lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1080/8

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1080/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4978
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1080

Haldusasi

Xi kaebus Konkurentsiameti 20.01.2021 otsuse nr 7-18/2021001 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks algatada Elektrilevi OÜ suhtes järelevalvemenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Karl Jaak Rebane, Margus Kasepalu ja Marek Piiroja Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Sandra Velbri

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Xi kaebus rahuldamata.

Mõista Xilt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot.

Xi ja Konkurentsiameti menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-21-1080

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 12.11.2020 Konkurentsiametile (KA) pöördumise, milles taotles KA sekkumist, et Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) paigaldaks tema tarbimiskohas (X Suvila, Võhma, Haljala vald, Lääne-Viru maakond) kaugloetava arvesti koos liitumiskilbiga liitumispunkti, mitte majja. X ei keeldu enda selgituse kohaselt kaugloetava arvesti paigaldamisest, kuid ei soovi seda majja (magamistoa lähistele), kuna see on kvalitatiivselt teistsugune kohtloetavast arvestist. Samuti levib koroonaviirus ning kaebaja kuulub abikaasaga pensionäridena riskigruppi ning ei soovi kutsumata võõraid oma majja. X kajastas pöördumises ka kirjavahetust Elektrileviga, mille raames on Elektrilevi selgitanud, et seoses ligipääsu mittevõimaldamisega nõutakse Xilt leppetrahvi võrgulepingu tüüptingimuste alusel ning kui X ei nõustu arvestivahetusega, katkestatakse võrguühendus alates 23.11.2020. Samuti on Elektrilevi selgitanud, et liitumiskilbi paigaldamiseks postile on vajalik liitumispunkti asukoha muutmine, mida on võimalik tellida Elektrilevi iseteeninduses. X leiab, et ei ole Elektrileviga sõlminud ega allkirjastanud lepingut. Liitumisleping on sõlmitud 26.08.1998 Eesti Energia Aktsiaseltsiga (Eesti Energia). Selles on liitumispunkti joonis ja selgitus: postist maja poole on „Liituja elektriseadmed“ ning „kuulub Elektritarbijale ja teenindatakse tema poolt“. Seega kaugloetava arvesti panekul, mis kuulub teenuse pakkujale, puudub õigustatud ootus panna see tarbija elektriseadmesse tema tahte vastaselt. X ei näe põhjust, miks ta peaks taotlema ümberehitust.
2.Elektrilevi katkestas 23.11.2020 kaebaja tarbimiskohas (suvila) võrguühenduse vastavalt hoiatusele.
3.KA vastas kaebajale 14.12.2020 kirjaga nr 7-17/20-0198-314-6, et Elektrilevi ei ole kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel rikkunud elektrituruseaduses (ELTS) või selle alamaktides sätestatud aluseid.
4.X esitas 31.12.2020 KA-le täiendava pöördumine, milles nõudis, et KA kohustaks Elektrilevi taastama võrguühendus Xi rahuldaval kujul, st paigaldades kaugloetava arvesti koos liitumiskilbiga liitumispunkti. KA tõlgendas Xi pöördumist kaebusena ELTS § 99 lg 1 mõistes ja luges ELTS-s sätestatud menetlustähtaja alguseks 12.11.2020.
5.KA otsustas 20.01.2021 otsusega nr 7-18/2021-001 jätta Xi kaebuse rahuldamata ja mitte algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlust. 1) Elektrilevi ei ole kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, mistõttu puudub KA-l järelevalvemenetluse algatamiseks ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. 2) ELTS § 84 lg 2 alusel sõlmitakse võrguleping. Kaebajale osutatakse võrguteenust 04.11.2011 kirjalikult sõlmitud võrgulepingu alusel. Võrguettevõtja on lepingu kohaselt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ. Tegemist on Elektrilevi endise ärinimega. Võrgulepingu allkirjastamisega on kaebaja nõustunud lepingu üldsätetega, mille kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Kuivõrd tüüptingimused on võrgulepingu lahutamatu osa, mis kehtib ka tüüptingimuse jõustumise ajal kehtivate võrgulepingute kohta, siis ei saa kaebaja tugineda väitele, et võrgulepingu tüüptingimused kooskõlastati hiljem kui sõlmiti kaebaja võrguleping. Tüüptingimused on oma olemuselt ajas muutuvad, mistõttu on muudetud tüüptingimuste nõuetega kursis hoidmine tarbijate enda huvides, kuna need sätestavad pooltevahelised õigused ja kohustused, aga ka vaidluste ja erimeelsuste lahendamise korra.

