Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 08.12.2022, Tartu 3-22-1145 Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihanke „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“, (viitenumber 247441) dokumendi (hankelepingu projekti) õigusvastasuse tuvastamise, õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12.05.2022. a otsuse osalise tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsus Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja advokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) ‒ Valga vald, esindaja advokaat Indrek Lillo
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse lisana esitatud 15.06.2022. a kiri.
2.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsus muutmata.
3.Mõista Eesti Keskkonnateenused AS-lt Valga valla kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 858 eurot (koos käibemaksuga).
4.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Valga vald viis läbi riigihanget „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“, viitenumber 247441. Pakkumuste laekumise tähtaeg oli 15.06.2022 kell 12:00. Riigihanke alusdokumentide seas on hankelepingu projekt (tl 28-32, edaspidi leping), mis sisaldab järgmisi sätteid: punktid 2.1.1 ja 2.1.6 reguleerivad suviseid hooldustöid, mida töövõtja peab tegema oma materjalide ja vahenditega kuutasu sees; p 2.1.1 alusel tuleb töövõtjal tagada asfaltkattega tänavatel sõiduteede puhtus, s.h lehtede koristus; p 2.1.6 paneb töövõtjale kohustuse teostada kruusakattega tänavatel hööveldamist selliselt, et ei esineks pikiroopaid ja ebatasasusi; p-d 2.2.2- 2.2.6 ja 2.2.9 reguleerivad talviseid hooldustöid, mida töövõtja peab tegema oma materjalide ja vahenditega kuutasu sees, s.h panevad töövõtjale kohustuse tõrjuda libedust, tõrjuda lund (sahkharjamine), eemaldada sahatud lumevallid (sahavallid), vedada vajadusel või tellija nõudel lumi ära (mahus kuni 5 000 m3 ühel talveperioodil); p 2.4.6 alusel tuleb töövõtjal tagada hooldatavate objektide puhtus prügi ja jäätmete kokku kogumise teel ning transportida jäätmed ladestuskohtadesse või tellijaga kooskõlastatult suletavasse vaheladestuskonteinerisse; p 9 (alapunktid 9.1-9.8) reguleerib töövõtja vastutust lepingu rikkumisel, s.h hooldussumma vähendamist ja leppetrahvide määramist.
2.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 14.04.2022 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse osade hankelepingu projekti punktide õigusaktidega kooskõlla viimise nõudes.
3.VAKO rahuldas 12.05.2022. a otsusega (tl 72-84) vaidlustuse osaliselt ning kohustas vastustajat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse lepingu p-d 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5 (osaliselt). Vaidlustuse rahuldamata jäetud osas olid VAKO otsuse põhjendused järgmised. Võrreldavate pakkumuste esitamise võimaldamiseks tuleb hankijal esitada riigihanke alusdokumentides küll selleks vajalikud ning hankijal olemasolevad andmed, kuid hankija ei pea ega saa esitada andmeid, mida tal ei ole. Vastustajal puuduvad andmed koristamisele kuuluvate lehtede hulga (tonnides või kuupmeetrites), hankelepingu täitmiseks kasutatava soola, sõelmete ja kloriidide koguse, eemaldatava ja sahatava lume koguste ning jäätmete koguse kohta. Arvestades hanke ajalist ja rahalist mahtu on ilmne, et vastustaja eeldas, et pakkujateks on valdkonnas kogemust omavad ettevõtjad, kes suudavad eeltoodut mõistliku täpsusega hinnata ja vastavat äririski hinnastada. Pakkujatel võib sellise võimekuse olemasolu mõistlikult eeldada. Vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja ettepanekuga kehtestada regulatsioon, kus tööd teatavas mahus või kulumaterjalid teatavas koguses on kuutasu sees ja seda ületav osa tasustatakse eraldi, kuna riigihanke alusdokumentide koostamine, sh teenuse tasustamise süsteemi kehtestamine on hankija õigus ning hankija ei pea kehtestama niisugust tasustamise süsteemi, mis oleks kõige soodsam pakkujatele või mõnele pakkujale, sh ei pea hankija maandama kõiki pakkuja äririske. Ilmastikutingimuste ettenägemine on ühtviisi problemaatiline nii vastustaja kui ka pakkujate jaoks. Pakkuja riski, et tegemist on tavapärasest ekstreemsemate ilmastikutingimustega talvega, maandab hankelepingu sõlmimine 5 aasta pikkuseks perioodiks. On tõenäoline, et selle perioodi jooksul esineb külmemaid ja lumerohkemaid, tavapäraste ja tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvesid. Kruusateede seisundile oli vastustajal õigus kehtestada rangemad nõuded. Professionaalse tegevusena teehooldusega tegelevale ettevõtjale peavad teehoolduses kasutatavad mõisted olema arusaadavad, vajadusel saab huvitatud isik küsida vastustajalt selgitust. Lepinguliste sanktsioonide õiglase ja mõistliku kohaldamise tagamiseks on erinevaid õiguslikke vahendeid. Lähtuda ei saa eeldusest, et vastustaja rakendab sanktsioone pahauskselt, näiteks üksnes selleks, et täita oma eelarvet. Leppetrahvi ülempiiri kehtestamine annab omakorda kuritarvitamise võimaluse töövõtjale. Lepingust tuleneb, et p 9.3 kohaldamisel arvestatakse p-i 7.5.
4.Kaebaja esitas 23.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavad seisukohad, paludes kohustada vastustajat viima õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse lepingu p-d 2.1.1, 2.1.3, 2.1.5, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.4.6, 2.7.9, 7.4, 7.5 ja 9 ning tühistada VAKO otsus osaliselt, lepingu p-de 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9 osas.
4.1.Kaebaja vaidlustas lepingu punkte 2.1.1, 2.2.2-2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 osas, milles need ei sätestanud tööde mahtu ja kulumaterjalide kogust (vastavalt koristatavate lehtede, soola, graniidisõelmete, kloriidide, eemaldatavate sahavallide, lahtise lume, ära veetava lume ja jäätmete osas). Kaebajal on võimatu ennustada, millises mahus tuleb neid töid teha ning kui suured on sellega kaasnevad kulud. Kui kaebajal on võimalus teha prognoose, kuna ta oli 2013-2017 Valga tänavate hooldaja, siis paneb see ebavõrdsesse olukorda teised pakkujad. Kui pakkujad tuginevad erinevatele prognoosidele, siis ei ole pakkumused võrreldavad. Kaebaja pidas õigeks, et lepingus on ette nähtud tööde maksimaalne maht ja kulumaterjalide kogus ning seda ületavas osas toimub täiendav tasumine. Kui vastustaja sai kehtestada piirmäära ära veetava lume kogusele, siis saab seda teha ka teistes kaebaja nimetatud küsimustes.
