Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus Tartu Vanglalt dokumentide välja nõudmiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus haldusasjade 3-22-906, 3-22-1132 ja 3-22-2302 toimikutes olevatest dokumentidest koopiate käesoleva asja juurde võtmiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Tagastada kaebuse lisa 2 kaebajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 30. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja kirjeldab erinevaid vanglaametnike toiminguid, mida peab õigusvastaseks. Kaebaja hinnangul on vanglaametnikud teda erinevatel ajahetkedel kiusanud, mõnitanud, piinanud ja isegi rünnanud. Kontaktisik on oma tegevusega takistanud kaebajal emaga suhelda ning viivitanud erinevate pöördumiste (16. mai 2022. a vaie nr 1-11/171-1 ja 26. mai 2022.a vaie nr 2-3/1461-1) lahendamisega. Vaideotsused sai kaebaja kätte alles sügisel 2022. Vanglaametnikud on takistanud kaebajal kasutada kambris ja mujal erinevaid ajaleheväljavõtteid ja Ukrainat soosivat sümboolikat, mille eest on kaebajat ka karistatud. Kaebaja toob kaebuse lisas veel välja, et vanglaametnikud võivad kasutada vedeliku tarbimiseks ettenähtud vahendeid ebakohaselt ja võivad seeläbi seada ohtu vangla vara säilimise. Lisaks on vanglaametnikud takistanud ebakohaselt kaebajal veepudelit kasutada.
24.novembril 2022 tehti kaebajale Ukrainat toetava märgi ja palvehelmete kandmise kohta märkus ja ei võimaldatud neid kasutada. Samuti tehti märkus nimesildi mittevastavuse kohta,
3-22-2548 misjärel vahetas kaebaja valge nööri musta nööri vastu ja eemaldas nimesildilt terviseinfo ja Eesti lipu kujutise. Kaebaja hinnangul vastas nimesilt nõuetele. Samuti seisnes vanglaametniku õigusvastane tegevus selles, et kaebaja märkmik sai kahjustada. Vanglaametnike erinevatel ajahetkedel tehtud toimingutega kaasnesid kaebajale ülemäärased kannatused ja alandati tema väärikust. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles palub tunnistada vanglaametnike erinevad tegevused õigusvastaseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Lisaks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Preventiivsel eesmärgil tuvastamisekaebuse esitamiseks peab kaebajal eksisteerima eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p-d 23.1 ja 23.6). Eeltoodud piirangud on sätestatud põhjusel, et tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning efektiivsemate õiguskaitsevahendite olemasolu korral tuleb eelistada nõudeid, mis on isiku õiguste kaitseks tõhusamad. Kuna õigusvastasuse tuvastamine rikkumist ei kõrvalda, siis on toimingute puhul tõhusamaks õiguskaitsevahendiks üldjuhul kohustamis- või keelamisnõue, haldusaktide korral tühistamis- ja kohustamisnõue. Lisaks saab tõhusaks õiguskaitsevahendiks pidada ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust, sest üksnes toimingute või haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine ei anna isikule mingit märkimisväärset õiguslikku kasu. Seega on HKMS § 38 lgst 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt tuvastamiskaebus erandlik nõude liik.
4.Kohtu hinnangul ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks selles asjas täidetud. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses ja selle lisas A selgelt väljendanud, milles seisneb põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks iga kaebuses märgitud rikkumise puhul, viitab kaebuse teksti sõnastus kogumis sellele, et kaebaja tugineb tuvastamiskaebuste esitamisel preventiivsele eesmärgile. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Ehk teisisõnu, preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist, äratuntav. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib sarnaselt tulevikus tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud
3-22-2548 sellist põhjendatud huvi, mis õigustaks kaebuses märgitud vanglaametnike tegevuste osas eraldi tuvastamiskaebuse esitamist. Seega ei ole tuvastamiskaebuste esitamine selles asjas lubatav juba seetõttu, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.
5.Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust põhjendatud huvi täpsustada. Kaebajal on pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta on teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et vaid erandlikel juhtudel on tuvastamiskaebuse esitamine võimalik.
6.Tuvastamiskaebus esitamine ei ole kaebeõiguse puudumise tõttu lubatav osas, mis puudutab vanglaametnike tegevust vedelike tarbimisel ja vangla vara kasutamisel. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebusest ei selgu, kuidas antud juhul vanglaametnike tegevus vedelike tarbimisel kabinetis rikub kaebaja õigusi ning miks on sellekohase tegevuse õigusvastaseks tunnistamine üldse kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Isegi juhul, kui vanglaametnike tegevuse tulemusena peaks saama kahjustatud vangla vara s.h arvutitehnika, ei teki kaebajale sellest negatiivseid tagajärgi.