2(11)

3-21-1080 ELTS § 73 lg-st 1 tulenevalt kooskõlastab võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused KA-ga. KA ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult. KA ei ole Elektrilevi tüüptingimuste kooskõlastamise protsessis selliseid asjaolusid tuvastanud. Kaebajale edastatud Eesti Energia 31.10.2018 arvega teavitati kaebajat Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest alates 01.01.2019. Võrguettevõtjal on õigus vastavalt vajadusele võrgulepingu tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Tüüptingimused erinevad konkreetsetest võrgulepingu tingimustest, milles lepitakse kokku võrguettevõtja ja iga tarbija vahel eraldi ning mida muudetakse lepingupoolte kokkuleppel. 3) Elektrilevil on ELTS-st, Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusest nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (EsTVE) ning võrgulepingu tüüptingimustest tulenev õigus ja kohustus paigaldada kaugloetavad arvestid ning tarbijatel on kohustus seda võimaldada. 4) Elektrilevi kontakteerus kaebajaga arvestile ligipääsu saamiseks 23.10.2020, kui edastas kaebajale võrguühenduse katkestamise hoiatuse seoses võrgulepingu rikkumisega. Liht- ja tähitud kiri saadeti kaebaja poolt Elektrilevile esitatud ametlikul kontaktaadressil. Vastuseks Elektrilevi 23.10.2020 kirjale saatis kaebaja Elektrilevile 28.10.2020 e-kirja, milles teatas, et ei luba koroonaviiruse tingimustes võõraid isikuid oma majapidamisse. Seega on Elektrilevi tahteavaldus jõudnud kaebajani. Võrguühenduse katkestamise ajaks (23.11.2020) oli möödunud ELTS § 90 lg-s 4 toodud 15-päevane tähtaeg teate saamisest võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamiseks ja sellest võrguettevõtja teavitamiseks. ELTS § 90 lg 1 p-st 2 tulenevalt on võrguettevõtjal õigus katkestada tarbija võrguühendus viivitamata, kui tarbija kasutab võrguteenust ebaseaduslikult ELTS § 68 tähenduses. ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi on võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik mh juhul, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. EsTVE § 29 lg 5 alusel on nõuetekohane mõõteseade kaugloetav. Kuivõrd käesoleval juhul on nõuetekohase kaugloetava arvesti puudumisest tulenevalt Elektrilevil ELTS-i alusel õigus kaebaja tarbimiskohas võrguühendus viivitamata katkestada, otsustas võrguettevõtja siiski kaebajat eelnevalt hoiatada. Elektrilevil oli õigus kaebaja võrguühendus katkestada, kuna võrguettevõtja on järginud ELTS-is ja selle alamaktides sätestatud nõudeid ning samuti on menetluse käigus tuvastatud kaebaja poolt korduv kohtloetavale arvestile ligipääsu mittevõimaldamine. KA otsuse ära ootamiseks seadus võrguettevõtjat ei kohusta. Mis puudutab tervislikel põhjustel Elektrilevile arvestile ligipääsu takistamist, siis võrguettevõtja selgitustest tulenevalt puudub KA-l alus kahelda, et Elektrilevi tööde teostajad ei taga kaebaja tarbimiskohas viibides ohutust. Lisaks ei pea kaebaja viibima arvestivahetuse juures. Lähtudes eeltoodust, on ELTS § 90 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud alused täidetud. 5) Elektrilevi keeldumine viia arvesti omal kulul kaebaja majapidamisest välja teise, kaebajale sobivasse asukohta ehk liitumiskilpi, ei ole vastuolus ELTS-is sätestatud nõuetega. Elamu peakaitse ja arvesti asuvad majas ning liitumispunkt asub õhuliini mastil. Liitumiskilbi (peakaitsme ja arvesti) paigaldamisega mastile kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, st liitumispunkt viiakse sisestuskaabli ühendusest üle liitumiskilpi. Liitumispunkti asukoht on tarbimistingimus (EsTV § 2 lg 2 p 8). Tarbimistingimuste muutmine on ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt tasuline teenus. Võrguettevõtja kohustub ELTS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohtlema kliente võrdsetel alustel ning ei ole kohustatud pakkuma kaebajale tasuta teenust, mille eest teised kliendid peavad maksma. Arvesti paigaldamine võrguettevõtja kulul (kõigi tarbijate poolt võrgutasude kaudu kinni makstud remondifondi vahenditest) kaebajale sobivasse asukohta ei 3(11)

