Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihanke „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“ (viitenumber 247441) dokumendi (hankelepingu projekti) õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12.05.2022.a otsuse osalise tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Eesti Keskkonnateenused vandeadvokaat Toomas Pikamäe
AS,
esindaja
Vastustaja (hankija) Valga vald, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Vastustaja Valga vald viib läbi riigihanget „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“, viitenumber 247441. Pakkumuste laekumise tähtaeg on 15.06.2022 kell 12:00. Riigihanke alusdokumentide seas on hankelepingu projekt (tl 28-32, edaspidi leping), see
sisaldab järgmisi sätteid. - Punktid 2.1.1 ja 2.1.6 reguleerivad suviseid hooldustöid, mida töövõtja peab tegema oma materjalide ja vahenditega kuutasu sees. Punkti 2.1.1 alusel tuleb töövõtjal tagada asfaltkattega tänavatel sõiduteede puhtus, s.h lehtede koristus. Punkt 2.1.6 paneb töövõtjale kohustuse teostada kruusakattega tänavatel hööveldamist selliselt, et ei esineks piki roopaid ja ebatasasusi. - Punktid 2.2.2 - 2.2.6 ja 2.2.9 reguleerivad talviseid hooldustöid, mida töövõtja peab tegema oma materjalide ja vahenditega kuutasu sees, s.h panevad töövõtjale kohustuse tõrjuda libedust, tõrjuda lund (sahkharjamine), eemaldada sahatud lumevallid (sahavallid), vedada vajadusel või tellija nõudel lumi ära (mahus kuni 5 000 m3 ühel talveperioodil). - Punkti 2.4.6 alusel tuleb töövõtjal tagada hooldatavate objektide puhtus prügi ja jäätmete kokku kogumise teel ning transportida jäätmed ladestuskohtadesse või tellijaga kooskõlastatult suletavasse vaheladestuskonteinerisse. - Punkt 9 (alapunktid 9.1-9.8) reguleerib töövõtja vastutust lepingu rikkumisel, s.h hooldussumma vähendamist ja leppetrahvide määramist.
2.Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS esitas 14.04.2022 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse osade hankelepingu projekti punktide õigusaktidega kooskõlla viimise nõudes.
3.Riigihangete Vaidlustuskomisjon rahuldas 12.05.2022.a otsusega (tl 72-84, edaspidi VAKO otsus) vaidlustuse osaliselt ning kohustas vastustajat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse lepingu punktid 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5 (osaliselt). Vaidlustuse rahuldamata jäetud osas olid VAKO otsuse põhjendused järgmised. Võrreldavate pakkumuste esitamise võimaldamiseks tuleb hankijal esitada riigihanke alusdokumentides küll selleks vajalikud ning hankijal olemas olevad andmed, kuid hankija ei pea ega saa esitada andmeid, mida tal ei ole. Vastustajal puuduvad andmed koristamisele kuuluvate lehtede hulga (tonnides või kuupmeetrites), hankelepingu täitmiseks kasutatava soola, sõelmete ja kloriidide koguse, eemaldatava ja sahatava lume koguste, jäätmete koguse kohta. Arvestades hanke ajalist ja rahalist mahtu on ilmne, et vastustaja eeldab, et pakkujateks on valdkonnas kogemust omavad ettevõtjad, kes suudavad eeltoodut mõistliku täpsusega hinnata ja vastavat äririski hinnastada. Vähemalt võib pakkujatel sellise võimekuse olemasolu mõistlikult eeldada. Vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja ettepanekuga kehtestada regulatsioon, kus tööd teatavas mahus või kulumaterjalid teatavas koguses on kuutasu sees ja seda ületav osa tasustatakse eraldi, kuna riigihanke alusdokumentide koostamine, sh teenuse eest tasustamise süsteemi kehtestamine on hankija õigus ning hankija ei pea kehtestama niisugust tasustamise süsteemi, mis oleks kõige soodsam pakkujatele või mõnele pakkujale, sh ei pea hankija maandama kõiki pakkuja äririske. Ilmastikutingimuste ettenägemine on ühtviisi problemaatiline nii vastustaja kui ka pakkujate jaoks. Pakkuja riski, et tegemist on tavapärasest ekstreemsemate ilmastikutingimustega talvega, maandab hankelepingu sõlmimine 5-aastaseks perioodiks. On tõenäoline, et selle perioodi jooksul esineb külmemaid ja lumerohkemaid, tavapäraseid ja tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvesid. Kruusateede seisundile oli vastustajal õigus kehtestada rangemad nõuded. Professionaalse tegevusena teehooldusega tegelevale ettevõtjale peavad teehooldusel kasutatavad mõisted olema arusaadavad, vajadusel saab huvitatud isik küsida vastustajalt selgitust. Lepinguliste sanktsioonide õiglase ja mõistliku kohaldamise tagamiseks on erinevaid õiguslikke vahendeid. Lähtuda ei saa eeldusest, et vastustaja rakendab sanktsioone pahauskselt, näiteks üksnes selleks, et täita oma eelarvet. Leppetrahvi ülempiiri kehtestamine annab
omakorda kuritarvitamise võimaluse töövõtjale. Lepingust tuleneb, et punkti 9.3 kohaldamisel arvestatakse punkti 7.5.