7.Vanglaametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamine seoses kaebuses nimetatud esemete kasutamise tingimustega ei aita kaebaja õiguste kaitsele märkimisväärselt kaasa. Üksnes õigusvastasuse tuvastamine ei võimaldaks kaebajal soovitud esemeid kasutada. Efektiivsemaks vahendiks on vanglale kohustamisnõude esitamine. Kui kaebajat on karistatud keelatud esemete või esemete ebakohase kasutamise eest, siis on efektiivsemaks vahendiks karistuse määramise käskkirjade vaidlustamine tühistamisnõudega. Kui kaebaja käitumisest tingitult, sh esemete kasutamisega seonduvalt, on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis on ka need vaidlustavad tühistamisnõudega. Olukorras, kus kaebaja saab nõuda distsiplinaarkäskkirjade või täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise käskkirjade tühistamist, ei ole põhjendatud kohtule õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine. Lähisugulastega suhtlemist puudutavas osas on efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks vanglale kohustamiskaebuse esitamine. Kui teatud esemete kasutamine on vangla kodukorras keelustatud, siis saab kaebaja esitada vanglale kodukorra vastavate punktide tühistamise nõude. Näiteks reguleerib sümboolika kasutamist Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.20. (muudetud Tartu Vangla direktori 2. juuni 2022 käskkirjaga nr 1-1/57), mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud eksponeerida enda kehal, riietusel või kambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusalas jne) sõda- , rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressor riikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms). Kaebuses viitab kaebaja ka sellele, et osa esemeid on vanglaametnikud temalt ära võtnud (nt nimesildid). Kaebaja saab taotleda vanglalt äravõetud esemete tagastamist ning vaidlustada esemete tagastamata jätmist kohustamisnõudega vanglas. Samuti on kaebajal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus, kui tema hinnangul on talle mõne kaebuses märgitud vangla tegevusega (sh vaideotsuse tegemisega viivitamine) põhjustatud kahju. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seetõttu ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine lubatav ka nende vanglaametnike tegevuste osas, millega kaebajat väidetavalt rünnati või kohustati kaebajat kasutama eset kindlal viisil (veepudeli kasutamine, nimesildi kandmine vangla väljastatud paelaga ja nimesildilt osa teabe eemaldamine) või millega kaebaja vara väidetavalt rikuti (märkmiku kahjustamine). Eelnimetatud efektiivsemate õiguskaitsevahendite kasutamine eeldab enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (VangS § 11 lg 5 ja 8). Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks tuvastamisnõude esemeks olevate toimingutega seoses efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud.
3-22-2548
8.Kohus juhib lisaks kaebaja tähelepanu sellele, et vaideotsuste tegemisega viivitamine ei mõjuta kaebaja võimalusi pöörduda kohtusse. Pärast vaideotsuse saamist on isikul õigus pöörduda põhinõudega kohtusse (HKMS § 47 lg 2), samuti on HKMS § 47 lg-st 3 tulenevalt isikule tagatud põhinõudega kohtusse pöördumise õigus siis, kui haldusorgan jätab vaide tähtaegselt lahendamata. Kaebaja on seda ka mõistnud ja vaidlustanud näiteks 16. mai 2022. a vaide nr 1-11/171-1 esemeks olnud käskkirja kohtus (vt haldusasi nr 3-22-2302, samuti 3-221132).
9.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et olukorras, kus kaebajal puudub põhjendatud huvi kaebuses toodud asjaoludel tuvastamiskaebuse esitamiseks ning tal on võimalik oma õiguste kaitseks kasutada efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid, puudub kaebajal selles asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kaebaja üritas osasid selles asjas esitatud tuvastamisnõudeid (kaebuse lisa A) esitada haldusasja nr 3-22-2302 menetluses. Asjaolu, et haldusasjas nr 3-22-2302 ei nõustunud halduskohus kaebuse muutmisega, ei tingi eeltoodud põhjustel siiski kaebeõigust selles asjas.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja taotlusi Tartu Vanglalt erinevate dokumentide väljanõudmiseks (s.o 16. mai 2022. a vaie nr 1-11/1711 ja 26. mai 2022. a vaie nr 2-3/1461-1) ja haldusasjade 3-22-906, 3-22-1132 ja 3-22-2302 toimikutest dokumentide koopiate käesoleva asja juurde võtmiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. Kohus ei käsitle kaebuse lisas A väljendatud haldusasjade liitmise tahet selles asjas eraldi taotlusena, sest nn põhikaebuses ei ole kaebaja asjade liitmist soovinud. Kuna kohus kaebust menetlusse ei võta, siis puuduks ka alus haldusasjade liitmiseks. Kohus ei pea HKMS § 62 lg 2 alusel asjakohaseks võtta asja juurde kaebuse lisa 2 (palvehelmed, pastakas, nimesilt koos nööriga, märk), sest need pole asja lahendamiseks vajalikud. Kohus tagastab kaebuse lisa 2 kaebajale.
12.Kaebaja esitas koos kaebusega ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kaebaja on ainuüksi aastal 2022 esitanud Tartu Halduskohtule 23 kaebust ja on eelnevatel aastatel kokku suutnud esitada samale kohtule sadu kaebusi. Kaebaja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt Tartu Vangla tegevust, millise kaebusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama. Kuigi kohus tagastab praeguses asjas esitatud kaebuse, siis ei ole eeltoodu tingitud sellest, et kaebaja ei ole võimeline oma õigusi ise kaitsma, vaid ajaolust, et praegusel juhul esinevad seaduses sätestatud alused kaebuse tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.