega elamusse. Muudatusega kaasnevate mõjude vähendamiseks peab Elektrilevi oma kulul paigaldama seadme liitumiskilbi postile. Elektrikilbis tuleb vabastada koht saastelektrifiltrile. Kaugloetavast arvestist lähtub terviseoht. Kui menetluses on esitatud põhjendatud kahtlus paigaldatava seadme võimalikus ohtlikkuses, siis pidi KA kaasama pädeva haldusorgani või eksperdi; 3) teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslikul kiirgusel võivad olla olulised tervisemõjud ning on tõenäoline, et kehtestatud normid ei ole kooskõlas kiirguse võimaliku ohtlikkusega. Elektrilevi lähtub ohutushinnangu andmisel Komisjoni raportist, mis Elektrilevi sõnul kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele. Nimetatud raport on saanud vastava valdkonna teadlaste poolt väga teravat kriitikat; 4) juhtmevaba andmesidega kaasnevaid riske on põhjalikult käsitletud teadusuuringutes. Kui rääkida kaugloetavate elektriarvestite teisest tüübist (PLC), siis ka need mudelid hõlmavad terviseriski impulss-toiteploki mõjul tekkiva saastelektri, samuti juhtmetest lekkivate andmesidesignaalide tõttu. See, et Elektrilevil puudub info saastelektri mõistega seonduvate normide suhtes või et selliseid norme pole ametlikult kehtestatud, ei tähenda, et tegur ei võiks inimeste tervislikku seisundit ja enesetunnet mõjutada. Kohtud on mitmes riigis asunud vaidlustes kaugloetavate arvestite tervisemõju üle tarbijate poolele; 5) Euroopa Komisjoni ettevaatusprintsiip näeb ette, et institutsioonid võivad võtta kasutusele kohesed kaitsemeetmed, ilma et tuleks oodata reaalseid tagajärgi. Kus riskid on muutunud ilmselgeks, tuleb tegutseda ennetavalt. Elektrilevi ja KA ei ole suutnud tõendada kaugloetavate arvestite ohutust tervisele. Vastavus standarditele ja piirnormidele ei taga seadmete ohutust, nagu on tõestanud teadusuuringud, kohtulahendid ja faktiline osade inimeste tervise halvenemine kokkupuutel lisanduvate kiirgusallikatega. See, et mingis valdkonnas puuduvad pädevus (nt tervisemõjude osas) või standardid (nt saastelektri osas), ei õigusta võimalike kaasnevate riskide ignoreerimist või eitamist; 6) Eestis kehtib sotsiaalministri 21. veebruari 2002. a määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38), millest lähtuvad piirnormid kehtivad ka kaugloetavatele arvestitele. Siiani ei ole sotsiaalminister ega muud riiklikud institutsioonid pidanud vajalikuks normide ümbervaatamist, kuigi tegemist on ilmselgelt aegunud normidega, mis omakorda tähendab, et määrus on objektiivselt põhjendamata ja tuleks tühistada vastuolu tõttu põhiseaduse (PS) §-ga 28.
9.KA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal on sõlmitud kehtiv võrguleping Elektrileviga, mille alusel osutatakse talle võrguteenust. Õigussuhtele kohalduvad võrgulepingu tüüptingimused. Elektrilevi pole oma tegevuses norme rikkunud; 2) kaebaja väited kaugloetavate arvestite kiirgusohtlikkuse ja sellega seonduvalt tervistkahjustava mõju kohta on otsitud, leidmaks õigustusi arvesti vahetusest keeldumiseks. Kaebaja pole varem selliseid väiteid esitanud ning tõi need esmakordselt esile vaidemenetluses; 5(12)
3-21-1080 3) kaebaja viidatud määrus nr 38 on kehtestatud rahvatervise seaduse (RTerS) § 8 lg 2 p 17 alusel. Nimetatud seaduse ja ka määruse üle teostavad järelevalvet Terviseamet ning TTJA. Vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et määrus nr 38 on objektiivselt põhjendamatu ning tuleks tühistada; 4) kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja ebaseaduslik.