3-21-1080 oleks kooskõlas ELTS § 71 lg-s 1 toodud võrgutasude alustega ning § 73 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud KA poolt kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. EsTVE § 30 lg 1 kohaselt ei pea mõõtepunkt ja liitumispunkt asuma samas asukohas. ELTS § 3 p-st 15 tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Erandiks on mõõtesüsteem, mis kuulub Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste kohaselt võrguettevõtjale, kes määrab ka selle asukoha, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul selline kokkulepe puudub. Tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Võrguettevõtjal on võrgulepingu tüüptingimustest tulenevalt õigus arvesti asukoha üle otsustada. Arvesti asukoha määramisel omavad tähtsust nt võrgu eripära, ajaloolised põhjused (sh eelmise arvesti asukoht), aga ka vajadus kaitsta arvestit ilmastikutingimuste eest. Mis puudutab kaebaja väidet ilmastikukindlate liitumiskilpide olemasolu kohta, siis juhul kui kaebaja soovib liitumiskilbi paigaldamist koos seal asetseva kaugloetava arvestiga, on Elektrilevil seadusest tulenev õigus küsida selle eest tarbimistingimuste muutmise tasu, mida aga kaebaja antud juhul tasuma ei nõustu. Väide kaugloetava arvesti tuleohtlikkusest on põhjendamatu. Kõik Eestis paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu (EL) normidele. Samuti lähtuvad võrguettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisel EsTVE-st tulenevatest alustest, mis sätestab kohustuslikud elektripaigaldiste suhtes kehtivad nõuded. Puuduvad alused järeldamaks, nagu oleks Elektrilevi poolt paigaldatavad kaugloetavad arvestid või Elektrilevi tegevus nimetatud nõuetega vastuolus. Kaugloetava arvesti puhul ei ole tegemist ohtliku seadmega. 6) ELTS § 88 lg 1 kohaselt liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega. Kuivõrd liitumisleping lõpeb selle täitmisega, ei ole KA-l põhjendatud sellest lähtuda (sh arvesti asukohta puudutavas osas), sest viimaseks vastastikuseks tahteavalduseks kaebaja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (Elektrilevi endine ärinimi) vahel on 04.11.2011 sõlmitud võrguleping, mis on sõlmitud tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt peab lähtuma 04.11.2011 võrgulepingust kui kõige hiljem jõustunud dokumendist, mille järgi paigaldab võrguettevõtja omal kulul tarbimiskohta mõõteseadme ning korraldab seal võrguteenuse ja elektrienergia arvestuse. Tarbimiskoht tähendab kõike, mis asub liitumispunktist tarbija poolel, sh ka hoone sees. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et liitumislepingule järgnevad lepingud ei muuda ega täpsusta arvestiga seotut. 7) Kaebajal on Elektrileviga sõlmitud kehtiv võrguleping ning antud lepingule kohalduvad Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Tüüptingimuste kohaselt on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. Käesoleval juhul ei ole kaebaja korduvalt võimaldanud Elektrilevile ligipääsu arvestile, mistõttu on põhjendatud võrguettevõtja poolt leppetrahvi kohaldamine.

6.X esitas 22.02.2021 KA-le vaide KA 20.01.2021 otsusele. KA määras 25.02.2021 kirjaga vaide puuduste kõrvaldamise tähtajaks 08.03.2021. X kõrvaldas puudused ettenähtud tähtpäevaks. KA teavitas 12.03.2021 kirjaga Xi, et on alustanud vaide lahendamist ning kuna vaie sisaldas uusi asjaolusid, mida oli vaja täiendavalt uurida, siis pikendas KA vaide läbivaatamise 10-päevast tähtaega kuni 30 päeva võrra. KA esitas 12.03.2021 kirjaga Elektrilevile teabetaotluse, millele Elektrilevi vastas 22.03.2021. KA edastas 06.04.2021 Xile ja Elektrilevile vaideotsuse eelnõu. Elektrilevi teavitas 12.04.2021 kirjaga KA-d, et nõustub vaideotsuse eelnõus esitatud KA seisukohtadega. X esitas 15.04.2021 vaideotsuse eelnõu kohta oma seisukoha. 4(11)

3-21-1080

7.KA jättis 19.04.2021 vaideotsusega nr 7-18/2021-003 Xi vaide rahuldamata. Vaideotsuses jäi KA 20.01.2021 otsuses toodud seisukohtade juurde ning märkis vaides esitatud asjaolude osas, mida kaebaja eelnenud menetluse käigus ei tõstatanud, järgmist: 1) Elektrilevil puudub ELTS-ist ja selle alamaktidest tulenevalt kohustus ja õigus hinnata teenuse osutamiseks oma klientide majanduslikku olukorda. Mõõteandmete prognoosimisel (kui näidud ei laeku) võetakse aluseks suvetarbimise tüüptarbimisgraafik. Kaebaja tarbimisinfost lähtudes ei ole selles viimase kolme aasta sees märkimisväärseid muutusi aset leidnud. 2) Elektrilevil on õigus kasutada arvesteid, mis vastavad EL-is kehtivatele nõuetele ning mille elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Euroopa Komisjoni raport (Final Opinion - Potential health effects of exposure to electromagnetic fields) kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele. Antud juhul puuduvad igasugused alused järeldada, et inimeste tervisele võib kujutada ohtu ka Elektrilevi poolt kaebaja tarbimiskohta paigaldamiseks ette nähtud PLC (Power Line Communication) andmeedastusega arvesti. Eeltoodut ei lükka ümber ning ei sea kahtluse alla ükski kaebaja poolt vaides esitatud väide või viide. 3) KA ei teosta seadusest tulenevat järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle. Tegemist võib olla Terviseameti ja/või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) pädevusse kuuluva küsimusega, kes teostavad riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse ja elektriseadmete nõuete täitmise üle. Elektrilevi vastustest selgub, et nimetatud arvestid vastavavad EL standarditele, neid võib Eestis kasutada ning asjaolud arvestite kahjuliku mõju kohta puuduvad. Vastupidised tõendid puuduvad ka KA-l. Lähtudes nii otsetarbekusest kui ka asjaolust, et taoliste kaebaja seisukohtade kinnituseks leitavate tõendite saamine on võimatu, puudub vajadus ja võimalus täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8.X esitas 19.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse KA 20.01.2021 otsuse tühistamiseks ning KA kohustamiseks algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlus. 1) Elektrilevi kui turuosalise tegevus on vastuolus ELTS-iga või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Võrguühenduse katkestamisega on võrguettevõtja rikkunud võrgulepingut ning ELTS-i, kõrvale on kaldutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ suunistest. Kaebaja jääb seisukohale, et elektrivarustuse katkestamine Elektrilevi poolt ei olnud põhjendatud. 2) Liitumislepingust tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Poolte vahel puudub kokkulepe mõõtesüsteemi asukoha määramise kohta. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et kaebajale ei ole tüüptingimuste kohaldatavust korrektselt teatavaks tehtud. Seega on kaugloetava arvesti paigaldamine Elektrilevi soovitud asukohta tarbimistingimuste oluline muudatus, kuid võimalik oleks sõlmida kokkulepe mõõtepunkti asukoha määramiseks, juhul kui Elektrilevi aktsepteerib kaebaja argumente seoses kaugloetavast arvestist tingitud võimaliku ohuga. Käesolev vaidlus on tingitud asjaolust, et algselt oli elektriarvesti kaebaja oma, kuid 2011. a-l nõustus ta võrguettevõtja kohtloetava arvesti paigaldamisega enda elektriseadmetesse (elamusse sisse). Nüüd aga kvalitatiivselt teistsuguse kaugloetava arvesti panekul ei ole ta sama asukohaga nõus. Sellise muudatusega kaasnevate mõjude vähendamiseks peab KA kohustama Elektrilevi paigaldama nende omal kulul liitumiskilbi postile, kus on liitumispunkt, ning mis peaks olema kompenseeritud kaugloetavatele arvestitele ülemineku programmi kuludest. Ühtlasi soovib kaebaja, et tema elektrikilbis vabastataks koht saastelektrifiltrile. Eeltoodud nõudmine on tingitud eelkõige kaugloetavast arvestist tingitud võimalikust terviseohust, 5(11)

