Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
16.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2083
Haldusasi
Xi kaebus Kaitseväe Peastaabi 25.09.2020 kirja nr KVPS9-4/20/27811-2 „Vastus pöördumisele“ õigusvastasuse tuvastamise ja vormikohase haldusakti koostamise kohustamise nõudes.
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Eesti Kaitsevägi Volitatud esindaja: Merit Jõgi
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
X edastas 27.08.2020 Kaitseväe Peastaabile pöördumise, milles muuhulgas avaldas soovi läbida personalispetsialisti praktikat Kaitseväes. Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülem kolonel Vitali Lokk vastas pöördumisele 25.09.2020 kirjaga nr KVPS-9-4/20/27811-2, milles selgitab, et Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Seega on Kaitseväe tegevus sätestatud seaduse tasemel ning sellega kaasuvaid tegevusi, sh praktika Kaitseväe-välistele isikutele toimub vaid vastavate vahendite olemasolul. Kirjas kinnitatakse, et vastab tõele, et Kaitsevägi pakub võimalusel praktikat, kuid korraldab seda, arvestades valdkonnajuhi kaalutletud otsust ning ei ole kohustatud praktika soovijale praktika kohta pakkuma ning et Kaitseväel puudub nähtavas tulevikus võimalus personali valdkonnas praktikakohtade loomiseks.
X vaidlustas osundatud kirja „Vastus pöördumisele“ halduskohtus, taotledes selle õigusvastasuse tuvastamist ja vormikohase haldusakti koostamiseks kohustamist. Kohus märgib, et vaidlustatud vastuskiri ei ole oma vormilt ega sisult haldusakt ning kirja saab halduskohtus vaidlustada toiminguna, taotledes selle õigusvastasuse tuvastamist. X on halduskohtus vaidlustanud Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna 25.09.2020 kirja nr KVPS-9-4/20/27811-2 „Vastus pöördumisele“ toiminguna. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud praktikakohast keeldumise otsustuse vormistama haldusaktina. Käesoleval juhul ei puuduta vaidlus käsunduslepingu vm tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist või sellest keeldumist, mis oleks ilmselegelt tsiviilvaidlus, mis halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kaebaja ei ole taotlenud käsunduslepingu vm tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist ega ole halduskohtus vaidlustanud lepingu sõlmimisest keeldumist. Kaebaja vaidlustab halduskohtus vastuskirja toiminguna ning ühtlasi taotleb kohustada vastustajat vormistama kirja haldusaktina, millise nõude põhjendatust kohus hindabki käesolevas kohtulahendis.
Kaebuse esitaja leiab, et asjas on oluline teha otsus, kus vastustaja annab kaebajale tagantjärele korrektse otsuse (haldusakti), millega kaitstakse kaebaja õigust vastavat haldusakti saada ja ühtlasi distsiplineeritakse vastustajat olema edaspidi enda tegevuses kehtivatele seadustele kuulekas. Kaebaja esitas vastustajale taotluse praktikakoha saamiseks. Kaebaja oli ainus, kes antud kohal praktikat soovis Sea(vastustaja kontaktisiku esitatud info kohaselt). Vastustaja tegi kaebaja taotluse osas eitava otsuse, kuid keeldus korrektset sisulist seadustele tuginevat vormikohast haldusakti kaebajale esitamast. Kaebaja arvates vastustaja on rikkunud tema õigust saada asjas vormikohane haldusakt, milles sisaldusksid kõik menetluse ja otsuse aluseks olevad seadusest tulenevad asjaolud ja kaalutlused ning kus võetakse arvesse kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid ja asjas olulisi asjaolusid. Antud juhul ei ole oluline, kas vastustaja praegusel hetkel pakub või ei paku vastavat praktikakohta igasugune vastustaja väide, et ta praegusel hetkel praktikat ei paku on asjas ebaoluline. Asjas on oluline, et vastustaja pakkus kaebaja taotluse esitamise ajal praktikat: personalispetsialisti praktika, personali-dokumendihalduse praktika. Kaebaja ei eelda, et ta tingimata peab vastustajalt