4.2.Kaebaja ei proovi saavutada olukorda, kus tema äririskid oleksid maandatud. Kaebaja hinnangul ei taga tehniline kirjeldus kõigile ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks ja takistatud on riigihanke avamine konkurentsile. Pakkujatel pole objektiivsete ja lepingust tulenevate õigusvastaste takistuste tõttu võimalik esitada võrreldavaid pakkumusi. Samuti väitis kaebaja, et hankelepingu puhul ei saa kogu lepingu eesmärgi saavutamise riisikot panna töövõtjale.
4.3.Kaebaja vaidlustas lepingu p 2.1.6 osas, milles kruusakattega tee hööveldamistööd on vastuolus õigusakti nõuetega ja lepingu p-ga 7.1 ning osas, milles pakkujatele ei avaldata hööveldamistööde nõude sisu ega mahtu. Vastustaja kehtestas lepingus kruusateede seisundile kõrgemad nõuded kui need, mis on ette nähtud majandus- ja taristuministri määruses „Tee seisundinõuded“. Määruse põhjal kehtib nõue, et esineda ei tohi pikiroopaid ja ebatasasusi, üksnes 4. seisunditaseme kruusateele. Kõik vastustaja teed on seisunditasemega 1 kuni 3. Nõue kõrvaldada ebatasasused ja roopad on seega ebamõistlik. Kruusatee ongi oma olemuselt ebatasane. Pakkujad peavad teadma, millise hööveldamistööde mahuga (mitu korda nädalas) nad peavad arvestama.
4.4.Kaebaja vaidlustas lepingu p 9 osas, milles see ei kehtesta leppetrahvi summale ülempiiri ja ei arvesta leppetrahvide määramisel lepingu p-s 7.5 sätestatud asjaolude (s.o hooldust segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast) esinemist. Teehoolde teenuse hindamine on subjektiivne. Hankijad määravad leppetrahve tihti selleks, et vähendada survet kohaliku omavalitsuse eelarvele. Leppetrahvid on määratud konkreetsete summadena ning rasketes ilmastikuoludes on puudusteta teenuse osutamine väga keeruline. Võib tekkida olukord, kus leppetrahvide tõttu tasu ei kata kulusid või trahve tehakse üle lepingumaksumuse. Piisav ei ole vastustaja ja VAKO seisukoht, et lepingu p-s 7.5 toodud asjaolude esinemine välistab leppetrahvi kohaldamise. Mõistlik ei ole, et iga leppetrahv tuleb kohtus vaidlustada.
5.Tartu Halduskohus jättis 14.06.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
5.1.Kohus jätab rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla lepingu p-d 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5, kuna kaebajal puudub eeltoodud nõude esitamiseks kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. VAKO rahuldas eelmises lõigus nimetatud lepingu p-de osas kaebaja vaidlustuse ja see otsus
on jõustunud. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja esitada sama nõuet kohtule uuesti. Kaebaja ei põhjendanud oma kaebeõigust nende lepingu p-de osas kohustamisnõude esitamisel, kuigi kohus juhtis sellekohasele vajadusele tähelepanu 02.06.2022. a määruses. Kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus otsustada selle üle, kas jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kuna kohus hindab kaebeõigust otsuse tegemise raames, siis peab kohus õigeks jätta kaebus selles osas rahuldamata.
5.2.Kohus jättis rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla lepingu p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja veenvalt näidanud, et vastuolu õigusaktide nõuetega esineb. Riigihangete seaduse (RHS) § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija vastavalt samas seaduses sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentide osaks on kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. Õiguskirjanduses on märgitud, et hankelepingu tingimuste sisustamine on kaasusepõhine ja tingimusel, et järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), seadus selles osas ettekirjutusi ei tee. Muuhulgas ei näe seadus ette seda, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte vaheline riskijaotus. Hankelepingu tingimused on vaidlustatavad, kuid VAKO kontrollib vaid tingimuste RHS-le vastavust, mitte nende otstarbekust, majanduslikku kaalutletust vms (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2019. Lk 442-443).
5.3.RHS § 3 sätestab järgmised riigihanke korraldamise üldpõhimõtted: hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Halduskohtu hinnangul ei ole vaidluse all olevad lepingu punktid kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Kohus nõustus VAKO seisukohtadega (otsuse punkt 3) ning ei korranud neid täies mahus.
5.4.Õige ei ole kaebaja väide, et esitatud pakkumused ei ole võrreldavad. Pakkumuse vorm
(tl 62-64) näeb ette, et pakkujatel tuleb 13 suvise ja 15 talvise hooldustöö kohta esitada ühiku (näiteks m2, tk) hind iga aasta kohta. Nende põhjal arvutatakse kogumaksumus, mis on hindamiskriteeriumiks (tl 8p). Pakkumused on võrreldavad. Pakkumusi ei muuda võrreldamatuks see, et ei ole teada, millistest eeldustest pakkuja oma hinna kujundamisel ja pakkumuse koostamisel lähtus. Kõigi teenuse tellimise riigihangete puhul tehakse pakkumus pakkuja teadmistele ja kogemustele ning prognoosidele tuginedes. Hinna kujundamise ja pakkumuse esitamise ajal ei ole teada, milline saab tulevikus olema tööjõu kättesaadavus ja hind, kütuse hind, kulumaterjalide hind jms. Kõige selle osas tuginevad pakkujad erinevatele, nende enda koostatud ja nende majandustegevusest lähtuval kogemusel rajanevatele prognoosidele. See, et praeguses asjas lisandub ka ilmastiku osas teatav määramatus, on valdkonna eripärast tingituna paratamatu. Tingimus, et teatud tööd kuuluvad nö hinna sisse, täidab eesmärki kasutada hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning ei too endaga kaasa ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Kõigil pakkujatel tuleb lähtuda sellest, et hanke
võitmise korral tuleb pakutud hinna eest ära teha lepingus ette nähtud tööd. Kõik pakkujad on olukorras, kus saabuvate aastate ilmastik ei ole neile ette teada ning neil tuleb pakkumuse koostamiseks hinnata tööde tõenäolist mahtu ja kulumaterjalide vajadust. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et vastustajal oli võimalik anda kaebajale selle hinnangu kujundamiseks täiendavaid andmeid. Vastustajal puudub selline võimalus ning vastavaid andmeid valdab kaebaja. Vastustaja kehtestas nõude, et pakkuja keskmine aastakäive aastatel 2019-2021 peab olema vähemalt 1 500 000 eurot (tl 24p-25) - seega saavad pakkumusi teha vaid suhteliselt suured ja kogemustega ettevõtjad. Pikaajaliste ilmavaatluste andmed on avalikult kättesaadavad, hilisemad otse internetist ja varasemad tellimise kaudu (ilmateenistus.ee). Vastustaja esitas üksikasjalikud andmed hooldatavate objektide arvu ja omaduste kohta, s.h teede plaanid ja kirjeldused ning bussipeatuste hooldusalade plaanid (tl 33-60). Tegemist on avalikus ruumis paiknevate objektidega ning kaebajal oli soovi korral võimalik teha vaatlusi kohapeal. Tööde mahtu saab kaebaja prognoosida oma kogemuse baasil, lähtudes varem tehtud sarnastest hooldustöödest. Vastustajal ei saa kuidagi olla andmeid selle kohta, mitu korda on Eesti oludes talve jooksul tulnud erinevat liiki teedel lund tõrjuda, millises koguses hooldatava kõnnitee jooksva meetri kohta sõelmeid kasutada, millises koguses (olenevalt tee läheduses kasvavate puude hulgast, liigist ja vanusest) lehti ära vedada jne. Ka kaebaja ise viitab sellele, et tööde mahu prognoosimisel saab lähtuda senisest praktikast. Tänavate hooldamise praktikaga tegeleb kaebaja. Kui vastustaja korraldas tänavate hooldamise teenuse tellimise kaudu, siis ei saa vastustajal olla kogunenud teavet selle tegevuse igapäevase praktika baasil. Eeltoodu tähendab, et riigihanke alusdokumentides on tellitavat teenust kirjeldatud nii hästi, kui see vastustajal võimalik oli. Kohus nõustus vastustaja ja VAKO-ga, et vastustajalt ei saa nõuda andmete esitamist, mida tal ei ole ja ei saagi olla.
