Kohus Kohtunik Otsuse tegemise kuupäev ja koht Haldusasja number
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 14.12.2022, Jõhvi 3-22-669
Haldusasi
R. N kaebus Viru Vangla 17.01.2022 käskkirja nr 6-3/36-1 tühistamiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: R. N Vastustaja: Viru Vangla, esindaja: Eve Kangro
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjast 3-21-2999 käesoleva haldusasja juurde Viru Vangla 3.11.2021 direktori käskkiri nr 1-1/143.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda, kaebaja menetluskulu riigi kanda.
4.Asendada kaebaja nimi avalikustatavas kohtuotsuses initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse resolutsiooni 2 ja 3 peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla 17.01.2022 käskkirjaga nr 6-3/36-1 tunnistati kinnipeetav R. N (kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 7-ks ööpäevaks. Käskkirja põhjenduste kohaselt 15.12.2021 kella 20.00
3-22-669 õhtuse loenduse käigus kambris V723 andis vanglaametnik kaebajale kätte ravimid. Seejärel hakkas kaebaja nõudma vanglaametnikult kahemeetrilise vahe hoidmist. Vanglaametnik on andnud kaebajale korduvalt korraldusi ravimite manustamiseks või tagasi ravimite pinalisse panemiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Peale 3-4 korda antud korraldust kaebaja allus.
2.Kaebaja esitas 17.01.2022 Viru Vanglale vaide, milles palus tunnistada 17.01.2022 käskkiri nr 6-3/36-1 kehtetuks. Kaebaja leidis, et vaidlusalune käskkiri on kaalutlusvigadega, nõuetekohaselt motiveerimata ja määratud karistus on selgelt ebaproportsionaalne. Vangla on eiranud uurimisprintsiipi ja jätnud lisamata ettekandes nr 3-21-9548 tunnistaja ütlused. Käskkiri on õigustühine, kuna on ületatud seadusega määratud menetlusaega.
3.Viru Vangla jättis 17.02.2022 vaideotsusega nr 6-12/20-2 kaebaja vaide rahuldamata. Käskkiri vastab seaduses sätestatud nõuetele ja selle alusel kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Kuna vanglaametniku ja kaebaja poolt antud ütluste vahel puudub vastuolu, siis tunnistaja ütluste puudumine ettekandes ei ole antud juhul oluline. Kahe vanglaametniku poolt antud ütlused on piisavad, et tõendada kaebaja rikkumine. Ettekanne oli koostatud 15.12.2021 ja käskkirja tutvustati kaebajale allkirja vastu 17.01.2022. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 sätestab, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutava tähtaega, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kuivõrd käesoleval juhul on menetluse ajendiks oleva rikkumise teadasaamise päevaks 15.12.2021, siis on karistuse määramiseks ettenähtud viimane tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg 3 sätestab, et kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesele tähtpäevale järgneval tööpäeval. Kuna 15.01.2022 oli puhkepäev, on karistuse määramise tähtaeg sellele järgnev tööpäev, s.o 17.01.2022. Seega, distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt.
4.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus kaebaja poolt 21.03.2022 (vanglale üle antud 15.03.2022) esitatud kaebus Viru Vangla 17.01.2022 käskkirja nr 6-3/36-1 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.
5.Tartu Halduskohus kohustas 22.03.2022 Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht kaebuse osas hiljemalt 28.03.2022.
6.Viru Vangla vastas kohtunõudele 28.03.2022. Vangla arvates ei ole kaebus vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 lubatud, kuna kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid.
7.Tartu Halduskohus tagastas 5.05.2022 määrusega kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.Kaebaja esitas 19.05.2022 Tartu Halduskohtu 5.05.2022 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
9.Tartu Ringkonnakohus 1.06.2022 määrusega rahuldas määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 5.05.2022 määruse ja saatis haldusasja tagasi halduskohtule läbivaatamiseks.