praktikat saama, kuid kaebaja arvab, et asja menetlemine ja eitava otsuse esitamine peab olema korrektne ja näima korrektne. Vastustaja on kohtule korduvalt väitnud, et nad ei paku kaebaja soovitud praktikat, kuid senini jääb selgusetuks, et miks vastustaja kaotas kaebajaga vaidlemise hetkel olemasoleva praktikakoha ja kus on vastav otsus ja miks jääb vastustaja tegevusest mulje, et see otsus tehti konkreetselt kaebaja isikuga seonduvalt ning miks vastustaja ei ole seni vastavat dokumenti kohtule esitanud. Vastustaja on seisukohal, et esinevad kaebuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise alused, kuna puudub isiku õiguste riive ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, seda eriti olukorras, kus kaebaja ei ole toonud kohtule tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi ega kaebusega saavutatavat eesmärki. Riigikohtu praktika kohaselt on põhjendatud huvi olemasolu tuvastamiskaebuse menetlemise ja rahuldamise üheks eelduseks. Kaebusest ei selgu üheselt ka kaebusega saavutatav eesmärk. Vastustaja nõustub 09.11.2022 kohtumääruses märgituga, et vastustajat ei saa kohustada praktikakohti looma ega kohustada neid kaebajale soovitud viisil pakkuma. Samuti on kohus määruses õigesti osundanud, et vaidlustatud kirjas oli eeltoodud asjaoludele ka viidatud. Kaebusest ei selgu, millist kaebaja subjektiivset õigust vastustaja kiri rikkus ning milles see väljendus. Samuti ei ole kaebuses üheselt välja toodud vastustaja kirjaga kaasnenud kahjulikku tagajärge, mida saaks kaebajale soodsa kohtulahendiga kõrvaldada.
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. X (edaspidi kaebaja) esitas 27.08.2020 Eesti Kaitseväele (edaspidi vastustaja) pöördumise, milles avaldas soovi läbida personalispetsialisti praktikat Kaitseväes. X on halduskohtus vaidlustanud Kaitseväe toimingut (vastuskirja, mis ei ole haldusakt). Kaebajale selgitati vaidlustatud kirjas „Vastus pöördumisele“ Kaitseväes praktika läbimisega seonduvaid asjaolusid. Kirjas muuhulgas märgitakse, et „Kaitseväel puudub nähtavas tulevikus võimalus personali valdkonnas praktikakohtade loomiseks.“ Kohus seejuures juhib tähelepanu asjaolule, et vastustajat ei saa kohustada looma personali vm valdkonnas praktikakohti, see on vastustaja kaalutlusõigus. Samuti ei saa kohus vastustajat kohustada pakkuma kaebajale konkreetset personalispetsialisti vm praktikakohta, mida vastustaja kinnitusel neil pakkuda ei olnud. Halduskohus hindab vaidlustatud toimingu õiguspärasust sisulises kohtulahendis, mida kohus praegusel juhul ka teeb. Kohus osutab, et toimingu (vaidlustatud kirja) õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel tuleb kaebajal välja tuua, miks on tuvastamine vajalik tema õiguste edaspidiseks kaitsmiseks (s.h milliseid kaebaja õigusi on rikutud nt sellega, et Kaitseväes puudusid personalivaldkonna praktikakohad vms). Kaebaja ei ole neid asjaolusid välja toonud. Kaebaja väidab järgnevat: „/.../ Kaebaja arvates vastustaja on rikkunud tema õigust saada asjas vormikohane haldusakt, milles sisaldusksid kõik menetluse ja otsuse aluseks olevad seadusest tulenevad asjaolud ja kaalutlused ning kus võetakse arvesse kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid ja asjas olulisi asjaolusid. Antud juhul ei ole oluline, kas vastustaja praegusel hetkel pakub või ei paku vastavat praktikakohta - igasugune vastustaja väide, et ta praegusel hetkel praktikat ei paku on asjas ebaoluline. Asjas on oluline, et vastustaja pakkus kaebaja taotluse esitamise ajal praktikat: personalispetsialisti praktika, personali-dokumendihalduse praktika. Kaebaja ei eelda, et ta tingimata peab vastustajalt praktikat saama, kuid kaebaja arvab, et asja menetlemine ja eitava otsuse esitamine peab olema korrektne ja näima korrektne/.../“. Kohus selgitab, et kaebajale on tema pöördumisele