3-21-1080 mistõttu on vajalik hinnata nii kaugloetava arvesti võimalikku ohtu tervisele ja ka Eestis kehtivaid mitteioniseeriva kiirguse piirnorme. Vaideotsuses KA selgitas, et ta ei teosta seadusest tulenevat järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui menetluse käigus on esitatud põhjendatud kahtlus paigaldatava seadme võimaliku ohtlikkuse osas, siis peaks haldusmenetluse põhimõtete kohaselt vajadusel KA kaasama teisi haldusorganeid või eksperte. 3) KA ja Elektrilevi väited kaugloetavate arvestite tervisemõju puudumise kohta ei ole veenvad ja põhjendatud. Teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslikul kiirgusel võivad olla olulised tervisemõjud ning on tõenäoline, et kehtestatud normid ei ole kooskõlas kiirguse võimaliku ohtlikkusega. Elektrilevi lähtub ohutushinnangu andmisel Euroopa Komisjoni raportist, mis Elektrilevi sõnul kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele. Nimetatud raport on saanud vastava valdkonna teadlaste poolt väga teravat kriitikat. 4) Eestis paigaldatakse kahte tüüpi andmesidega kaugloetavaid arvesteid – ühed edastavad andmeid juhtmevabalt, õhu ehk mobiilside kaudu (GPRS) ning teised elektrijuhtmete kaudu (PLC). Tarbija ei saa valida, kumb arvesti talle paigaldatakse. Juhtmevaba andmesidega kaasnevaid riske on põhjalikult käsitletud teadusuuringutes. Kui rääkida kaugloetavate elektriarvestite teisest tüübist (PLC), siis ka need mudelid hõlmavad terviseriski impulsstoiteploki mõjul tekkiva saastelektri (dirty electricity) ehk transientpingete tõttu, samuti juhtmetest lekkivate andmesidesignaalide tõttu. See, et Elektrilevil puudub info nn saastelektri mõistega seonduvate normide suhtes või et selliseid norme pole ametlikult kehtestatud, ei tähenda, et see tegur ei võiks inimeste tervislikku seisundit ja enesetunnet mõjutada. Kohtud on mitmes riigis asunud vaidlustes kaugloetavate arvestite tervisemõju üle tarbijate poolele. 5) Euroopa Komisjoni ettevaatusprintsiip näeb ette, et institutsioonid võivad võtta kasutusele kohesed kaitsemeetmed ilma, et tuleks oodata reaalseid tagajärgi. Kus riskid on muutunud ilmselgeks, tuleb tegutseda ennetavalt. Elektrilevi / KA ei ole suutnud tõendada kaugloetavate arvestite ohutust tervisele. Vastavus standarditele ja piirnormidele ei taga seadmete ohutust, nagu on tõestanud teadusuuringud, kohtulahendid ja faktiline osade inimeste tervise halvenemine kokkupuutel lisanduvate kiirgusallikatega. See, et mingis valdkonnas puuduvad pädevus (nt tervisemõjude osas) või standardid (nt saastelektri osas), ei õigusta võimalike kaasnevate riskide ignoreerimist või eitamist. Kokkupuude selliste teguritega, mille puhul oht on võimalik – nagu kaugloetavate arvestite puhul tõestatult on – tuleb viia miinimumini. 6) Eestis kehtib siiani Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38), millest lähtuvad piirnormid ka kaugloetavatele arvestitele. Siiani ei ole sotsiaalminister ega muud riiklikud institutsioonid vajalikuks pidanud normide ümbervaatamist, kuigi tegemist on ilmselgelt aegunud normidega, mis omakorda tähendab, et määrus on objektiivselt põhjendamata ja tuleks tühistada vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 28. Samal ajal on paigaldatud pea kõigi elektritarbijate juurde kaugloetavad arvestid, mis aga viimase teadusliku teadmise kohaselt ei pruugi olla ohutud inimese tervisele, vaatamata sellele, et arvestid vastavad eelviidatud määruse nr 38 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on oluline hinnata käesoleva vaidluse raames, kas tarbijal on õigus viimaseid teaduslikke arvamusi silmas pidades nõuda, et tema koju paigaldatav arvesti on selle võimalikku ohtlikkust arvestades paigutatud võimalikult turvalisse asukohta ning sellise paigaldusega seotud kulud on kohustatud kandma võrguettevõtja. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja viidatud teadustööd ja muu informatsioon ei ole piisav tõendamaks arvestite võimalikku ohtlikkust inimese tervisele, siis kaebaja taotleb kohtult arvestite ohutuse/võimaliku ohtlikkuse kindlaksmääramist sõltumatute ekspertide kaasamise abil eeltõendamismenetluse raames. 6(11)