5.5.Kohtu hinnangul ei ole olemas õigusnorme, mis praeguse kohtuasja asjaoludel keelaksid äririski jätmist suuremas osas töövõtja kanda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. See ei tähenda, et riigihanke tulemusena sõlmitav leping saab olla ainult haldusleping. Praeguses asjas sõlmitakse riigihanke tulemusena eraõiguslik töövõtuleping. Tegemist on hooldusteenuse osutamisega. Ei esine halduskoostöö seaduse § 3 lg-s 4 nimetatud tingimusi, mille korral võib sõlmida üksnes halduslepingu. Vastustaja on lepingu p-s 15.2 määranud vaidluste lahendamise kohaks maakohtu. Sel juhul ei ole lepingule kohaldatav kaebaja viidatud kohtupraktika halduslepingute täitmise kohta. Isegi kui see oleks kohaldatav, siis kaebaja viidatud Riigikohtu 11.11.2021. a otsus asjas nr 3-18-1946 käsitles olukorda, kus pärast halduslepingu sõlmimist ehk lepingu täitmise käigus muutusid asjaolud võrreldes pakkumuste tegemise ajaga ning seetõttu muutus lepingu täitmine oluliselt raskemaks (haldusmenetluse seaduse § 102 lg 4). Pakkumuste esitamise staadiumi osas on otsuses lühidalt öeldud, et riigihanke võitnud vedaja peab üldjuhul kandma riski, et tema pakutud hind on realistlik. See, kas praeguses asjas tekib hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu täitmisel sedavõrd erakorralisi muutusi majanduskeskkonnas või ilmastikus, et nendega arvestamist ei saanud pakkujatelt mõistlikult oodata, selgub tulevikus ning ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse.
5.6.See, et vastustaja kehtestas majandus- ja taristuministri määrusest „Tee seisundinõuded“ rangemad nõuded kruusateede seisundile, ei kujuta endast vastuolu õigusaktiga. Vastustajal on õigus taotleda määruse nõuetest paremat tee seisundit. Määruse § 2 lg 2 ütleb, et tee seisund peab vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele ning tee omanik võib rakendada kõrgemaid nõudeid. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei takista teha võrreldavaid ja majanduslikult põhjendatud pakkumusi, kuna need nõuded kehtisid ühtviisi kõigile pakkujatele. Kui määruse „Tee seisundinõuded“ lisa 5 kirjeldab alates 14.07.2015 kruusatee pealispinna seisundinõudeid tunnusega „Roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus, cm“ ning
seisunditaseme 1 - 4 nõuded on vastavalt 10 cm, 8 cm, 5 cm ning roopaid ja ebatasasusi ei või esineda, siis ei saa olla tegemist tee omadusega, mille sisu on teede hooldusele suunatud hankest huvitatud ettevõtjatele arusaamatu või teadmata. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei tekita ka segadust lepingu mõistmisel. Lepingu p-s 2.7.1 on öeldud, et töövõtja kohustub teostama tööd vastavalt hankedokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele ning kooskõlas vastavaid valdkondi reguleerivate seaduste, määruste ning muude õigusaktidega, kusjuures töövõtulepingust tulenevate rangemate nõuete osas juhindub töövõtja töövõtulepingus kehtestatutest. Kohus pidas ka üldiselt kehtivaks ja tunnustatuks põhimõtet, et kui on lubatud leppida kokku õigusaktis sätestatust teisiti, siis tuleb lähtuda kokkuleppest, mitte õigusaktist.
5.7.Ennatlik on praeguses riigihanke staadiumis arutleda selle üle, kas lepingu täitmisel võib tekkida olukord, kus sanktsioonide rakendamise tõttu töövõtja ei saa üldse tasu või ei kata tasu teenuse osutamiseks tehtud kulutusi. Riigihanke tulemusena sõlmitakse antud juhul võlaõiguslik töövõtuleping. See tähendab, et leping allub eraõiguses kehtivatele reeglitele ja põhimõtetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. See kohustus kehtib nii tulevasele töövõtjale kui ka vastustajale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seda, millal muutub leppetrahv eeltoodud tingimusi arvestades ebamõistlikuks, ei saa ennetavalt otsustada. Kaebaja viidatud kohtuasi nr 2-18-10175 näitab, et riigihanke tulemusena lepingu sõlminud töövõtjal on reaalne võimalus oma õigusi kaitsta ja hankijat vajadusel korrale kutsuda. Viidatud lahendist ei saa teha põhjapanevaid järeldusi riigihanke alusdokumendile kehtivate nõuete kohta. Asjas lahendati konkreetsetel tingimustel vaidlust lepingu tõlgendamise üle selle täitmise käigus. See, kas töövõtja kasutab vajadusel ja vastavate eelduste täidetuse korral võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (näiteks ütleb lepingu üles VÕS § 196 lg 1 alusel) või jätkab talle kahjumliku lepingu täitmist, on tema enda otsustada. See, kui kaebaja peab tõenäoliseks, et ta selliseid võimalusi kasutada ei soovi, ei muuda neid õiguskaitsevahendeid olematuks.
5.8.Kaebaja viitas mitmetele VAKO varasematele lahenditele, kuid need ei ole praeguse vaidlusega sarnased. Erandina räägib üks lahend löökaukude remontimisest, kuid selles osas on kõnealuses lepingus tööde mahule ülempiir kehtestatud (lepingu p-d 2.5 ja 2.6). Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 17.06.2021. a otsus asjas C-23/20 käsitleb raamlepingu sõlmimist asjade ostmiseks ning ei ühildu praeguse vaidlusega, kuna tegemist ei ole raamlepinguga ega asjade ostmisega. Kohaldatav ei ole ka kaebaja viidatud lahend asjas nr 3-3-1-87-10, mis käsitles jäätmete mahukaalu küsimust. Tegemist oli jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatud hankega. Sellises vaidluses võib mahukaal omada tähtsust, kuna jäätmevedaja võtab jäätmed vastu mahu alusel (konteineri maht kuupmeetrites), kuid prügilasse annab üle kaalu alusel (tonnides) ehk teenuse osutamine sisaldab üleminekut mahult kaalule. Praeguse riigihanke esemeks ei ole jäätmevedu, vaid selle põhirõhk on tänavate puhastamisel ja hooldusel. Võimaliku tänavatel vedeleva prügi kogumisel on lepingu kogumahtu arvestades marginaalne tähendus.