10.Tartu Halduskohus jättis 17.08.2022 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3-22-669
11.Kaebaja esitas kohtule 26.08.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles taotles Viru Vangla 17.01.2022 käskkirja nr 6-3/36-1 tühistamist ja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
12.Tartu Halduskohus kohustas 7.09.2022 Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht kaebuse täpsustamise osas hiljemalt 10.10.2022.
13.Viru Vangla teatas 10.10.2022 vastuses kohtunõudele, et tema arvates on kaebus lubatav.
14.Tartu Halduskohus rahuldas 13.10.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
15.Vastus kaebusele laekus kohtusse 25.10.2022.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16.Kaebaja põhjendab kaebuse nõuet alljärgnevalt: Viru Vangla direktori poolt 3.11.2021 käskkirjaga nr 1-1/143 kehtestatud isikutevaheline vahemaa on 2 m. Viru Vanglas oli 2021 tõsine Covid-19 pandeemiaolukord ja kaebaja oli vaktsineerimata. Sellel põhjusel tundis kaebaja ennast ohustatuna ja tervise tagamise vajadusest lähtuvalt palus ta 15.12.2021 ravimeid jaganud vanglaametnikul hoida kahemeetrilist distantsi, kes ebaõigesti tõlgendas kaebaja palvet allumatusena justkui kaebaja oleks keeldunud ravimite manustamisest või ravimite pinalisse tagastamisest. Kaebaja peab vanglaametniku käitumist, kes soovis jälgida tema poolt ravimite manustamist kahemeetrilist vahet pidamata, hooletuks. Ravimite manustamine tähendab kinnipeetaval maski eemaldamist, suu avamist ja vajadusel keele liigutamist. Selleks, et veenduda selles, kas kinnipeetav on manustanud ravimid, ei pea ronima kinnipeetavale sülle või astuda lähemale kui 2m. Kaebaja manustas ravimid peale seda, kui vanglaametnik keeldus vahemaa hoidmisest. Kaebaja käitumise eesmärk ei olnud näidata protesti Covid-19 piirangute vastu. Antud juhul juhtis kaebaja vanglaametniku tähelepanu direktori poolt 3.11.2021 käskkirjaga nr 1-1/143 kehtestatud korrale ja selle eest karistuse määramine on ebaproportsionaalne.
17.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja palus kohtul arvestada vaidlusaluses käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjendustega. Kaebaja põhjendus vanglaametniku korraldusele allumata jätmisel, et ta ei ole vaktsineeritud, on otsitud põhjus. Kaebaja otsus end mitte vaktsineerida ei anna talle õigust jätta täitmata vanglas kehtivad õigusaktid ja ametnike korraldused. Riigikohus on korduvalt rõhutanud vanglaametniku korralduse täitmise olulisust ja toonud välja, et vaid erandjuhtudel on võimalik korralduse täitmisest keelduda HMS § 63 lg 2 alusel. Üksnes kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamast vanglas.1 Vastustaja arvates viidi distsiplinaarmenetlus läbi ja määrati karistus seaduspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning vaidlusalane käskkiri on asjakohaselt põhjendatud. Määratud karistus ei ole kaebaja poolt toime pandud rikkumist ja tema isiksust arvestades ebaproportsionaalne.
RKHKo 3-3-1-103-06, p 14.
3-22-669
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
18.Vaidluse all on vastustaja 17.01.2022 käskkiri nr 6-3/36-1, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine VangS § 67 lg-s 1 sätestatud kohustava õigusnormi rikkumise eest, kuna kaebaja ei allunud 15.12.2022 kella 20.00 paiku kambris nr V723 korduvatele vanglaametniku korraldusetele manustada talle jagatud ravimid või panna need tagasi ravimite pinalisse.
19.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei allunud koheselt 15.12.2021 vanglaametniku poolt antud korraldustele ravimite manustamiseks või tagastamiseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on korralduse lõpuks täitnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja oleks saanud keelduda vanglaametniku korraldustest, viidates tekkinud terviseohule, kas vastustaja on rikkunud menetluse käigus uurimispõhimõtet ja kas vaidlusalune käskkiri on piisavalt motiveeritud ja kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja tähtaegne.
20.Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning vastava teokoosseisu täitmine.2 VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi p 2 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Ravimite manustamise korda vanglas reguleerib Viru Vangla direktori käskkirjadega kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkt 20.7, mille kohaselt ravimeid annavad kinnipeetavaile vangla ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt vanglaametniku juuresolekul ja joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt.
20.1.Vanglaametniku 15.12.2021 poolt koostatud ettekande kohaselt sisenes ta 15.12.2021 kella 20.00 paiku kambrisse V723, kus paikneb kinnipeetav R. N (kaebaja). Vanglaametnik andis kaebajale ravimid kätte. Kaebaja hakkas koheselt nõudma kahemeetrilist vahet. Vanglaametnik selgitas kaebajale, et ta peab kontrollima tablettide manustamist. Kaebaja nõudis endiselt kahemeetrilist vahet. Vanglaametnik andis kaebajale korralduse tabletid manustada või tagastada ravimite pinalisse. Kaebaja keeldus ravimite tarbimisest või nende tagastamisest enne, kui ei ole kahemeetrilist vahet. Vanglaametnik andis kaebajale uue samasisulise korralduse. Peale mitmendat korraldust manustas kaebaja ravimi (dtl 80).
20.2.Kohtupraktikast tulenevalt saab kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.3 Haldusasja materjalide kohaselt väitis kaebaja, et vanglaametniku korraldus on õigusvastane esmalt põhjusel, et see on vastuolus Viru Vangla direktori 3.11.2021 käskkirjaga 1-1/143, millega kehtestati sotsiaalse distantsi hoidmise nõue. Samuti põhjusel, et korralduse täitmine seadis ohtu kaebaja tervise, kuna korralduse täitmisel oleks tal tekkinud tõsine Covid-19-ga nakatumise oht.
20.3.Kõigepealt selgitab kohus, et kaebaja väite all „ Viru Vangla direktori 3.11.2021 käskkirjaga 1-1/143kehtestati sotsiaalse distantsi hoidmise nõue“ mõistab kohus isikute vahel kahemeetrilise distantsi hoidmise nõuet. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt on tühine,
RKHKo nr 3-3-1-51-11. RKHKo nr 3-3-1-103-06, p 14.
3-22-669 kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kaebaja viide Viru Vangla direktori 3.11.2021 kehtestatud käskkirjale 1-1/143 ei ole antud juhul asjakohane. Kohus selgitab, et vastavalt HMS § 60 lg-le 2 on kohustuslik vaid haldusakti resolutsioon. Haldusakti muudel osadel on õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud asjaoludel. Kaebaja poolt viidatud Viru Vangla direktori 3.11.2021 käskkirja 1-1/143 resolutsioonist ei nähtu ei kohustuslikke ega soovituslikke korraldusi vanglaametnikele hoida ükskõik milliste ametiülesannete täitmisel kinnipeetavatega kahemeetrilist vahet. Neid korraldusi ei tulene ka käskkirja põhjendustest. Kohtu hinnangul oleks selliste korralduste järgimine võimatu, kuna mõned vanglaametnike ametiülesanded, nagu läbiotsimine jne, eeldavad vahetult kontakteerumist kinnipeetavaga. Kohtule teadaolevatel andmetel on vanglaametnikud Covid19 epideemia ajal, sh 15.12.2021 seisuga kasutanud isiklikke kaitsevahendeid (maskid ja visiirid). See on näha ka vaidlusaluse käskkirja põhjendustest ja kaebaja selle vastu ei vaielnud. Seega, isegi juhul, kui vanglaametnik oleks andnud kaebajale korralduse avada suu, et kontrollida ravimite võtmist, ei oleks kaebaja Covid-19 nakatumise eest täiesti kaitsetu. Iseenesest vastab tõele, et Covid-19 pandeemia ajal on Vabariigi Valitsus andnud soovituslikke korraldusi inimestele hoida kahemeetrilist vahemaad, kuid tegemist oli soovitusliku iseloomuga korraldusetega ja see ei puudutanud ametnikke, kelle tööülesannete täitmine eeldas vahetult kontakti kolmandate isikutega, sh kinnipeetavatega. 15.12.2021 seisuga olid kõik need korraldused juba kehtetud.4
20.4.Ilmselt ei saanud vanglaametnik kontrollida kaebaja poolt talle jagatud ravimite tarbimist kahemeetriliselt distantsilt. Seega, tuleb antud juhul eeldada, et kaebaja suu kontrollimiseks peaks vanglaametnik olema kaebajale võimalikult lähedal. Võttes arvesse, et 15.12.2021 seisuga puudus õiguslik alus, mis kohustaks vanglaametnikku tema ametialaste ülesannete täitmisel ilmtingimata hoidma kaebajaga kahemeetrilist vahet, ei vastanud ka vanglaametniku poolt 15.12.2021 kaebajale antud ravimite manustamise või tagastamise korraldus, millele peaks eelneb kaebaja suu kontroll, HMS § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Sellest tulenevalt oli vanglaametniku poolt 15.12.2021 antud korraldus seaduslik.
20.5.Kohus on seisukohal, et kaebaja korralduse täitmise keeld ei ole ka põhjendatud väidetava ohuga tema tervisele. Kohtu arvates on Riigikohtu seisukoht, milles ta leidis, et tööle asumise korralduse eiramine saab olla põhjendatud, kui selle täitmine seaks ohtu kinnipeetava tervise 5, on kohaldatav ka antud juhul. Kuigi eriseadus ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest ohu tervisele esinemise korral,6 tuleneb selline õigus kohtu arvates põhiseaduse §-test 16 ja 28.
20.6.Kaebaja väitis, et Viru Vanglas oli 2021 tõsine Covid-19 pandeemia olukord ja kaebaja oli selleks ajaks vaktsineerimata. Sellel põhjusel tundis kaebaja ennast ohustatuna ja tervise tagamise vajadusest lähtuvalt palus 15.12.2021 ravimed jaganud vanglaametnikul hoida kahemeetrilist distantsi. Kohus leiab, et iseenesest ei ole alusetu kaebaja väide selle kohta, et ravimite manustamise korraldus, millele järgneks vanglaametniku poolt tema suu kontroll, on lähikontakt kaebaja ja vanglaametniku vahel. Üldteada on asjaolu, et Covid-19 viiruse levik toimub just inimesest inimestele lähikontaktide kaudu, mistõttu kaebaja hirm olla nakatatud Covid-19 viirusega vanglaametniku poolt kaebaja suu kontrollimise käigus on asjakohane. Kohus leiab, et sellest siiski ei piisa, et jaatada korralduse eiramise lubatavust. Kohtule teadaolevatel andmetel kasutasid vanglaametnikud 15.12.2021 seisuga ametiülesannete
https://www.riigiteataja.ee/akt/312112021005 RKHKo nr 3-3-1-14-12, p 10.
Vrd TTOS § 14 lg 5 p 4.
3-22-669 täitmisel isikukaitsevahendeid. Teaduslikult on tõendatud, et maski kandmine vähendab kordades Covid-19 viiruse levikut.7 Haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebajale korralduse andnud vanglaametnik oleks isikukaitsevahendite kandmise kohtustust eiranud. Järelikult oli kaebaja terviseohutus piisavalt tagatud, ka juhul, kui peale ravimite manustamist oleks vanglaametnik olnud vahetult kaebaja juures ja oleks kontrollinud tema suud visuaalselt. Seda kinnitab vähemalt kaudselt see asjaolu, et 15.12.2021 seisuga ei kehtinud enam isikute vahel vahemaa hoidmise piiranguid. Sellisel juhul ei pea kohus kaebaja poolt vanglaametniku korduvate korraldusete eiramist – manustada ravimid või panna tagasi ravimite pinalisse, kaebajale tervisele seatud ohuga põhjendatuks.