3-21-1080

Konkurentsiamet palub 21.06.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea. Vastustaja jääb enda 20.01.2021 otsuses ja 19.04.2021 vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. 2) Kaebajal on sõlmitud kehtiv võrguleping Elektrileviga, mille alusel osutatakse talle võrguteenust ning millele kohalduvad Elektrilevi hetkel kehtivad võrgulepingu tüüptingimused. Elektrilevi tegevuses (sh võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest teavitamises) puuduvad ELTS-i ja selle alusel välja antud õigusaktide rikkumise tunnused. Samuti puuduvad alused järeldada, et Elektrilevi tegevus võib olla vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga nr 2009/72/EÜ või selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.07.2010 määrusega nr 90. Kaebaja seisukoht võrgulepingu ja tüüptingimuste osas ei ole põhjendatud. 3) Kaebaja väited kaugloetavate arvestite kiirgusohtlikkuse ja sellega seonduvalt tervistkahjustava mõju kohta on selgelt otsitud, leidmaks õigustusi arvesti vahetusest keeldumise kohta. Seda kinnitab asjaolu, et haldusmenetluse käigus kuni selle kohta tehtud 20.01.2021 otsuseni kaebaja taolisi väiteid ei esitanud ning tõi need täiendavalt sisse alles vaidemenetluse käigus. Ka ei saa nõustuda kaebajaga osas, mis puudutab KA pädevusi kaugloetavate arvestite üle järelevalve teostamisel, mh mis puudutab arvestite kiirgusohtlikkust. 4) Kaebaja viidatud määrus nr 38 on kehtestatud rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel. Nimetatud seadus on läbinud Riigikogus kolm lugemist ning selle viimase versiooni muudatused on välja kuulutanud Vabariigi President 21.12.2020 otsusega nr 687. Nimetatud seaduse ja ka määruse üle teostavad järelevalvet Terviseamet ning TTJA. Ka ei kuulu PS-i puudutavad vaidlused KA kompetentsi. Seetõttu piirdub vastustaja siinkohal vaid hinnanguga, et vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et nimetatud määrus nr 38 on objektiivselt põhjendamatu ning tuleks tühistada vastuolu tõttu PS-iga. 5) Kuna vastustaja on tuvastanud, et Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, puudub vastustajal järelevalvemenetluse algatamiseks ja KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Vastustaja jääb seisukohale, et kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Järelevalvemenetlust nagu ka teisi isikuid koormavaid ja isikute õigusi piiravaid õiguslikke menetlusi (väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust) alustatakse juhul, kui selleks on olemas ajend ja alus. Järelevalvemenetlus kolmanda isiku tegevuse hindamiseks ei alga automaatselt peale isikult vastavasisulise taotluse saamist. Riigikohtu üldtuntud praktika kohaselt (nt otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15 ning määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17) puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Vastustaja on seda teinud.

10.Elektrilevi palub 22.06.2021 seisukohas jätta kaebus rahuldamata. 1) Elektrilevi nõustub vastustaja 20.01.2021 otsuses ja 19.04.2021 vaideotsuses ning vastuses kaebusele esitatud seisukohtadega. Vastustaja on kogunud ning arvesse võtnud kõik olemasolevad tõendid, mis olid tarvilikud asja õigeks lahendamiseks. Kaebus on põhjendamatu, tugineb vääradel õiguslikel hinnangutel ning eksitab kohut.