5.9.Kaebaja ei ole vaidlustanud lepingu punkte, mis käsitlevad tasu arvestamist ja maksmist ning kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu ei saaks kaebust ka vastavalt muuta. Kohtu hinnangul esines mõningane ebakõla lepingu p 8.2 (tellija maksab tema poolt kinnitatud linnahooldustööde koondakti põhjal koostatud arve alusel hooldustasu) ning p 3.1 (tellija kohustub tasuma töövõtjale hooldustasu õigeaegselt teostatud hooldustööde eest, mis arvestuskuude lõikes peab vastama arvestusaasta hinna ja kuude arvu jagatisele) vahel.
Vastustaja viitas sellele, et ilmastikutingimuste riski maandab lepingu sõlmimine viieaastaseks perioodiks ning leebemad ilmastikutingimused ei ole alus tasu vähendamiseks. Sellest lähtudes mõistis kohus lepingut nii, et nõuetekohase tulemuse saavutamise korral on töövõtjale tagatud pakkumuses näidatud tasu, mida makstakse nii, et vastava aasta tasu jagatakse 12 võrdse suurusega osaks. See tasakaalustab oluliselt ilmastiku kõikumisest tingitud riske - leping sõlmitakse viieks aastaks ning sel juhul on tõenäoline, et lepinguperioodi tervikuna vaadates sarnaneb töömaht ja kulumaterjalide vajadus keskmisele. On võimalik, et mõni kohalik omavalitsus on oma eelarve kujundamisel arvestanud sellega, kui palju tavaliselt määratakse teehooldust teostavale ettevõtjale leppetrahve. Sarnaselt töövõtjaga ei vabasta sellise prognoosi ekslikkus kohalikku omavalitsust tema lepinguliste kohustuste täitmisest ja ei õigusta leppetrahvide pahauskset kasutamist. Ka kaebaja esitatud näites ei jätnud kohalik omavalitsus oma kohustusi lõpptulemusena täitmata (tl 90).
5.10.VAKO leidis oma otsuses, et vastustaja on lepingu p-s 2.2.6 kehtestanud lepingujärgse lumeveo kogumahu aastas ning lepingu p-s 7.5 loetletud töövõtjast sõltumatute hooldust segavate tegurite esinemine välistab lepingu p-s 9.3 nimetatud sanktsioonide rakendamise. Kohus nõustus eeltooduga. VAKO otsusele ei ole kaebaja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistis kaebust nii, et kaebaja vaidlustas VAKO otsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustunud lõppjäreldusega vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta vastavate lepingu punktide osas. Kuna kohtu hinnangul olid need lepingu punktid õigusaktidega kooskõlas, siis jättis halduskohus rahuldamata ka VAKO otsuse osalise tühistamise nõude. Kokkuvõttes jättis halduskohus esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsuse ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 näevad töövõtjale ette erinevad kohustused, kuid ükski punkt ei sätesta tehtava töö mahtu, st töövõtja poolt ära veetavate lehtede ja jäätmete koguseid, puhastatava või sahatava lume koguseid, libedusetõrje mahte jne.
6.2.Projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ei vasta RHS § 3 p 1 ning § 88 lg-te 1 ja 7 nõudele. RHS § 3 p 1 järgi tegutseb hankija riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Olukord, kus vastustaja tellib projektiga töövõtjalt tööd, kuid jätab tellitavate tööde mahud töövõtjale avaldamata, ei ole läbipaistev, kontrollitav ega proportsionaalne. Pakkujatel ei ole võimalik tuvastada ega teada, milline on tellitavate tööde maht või kogus ja milliste kuludega tuleb tööde tegemisel arvestada. Tellitavate tööde mahu avaldamata jätmine paneb töövõtjale ebamõistlikult suure riski – töövõtja ei tea, kas ta peab näiteks lume sahkamisel ja libedusetõrje teostamisel arvestama ühe, kahe või näiteks viie tööringiga. Tööringide arv mõjutab otseselt pakkumuse maksumust, sest kui ühe või kaks tööringi saab teha ühtede ja samade töötajate ja masinatega, siis kahest enama tööringi tarbeks tuleb palgata rohkem töötaid ja soetada rohkem tehnikat. RHS § 88 lg 1 järgi, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. RHS § 88 lg 7 kohaselt, tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Antud juhul ei ole tehnilist normi, mis sätestaks, kui palju lehti ja jäätmeid tuleb
hanke raames koguda, kui palju lund sahata ja libedusetõrjet teostada jne. Kuna projekti p-des 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei avaldata nende tööde mahte või koguseid, siis ei ole tingimused piisavalt täpsed selleks, et pakkuja saaks hankelepingu eseme kindlaks määrata ja et oleks võimalik sõlmida hankeleping. Tänaseks on olemas hankes esitatud pakkumuste maksumused (lisa 1) ja nendest nähtub, et odavaimat ja kalleimat pakkumust eristab 1 754 215,24 eurot. Selline erinevus pakkumuste maksumuste suurustes kinnitab, et pakkujad hindasid hankega tellitavate tööde mahtu erinevalt. See tähendab, et projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei vasta RHS § 88 lg-tele 1 ja 7.
6.3.Kohtuotsuse põhjendused on asjakohatud ja ebaõiged. Kuna hankes esitatud pakkumused ei ole võrreldavad, sest kalleima ja odavaima maksumusega pakkumuse vahe on 1 754 215,24 eurot, siis hindasid pakkujad tellitavate tööde mahtu ja koguseid erinevalt. Ehk teisisõnu – andmete avaldamata jätmine hankega tellitavate tööde mahu kohta tõi kaasa RHS § 88 lg-s 7 keelatud olukorra. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub, et kohus ei ole RHS § 88 otsuses üldse käsitlenud. Seega rikkus halduskohus otsuse tegemisel HKMS § 157 lg-t 1 ja § 165 lg 1 p 4.
6.4.Vastustajal on hankega tellitavate tööde mahu määramiseks erinevad võimalused. Ebaõige ja asjakohatu on kohtu väide, et vastustajal ei saa kuidagi olla andmeid selle kohta, mitu korda on Eesti oludes talve jooksul tulnud erinevat liiki teedel lund tõrjuda, millises koguses hooldatava kõnnitee jooksva meetri kohta sõelmeid kasutada, millises koguses lehti ära vedada jne. Vastustaja saab hanke tingimustes märkida tellitavate teenuste ülempiiri, millist ületava osa eest maksab vastustaja ühikhinna alusel. Vastustajal on samuti võimalik hanke tingimustes määrata tehtavate töötsüklite arv, mida töövõtja peab tegema kuutasu eest ja mida ületavaid töötsükleid peab töövõtja tegema lisatasu eest. Nõustuda ei saa seisukohaga, et Riigikohtu 14.03.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10 ei ole asjakohane. Kaebaja arvates kinnitab see otsus tema väidet, et pakkumuste võrreldavuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on vajalik hanke tingimustes avaldada andmed hankega tellitavate tööde mahu kohta.