20.7.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja on rikkunud VangS § 67 p-st 1 tulenevat kohustust, kui ei allunud 15.12.2021 vanglaametniku poolt antud korduvatele korraldusetele manustada ravimid või tagastada need ravimite pinalisse. Kohtu arvates VangS § 63 p-s 1 sätestatud õigusnormi koosseis on antud juhul täidetud. Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetaval on kohustus kohe täita vanglaametnike korraldusi, igasugune kauplemine ei ole lubatav. Kohtupraktikast tulenevalt loetakse VangS § 67 p-st 1 kohustus rikutuks, kui kinnipeetav ei täida vanglaametniku sõnaselgelt antud korraldust.8 Antud juhul on selline eeldus on täidetud. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kaebaja väide, et ta viisakalt palus vanglaametnikult hoida kahemeetrilist vahet ja peale 3-4 korraldust on manustanud ravimi, ei ole asjakohane. Kohtupraktikas on selgitatud ka seda, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei mõjuta otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning selle teo kvalifitseerimist. Selliseid asjaolusid võib arvesse võtta karistuse liigi ja määra otsustamisel. Seega võiks vanglaametnike korralduse õigusvastasusel olla tähendus kaebajale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel.9 Kohus leiab, et kaebaja tegutses tahtlikult, et tema tegevus oli suunatud vanglaametniku korralduste eiramisele. Järelikult on tegemist süülise käitumisega. Sellel põhjusel oli vastustaja õigustatud määrata kaebajale toime pandud rikkumise eest distsiplinaarkaristuse.
21.Kaebaja arvas, et vaidlusalune käskkiri on motiveerimata, kaalutlusvigadega ja määratud karistus on ebaproportsionaalne. Kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldustele rahumeelselt, oli vaktsineerimata ja lõpuks allus, kuid vastustaja sellega ei arvestanud ja on määranud kaebajale kõige rangema distsiplinaarkaristuse.
21.1.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus, kus kasutatakse nii otsustamise (kas määrata karistus või mitte) kui ka valikulise (milline karistus määrata) diskretsiooni. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
21.2.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt on vastustaja leidnud, et korraldusele mitteallumisel seatakse ohtu vangistuse täideviimise eesmärk, vangalaametnike autoriteet ja
https://www.koroonakriis.ee/miks-maski-kanda-0 RKHKo 3-3-2-2-15, p 18.
RKHKo nr 3-3-1-91-11, p 12, RKHKo 3-3-1-44-12, p 17.
3-22-669 vangla üldine julgeolek. Kaebajal on kolm kehtivat karistust, millest kaks oli määratud vanglaametniku korralduse allumata jätmise eest. Seda arvestades jõudis vastustaja järelduseni, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on põhjendatud ja valitud karistuse liik on proportsionaalne.
21.3.Kohus on seisukohal, et tegemist on asjakohaste, kaebaja vastu kõnelevate asjaoludega. Kohtule ei nähtu vaidlusalustest käskkirjast, et vastustaja oleks arvestanud kaebaja kasuks kõnelevate asjaoludega, kuigi need asjaolud on tuvastatud. Nimelt ei arvestanud vangla, et kaebaja on siiski täitnud korraldust, oli vaktsineerimata ja korralduse allumata jätmise põhjuseks oli kaebaja soov kaitsta enda elu ja tervist.