7(11)

3-21-1080 2) Elektrilevi kasutab arvesteid, mis vastavad EL-is kehtivatele nõuetele ning mille elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja ka ise seisukohal, et kaugloetavad arvestid vastavad määruse nr 38 nõuetele. 3) Elektrilevil on antud juhul olnud kavas paigaldada PLC andmeedastusega arvesti, mis ei ole seotud mobiilsidevõrguga, vaid andmeedastus toimub 0,4 kV elektrivõrgus elektrikaabelside seadmete vahendusel. Elektrilevi OÜ kasutab E450 tooteperekonda kuuluvaid PLAN protokolli kasutavaid seadmeid, arvesti tüüp on ZMXI320APU0L0D3.21S3. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid konkreetse kauglugemisseadme mudeli negatiivset mõju tervisele. Kaebaja viidatud uuringud ja kohtupraktika teistes riikides kasutatavate teistsuguste kauglugemisseadmete võimalikule negatiivsele mõjule ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. 4) Kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud nn Euroopa vastavusmärgis ehk CE-märgis, mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle toote suhtes EL-is kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele. Mõõteseadmetele on CE-märgis kohustuslik. CE-märgiselt nähtub, et arvesti on vastavuses väljaandmise hetkel kohalduvate EL direktiivi nõuetega. Mõõteseade on läbinud ka vastavushindamise. Toote nõuetele vastavust on kontrollitud sõltumatu asutuse poolt. Seega on kaugloetav arvesti kooskõlas EL-is kohalduva õigusega ning saab lugeda ohutuks. Olukorras, kus kaugloetav arvesti vastab kohalduvale õigusele, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus arvestite ohtlikkuse kindlaksmääramiseks kaasata sõltumatuid eksperte, kuna puuduvad muud asjakohased normid, millele vastavust hinnata. 5) Määrus nr 38 ei ole põhiseadusevastane. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid kogu määruse sisu puudutavas osas, vaid üksnes piirnorme puudutavas osas. Kaebuse rahuldamine ei taga kaebaja eesmärki, kuna määruse põhiseadusevastaseks tunnistamisel ei kohalduks ükski piirnorm. Kehtetuks tunnistamisel ei tekita õigustloov akt enam kellelegi õigusi ega kohustusi ega saa olla õiguste ja kohustuste teostamise aluseks. Õigusnormi otstarbekuse kaalumine on täitevvõimu ülesanne. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa kohus asuda seadusandja rolli ja kehtima panna kaebaja soovitud standardit. Eelneva tõttu ei saa kohus rahuldada kaebaja taotlust tunnistada määrust PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kohus leiab, et Xi kaebus ei anna alust KA 20.01.2021 otsuse tühistamiseks ega KA kohustamiseks algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlus.
12.Vaidlus on saanud alguse sellest, et X ei võimaldanud vaatamata Elektrilevi korduvale sooviavaldusele enda ehitises (suvila) asuva elektriarvesti väljavahetamist uue kaugloetava arvesti vastu. X soovib, et arvesti paigaldataks Elektrilevi kulul väljaspool ehitist asuva liitumispunkti juurde, mis asub õhuliini mastil. Elektrilevi on keeldunud omal kulul arvesti asukoha muutmisest. Eeltoodu tulemusena on Elektrilevi rakendanud kaebaja suhtes leppetrahvi ning katkestanud võrguühenduse kõnealuses tarbimiskohas. X esitas Elektrilevi tegevuse peale 12.11.2020 KA-le kaebuse, mille KA jättis käesoleva kohtuasja esemeks oleva 20.01.2021 otsusega rahuldamata.
13.Kaebaja ja Elektrilevi (endine ärinimi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) vahel on 04.11.2011 sõlmitud võrguteenuse osutamise leping1. Lepingu kohaselt on selle lahutamatuks osaks tüüptingimused. Tüüptingimuste muutmise kord on reguleeritud ELTS § 73 lg-s 1, § 74 lg-s 2 ja § 89 lg-s 1, samuti tüüptingimustes endas. Hetkel (alates 01.01.2019) kehtivad Elektrilevi

võrgu- ja elektrileping nr 1680720496 – KA kaebuse vastuse lisa 3.2

8(11)

3-21-1080 võrgulepingu tüüptingimused (tüüptingimused)2 on KA poolt kooskõlastatud ning teade on avaldatud 21.11.2018 ajalehes Postimees3. Kaebajat on teavitatud Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest ka Eesti Energia 31.10.2018 arvega4.