10.Elektrilevi taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Elektrilevi kasutab arvesteid, mis vastavad EL-s kehtivatele nõuetele ning mille elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja ka ise seisukohal, et kaugloetavad arvestid vastavad määruse nr 38 nõuetele; 2) Elektrilevil on antud juhul olnud kavas paigaldada PLC andmeedastusega arvesti, mis ei ole seotud mobiilsidevõrguga, vaid andmeedastus toimub 0,4 kV elektrivõrgus elektrikaabel-side seadmete vahendusel. Elektrilevi OÜ kasutab E450 tooteperekonda kuuluvaid PLAN protokolli kasutavaid seadmeid, arvesti tüüp on ZMX320APU0L0D3.21S3. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid konkreetse kauglugemisseadme mudeli negatiivset mõju tervisele. Kaebaja viidatud uuringud ja kohtupraktika teistes riikides kasutatavate teistsuguste kauglugemisseadmete võimalikule negatiivsele mõjule ei ole käesolevas vaidluses asjakohased; 3) kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud Euroopa vastavusmärgis (CE-märgis), mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle toote suhtes EL-s kehtestatud keskkonna-, tervise- ja ohutusnõuetele. Mõõteseadmetele on CEmärgis kohustuslik. Mõõteseade on läbinud vastavushindamise. Toote nõuetele vastavust on kontrollinud sõltumatu asutus. Olukorras, kus kaugloetav arvesti vastab kohalduvale õigusele, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus kaasata arvestite ohtlikkuse kindlaksmääramiseks sõltumatuid eksperte; 4) määrus nr 38 ei ole põhiseadusevastane.
11.Tallinna Halduskohus jättis 15. märtsi 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja mõistis kaebajalt Elektrilevi kasuks välja menetluskulu 450 eurot (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus nõustub KA 20. jaanuari 2021. a otsuse põhjendustega ja ei korda kõiki neid üle (HKMS § 165 lg 2); 2) kaebaja ja Elektrilevi (endine ärinimi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) sõlmisid 4. novembril 2011 võrguteenuse osutamise lepingu. Lepingu kohaselt on selle lahutamatuks osaks tüüptingimused. Tüüptingimuste muutmise kord on reguleeritud ELTS § 73 lg-s 1, § 74 lg-s 2 ja § 89 lg-s 1, samuti tüüptingimustes endas. KA kooskõlastas alates 1. jaanuarist 2019 võrgulepingu tüüptingimused. Teade selle kohta avaldati 21. novembril 2018 ajalehes Postimees. Kaebajat on teavitatud Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest ka Eesti Energia 31. oktoobri 2018. a arvega; 3) KA leidis põhjendatult, et kaebaja tarbimiskohas mõõteseadme vahetamise nõudmine (ELTS § 65 lg 1 p-d 5 ja 6, § 67 lg-d 1 ja 4, EsTVE § 29 lg 5, tüüptingimuste p-d 3.3, 4.2, 4.7, 6.2), Elektrilevi kulul mõõteseadme asukoha muutmisest keeldumine (ELTS § 1 lg 2, § 71 lg 1 p 2, § 73 lg 4, EsTVE § 2 lg 2 p 8, § 30 lg 1, tüüptingimuste p-d 3.3 ja 4.2), kaebajalt leppetrahvi nõudmine (tüüptingimuste p-d 4.7 ja 11.12) ning kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamine (ELTS § 68 lg 1 p 4, § 90 lg-d 1–4 ja lg 9 p 2, EsTVE § 29 lg 5, tüüptingimuste p-d 4.2, 4.7, 5.2.5, 5.3.5) toimus kooskõlas õigusnormidega ning 4. novembril 2011 sõlmitud lepinguga; 3) sisuliselt on kaebaja väljendanud enda mittenõustumist õigusnormidega ja sõlmitud lepingutega. See aga ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks;
6(12)
3-21-1080 4) kaebaja pole KA-le enne 20. jaanuari 2021. a otsuse tegemist väitnud, et kaugloetav arvesti on kaebaja tervisele ohtlik (v.a seisukoht, et arvestid on tuleohtlikud). Need väited esitas kaebaja alles vaides ning vastustaja on vaides neid väiteid käsitlenud. Kaebaja ei ole vaideotsust vaidlustanud. KA ei saanud seega otsuse tegemise ajal hinnata kaebaja seisukohti. Kohus saab kontrollida, kas KA oleks pidanud omal initsiatiivil arvestama ka võimalikke kaugloetavast arvestist tingitud terviseohte (HKMS § 158 lg 2); 5) KA on kaugloetavate arvestite ohtlikkuse osas seisukoha esitanud. KA hinnangul ei ole kaugloetava arvesti puhul tegemist ohtliku seadmega. KA on põhjendanud, et Eestis paigaldatavad kaugloetavad arvestid vastavad EL-i normidele ning EsTVE-st tulenevatele nõuetele. KA-l puudusid haldusmenetluses alused järeldada, et Elektrilevi paigaldatav kaugloetav arvesti oleks kehtiva õigusega vastuolus. Kuna Elektrilevi paigaldatav kaugloetav arvesti vastab EL-i normidele ja Eesti õigusaktidele, siis ei ole põhjust pidada seda tervisele ohtlikuks. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et Elektrilevi on plaaninud paigaldada kaebaja tarbimiskohta nõuetele mittevastava kaugloetava arvesti. KA on tuvastanud ja Elektrilevi on kinnitanud, et kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud CE-märgis (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 765/2008 ning otsus nr 768/2008/EÜ), mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle toote suhtes EL-s kehtestatud keskkonna-, tervise- ja ohutusnõuetele, sh mõõtevahendite direktiivile 2004/22/EÜ ja elektromagnetilise sobivuse direktiivile 2004/108/EÜ. Kaebaja ei ole väitnud, et Elektrilevi kaugloetavad arvestid ei vastaks kehtivatele nõuetele, vaid leiab, et need on ohtlikud. Seega seab kaebaja sisuliselt kahtluse alla vastavad EL-i normid ja Eesti õigusaktid (sh määruse nr 38). Nimetatu ei ole aga õigusnormide rakendumist välistavaks asjaoluks. Seejuures ei ole haldusorgani, sh KA pädevuses jätta kehtivaid õigusnorme kohaldamata; 6) KA funktsiooniks riikliku järelevalve teostajana ei ole teha järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle (seadme ohutuse seaduse § 3 lg 1 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 3 lg 1), samuti tervisekaitse osas (RTerS § 2 p 3; ELTS § 93 lg 1). Seega ei ole määrus nr 38, mille põhiseadusevastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, käesolevas vaidluses asjassepuutuv õigusakt; 7) Elektrilevi ei ole kohustatud vajalikke töid tegema omal kulul teistelt klientidelt saadud tulu arvelt. Kui kaebaja soovib arvesti ja peakaitsme viimist teise asukohta, millega kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, siis tuleb kaebajal vastava teenuse eest tasuda; 8) KA on õigesti leidnud, et kaebaja toodud põhjendused ei anna piisavat alust järelevalvemenetluse algatamiseks Elektrilevi suhtes; 9) kolmas isik taotleb esindajatasu 450 euro hüvitamist 3 töötunni eest. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, sh käsundusleping Eesti Energiaga ja Eesti Energia 24. jaanuari 2022. a arve. Elektrilevi menetluskulud, s.o töömaht ja selle maksumus, on vajalikud ja põhjendatud (arvestades mh kaebuse mahukust). Kaebaja ei saa nõuda, et kolmas isik korraldaks enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsamal viisil. EE sõlmitud käsunduslepingu alusel Elektrilevile õigusabiteenuse osutamist on aktsepteeritud kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2021. a otsus asjas nr 3-20-893, p 17).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Elektrilevi tegevus on õigusega vastuolus. Kaebaja soovib, et arvesti paigutatakse Elektrilevi kulul väljaspoole ehitist õhuliini mastile. Elektrilevi rakendas leppetrahvi ja katkestas võrguühenduse. Sellega rikkus ta direktiivi 2009/72/EÜ suuniseid;
7(12)
3-21-1080 2) paigaldatava arvesti mõjusid tervisele pole piisavalt uuritud. Määruse nr 38 normid pole piisavad inimese tervise kaitsmiseks. Kaebajal on õigus viimaseid teaduslikke seisukohti arvesse võttes nõuda, et arvesti paigutatakse turvalisse kohta; 3) elektriarvesti konkreetne asukoht ei olnud võrguteenuse pakkujaga kokku lepitud ja see ei tulnud sõlmitud lepingust ega tüüptingimustest; 4) Eesti on jäänud oma kiirgusnormide osas 1990. a-te tasemele. Teistes riikides on kiirgusnormid kordades madalamal; 5) kaebaja esitas viiteid teadustöödele ja allikatele, millest nähtub arvestitest lähtuv terviseoht; 6) määruse nr 38 § 6 lg 2 on asjassepuutuv norm. Kui see norm tunnistada põhiseadusvastaseks, tuleks Elektrilevi suhtes algatada järelevalvemenetlus ja ta peaks uurima seadme ohutust; 7) kaebaja saab oma õigusi kaitsta üksnes seeläbi, et ta tugineb määruses nr 38 kehtestatud piirnormide puudulikkusele. Puudub veendumus, et arvesti on ohutu. Järelevalvemenetluses saab vastustaja ohutust uurida TTJA-lt ja Tarbijakaitseametilt.
13.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega (EsTVE § 29 lg 5). Kaebaja ja kolmas isik sõlmisid 4. novembril 2011 võrgulepingu. ELTS § 90 lg 1 lubab katkestada võrguühenduse, kui tarbija rikkus võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt. Elektrilevi selgitas kaebajale, et kui ta ei luba uut arvestit paigaldada, siis rikub viimane võrgulepingut ja teenuse osutamine katkestatakse. Elektrilevi 23. oktoobri 2020. a kirjas kaebajale on esitatud ELTS 90 lg-s 2 sätestatud kohustuslikud aspektid (s.o võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigused); 2) kaebaja ei võimaldanud korduvalt Elektrilevile juurdepääsu arvestile (tüüptingimus, p 4.7) ja seetõttu võis määrata leppetrahvi (tüüptingimus, p 11.12); 3) Elektrilevi tegevus pole vastuolus liidu ega riigisisese õigusega; 4) liitumiskilbi paigaldamisega kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine. Liitumispunkt viiakse sisestuskaabli ühendusest üle liitumiskilpi. Liitumispunkti asukoht on tarbimistingimus (EsTVE § 2 lg 2 p 8). Tarbimistingimuste muutmine on ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt tasuline teenus. Kolmas isik ei pea kaebajale tasuta teenust pakkuma; 5) EsTVE § 30 lg 1 kohaselt ei pea mõõtepunkt ja liitumispunkt asuma samas asukohas. ELTS § 3 p 15 kohaselt on liitumispunkt defineeritud kui turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Eeltoodud sõnastusest tuleneb üheselt, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Erandiks on siinkohal mõõtesüsteem, mis kuulub Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste p-i 4.2 kohaselt võrguettevõtjale, kes määrab ka selle asukoha, kui ei ole kokku lepitud teisiti (tüüptingimus, p 3.3). Antud juhul selline kokkulepe puudub. Tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Võrguettevõtjal on võrgulepingu tüüptingimuste p-dest 3.3 ja 4.2 tulenevalt õigus arvesti asukoha üle otsustada. Arvesti asukoha määramisel omavad tähtsust nt võrgu eripära, ajaloolised põhjused (sh eelmise arvesti asukoht), aga ka vajadus kaitsta arvestit ilmastikutingimuste eest. Sõlmitud võrgulepingu järgi paigaldab võrguettevõtja omal kulul tarbimiskohta mõõteseadme ning korraldab seal võrguteenuse ja elektrienergia arvestuse. Tarbimiskoht hõlmab kõik selle, mis asub liitumispunktist tarbija poolel, sh ka hoone sees. Kui kaebaja soovib kaugloetava arvesti paigaldamist koos liitumiskilbiga liitumispunkti, on Elektrilevil õigus küsida selle eest tarbimistingimuste muutmise tasu (ELTS § 71 lg 1 p 2); 6) kuna mõõtmeseadme asukoha osas kokkulepe puudus, määras asukoha kolmas isik; 7) kaebaja väited kaugloetava arvesti kiirgusohtlikkuse kohta on otsitud. Puudub alus järeldada, et paigaldamiseks ettenähtud arvesti kujutaks inimese tervisele ohtu. KA pädevuses pole teostada järelevalvet seadme ohutuse üle; 8) määrus nr 38 on põhiseaduspärane; 8(12)
3-21-1080 9) järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus. Kolmanda isiku tegevus vastas õigusele.
14.Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) võrgulepingust nr 1680720496 nähtub kokkulepe liitumispunkti asukoha osas. Liitumispunkt on sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastis. Võrgulepingu tüüptingimuste p 3.3 alusel määrab mõõtepunkti asukoha võrguettevõtja; 2) kuna kaugloetavad arvestid vastavad liidu normidele ja Eesti õigusele, ei ole põhjust pidada neid ohtlikeks. Kaebaja pole esitanud tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusalune seade oleks ohtlik; 3) määrus nr 38 pole vaidluse lahendamisel asjassepuutuv norm.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu enamike põhjendustega ega korda kõiki neid üle (HKMS § 201 lg 4).
16.ELTS § 99 lg 1 sätestab, et turuosaline võib esitada KA-le kaebuse võrguettevõtja tegevuse peale, kui võrguettevõtja tegevus on vastuolus ELTS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
17.Menetlusosaliste vahel on vaidlus võrsunud sellest, et kolmas isik soovib kaebaja elamus asuva kohtloetava arvesti vahetada kaugloetava arvesti vastu. Kaebaja ei ole nõus sellega, et kaugloetav arvesti paigutatakse elamusse, vaid tema hinnangul tuleb see paigutada õues asuvale mastile ja seda kolmanda isiku kulul.
18.Kaebajale osutatakse võrguteenust 4. novembril 2011 kirjalikult sõlmitud võrgulepingu alusel (dtl 108–109). Viidatud lepingu üldsätete p 2 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused ja need on pooltele täitmiseks kohustuslikud (vaidlusaluste tüüptingimuste kohta vt dtl 202–210). Tüüptingimused oli KA kooskõlastanud. Asjassepuutuvatest tüüptingimustest teavitati lisaks Postimehes avaldamisega ka kaebajat
31.oktoobri 2018. a arvega (dtl 34). ELTS § 89 lg 3 kohaselt kehtis tüüptingimuste muudatus kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute kohta. Sama põhimõte kajastub ka tüüptingimuste p-s 1.3.
19.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastutaja hinnangut, et kolmandal isikul on õigusaktide ja tüüptingimuste kohaselt õigus ja kohustus paigaldada kaugloetav arvesti ning kaebaja oli kohustatud seda taluma.
19.1.Võrguettevõtja paigaldab tarbimiskohta nõuetekohase arvesti tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise (ELTS § 65 lg 1 p-d 5 ja 6). Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (ELTS § 67 lg 1). EsTVE § 29 lg 5 lause 1 järgi peab mõõtmine toimuma kauglugemisseadmega.
19.2.Tüüptingimuste p 3.3 kohaselt viib võrguettevõtja tarbimiskoha mõõtepunkti üle kauglugemisele, ostjat sellest teavitades. Võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse (tüüptingimus, p 4.2). Ostja tagab 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu muu hulgas võrguettevõtja mõõtesüsteemidele nende teenindamiseks 9(12)
3-21-1080 (tüüptingimus, p 4.7). Võrguettevõtja mõõdab tarbitud koguseid kaugloetava arvestiga (tüüptingimus, p 6.2).
20.KA on õigesti leidnud, et kolmas isik on võrguühenduse katkestanud vastavalt kehtivale õigusele. ELTS § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse muu hulgas siis, kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud. Tüüptingimuste p 5.2.5 näeb ette, et võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada, teavitades sellest tarbijat, kui võrgulepingu või üldteenuse osutamise tingimusi on oluliselt rikutud. Oluliseks võrgulepingu rikkumiseks loetakse seda, kui ostja ei taga hiljemalt 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu võrguettevõtja mõõteseadmetele või ei luba muuta selle asukohta (tüüptingimus, p 5.3.5). Elektrilevi taotles mitmel korral, et kaebaja tagaks juurdepääsu kohtloetava arvesti vahetamiseks kaugloetava arvesti vastu. Võrguühenduse katkestamise ajaks (s.o
23.novembriks 2020) oli tüüptingimuse p-s 4.7 märgitud 14-päevane tähtaeg möödunud (vt ka ELTS § 90). Elektrilevi 23. oktoobri 2020. a kirjas on esitatud võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigused (dtl 104).