21.4.Kohtumenetluse käigus on kohus leidnud, et kaebaja nakatumise oht vanglaametniku korralduse täitmisel ei olnud väga suur viimase poolt kaitsevahendite kasutamise tõttu. Samas, tulenevalt vaidlusaluse käskkirja põhjendustest on vastustaja siiski arvestanud sellega, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldustele rahumeelselt, kuid rikkumise toimepanemise ja süü tuvastamise etapis. Vastustaja on ka täiendavalt põhjendanud vastuses kaebusele, et 15.12.2021 seisuga jääda vaktsineerimata oli kaebaja tahe. Kohtule teadaolevatel andmetel on vastustaja pandeemia ajal aktiivselt propageerinud vaktsineerimise vajadust kinnipeetavate seas. Seda arvestades ei ole eluliselt usutav, et vangla seadis kaebajale vaktsineerimistakistused. See asjaolu, et kaebaja soovis konkreetsemat vaktsiini, mida vanglas ei pakuta, ei ole vastustajale etteheidetav. Kuna 15.12.2021 ei kehtinud enam üleriigilisi piiranguid, sh on kadunud ka soovituslik nõue hoida isikute vahel kahemeetrilist vahemaad10, on kohtu hinnangul kaebaja väidetel võrreldes vanglas distsipliini tagamise vajadusega ja vangistuse eesmärgi saavutamisega suhteliselt väike kaal. Seda kõike vähendab kohtu arvates vastustaja poolt tehtud diskretsioonivea olulisust. Kohtu arvates vastustaja poolt diskretsiooni teostamisel eelpoolnimetatud asjaoludega arvestamata jätmine ei ole oluline diskretsiooni viga, mis võiks mõjutada asja lõplikku otsustamist.11
21.5.Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti kvalifitseerinud kaebaja allumatust raskeks rikkumiseks. Nimelt on Riigikohus leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik.12 Kaebaja on juba varasemalt kaks korda keeldunud vanglaametnike korralduse täitmisest, see annab kohtu hinnangul aluse pidada kolmandal korral kaebaja allumata jätmist raskeks rikkumiseks, mis vääriks talle kartserikaristuse määramist. Kohus selgitab täiendavalt, et vastustaja ei ole määranud kaebajale maksimaalset karistuse määra, mis on 45-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, vaid piirdus 7 ööpäevaga. Vastustaja on õigustatult arvestanud varasemalt kaebaja poolt toime pandud ja kehtivate rikkumisega, millest kaks neist on määratud vanglaametniku korraldustele allumata jätmise eest, aga samuti sellega, et varasemalt kaebajale määratud leebemat laadi distsiplinaarkaristused (kartserikaristused) ei suunanud kaebajat õiguskuulekale käitumisele.
21.6.Kaebajale määratud karistus on eelnevat arvestades proportsionaalne. Käskkirjas on olemas vajalikul tasemel faktilised põhjendused, mis on seotud õiguslike põhjendustega.
22.Kaebaja on väitnud, et vaidlusalune käskkiri on tühine distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja ületamise tõttu. Kohus kaebajaga ei nõustu. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise
https://www.riigiteataja.ee/akt/312112021005 RKHKo 3-3-1-78-12, p 12.
RKHKo 3-18-1895, p 19.
3-22-669 toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates. TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.13 Käesolevas asjas pani kaebaja rikkumise toime 15.12.2021. Järelikult distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg lõppes 15.01.2022. Nimetatud kuupäev langes aga laupäevale. TsÜS § 136 lg 8 alusel tuli karistuse määramise viimase päevana käsitada 17.01.2022, kuna see oli puhkepäevale järgnev esimene tööpäev. Eelnevast tulenevalt pole vastustaja andnud vaidlusalust käskkirja tähtaega ületades.
23.Kaebaja arvas, et vangla on rikkunud uurimisprintsiipi, kui jättis lisamata ettekandes nr 321-9548 tunnistaja ütlused. Kohus ei nõustu kaebajaga. VangS § 61 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Tulenevalt HMS §-st 6 on haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja pidanud tunnistaja all silmas vanglaametnik I Vaarmani ütlusi. Kohus selgitab, et vanglaametnik I. Vaarman oli distsiplinaarmenetluse käigus ära kuulatud ja selle kohta on koostatud 17.01.2022 menetlustoimingu protokoll (dtl 69). Seega on vastustaja saanud arvestada vanglaametnik I. Vaarmani poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlustega ning nende ütluste ettekandes nr 3-21-9548 fikseerimata jätmine ei oma mingit tähtsust. Sellel põhjusel ei näe kohus põhjust arvata, et vastustaja oleks eksinud uurimispõhimõtte kohta käivate reeglite vastu.
24.Lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et Viru Vangla 17.01.2022 käskkiri nr 6-3/36-1 on õiguspärane. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 viimane lause sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 109 lg-st 1, jätab kohus vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulu jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
26.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKm 3-3-1-71-02; RKHKo nr 3-2-1-116-07.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.