14.Kohus leiab, et KA 20.01.2021 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmist on vaidlustatud otsuses põhjalikult analüüsitud ning kohus nõustub vastavate põhjendustega neid täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).
15.KA on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et Elektrilevi poolt kaebaja tarbimiskohas mõõteseadme vahetamise nõudmine (ELTS § 65 lg 1 p-d 5 ja 6, § 67 lg-d 1 ja 4, EsTVE § 29 lg 5, tüüptingimuste p-d 3.3 4.2, 4.7, 6.2), Elektrilevi kulul mõõteseadme asukoha muutmisest keeldumine (ELTS § 1 lg 2, § 71 lg 1 p 2, § 73 lg 4, EsTVE § 2 lg 2 p 8, § 30 lg 1, tüüptingimuste p-d 3.3 ja 4.2), kaebajalt leppetrahvi nõudmine (tüüptingimuste p-d 4.7 ja 11.12) ning kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamine (ELTS § 68 lg 1 p 4, § 90 lg-d 1-4 ja lg 9 p 2, EsTVE § 29 lg 5, tüüptingimuste p-d 4.2, 4.7, 5.2.5, 5.3.5) on toimunud kooskõlas õigusnormidega ning kaebaja poolt 04.11.2011 sõlmitud lepinguga. Kaebaja ei ole esitanud argumente, millest saaks järeldada, et KA on tõlgendanud õigusnorme ning võrgulepingu ja selle lisaks olevate tüüptingimuste punkte ebaõigesti. Sisuliselt on kaebaja väljendanud enda mittenõustumist õigusnormidega ja sõlmitud lepingutega, mida ei saa aga lugeda vastava regulatsiooni rakendamist välistavaks asjaoluks. See tähendab, et kaebaja mittenõustumine õigusnormidega ja tema poolt sõlmitud lepingu tingimustega ei anna alust lugeda KA 20.01.2021 otsust (seal analüüsitud Elektrilevi tegevust) õigusvastaseks.
16.Mis puudutab kaebaja väiteid kaugloetavast arvestist tingitud võimalikust terviseohust, siis esmalt tuleb siinkohal märkida, et vastavaid seisukohti kaebaja enne 20.01.2021 otsust KA-le ei esitanud (v.a seisukoht, et arvestid on tuleohtlikud), st vastavad seisukohad esitas kaebaja esmakordselt vaides / vaidemenetluses. Vastustaja on vastanud nimetatud seisukohtadele 19.04.2021 vaideotsuses, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Eelnevast järeldub, et KA ei saanud hinnata 20.01.2021 otsuses kaebaja seisukohti, mida selleks ajaks KA-le esitatud ei olnud. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 2 ls 2 välistab samas üksnes haldusakti andmise järel tekkinud uutele asjaoludele tuginemise. Seega saab kohus kontrollida, kas KA oleks pidanud omal initsiatiivil arvestama ka võimalikke kaugloetavast arvestist tingitud terviseohte.
17.Vaidlustatud otsusest nähtub, et KA on kaugloetavate arvestite ohtlikkuse osas seisukoha esitanud – KA hinnangul ei ole kaugloetava arvesti puhul tegemist ohtliku seadmega. KA on põhjendanud, et kõik Eestis paigaldatavad elektriseadmed, nii ka kaugloetavad arvestid, peavad vastama EL normidele ning EsTVE-st tulenevatele nõuetele. KA-l puudusid haldusmenetluses alused järeldamaks, nagu oleks Elektrilevi poolt paigaldatavad kaugloetavad arvestid või Elektrilevi tegevus nimetatud nõuetega vastuolus. Kohtu hinnangul on KA asunud põhjendatult seisukohale, et kui Elektrilevi poolt paigaldatavad elektriseadmed, sh kaugloetavad arvestid vastavad EL-i normidele ja Eesti õigusaktidele, siis ei ole põhjust pidada neid tervisele ohtlikuks. Ka hilisemas vaidemenetluses ega käesolevas kohtuasjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et Elektrilevi on plaaninud paigaldada kaebaja tarbimiskohta nõuetele mittevastava kaugloetava arvesti. KA on tuvastanud

KA kaebuse vastuse lisa 5.3 KA kaebuse vastuse lisa 10.2

KA kaebuse vastuse lisa 10.3

9(11)

3-21-1080 ja Elektrilevi on kinnitanud, et kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud nn Euroopa vastavusmärgis ehk CE-märgis (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 765/2008 ning otsus nr 768/2008/EÜ), mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle toote suhtes EL-is kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele, sh mõõtevahendite direktiivile 2004/22/EC ja elektromagnetilise sobivuse direktiivile 2004/108/EC. Seejuures ei ole ka kaebaja väitnud, et Elektrilevi kaugloetavad arvestid ei vastaks kehtivatele nõuetele, vaid leiab, et need on ohtlikud / võivad olla ohtlikud sellele vaatamata. Seega seab kaebaja sisuliselt kahtluse alla vastavad EL-i normid ja Eesti õigusaktid (sh määruse nr 38), st ei pea neid põhjendatuks. Nimetatu ei ole aga õigusnormide rakendumist välistavaks asjaoluks. Seejuures ei ole haldusorgani, sh KA pädevuses jätta kehtivaid õigusnorme kohaldamata (nt nende väidetava vastuolu tõttu PS-ga või ettevaatuspõhimõtte alusel).