21.KA on õigesti leidnud, et kolmas isik ei olnud kohustatud omal kulul paigaldama kaugloetavat arvestit kohtloetava arvesti asukohast teise asukohta, s.o õhuliini mastil asuvasse liitumispunkti.
21.1.Vaidlusalusel juhul asuvad elamu peakaitse ja kohtloetav arvesti elamus. Peakaitsme ja arvesti (s.o liitumiskilbi) paigaldamisega mastile kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, kuna olemasolev liitumispunkt viiakse sisestuskaabli ühendusest üle liitumiskilpi.
21.2.Tüüptingimuste p 3.3 näeb ette, et võrguettevõtja määrab mõõtepunkti asukoha, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kolmanda isiku ja kaebaja vahel puudub kokkulepe selle kohta, kus mõõteseade peab asuma. Mõõtepunkt ja liitumispunkt ei pea asuma samas asukohas (EsTVE § 30 lg 1).
21.3.Liitumispunkt on see koht, kus elektripaigaldis ühendatakse võrguga. Liitumiskilp on elektrikilp, milles asub liitumispunkt (ELTS § 3 p 15; EsTVE § 2 lg 1 p 3). Kui kaugloetav arvesti ja peakaitse paigaldatakse uude kohta liinimastile koos liitumiskilbiga, tuleb muuta ka liitumispunkti asukohta. Liitumispunkti asukohta käsitatakse tarbimistingimusena (EsTVE § 2 lg 2 p 8). Tarbimistingimuste muutmine on tasuline teenus (ELTS § 71 lg 1 p 2).
21.4.Seega oli kolmandal isikul õigus nõuda, et Elektrilevi kulul paigutatakse kaugloetav arvesti samasse kohta, kus asub hetkel peakaitse ja kohtloetav arvesti ehk hoonesse. Kaebajalt ei ole võetud õigust lasta paigutada kaugloetav arvesti ja peakaitse koos liitumiskilbiga õhuliini mastile, kuid selle teenuse eest peab ta ise tasuma.
22.1.Vaidlusaluse seadme kasutusjuhendi kohaselt on arvesti läbinud vastavushindamise (moodul B ja D) ning arvesti esipaneelil on tähis CEM150120 (CE-märk; M-metroloogiliselt kontrollitud, 15-valmistusaasta, 0120-vastavushindamise labori number) (vt vastustaja 21. juuni 2021. a vastuse lisa 20, mis sisaldab omakorda lisa 7).
10(12)
3-21-1080
22.2.Kolmas isik tugineb Komisjoni raportile (lk 38), mille kohaselt nutiarvestite raadiosagedusliku taustkiirguse tase on võrreldes ohutusnõuetega väga madal (vt vastustaja 21. juuni 2021. a vastuse lisa 20, mis sisaldab omakorda lisa 7).
