Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.03.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1080
Haldusasi
Xi kaebus Konkurentsiameti 20.01.2021 otsuse nr 7-18/2021001 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks algatada Elektrilevi OÜ suhtes järelevalvemenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Karl Jaak Rebane, Margus Kasepalu ja Marek Piiroja Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Sandra Velbri
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Mõista Xilt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot.
Xi ja Konkurentsiameti menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-1080
2(11)
3-21-1080 ELTS § 73 lg-st 1 tulenevalt kooskõlastab võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused KA-ga. KA ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult. KA ei ole Elektrilevi tüüptingimuste kooskõlastamise protsessis selliseid asjaolusid tuvastanud. Kaebajale edastatud Eesti Energia 31.10.2018 arvega teavitati kaebajat Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest alates 01.01.2019. Võrguettevõtjal on õigus vastavalt vajadusele võrgulepingu tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Tüüptingimused erinevad konkreetsetest võrgulepingu tingimustest, milles lepitakse kokku võrguettevõtja ja iga tarbija vahel eraldi ning mida muudetakse lepingupoolte kokkuleppel. 3) Elektrilevil on ELTS-st, Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusest nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (EsTVE) ning võrgulepingu tüüptingimustest tulenev õigus ja kohustus paigaldada kaugloetavad arvestid ning tarbijatel on kohustus seda võimaldada. 4) Elektrilevi kontakteerus kaebajaga arvestile ligipääsu saamiseks 23.10.2020, kui edastas kaebajale võrguühenduse katkestamise hoiatuse seoses võrgulepingu rikkumisega. Liht- ja tähitud kiri saadeti kaebaja poolt Elektrilevile esitatud ametlikul kontaktaadressil. Vastuseks Elektrilevi 23.10.2020 kirjale saatis kaebaja Elektrilevile 28.10.2020 e-kirja, milles teatas, et ei luba koroonaviiruse tingimustes võõraid isikuid oma majapidamisse. Seega on Elektrilevi tahteavaldus jõudnud kaebajani. Võrguühenduse katkestamise ajaks (23.11.2020) oli möödunud ELTS § 90 lg-s 4 toodud 15-päevane tähtaeg teate saamisest võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamiseks ja sellest võrguettevõtja teavitamiseks. ELTS § 90 lg 1 p-st 2 tulenevalt on võrguettevõtjal õigus katkestada tarbija võrguühendus viivitamata, kui tarbija kasutab võrguteenust ebaseaduslikult ELTS § 68 tähenduses. ELTS § 68 lg 1 p 4 järgi on võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik mh juhul, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. EsTVE § 29 lg 5 alusel on nõuetekohane mõõteseade kaugloetav. Kuivõrd käesoleval juhul on nõuetekohase kaugloetava arvesti puudumisest tulenevalt Elektrilevil ELTS-i alusel õigus kaebaja tarbimiskohas võrguühendus viivitamata katkestada, otsustas võrguettevõtja siiski kaebajat eelnevalt hoiatada. Elektrilevil oli õigus kaebaja võrguühendus katkestada, kuna võrguettevõtja on järginud ELTS-is ja selle alamaktides sätestatud nõudeid ning samuti on menetluse käigus tuvastatud kaebaja poolt korduv kohtloetavale arvestile ligipääsu mittevõimaldamine. KA otsuse ära ootamiseks seadus võrguettevõtjat ei kohusta. Mis puudutab tervislikel põhjustel Elektrilevile arvestile ligipääsu takistamist, siis võrguettevõtja selgitustest tulenevalt puudub KA-l alus kahelda, et Elektrilevi tööde teostajad ei taga kaebaja tarbimiskohas viibides ohutust. Lisaks ei pea kaebaja viibima arvestivahetuse juures. Lähtudes eeltoodust, on ELTS § 90 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud alused täidetud. 