18.Kohus nõustub KA-ga, et KA funktsiooniks riikliku järelevalve teostajana ei ole teha järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle (seadme ohutuse seaduse § 3 lg 1 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 3 lg 1), samuti tervisekaitse osas (rahvatervise seaduse § 2 p 3). KA teostab riiklikku järelevalvet ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle (ELTS § 93 lg 1). Seega ei ole määrus nr 38, mille põhiseadusevastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, käesolevas vaidluses asjassepuutuvaks õigusaktiks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eeltingimuse tähenduses (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ning Riigikohtu üldkogu 21.04.2015 määruse nr 3-2-1-75-14 p 45 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjassepuutuvaks saab lugeda sätte, mille PS-ile mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle PS-ile vastavuse korral. Määruse nr 38 võimalik vastuolu PS-iga ei mõjutaks kohtu hinnangul käesoleva vaidluse tulemust, st isegi kui tuvastataks määruse nr 38 põhiseadusevastasus, ei tähendaks see automaatselt, et KA peaks Xi kaebuse rahuldama ning tegema Elektrilevile järelevalvemenetluse tulemusena ettekirjutuse. Seega ei hinda kohus käesolevas asjas määruse nr 38 põhiseaduspärasust. Sel põhjusel puudub ühtlasi alus ja vajadus kaasata käesolevasse kohtuasja eksperte määruse nr 38 põhjendatuse hindamiseks. Kohus nõustub ühtlasi KA seisukohaga, et kaebaja väited kaugloetava arvesti tervist kahjustavast mõjust näivad pigem otsitud põhjustena, millele kaebaja on asunud tuginema pärast seda, kui tema algsed vastuväited on Elektrilevi ja KA poolt argumenteeritult ümber lükatud. Kui kaebaja siiski leiab veendunult, et kehtivad õigusnormid vajavad muutmist, nt ettevaatuspõhimõtte alusel ja tervisekaitse eesmärgil, on tal võimalik esitada vastavad ettepanekud Riigikogule või ministeeriumile, kelle haldusalas on vastava valdkonna regulatsiooni väljatöötamine.
19.Siinkohal on ühtlasi oluline rõhutada, et kehtivad õigusnormid ega ka Elektrilevi ega KA ei kohusta kaebajat nõustuma enda elamusse kaugloetava arvesti paigaldamisega. Kui aga kaebaja soovib enda suvilas elektrienergiat tarbida, peab ta aktsepteerima, et tegemist ei ole tasuta teenusega ning tarbitud energia mahtu peab saama mõõta Elektrilevi paigaldatava kaugloetava arvestiga. Kui kaebaja pelgab hoonesisese kaugloetava arvesti mõjusid vaatamata sellele, et see vastab kõigile kehtivatele terviseohutuse nõuetele, siis on tal võimalik leppida Elektrileviga kokku arvesti paigutamises väljaspoole elamut. Samas ei tulene ühestki õigusaktist ega teadaolevast lepingu tingimusest, et Elektrilevi peaks selleks vajalikke töid tegema omal kulul (klientidelt laekuvate muude tasude arvelt). See tähendab, et kui kaebaja soovib arvesti ja peakaitsme viimist teise asukohta, millega kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, siis tuleb vastava teenuse eest ka tasuda. Seeläbi on kaebajale tagatud mh PS §-st 41 tulenev arvamusvabadus, st kui kaebaja usub, et nõuetele vastavad elektrienergia arvestid on tervisele ohtlikud, siis on tal võimalik tellida enda kulul nende paigaldamine väljaspoole hoonet. Kaebaja arvamusvabadust ei pea finantseerima Elektrilevi ega seeläbi teised elektrienergia tarbijad. 10(11)

3-21-1080

20.Kokkuvõtvalt on KA jätnud 20.01.2021 otsusega põhjendatult Xi kaebuse rahuldamata. Samuti on KA jätnud põhjendatult algatamata järelevalvemenetluse Elektrilevi suhtes. Kohtu hinnangul puudub alus järelduseks, et KA-l ei ole kaalutlusõigust järelevalvemenetluse algatamiseks ELTS-i ja KorS-i alusel. KA on kaalutluspõhimõtteid järgides õigesti leidnud, et kaebaja toodud põhjendused ei anna piisavat alust järelevalvemenetluse algatamiseks Elektrilevi suhtes / ettekirjutuse tegemiseks Elektrilevile KorS § 28 lg 2 alusel. Xi kaebus jääb seega rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik osales samal poolel vastustajaga, seega tuleb kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kaebajal hüvitada (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotleb menetluskulude (esindaja tasu) hüvitamist kokku summas 450 eurot (ei sisalda käibemaksu) 3 töötunni eest. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (Elektrilevi 25.01.2022 menetlusdokument), sh käsundusleping Eesti Energiaga ja Eesti Energia 24.01.2022 arve. Kaebaja vaidleb kolmanda isiku menetluskuludele vastu, leides, et kulud ei ole mõistlikud ja vajalikud. Kaebaja leiab, et teenust on osutanud Eesti Energia, kes ei ole õigusteenuse osutaja; Elektrilevi enda struktuuris on olemas õigusnõustajate ametikohad, mistõttu ei ole põhjendatud vastava teenuse sisseostmine partnerettevõttelt (ja mitte õigusteenuse osutajalt). Õigusteenuse hind 150 eurot tunnis võib olla kaebaja hinnangul asjakohane professionaalse õigusteenuse osutaja puhul, kuid mitte tavalise partnerettevõtte käest teenuse ostmisel. Kohus leiab, et Elektrilevi menetluskulud, s.o töömaht ja selle maksumus, on vajalikud ja põhjendatud (arvestades mh kaebuse mahukust). Kaebaja ei saa nõuda, et kolmas isik korraldaks enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal / sobivaimal viisil. Eesti Energia poolt käsunduslepingu alusel Elektrilevile õigusabiteenuse osutamist on aktsepteeritud kohtupraktikas ka ringkonnakohus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-893, p 17). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja