Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2022. a, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2216
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuse kohustamiseks korraldama nabasonga operatsioon
Tagastada X kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
Tallinna määruse
tiga nabasong, mis ei ole pitsunud ega palpatsioonil valulik. Kaebaja sõnul olla song tekkinud mais–juunis 2022. a, kui hakkas aktiivsemalt võimlema. Kaebaja ei taha võtta omeprasooli põhjusel, et gastriit ei anna praegusel ajal tunda ning kaebajale tabletid ei meeldi. Kaebajale selgitati, et selline väike song on pigem kosmeetiline probleem. Songa operatsioon ei ole päris riskivaba ja liigselt kiirustada ei ole mõistlik. Ühtlasi selgitati, et juhul kui song suureneb või hakkab rohkem valutama, tuleks kaebaja näitama. Samuti soovitati langetada kaalu. PPA esitas 02.11.2022 täiendavalt arstiabi tagaja OÜ Depoo esindaja selgituse: X on käinud kinnipidamiskeskuses viibimise ajal üle kahekümne korra meedikute vastuvõtul. Ühel korral on ta kurtnud songa osas ja selle visiidi väljavõtte lisan manusena (märkus: eelpool nimetatud tervisekaart). Keskuse arstide hinnangul ei ole kinnipeetava väikese songa opereerimine ega abivahendite (songavöö) kasutamine käesolevalt vajalik, sellest ei oleks kasu. X ei ole songaga seoses tõsiselt võetavaid kaebusi (sh ta ei ole treeninguid selle pärast vähendanud ega sellest korduvalt arsti juures juttu teinud). Tema jälgimine jätkub ja kui olukord peaks muutuma siis tehakse ka vastav raviotsus.
Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052018010
2(5)
korral tuleb ka arvestada, et need ressursid ei ole piiramatud ning plaanilise ravi kiirus sõltub näidustuse intensiivsusest ning võib sõltuda ka sellest, kui erakorraliste või tõsiste juhtumite tõttu on süsteem ülekoormatud. Vajadusel tuleb tervisemure sisu ümber hinnata, mis tähendab, et aja jooksul võib kosmeetiline probleem muutuda plaaniliseks ja plaaniline protseduur erakorraliseks. Eeltoodu ei tähenda aga, et kosmeetiliselt või plaaniliselt ravitavat seisundit tuleb viivitamatult käsitleda kui erakorralist ehk eelisjärjekorras. Eelisjärjekorras käsitlemine ei ole nõutav ka varjupaigataotlejate korral. Käesoleval juhul on kaebaja ühel korral arstile pöördunud kuni 2 sõrme laiuse nabasongaga, mille osas operatiivne sekkumine ega ka abivahendid (kohtu pakutud songavöö) ei ole vajalikud. Arsti hinnangul on tegemist kosmeetilise probleemiga. Kosmeetilist probleemi olemasolu saab pidada väheintensiivseks riiveks. Kosmeetiliste probleemide korral pöörduvad tavaliselt vabaduses viibivad inimesed soovi korral eraõiguslike tervishoiuteenuse osutajate poole, saamaks raviteenust enda, mitte riigi kulul. Asjaolu, et kaebaja seda KPK-s viibimise tõttu teha ei saa, ei muuda riivet intensiivsemaks. Kaebaja on selgitanud, et tal on kartus, et song pitsub. Pitsunud song nõuab erakorralist sekkumist. Siiski, nagu kohus eelnevalt sedastas, ei tähenda ainuüksi kosmeetilise tervisemure olemasolu, et selle osas tuleks määrata plaaniline või erakorraline ravi. Nagu nähtub tervisekaardilt, ei ole ka operatsioon riskivaba, mistõttu ei sa kosmeetilisele tervisemurele operatiivselt reageerimata jätmist pidada intensiivseks riiveks. Arvestades kinnipidamiskeskuse asukohta ja pidevat valvet kinnipidamiskeskuses, ei pea kohus ka eluliselt usutavaks, et esineks tõsine risk, et songa pitsumise korral jääks kaebaja ilma erakorralise arstiabita. Kohtule on ka kinnitatud, et kaebaja jälgimine jätkub ja vajadusel tehakse uus raviotsus. Kohus selgitab, et kaudselt kinnitab riive vähest intensiivsust ka kaebaja enda käitumine. Rohkem kui paarikümnel korral arsti poole pöördumisel on kaebaja songa maininud vaid ühel korral, mil song oli kontrollimisel erinevalt kaebuses väidetust valuta. Kaebaja on selgitanud, et song häirib võimlemisel, kuid ei ole sellest tulenevalt treeninguid vähendanud. Kaebajal on ka muid kõhupiirkonna muresid (gastriit), mille vastu ta rohtu ei taha võtta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tekitas endale ise kõhu piirkonda haava (haldusasi nr 3-22-1836, kaebus esitatud 29.08.2022). See sündmus toimus 04.07.2022 ja kaebaja tekitas endale kolm kõhul asetsevat haava (haldusasi nr 3-22-1888, 05.09.2022 esitatud kaebus ja PPA 21.10.2022 vastus). Seega kaebaja ebamugavustunne kõhu piirkonnas võib olla põhjuslikus seoses nii ise tekitatud vigastuse, ravijuhiste täitmata jätmise kui ka trenni jätkamisega. Riive tuleb lugeda väheintensiivseks, kui isik ise oma tervisemuret leevendada ei soovi. Kaebaja saab ise ka oma vaevusi leevendada, nt võimlemise intensiivsuse vähendamisega ning oma seisundit järgida ja vaevuste ägenemisel arsti juurde pöörduda. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise, oleks kaebajale kaebuse rahuldamisest saadav leevendus ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määruse nr 3-22-1470 p 10). Kaebajal ei ole intensiivsed songa osas erakorralist või plaanilist sekkumist nõudvaid kaebuseid ning kaebajal endal on võimalik oma seisundit järgida ja vaevusi leevendada. Arvestades, et songaoperatsioon ei ole ka täielikult riskivaba, ei pruugi kergete vaevuste korral songa opereerimine kaebajale üldse leevendust tuua ning õigusemõistmisega seotud kulud (sh vajadusel ekspertiisi läbiviimine ja/või asjatundjate kaasamine) oleksid võimalikku leevendust arvestades ebaproportsionaalselt suured.