5) Elektrilevi keeldumine viia arvesti omal kulul kaebaja majapidamisest välja teise, kaebajale sobivasse asukohta ehk liitumiskilpi, ei ole vastuolus ELTS-is sätestatud nõuetega. Elamu peakaitse ja arvesti asuvad majas ning liitumispunkt asub õhuliini mastil. Liitumiskilbi (peakaitsme ja arvesti) paigaldamisega mastile kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, st liitumispunkt viiakse sisestuskaabli ühendusest üle liitumiskilpi. Liitumispunkti asukoht on tarbimistingimus (EsTV § 2 lg 2 p 8). Tarbimistingimuste muutmine on ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt tasuline teenus. Võrguettevõtja kohustub ELTS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohtlema kliente võrdsetel alustel ning ei ole kohustatud pakkuma kaebajale tasuta teenust, mille eest teised kliendid peavad maksma. Arvesti paigaldamine võrguettevõtja kulul (kõigi tarbijate poolt võrgutasude kaudu kinni makstud remondifondi vahenditest) kaebajale sobivasse asukohta ei 3(11)
3-21-1080 oleks kooskõlas ELTS § 71 lg-s 1 toodud võrgutasude alustega ning § 73 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud KA poolt kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. EsTVE § 30 lg 1 kohaselt ei pea mõõtepunkt ja liitumispunkt asuma samas asukohas. ELTS § 3 p-st 15 tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Erandiks on mõõtesüsteem, mis kuulub Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste kohaselt võrguettevõtjale, kes määrab ka selle asukoha, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul selline kokkulepe puudub. Tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Võrguettevõtjal on võrgulepingu tüüptingimustest tulenevalt õigus arvesti asukoha üle otsustada. Arvesti asukoha määramisel omavad tähtsust nt võrgu eripära, ajaloolised põhjused (sh eelmise arvesti asukoht), aga ka vajadus kaitsta arvestit ilmastikutingimuste eest. Mis puudutab kaebaja väidet ilmastikukindlate liitumiskilpide olemasolu kohta, siis juhul kui kaebaja soovib liitumiskilbi paigaldamist koos seal asetseva kaugloetava arvestiga, on Elektrilevil seadusest tulenev õigus küsida selle eest tarbimistingimuste muutmise tasu, mida aga kaebaja antud juhul tasuma ei nõustu. Väide kaugloetava arvesti tuleohtlikkusest on põhjendamatu. Kõik Eestis paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu (EL) normidele. Samuti lähtuvad võrguettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisel EsTVE-st tulenevatest alustest, mis sätestab kohustuslikud elektripaigaldiste suhtes kehtivad nõuded. Puuduvad alused järeldamaks, nagu oleks Elektrilevi poolt paigaldatavad kaugloetavad arvestid või Elektrilevi tegevus nimetatud nõuetega vastuolus. Kaugloetava arvesti puhul ei ole tegemist ohtliku seadmega. 6) ELTS § 88 lg 1 kohaselt liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega. Kuivõrd liitumisleping lõpeb selle täitmisega, ei ole KA-l põhjendatud sellest lähtuda (sh arvesti asukohta puudutavas osas), sest viimaseks vastastikuseks tahteavalduseks kaebaja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (Elektrilevi endine ärinimi) vahel on 04.11.2011 sõlmitud võrguleping, mis on sõlmitud tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt peab lähtuma 04.11.2011 võrgulepingust kui kõige hiljem jõustunud dokumendist, mille järgi paigaldab võrguettevõtja omal kulul tarbimiskohta mõõteseadme ning korraldab seal võrguteenuse ja elektrienergia arvestuse. Tarbimiskoht tähendab kõike, mis asub liitumispunktist tarbija poolel, sh ka hoone sees. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et liitumislepingule järgnevad lepingud ei muuda ega täpsusta arvestiga seotut. 7) Kaebajal on Elektrileviga sõlmitud kehtiv võrguleping ning antud lepingule kohalduvad Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Tüüptingimuste kohaselt on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. Käesoleval juhul ei ole kaebaja korduvalt võimaldanud Elektrilevile ligipääsu arvestile, mistõttu on põhjendatud võrguettevõtja poolt leppetrahvi kohaldamine.
3-21-1080
3-21-1080 mistõttu on vajalik hinnata nii kaugloetava arvesti võimalikku ohtu tervisele ja ka Eestis kehtivaid mitteioniseeriva kiirguse piirnorme. Vaideotsuses KA selgitas, et ta ei teosta seadusest tulenevat järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui menetluse käigus on esitatud põhjendatud kahtlus paigaldatava seadme võimaliku ohtlikkuse osas, siis peaks haldusmenetluse põhimõtete kohaselt vajadusel KA kaasama teisi haldusorganeid või eksperte. 3) KA ja Elektrilevi väited kaugloetavate arvestite tervisemõju puudumise kohta ei ole veenvad ja põhjendatud. Teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslikul kiirgusel võivad olla olulised tervisemõjud ning on tõenäoline, et kehtestatud normid ei ole kooskõlas kiirguse võimaliku ohtlikkusega. Elektrilevi lähtub ohutushinnangu andmisel Euroopa Komisjoni raportist, mis Elektrilevi sõnul kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele. Nimetatud raport on saanud vastava valdkonna teadlaste poolt väga teravat kriitikat. 4) Eestis paigaldatakse kahte tüüpi andmesidega kaugloetavaid arvesteid – ühed edastavad andmeid juhtmevabalt, õhu ehk mobiilside kaudu (GPRS) ning teised elektrijuhtmete kaudu (PLC). Tarbija ei saa valida, kumb arvesti talle paigaldatakse. Juhtmevaba andmesidega kaasnevaid riske on põhjalikult käsitletud teadusuuringutes. Kui rääkida kaugloetavate elektriarvestite teisest tüübist (PLC), siis ka need mudelid hõlmavad terviseriski impulsstoiteploki mõjul tekkiva saastelektri (dirty electricity) ehk transientpingete tõttu, samuti juhtmetest lekkivate andmesidesignaalide tõttu. See, et Elektrilevil puudub info nn saastelektri mõistega seonduvate normide suhtes või et selliseid norme pole ametlikult kehtestatud, ei tähenda, et see tegur ei võiks inimeste tervislikku seisundit ja enesetunnet mõjutada. Kohtud on mitmes riigis asunud vaidlustes kaugloetavate arvestite tervisemõju üle tarbijate poolele. 5) Euroopa Komisjoni ettevaatusprintsiip näeb ette, et institutsioonid võivad võtta kasutusele kohesed kaitsemeetmed ilma, et tuleks oodata reaalseid tagajärgi. Kus riskid on muutunud ilmselgeks, tuleb tegutseda ennetavalt. Elektrilevi / KA ei ole suutnud tõendada kaugloetavate arvestite ohutust tervisele. Vastavus standarditele ja piirnormidele ei taga seadmete ohutust, nagu on tõestanud teadusuuringud, kohtulahendid ja faktiline osade inimeste tervise halvenemine kokkupuutel lisanduvate kiirgusallikatega. See, et mingis valdkonnas puuduvad pädevus (nt tervisemõjude osas) või standardid (nt saastelektri osas), ei õigusta võimalike kaasnevate riskide ignoreerimist või eitamist. Kokkupuude selliste teguritega, mille puhul oht on võimalik – nagu kaugloetavate arvestite puhul tõestatult on – tuleb viia miinimumini. 6) Eestis kehtib siiani Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38), millest lähtuvad piirnormid ka kaugloetavatele arvestitele. Siiani ei ole sotsiaalminister ega muud riiklikud institutsioonid vajalikuks pidanud normide ümbervaatamist, kuigi tegemist on ilmselgelt aegunud normidega, mis omakorda tähendab, et määrus on objektiivselt põhjendamata ja tuleks tühistada vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 28. Samal ajal on paigaldatud pea kõigi elektritarbijate juurde kaugloetavad arvestid, mis aga viimase teadusliku teadmise kohaselt ei pruugi olla ohutud inimese tervisele, vaatamata sellele, et arvestid vastavad eelviidatud määruse nr 38 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on oluline hinnata käesoleva vaidluse raames, kas tarbijal on õigus viimaseid teaduslikke arvamusi silmas pidades nõuda, et tema koju paigaldatav arvesti on selle võimalikku ohtlikkust arvestades paigutatud võimalikult turvalisse asukohta ning sellise paigaldusega seotud kulud on kohustatud kandma võrguettevõtja. Juhul kui kohus leiab, et kaebaja viidatud teadustööd ja muu informatsioon ei ole piisav tõendamaks arvestite võimalikku ohtlikkust inimese tervisele, siis kaebaja taotleb kohtult arvestite ohutuse/võimaliku ohtlikkuse kindlaksmääramist sõltumatute ekspertide kaasamise abil eeltõendamismenetluse raames. 6(11)
3-21-1080
Konkurentsiamet palub 21.06.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea. Vastustaja jääb enda 20.01.2021 otsuses ja 19.04.2021 vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. 2) Kaebajal on sõlmitud kehtiv võrguleping Elektrileviga, mille alusel osutatakse talle võrguteenust ning millele kohalduvad Elektrilevi hetkel kehtivad võrgulepingu tüüptingimused. Elektrilevi tegevuses (sh võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest teavitamises) puuduvad ELTS-i ja selle alusel välja antud õigusaktide rikkumise tunnused. Samuti puuduvad alused järeldada, et Elektrilevi tegevus võib olla vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga nr 2009/72/EÜ või selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.07.2010 määrusega nr 90. Kaebaja seisukoht võrgulepingu ja tüüptingimuste osas ei ole põhjendatud. 3) Kaebaja väited kaugloetavate arvestite kiirgusohtlikkuse ja sellega seonduvalt tervistkahjustava mõju kohta on selgelt otsitud, leidmaks õigustusi arvesti vahetusest keeldumise kohta. Seda kinnitab asjaolu, et haldusmenetluse käigus kuni selle kohta tehtud 20.01.2021 otsuseni kaebaja taolisi väiteid ei esitanud ning tõi need täiendavalt sisse alles vaidemenetluse käigus. Ka ei saa nõustuda kaebajaga osas, mis puudutab KA pädevusi kaugloetavate arvestite üle järelevalve teostamisel, mh mis puudutab arvestite kiirgusohtlikkust. 4) Kaebaja viidatud määrus nr 38 on kehtestatud rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel. Nimetatud seadus on läbinud Riigikogus kolm lugemist ning selle viimase versiooni muudatused on välja kuulutanud Vabariigi President 21.12.2020 otsusega nr 687. Nimetatud seaduse ja ka määruse üle teostavad järelevalvet Terviseamet ning TTJA. Ka ei kuulu PS-i puudutavad vaidlused KA kompetentsi. Seetõttu piirdub vastustaja siinkohal vaid hinnanguga, et vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et nimetatud määrus nr 38 on objektiivselt põhjendamatu ning tuleks tühistada vastuolu tõttu PS-iga. 5) Kuna vastustaja on tuvastanud, et Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, puudub vastustajal järelevalvemenetluse algatamiseks ja KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Vastustaja jääb seisukohale, et kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Järelevalvemenetlust nagu ka teisi isikuid koormavaid ja isikute õigusi piiravaid õiguslikke menetlusi (väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust) alustatakse juhul, kui selleks on olemas ajend ja alus. Järelevalvemenetlus kolmanda isiku tegevuse hindamiseks ei alga automaatselt peale isikult vastavasisulise taotluse saamist. Riigikohtu üldtuntud praktika kohaselt (nt otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15 ning määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17) puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Vastustaja on seda teinud.
7(11)
3-21-1080 2) Elektrilevi kasutab arvesteid, mis vastavad EL-is kehtivatele nõuetele ning mille elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja ka ise seisukohal, et kaugloetavad arvestid vastavad määruse nr 38 nõuetele. 3) Elektrilevil on antud juhul olnud kavas paigaldada PLC andmeedastusega arvesti, mis ei ole seotud mobiilsidevõrguga, vaid andmeedastus toimub 0,4 kV elektrivõrgus elektrikaabelside seadmete vahendusel. Elektrilevi OÜ kasutab E450 tooteperekonda kuuluvaid PLAN protokolli kasutavaid seadmeid, arvesti tüüp on ZMXI320APU0L0D3.21S3. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid konkreetse kauglugemisseadme mudeli negatiivset mõju tervisele. Kaebaja viidatud uuringud ja kohtupraktika teistes riikides kasutatavate teistsuguste kauglugemisseadmete võimalikule negatiivsele mõjule ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. 4) Kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud nn Euroopa vastavusmärgis ehk CE-märgis, mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle toote suhtes EL-is kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele. Mõõteseadmetele on CE-märgis kohustuslik. CE-märgiselt nähtub, et arvesti on vastavuses väljaandmise hetkel kohalduvate EL direktiivi nõuetega. Mõõteseade on läbinud ka vastavushindamise. Toote nõuetele vastavust on kontrollitud sõltumatu asutuse poolt. Seega on kaugloetav arvesti kooskõlas EL-is kohalduva õigusega ning saab lugeda ohutuks. Olukorras, kus kaugloetav arvesti vastab kohalduvale õigusele, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus arvestite ohtlikkuse kindlaksmääramiseks kaasata sõltumatuid eksperte, kuna puuduvad muud asjakohased normid, millele vastavust hinnata. 5) Määrus nr 38 ei ole põhiseadusevastane. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid kogu määruse sisu puudutavas osas, vaid üksnes piirnorme puudutavas osas. Kaebuse rahuldamine ei taga kaebaja eesmärki, kuna määruse põhiseadusevastaseks tunnistamisel ei kohalduks ükski piirnorm. Kehtetuks tunnistamisel ei tekita õigustloov akt enam kellelegi õigusi ega kohustusi ega saa olla õiguste ja kohustuste teostamise aluseks. Õigusnormi otstarbekuse kaalumine on täitevvõimu ülesanne. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa kohus asuda seadusandja rolli ja kehtima panna kaebaja soovitud standardit. Eelneva tõttu ei saa kohus rahuldada kaebaja taotlust tunnistada määrust PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks.
võrgu- ja elektrileping nr 1680720496 – KA kaebuse vastuse lisa 3.2
8(11)
3-21-1080 võrgulepingu tüüptingimused (tüüptingimused)2 on KA poolt kooskõlastatud ning teade on avaldatud 21.11.2018 ajalehes Postimees3. Kaebajat on teavitatud Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest ka Eesti Energia 31.10.2018 arvega4.
KA kaebuse vastuse lisa 5.3 KA kaebuse vastuse lisa 10.2
KA kaebuse vastuse lisa 10.3
9(11)
3-21-1080 ja Elektrilevi on kinnitanud, et kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud nn Euroopa vastavusmärgis ehk CE-märgis (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 765/2008 ning otsus nr 768/2008/EÜ), mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle toote suhtes EL-is kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele, sh mõõtevahendite direktiivile 2004/22/EC ja elektromagnetilise sobivuse direktiivile 2004/108/EC. Seejuures ei ole ka kaebaja väitnud, et Elektrilevi kaugloetavad arvestid ei vastaks kehtivatele nõuetele, vaid leiab, et need on ohtlikud / võivad olla ohtlikud sellele vaatamata. Seega seab kaebaja sisuliselt kahtluse alla vastavad EL-i normid ja Eesti õigusaktid (sh määruse nr 38), st ei pea neid põhjendatuks. Nimetatu ei ole aga õigusnormide rakendumist välistavaks asjaoluks. Seejuures ei ole haldusorgani, sh KA pädevuses jätta kehtivaid õigusnorme kohaldamata (nt nende väidetava vastuolu tõttu PS-ga või ettevaatuspõhimõtte alusel).
3-21-1080
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.