6.5.Hankega tellitavate tööde mahuga seotud riski jätmine töövõtja kanda ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on avatud hankemenetlusega, siis on ebatäpne käesolevas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2022. a määruse p 9 väide, et hankelepingu täitmisega kaasneva riski jätmine pakkuja kanda on hankija valik, mille eeldatavaks tagajärjeks on hankes esitavate pakkumuste kõrgem hind võrreldes olukorraga, kus hankija ise oleks jäänud looduse ja ilmastiku riski kandma. Olukorras, kus vastustaja on valinud hankelepingu sõlmimiseks avatud hankemenetluse, ei saa vastustaja jätta töövõtja kanda neid riske, mis on olemuslikud kontsessioonilepingule. Hankelepingu täitmisega seotud riski panemine ainult töövõtja kanda ei ole kooskõlas ka kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendid asjas nr 2-18-10175 ja asjas nr 3-18-1946). Kuna HKTS § 3 lg 4 järgi võib avaliku haldusülesande täitmiseks volitada kas halduslepingu või võlaõigusliku lepinguga, siis ei oma mingit tähtsust halduskohtu viidatud asjaolu, et hankelepingu tulemusena sõlmitakse võlaõiguslik leping.
6.6.Vastustaja peab kehtestama hankelepingu rikkumise eest kohaldatava leppetrahvi summale ülempiiri ja arvestama leppetrahvi määramisel töövõtjast mittesõltuvate asjaoludega. Kaebaja põhjendas kaebuse p-s 14, et hankijad määravad leppetrahve sageli selleks, et vähendada survet kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele. Projekti p 9 ei näe ette seda, et vastustaja arvestab leppetrahvi määramisel töövõtjast sõltumatute asjaoludega. Olukord, kus töövõtja peab iga määratud leppetrahvi kohtus vaidlustama on töövõtjat ebamõistlikult koormav. Projekt näeb suure osa leppetrahvidest ette kindlate summadena, mille puhul piisab leppetrahvi määramiseks vaid rikkumise tuvastamise faktist ning töövõtja ei saa vaidlustada leppetrahvi summat.
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses taotluse kaebuse muutmiseks esitatud kohustamisnõudes tühistamisnõudeks või alternatiivselt tuvastamisnõudeks projekti p-de 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9 osas põhjusel, et ta ei esitanud hankes pakkumust.
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas kaebaja taotluse osaliselt ja lubas 25.10.2022. a määrusega Eesti Keskkonnateenused AS-l minna käesolevas asjas esitatud kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada Valga valla riigihanke „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“ alusdokumendi hankelepingu projekti p-de 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9 õigusvastasus. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse lubada minna käesolevas asjas esitatud kohustamisnõudelt üle tühistamisnõudele.
9.Vastuses apellatsioonkaebusele märkis vastustaja, et kaebaja etteheide mahu ja koguste puudumise kohta on eksitav olukorras, kus RHAD Lisas 6 on toodud hooldust ja koristamist vajavate objektide loetelud ja andmed nende kohta Objektide andmete, projektis toodud kohustuste ja oma varasema kogemuse põhjal peaks pakkujatel olema võimalik prognoosida, kui palju koguneb koristamist vajavaid lehti ja jäätmeid, kui palju lund on tarvis puhastada/sahata või kui palju kulub libeduse tõrjeks soola, sõelmeid ja kloriide ning millise kuluga peaks nad hinnapakkumuse esitamisel arvestama. Vastustajal ei ole mõistlikult seda võimalik ette näha, kuna see sõltub looduslikest tingimustest.
9.1.Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse p-s 8 toodud hinnanguga, et vaidluse all olevad lepingu punktid ei ole kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Ka puudub vastuolu RHS § 88 lg 1 ja 7 nõuetega. Vastustaja on nõudeid kirjeldanud piisavalt täpselt hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Kirjeldus tagab kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. Halduskohus ei ole küll otseselt viidanud RHS § 88 lg-tele 1 ja 7, kuid otsuse põhjendustest on selge, et halduskohus pidas hankelepingu eseme kirjeldust piisavaks (ei ole tuvastatud vastuolu RHS § 88 lg-ga 1) ja kõigile ettevõtjatele hankel osalemiselt võrdseid tingimusi tagavaks (ei ole tuvastatud vastuolu RHS § 88 lg-ga 7). Seetõttu ei ole viite puudumine RHS § 88 lg-tele 1 ja 7 aluseks halduskohtu lõppjärelduses õige otsuse tühistamisele.
9.2.Vastustajal on hankega tellitavate tööde mahu määramiseks erinevad võimalused. Vastustaja võimalused ilmastiku prognoosimiseks ei ole kuidagi paremad kui pakkujatel. Hoopis kuutasu eest tehtavate tööringide arvu määramine ja neid ületavate tööringide eest ühikuhindades tasustamine tekitaks probleemi, et pakkumused ei pruugi olla võrreldavad. Vastustaja ei suuda määrata, kuidas peaks pakkumuse edukaks tunnistamisel arvestama lisaks kuutasule ühikuhindu. Seetõttu võib edukaks osutuda pakkuja, kelle pakutud kuutasu on kõige odavam, kuid samas on ta pakkunud kõige kõrgema töötsükli ühikuhinna. Seega võib hiljem selguda, et tegemist polnudki kõige soodsama pakkumusega. Vastustaja ei pea RHAD-is tööde mahtu määrama tingimata selliselt nagu seda soovib kaebaja.
9.3.Kui vastustaja ei avalda pakkujatele andmeid hankega tellitavate tööde mahu kohta, siis ei saa ta sellega panna hankelepingu täitmise riski töövõtja kanda. RHAD-is toodud tingimused ei pane kõiki riske töövõtja kanda, kuna tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvedel kokkuhoitud tööringide võrra saadav tasu vähendamisele ei kuulu. Ilmatikutingimustest tulenevad riskid jäävad antud teenuse puhul paratamatult, samas puudub kaebajal õigus nõuda, et need jääksid üksnes hankija kanda. Töövõtja riske maandab lepingu sõlmimine 5-aastaseks perioodiks.