vastatud selgitava kirjaga, mille sisu on üheselt arusaadav. Kirjas kinnitatakse, et „/.../ Vastab tõele, et Kaitsevägi pakub võimalusel praktikat, kuid korraldab seda, arvestades valdkonnajuhi kaalutletud otsust ning ei ole kohustatud praktika soovijale praktika kohta pakkuma. Kaitseväel puudub nähtavas tulevikus võimalus personali valdkonnas praktikakohtade loomiseks“. Kirjast nähtuvalt Kaitsevägi võib pakkuda võimaluse korral praktikat, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Samuti vastustaja kinnitab, et puudub ka tulevikus võimalus personalivaldkonnas praktikakohtade loomiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja väide, et ta praegusel hetkel praktikat ei paku, on asjas ebaoluline. Kohus viitab, et kaebaja ei saa nõuda enda personalipraktikale määramist, sh ka juhul, kui selline praktika oleks vastustajal olemas. Kohus märgib, et vastustajal on otsustusõigus, keda, millal ja millisele praktikale lubada. Asjaolu, et vastustajal ei ole kaebajale pakkuda soovitud praktikakohta, on asjas oluline, samas see ei riku mingilgi määral kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja enda väitel ta ei eeldagi, et peab tingimata vastustajalt praktikat saama. Kaebaja väitel temale on jäänud selgusetuks, miks vastustaja kaotas kaebajaga vaidlemise hetkel olemasoleva praktikakoha ja kus on vastav otsus ja miks jääb vastustaja tegevusest mulje, et see otsus tehti konkreetselt kaebaja isikuga seonduvalt. Kohus selgitab, et kaebaja väide nagu oleks vastustaja kaotanud kaebajaga vaidlemise hetkel olemasoleva praktikakoha ning et see otsus tehti konkreetselt kaebaja isikuga seonduvalt on oletuslik ja tõendamata. Kohtu hinnangul vastustaja on käitunud kaebaja suhtes korrektselt ning vastanud tema kirjalikule pöördumisele selgituskirjaga, milles selgitas soovitud personalispetsialisti praktikakoha puudumisega seonduvat. Kirjas kinnitatakse, et Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem
on tutvunud kaebaja pöördumisega ning volitanud Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülemat kolonel Vitali Lokki kaebajale vastama. Kohus kordab ja rõhutab, et kaebaja ei saa nõuda endale meelepärast (personalialast) praktikakohta Kaitseväes. Vastustaja ei ole kohustatud ka soovitud praktikakohta looma. Vastustaja on arusaadavalt selgitanud oma vastuses kaebajale, et Kaitsevägi pakub võimalusel praktikat, kuid korraldab seda, arvestades valdkonnajuhi kaalutletud otsust (otsustust) ning ei ole kohustatud praktika soovijale praktika kohta pakkuma ning et Kaitseväel puudub nähtavas tulevikus võimalus personali valdkonnas praktikakohtade loomiseks. Kohus märgib, et alusetu on ka kaebaja nõue vaidlusaluse selgituskirja vormistamiseks haldusaktina. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 annab haldusakti mõiste, mille lõike 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käesoleval juhul selgituskiri, mis on vaidlustatav toiminguna, ei ole oma sisult haldusakt ning ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Seega ei saa kaebaja vastustajalt nõuda kirja, mis ei loo, muuda ega lõpeta mingeid õigussuhteid, vormistamist haldusaktina. Seadusest ei tulene vastustajale kohustust vormistada vastus kaebaja pöördumisele haldusaktina. Kohus leiab, et soovitud praktikakoha puudumist Kaitseväes ei saa tõlgendada kaebaja õiguste rikkumisena. Samuti soovitud praktikakoha, mida saaks kaebajale pakkuda, puudumine on objektiivne asjaolu, millest vastustaja on kaebajat kirjalikult teavitanud. Vastustaja ei ole keeldunud kaebajat soovitud personalialasele praktikale võtmast, vaid selgitab kirjas vastava praktikakoha puudumist, mida ei saa vastustajale ette heita. Kohus ülaltoodut kokku võttes asub seisukohale, et kaebaja etteheited vastustajale on põhjendamatud ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.