22.3.Kolmas isik toob välja 2013. a Tampere tehnikaülikoolis alustatud projekti, mille eesmärk oli uurida kaugloetavate arvestite mõju ümbritsevale keskkonnale ja inimeste tervisele. Selle kohaselt tehti mõõtmisi kahe võrguettevõtte juures (sarnaste arvestitega, mida ka Elektrilevi paigaldab). Mõõtmistulemused näitasid, et elektriliine pidi andmeid edastavate arvestite elektromagnetilised väljad on väga väikesed ja lühiajalised. Paljudel juhtudel olid need nii väikesed, et arvesti pinnast kaugemal ei saanud mõõtmisi läbi viia. Mobiilsidet kasutavate arvestite väljade mõõtmised tehti seadme pinnalt ja 30 cm kauguselt. Suurim hetkeline mõõdetud elektriväli oli 3,4 V/m (seadme pinnalt mõõdetud) ja 1,4 V/m (30 cm kauguselt), lubatav tase sellistes tingimustes on 40 V/m. Arvestist tulenev raadiosageduslik elektromagnetväli ei ole tugevam kui mobiiltelefonidel. Tavapäraselt puutub inimene arvestiga palju vähem kokku kui mobiiltelefoniga. Eelnev kinnitab kolmanda isiku hinnangul seda, et kaugloetavast arvestist tulenevad elektromagnetilised väljad on normidega võrreldes kordi väiksemad ning erilist lisakiirgust elukeskkonnas ei teki. Inimeste kokkupuude väljadega on minimaalne, sest need ei levi arvesti pinnalt kaugemale. Mõõteandmete edastamisega seotud elektromagnetiline väli on lühiajaline (10–15 sekundit), kuna see tekib üksnes andmete edastamise ajal (vt vastustaja 21. juuni 2021. a vastuse lisa 20, mis sisaldab omakorda lisa 7).
22.3.Eelnimetatud tänaste parimate teadmiste kohaselt puudub alus asuda seisukohale, et vaidlusalune seade kujutaks ohtu inimese elule ja tervisele, kui see peaks asuma elamus. Ringkonnakohus jagab kolmanda isiku seisukohta, et kaebaja esitatud väited ja tõendid ei luba järeldada, et ka vaidlusalune seade kahjustaks inimese tervist. Kaebaja viitab uuringutele ja teiste riikide kohtupraktikale, kus kasutati teistsuguseid kauglugemisseadmeid.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi praegune vaidlus määruse nr 38 § 6 lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimist. Viidatud normis on sätestatud tabel elektri- ja magnetväljatugevuse, magnetvootiheduse ning võimsustiheduse piirväärtuste kohta sõltuvalt elektromagnetvälja sagedusest. Määrus nr 38 on kehtestatud RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel, mille kohaselt on Sotsiaalministeerium kehtestanud tervisekaitse õigusaktid, muu hulgas mitteioniseeriva kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, paikse saasteallika sanitaarkaitsealal, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega. Kuigi KA ei hinda vahetult viidatud normi alusel kolmanda isiku pakutud toote vastavust määruse nr 38 tingimustele, ei ole välistatud, et KA ei saaks hinnata leppetrahvi ja võrguühenduse katkestamise raames kolmanda isiku esitatud põhjenduse õiguspärasust. Nimelt keeldub kaebaja vaidlusaluse seadme elukohta paigutamisest muu hulgas põhjusel, et see on tema hinnangul tervisele ohtlik. KA-l on põhimõtteliselt võimalik võtta seisukoht, kaasates vajadusel menetlusse teisi pädevaid haldusorganeid, ka selles küsimuses. Kui kaebaja väide peaks osutuma tõeseks, ei oleks kolmandal isikul põhjust nõuda leppetrahvi ega katkestada ka võrguühendust. Seetõttu ei pruugi õige olla halduskohtu seisukoht, et nimetatud norm pole asjassepuutuv. Siiski ei ole kaebaja väide põhjendatud, algatamaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Asjas pole tuvastatud, et vaidlusalune seade tekitaks sellist lisakiirgust, mis oleks küll lubatav määruse nr 38 kohaselt lubatav, kuid kahjustaks inimese tervist (vt ka käesolev otsus, p 23.3). Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu resolutsiooni muutmata.
11(12)
3-21-1080
25.1.Kaebaja apellatsiooniastme õigusabikulu 480 eurot ja riigilõiv 20 eurot jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
25.2.KA-l menetluskulud puuduvad.
25.3.Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulu 300 euro hüvitamist (apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund ja vastuse koostamine 1 tund; tunnimaksumus 150 eurot). Menetluskulude väljamõistmisel HKMS-i kohaselt on õiguslikult lubatav, kui Elektrilevi OÜ tellib käsunduslepingu alusel õigusabiteenust EE-lt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-16-2460, p 20; 30. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-1376, p 18). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab 30. novembri 2022. a arve nr 57866303 (dtl 4639). Ringkonnakohut hinnangul on 300 eurot põhjendatud õigusabikulu ja see tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.