9.4.Vastustaja arvates on ebamõistlik eeldada, et ta asuks töövõtjale määrama põhjendamatuid leppetrahve eelarvekulude vähendamise eesmärgil. VÕS § 158 lg-s 1 toodud leppetrahvi definitsioonist tulenevalt saab leppetrahvi nõuda üksnes lepingu rikkumise eest. Seega ei saa vastustaja määrata leppetrahve töövõtjast mittesõltuvate asjaolude esinemise tõttu. Projekti p 7.5 alapunktides on loetletud segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast. Nende segavate tegurite ilmnemisel pole tegemist lepingu rikkumisega, mistõttu ei saa tellija seadusest tulenevalt leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi nõuet (nagu iga muud nõuet) peab vaidluse korral tõendama nõude esitaja, st vastustaja peab vaidluse korral olema suuteline kohtus oma leppetrahvide nõudeid tõendama. Töövõtja ei pea kohtus vaidlustama iga lepptrahvi nõuet (nagu väidab eksitavalt kaebaja), vaid võib esitada kohtule hagi tasu nõudes ja vastustaja peab sellisel juhul tõendama, et tema poolt välja maksmata tasu on õiguspäraselt tasaarvestatud leppetrahvidega. Teenuse nõuetele vastavuse hindamine on sageli teataval määral subjektiivne, kuid see annab pigem töövõtjale täiendavaid võimalusi leppetrahvide nõuetele vastu vaielda.
10.Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles selgitas lisaks järgmist. RHS § 3 p 1 ja § 88 lg-d 1 ja 7 kohustavad vastustajat sätestama hanke alusdokumentides kõikehõlmavad andmed selleks, et pakkujal oleks võimalik teha võrreldav pakkumus. Analüüs peab seega keskenduma küsimusele, miks võrreldavate pakkumuste tegemine võimalik polnud ning kas vastustajalt oleks saanud õiguslikult oodata teistsuguste RHAD tingimuste sätestamist. RHS § 88 lg 7 järgi, tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Antud juhul ei ole RHAD tingimused selged, kuna pakkujatel polnud võimalik aru saada isegi sellest, milliste töömahtude osas nad hinda pakuvad. Euroopa Kohtu 05.04.2017. a otsuse asjas nr C-298/15, p 69 järgi, kõik riigihanke kriteeriumid peavad olema määratletud täpselt ja üheselt nii, et oleks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel võimalik mõista nende täpset ulatust ja neid ühemoodi tõlgendada ning hankijal oleks võimalik tegelikult kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad seda hanget reguleerivatele kriteeriumitele. Pakkujatel polnud hoolimata enda kogemusest võimalik teha võrreldavat pakkumust. Võttes arvesse, et hankel osalenud pakkujate kulud jäävad samasse suurusjärku, siis pole eluliselt usutav, et alla 5 miljoni euro suuruste pakkumuste puhul saaks pakkumuste vahe olla ca 1,7 miljonit eurot. Ainus mõeldav põhjendus sedavõrd suurele vahele saab olla see, et vastustaja ei sätestanud selgeid tingimusi. Euroopa Kohtu 10.12.2009. a otsuse asjas nr C-299/08, p 41 järgi, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte nõuavad, et iga hankelepingu ese peab olema selgelt määratletud. Euroopa Kohtu 06.11.2014. a otsuse asjas nr C-42/13, p 44 järgi, RHAD peab pakkujatele andma pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. Kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord peab nii hanketeates kui ka tehnilistes tingimustes olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Kuna vastustaja muutis umbmääraste RHAD tingimustega võrreldavate pakkumuste tegemise võimatuks, on RHAD-d vaidlustatud osas õigusvastased. Vastustaja ei saa RHAD-st tulenevat ebaselgust põhjendada väitega, et pakkuja on valdkonnas kogenud ning oleks olnud võimeline ebaselguse ise kõrvaldama. Selline seisukoht on vastuolus Euroopa Kohtu 26.10.2018. a otsusega asjas nr C-413/17, p-d 29-30.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab esmalt asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud 15.06.2022. a e-kirja, millest muuhulgas nähtub, kes hankes pakkumuse esitasid ja millise hinnaga ning ka see, et kaebaja vaidlusaluses hankes pakkumust ei esitanud.
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuses ega ka kaebaja
täiendavates seisukohtades toodud väited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus oma otsuses igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu otsuses on selgelt toodud välja põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus on seega põhjendatud ja vastab HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud. HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Sellisel juhul saab kohus viidata väite korduvusele ning sellele, et ta nõustub selle väite osas haldusmenetluses juba võetud seisukohaga. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kaebuses toodud põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud vaidlustuses (tl 65-70) ning VAKO on neile oma 12.05.2022. a otsuses (tl 72-84) vastanud. Otsuse põhjendava osa p-s 8 viitas halduskohus sellele, et ta nõustub VAKO seisukohtadega ning ei korda neid täies mahus. Seega ei olnud halduskohus kohustatud vastama veelkord igale üksikule kaebaja väitele. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Ringkonnakohus arvestab muuhulgas ka seda, et apellatsioonkaebuses toodud vastuväited on sisuliselt samad, mis VAKO-le esitatud vaidlustuses ja halduskohtule esitatud kaebuses ning nende osas on nii VAKO kui ka halduskohus oma otsustes omapoolsed seisukohad esitanud, millega ringkonnakohus nõustub, nagu eelnevalt juba märgitud. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele ja täiendavale seisukohale märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
13.Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, mille kohaselt hankelepingu projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ei sisalda andmeid hankega tehtavate tööde mahu kohta; see on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja § 88 lg-tega 1 ja 7 ja tõi kaasa hankes esitatud pakkumuste võrreldamatuse ning vastustaja ei saa õigustada andmete avaldamata jätmist nende puudumisega.
13.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei pea tööde mahtu lepingu projektis tingimata väljendama koristamist vajavate lehtede, teenuse osutamiseks kuluva soola, sõelmete ja kloriidide kogustena. Kuna vastustajal oleks seda ilmselt võimatu teha, on tööde maht näidatud hooldust vajavate objekti ammendava loetlemisega ja neid iseloomustavate andmete (pindalad, tükid, jooksvad meetrid) esitamisega. Tööde mahu täpne jagunemine objektide kaupa on toodud RHAD Lisas 6 tabelites 1-5 ning tööde kogumahud on toodud RHAD Lisas 5 toodud tehnilises kirjelduses. Lisades 6-8 on toodud ka kaardimaterjalid. Projekti p-des 2.1 ja 2.2 on toodud töövõtja kohustused (teenused), mida tuleb töövõtjal teostada kuutasu sees. Seega on vastustaja RHAD-is tegelikult täpselt määranud, millises ulatuses ta teede-tänavate koristust tellib. Kuigi vastustaja ei ole temal vastava teabe puudumise tõttu esitanud projektis koristamist vajavate lehte ning tänavate hoolduseks vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguseid, ei tähenda see seda, et tellitava teenuse maht oleks määramata. Objektide andmete, projektis toodud
kohustuste ja oma varasema kogemuse põhjal oli pakkujatel võimalik prognoosida, kui palju koguneb koristamist vajavaid lehti ja jäätmeid, kui palju lund on tarvis puhastada/sahata või kui palju kulub libeduse tõrjeks soola, sõelmeid ja kloriide ning millise kuluga peaks nad pakkumuse esitamisel arvestama.