3(5)
Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja2 § 16 lg 1 kohaselt jälgitakse välismaalase füüsilist ja vaimset tervist kinnipidamiskeskuses pidevalt ning seda kontrollitakse vastavalt vajadusele. Tervishoiuteenuse osutamise ja ravi vajalikkuse kinnipidamiskeskuses otsustab kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja (lg 3). Kui välismaalane vajab ravi, mida ei ole kinnipidamiskeskuses võimalik osutada, lubatakse välismaalasel kinnipidamiskeskuse tervishoiuteenuse osutaja saatekirja alusel ravi eesmärgil viibida haiglas või muus raviasutuses (lg 5). Eeltoodud sätetest tuleneb kinnipidamiskeskusele kohustus võimaldada vajadusel ja võimalusel välismaalasele raviprotseduuride teostamine kinnipidamiskeskuses või vajaduse tekkimisel (kui välismaalase tervisemure vajab kitsama eriala spetsialisti sekkumist) suunata ta ravile saatekirja alusel eriarstiabi osutaja juurde. Seega otsustab kinnipidamiskeskuses viibiva välismaalase eriarstiabi osutaja juurde suunamise kinnipidamiskeskuse lepinguline tervishoiuteenuse osutaja, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Seega pole kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalasel kehtivate õigusaktide kohaselt subjektiivset õigust nõuda raviprotseduuri (sh operatsiooni) läbiviimist vastavalt enda soovile. Ka vabaduses viibival isikul ei ole õigust nõuda konkreetset ravi (Riigikohtu 26.09.2019 määruse nr 2-19-1366, p 10). Kohtule nähtub, et kaebajale on kinnipidamiskeskuses arstiabi osutatud. Seejuures on PPA vastuse kohaselt kaebaja kinnipidamiskeskuses meedikute vastuvõtul käinud üle kahekümne korra, sellest ühel kurtnud songa osas. Kaebajale kutsuti 25.07.2022 kiirabi ja toimetati haiglasse. Seega on ebatõenäoline, et kaebajale vajadusel ravi ei osutataks. Samuti on, arvestades, et kaebajale on selgitatud vajadust songaga seotud kaebuste ägenemisel uuesti arsti juurde pöörduda, ebatõenäoline, et kaebaja vaevuste ägenemine jääks kaebajast mitteolenevatel põhjustel märkamata ja vajalik ravi õigeaegselt osutamata. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks songaga seoses osutatud ilmselgelt sobimatut ravi ja antud ilmselgelt sobimatuid soovitusi. Songa opereerimine ei olnud arsti hinnangul 28.09.2022 visiidi seisuga näidustatud. Arst on hinnanud, et umbes 2 sõrme laiune nabasong, mis ei ole pitsunud ega palpatsioonil valulik, on pigem kosmeetiline probleem. Seejuures ei ole operatsioon ka riskivaba, mistõttu ei ole kiirustamine mõistlik. Kaebaja väitel tekkis song mais-juunis 2022 pärast aktiivsema võimlemise alustamist ja song valutab ka pärast korralikumat võimlemist paari tunni jooksul. Arvestades, et füüsilise koormuse tõstmisel võivad vaevused tugevneda3, on vaevuste leevendamisel ning valu kontrolli all hoidmisel roll ka kaebajal endal. Kõhuseina songade ravijuhendi (edaspidi ravijuhend) kohaselt on mittetüsistunud songade puhul põhiline kaebus mh ebamäärane, mõõdukas valu songa piirkonnas. Valu intensiivistub mh füüsilisel pingutusel.4 Songa ravi iga hinna eest, kui see olulisi kaebusi ei põhjusta, pole vajalik.5 Eeltoodust tulenevalt ei tähenda mõõdukas valu songa piirkonnas peale füüsilist pingutust, et tegemist oleks songa tüsistusega nn pitsumisega. Olukorras, kus kaebajale on antud ka soovitus langetada kaalu, saab pidada kaalukaks argumendiks, et operatsioon ei ole siiski riskivaba. Kui ühelt poolt ei tekita song kaalukaid vaevuseid ja kaebaja saaks neid ise leevendada, teiselt poolt ei ole operatiivne sekkumine alati vajalik, ei nähtu kohtule arsti kaalutlusotsuses ilmselgeid vigu. Tervishoiuteenuse osutamisel ei pea arst saavutama kindlat tulemust, vaid tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762). Seega ei omaks asjas ka tähtsust, kui mõni teine arst otsustaks oma teadmisi parimal viisil rakendades, teisele järeldusele.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123102014002?leiaKehtiv https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/song/ Kõhuseina songad. Ravijuhend. Murruste, M. jt (koost). 2005. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/songad_ravijuhend.doc.
Songakirurgia ja kõhuseina taastamine. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.regionaalhaigla.ee/et/songakirurgia-ja-kohuseina-taastamine.
4(5)
Kohus märgib kaebajale teadmiseks, et ka plaanilise ravi korral osutataks talle ravi sarnaselt Eestis viibivatele muudele isikutele. Seetõttu võib piiravaks teguriks olla ravijärjekord, kus eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi6.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
https://www.haigekassa.ee/ravijarjekorrad
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.