13.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 8 toodud hinnanguga, et vaidluse all olevad lepingu punktid ei ole kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Samuti puudub vastuolu RHS § 88 lg 1 ja 7 nõuetega. Nagu eelnevalt juba märgitud, on vastustaja nõudeid kirjeldanud piisavalt täpselt (tehniline kirjeldus, lisad 6-9 ja projekt) hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Kirjeldus tagas kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. RHAD ei ole RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus üksnes seetõttu, et vastustaja ei esitanud RHAD-is koristamist vajavate lehtede kogust kaalu või mahuühikutes ning tänavate hoolduseks vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguseid.
13.3.Vastustaja võimalused ilmastiku prognoosimiseks ei ole olnud kuidagi paremad kui pakkujatel. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et hoopis kaebaja poolt välja pakutud kuutasu eest tehtavate tööringide arvu määramine ja neid ületavate tööringide eest ühikuhindades tasustamine tekitaks probleemi, et pakkumused ei pruugi olla võrreldavad, kuna vastustaja ei suuda määrata, kuidas peaks pakkumuse edukaks tunnistamisel arvestama lisaks kuutasule ühikuhindu. Sellisel juhul võib edukaks osutuda pakkuja, kelle pakutud kuutasu on kõige odavam, kuid samas on ta pakkunud kõige kõrgema töötsükli ühikuhinna. Vastustaja ei pea RHAD-is tööde mahtu määrama tingimata selliselt, nagu seda soovib kaebaja. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena koostada lepinguprojekt või tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel. Isikute võrdne kohtlemine riigihankel ei tähenda, et hankija peaks määratlema hanke objekti ning koostama projekti ja tehnilise kirjelduse viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankedokumentide koostamisel peab hankija lähtuma oma vajadustest. Hankija kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi konkurentsile ning kasutada ära olemasolevat konkurentsi, ei tähenda, et hankija oleks kohustatud RHAD-i koostamisel arvestama kõikide hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ning huvidega. Kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija vabadus, ei ole pakkujatel õigust vaidlustada RHAD-is esitatud lahenduste otstarbekust. RHS-st tulenevalt ei ole alust kohustada hankijat tellima asju või teenuseid, mis oma omadustelt hankija vajadusi ei rahulda. Ka kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida eset või teenust, mis hankija vajadusi ei rahulda.
13.4.Nagu juba märgitud, määratlesid tehniline kirjeldus, lisad 6-9 ja projekt hankelepingu eseme mahu käesoleval juhul piisava täpsusega ehk RHAD-is olid antud piisavad andmed selleks, et pakkujad saaksid esitada võrreldavad pakkumused. Asjaolu, et hankes esitatud pakkumuste maksumuste kohaselt eristas odavaimat ja kalleimat pakkumust 1 754 215,24 eurot, ei ole iseenesest pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Pakkujad võisidki hankega tellitavate tööde mahtu erinevalt hinnata, kuid see ei tähenda, et projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei vastanud RHS § 88 lg-te 1 ja 7 nõuetele.
13.5.Mis puudutab kaebaja viidet Riigikohtu 14.03.2011. a otsusele asjas nr 3-3-1-87-10, siis märgib ka ringkonnakohus, et tegemist ei ole võrreldavate olukordadega, kuna viidatud lahend tehti seoses jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatud konkursiga. Selles lahendis toodud Riigikohtu seisukohtadest ei saa kuidagi tuletada kohustust, et vastustaja oleks pidanud
käesolevas asjas esitama RHAD-is koristamist vajavate lehtede ja lume ning tänavate hoolduseks vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguse ning ainult sel juhul oleks tegemist olnud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt korraldatud hankega ning ainult sel juhul oleks pakkujatel olnud võimalik teha võrreldavaid pakkumusi.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et halduskohtu 14.06.2022. a otsuse põhjendused on asjakohatud ja ebaõiged. Halduskohus ei ole küll otseselt viidanud RHS § 88 lg-tele 1 ja 7, kuid otsuse põhjendustest on selge, et halduskohus pidas hankelepingu eseme kirjeldust piisavaks ja ei tuvastatud seega vastuolu RHS § 88 lg-ga 1 ning kõigile ettevõtjatele hankel osalemisel võrdseid tingimusi tagavaks, s.o ei tuvastanud ka vastuolu RHS § 88 lg-ga 7. Seetõttu ei ole viite puudumine RHS § 88 lg-tele 1 ja 7 aluseks halduskohtu lõppjärelduses õige otsuse tühistamisele. Ka sellele, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-87-10, mis käsitles jäätmete mahukaalu küsimust, juhtis tähelepanu juba halduskohus vaidlusaluses otsuses ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, sest ka sellest lahendist ei saa järeldada, et vastustaja oleks pidanud käesolevas asjas esitama RHAD-is koristamist vajavate lehtede ja lume ning tänavate hoolduseks vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguse ning ainult sel juhul oleks tegemist olnud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt korraldatud hankega ning ainult sel juhul oleks pakkujatel olnud võimalik teha võrreldavaid pakkumusi.
15.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kui vastustaja ei avalda pakkujatele andmeid hankega tellitavate tööde mahu kohta, siis ei saa vastustaja panna hankelepingu täitmise riski ka töövõtja kanda. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja ei avaldanud pakkujatele andmeid hankega tellitavate tööde mahu kohta, jättes projektis välja toomata konkreetsed koristamist vajavate lehtede ja lume ning teenuse osutamiseks kuluva soola, sõelmete ja kloriidide kogused. Samuti ei pane RHAD-is toodud tingimused kõiki riske töövõtja kanda, kuna tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvedel kokkuhoitud tööringide võrra ettevõtja tasu ei vähendata. Ilmatikutingimustest tulenevad riskid jäävad antud teenuse puhul paratamatult alles, kuid kaebajal puudub õigus nõuda, et need riskid jääksid üksnes hankija kanda. Kuna kaebaja peab oma pakkumuse maksumuse ise kalkuleerima, on see tema enda teha, kas ta osutab teenust kasumlikult või kahjumlikult. Ükski seadus ei võimalda hankijal pakkujale ette kirjutada, millise hinnaga pakkumuse peaks pakkuja avatud hankemenetluses esitama. Tõenäoliselt kalkuleerivad pakkujad pakkumuste maksumused lähtudes eeldusest, et teenust tuleb osutada tavapäraste ilmastikutingimustega talvel. Tavapärasest ekstreemsemate ilmastikutingimuste riski maandab lepingus asjaolu, et leping sõlmitakse 5 aasta pikkuseks perioodiks. Seetõttu on tõenäoline, et lepinguperioodi jooksul esineb nii tavapäraseid, tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega ja ka tavapärastest ekstreemsemate ilmastikutingimustega talvesid. Kui tegemist on tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvega, siis on töövõtja kulud hankelepingu täitmiseks väiksemad ja ka kasum vastavalt suurem ja nagu juba märgitud, ei ole leebemate ilmastikutingimustega talv aluseks töövõtjale makstava tasu vähendamisele.
15.1.Kaebaja väitis jätkuvalt, et hankelepingu täitmisega seotud riski panemine ainult töövõtja kanda ei ole kooskõlas ka kohtupraktikaga, viidates Riigikohtu lahenditele asjades nr 2-18-10175 ja nr 3-18-1946). Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 11.11.2021 otsus asjas nr 3-18-1946 puudutab majanduskeskkonna olulise muutumisega seotud ettenägematuid riske. Käesolevas asjas on vaidluse keskmeks ilmastikutingimustega seotud riskid, millega pidi kaebaja arvestama lähtuvalt hangitava teenuse olemusest. Kaebajal on enda väitel pikaajaline kogemus sarnase teenuse osutamisel, mis pidanuks tal võimaldama ilmastikutingimustega seotud riskidega arvestada. Tegemist ei olnud seega kaebaja jaoks ettenägematute riskidega.
Kohtuasi nr 2-18-10175 näitab, et riigihanke tulemusena lepingu sõlminud töövõtjal on reaalne võimalus oma õigusi kaitsta ja hankija vajadusel korrale kutsuda. Viidatud lahendist ei saa teha põhjapanevaid järeldusi riigihanke alusdokumendile kehtivate nõuete kohta, kuna selles asjas lahendati konkreetsetel tingimustel vaidlust lepingu tõlgendamise üle selle täitmise käigus, märkis põhjendatult juba halduskohus vaidlusaluses otsuses.
16.Kaebaja arvates peab vastustaja kehtestama hankelepingu rikkumise eest kohaldatava leppetrahvi summale ülempiiri ja arvestama leppetrahvi määramisel töövõtjast mittesõltuvate asjaoludega.
16.1.Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu ja vastustajaga, et on ebamõistlik eeldada, et hankija asuks töövõtjale määrama põhjendamatuid leppetrahve üksnes eelarvekulude vähendamise eesmärgil. VÕS § 158 lg-s 1 toodud leppetrahvi definitsioonist tulenevalt saab leppetrahvi nõuda üksnes lepingu rikkumise eest. Seega ei saa vastustaja määrata leppetrahve töövõtjast mittesõltuvate asjaolude esinemise tõttu. Projekti p 7.5 alapunktides ongi loetletud segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast. Nende segavate tegurite ilmnemisel pole tegemist lepingu rikkumisega, mistõttu ei saa tellija seadusest tulenevalt leppetrahvi nõuda. Projekti p 15.4 kohaselt kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Seega tuleb juhinduda ka VÕS-i leppetrahvi reguleerivatest sättest ja need välistavad leppetrahvi nõudmise. Lepingus ei pea seadusest tulenevat üle kordama. Samuti peab leppetrahvi nõuet vaidluse korral tõendama nõude esitaja, st vastustaja. Töövõtja ei pea kohtus vaidlustama iga lepptrahvi nõuet, vaid ta võib esitada kohtule hagi tasu nõudes ja vastustaja peab sellisel juhul tõendama, et tema poolt välja maksmata tasu on õiguspäraselt tasaarvestatud leppetrahvidega. Kuigi teenuse nõuetele vastavuse hindamine on mingil määral subjektiivne, annab see pigem töövõtjale täiendavaid võimalusi leppetrahvide nõuetele vastu vaielda. Kuna lepinguga reguleerimata küsimustes juhindutakse seadusest, siis kuulub kohaldamisele näiteks ka VÕS § 162 lg 1, mille kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna VÕS § 162 lg 1 kohaldamine on võimalik, siis saab töövõtja vaidlustada ka leppetrahvi suurust. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul ebausutav, et pakkujad arvestavad juba pakkumuste esitamisel sellega, et neile tehakse lepingu täitmisel kindlasti maksimaalses võimalikus summas leppetrahve.
17.Eelnevast tulenevalt ei ole seega olnud alust kaebaja väidetel, et projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei vasta RHS § 3 p 1 ja § 88 lg-te 1 ja 7 nõuetele ning hanke alusdokumentides toodud andmete puudus ei võimaldanud pakkujatel teha võrreldavaid pakkumusi, mistõttu puudus ettevõtjatel võrdne juurdepääsu hankemenetlusele ja tegemist ei olnud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt läbi viidud hankega.
17.1.Täiendavas seisukohas on kaebaja küll viidanud mõnedele Euroopa Kohtu lahenditele asjades nr C-298/15, C-299/08, C-42/13 ja C-413/17, kus arutleti näiteks selle üle, kas meresadam võis tehnilise kirjelduse punkti esimest redaktsiooni muuta pärast hanketeate avaldamist, ilma et ta oleks rikkunud direktiivi 2004/17 ning eelkõige sellest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust; kas õiguspärane on hankija otsus kõrvaldada hankemenetlusest moodustamisel olev ettevõtjate ajutine ühendus, kuna pakkumusega koos ei esitatud kirjalikku kinnitust tehnikadirektorina nimetatud isiku kohta; kas riigihanke alusdokumentide lisas toodud tehniline kirjeldus piiras selle kõrge spetsiifilisuse tõttu põhjendamatult tarnijate vahelist konkurentsi ja oli tegelikult kohandatud üksnes vastavalt teatavate vereanalüsaatorite tootjate toodetele jne. Kaebaja ei ole samas ära näidanud, et
tegemist oleks olnud käesoleva asjaga võrreldavate olukordadega. See, et Euroopa Kohtu viidatud lahendites mööndakse võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete olulisust ning direktiivist tulenevat läbipaistvuskohustust, et pakkujatele antakse oma pakkumuste ettevalmistamisel võrdsed võimalused ja tagatakse, et hankija kedagi ei eelistaks ega teeks meelevaldseid otsuseid ei tähenda aga, et käesoleval juhul oleks tegemist nendele nõuetele mittevastavate hanketingimuste või -protsessiga. Nagu juba märgitud, on nii halduskui ka ringkonnakohus seisukohal, et projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 võimaldasid koos RHAD lisadena toodud tabelite, tehnilise kirjelduse, kaardimaterjali ning projekti p-des 2.1 ja 2.2 toodud töövõtja tegevuste loeteluga, mida tal tuleb teostada kuutasu sees, mõista hankelepingu eset ja selle sõlmimise tingimusi ning ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele. Sellele, et just hankijal on laiaulatuslik kaalutlusõigus hanke läbiviimisel, kuna hankijad teavad paremini, milliseid seadmeid või teenuseid neil vaja on ning nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita, viitab näiteks ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-413/17.
18.Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla projekti p-d 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5, kuna kaebajal puudus eeltoodud nõude esitamiseks kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses põhjusel, et VAKO rahuldas nimetatud hankelepingu projekti p-de osas kaebaja vaidlustuse ja see otsus on jõustunud.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsuse muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 858 eurot (koos käibemaksuga). Esitatud arve kohaselt osutati vastustajale apellatsioonimenetluses õigusabi 6 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 110 eurot. Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mõistlikuks ja põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.