4.Kaebaja esitas 23.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Kaebaja palus: - kohustada vastustajat viima õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse lepingu punktid 2.1.1, 2.1.3, 2.1.5, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.4.6, 2.7.9, 7.4, 7.5 ja 9; - tühistada VAKO otsus osaliselt, lepingu punktide 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9 osas. Kaebaja vaidlustab lepingu punkte 2.1.1, 2.2.2-2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 osas, milles need ei sätesta tööde mahtu ja kulumaterjalide kogust (vastavalt koristatavate lehtede, soola, graniidisõelmete, kloriidide, eemaldatavate sahavallide, lahtise lume, ära veetava lume, jäätmete osas). Kaebajal on võimatu ennustada, millises mahus tuleb neid töid teha ning kui suured on sellega kaasnevad kulutused. Talviti tänavatele puistatav sool moodustab üle 15% tööde kogukulust. Tööde maht võib muutuda, kui vastustaja muudab heakorraeeskirja. Kui kaebajal on võimalus teha prognoose, kuna ta oli 2013-2017 Valga tänavate hooldaja, siis paneb see ebavõrdsesse olukorda teised pakkujad. Kui pakkujad tuginevad erinevatele prognoosidele, siis ei ole pakkumused võrreldavad. Kaebaja peab õigeks, et lepingus on ette nähtud tööde maksimaalne maht ja kulumaterjalide kogus ning seda ületavas osas toimub täiendav tasumine. Kui vastustaja sai kehtestada piirmäära ära veetava lume kogusele, siis saab seda teha ka teistes kaebaja nimetatud küsimustes. Kaebuse kohaselt ei proovi kaebaja saavutada olukorda, kus tema äririskid oleksid maandatud. Kaebaja hinnangul ei taga tehniline kirjeldus kõigile ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks ja takistatud on riigihanke avamine konkurentsile. Pakkujatel pole objektiivsete ja lepingust tulenevate õigusvastaste takistuste tõttu võimalik esitada võrreldavaid pakkumusi. Viimases seisukohas väitis kaebaja, et hankelepingu puhul ei saa kogu lepingu eesmärgi saavutamise riisikot panna töövõtjale. Kaebaja vaidlustab lepingu punkti 2.1.6 osas, milles kruusakattega tee hööveldamistööd on vastuolus õigusakti nõuetega ja lepingu punktiga 7.1 ning osas, milles pakkujatele ei avaldata hööveldamistööde nõude sisu ega mahtu. Vastustaja on lepingus kehtestanud kruusateede seisundile kõrgemad nõuded kui need, mis on ette nähtud majandus- ja taristuministri määruses „Tee seisundinõuded“. Määruse põhjal kehtib nõue, et esineda ei tohi pikiroopaid ja ebatasasusi, üksnes 4. seisunditaseme kruusateele. Kõik vastustaja teed on seisunditasemega 1 kuni 3. Nõue kõrvaldada ebatasasused ja roopad on ebamõistlik. Tingimus „ei esine ebatasasusi“ ei ole üheselt mõistetav, samuti ei ole see mõõdetav. Eeltoodu võib põhjustada vaidlusi ja sätte kuritarvitamist. Kruusatee on oma olemuselt ebatasane. Tee seisundit mõjutab selle kasutamine, näiteks raske tehnikaga, samuti ilmastik ja tee parandamine (mis ei ole hanke esemeks). Pakkujad peavad teadma, millise hööveldamistööde mahuga (mitu korda nädalas) nad peavad arvestama. Kaebaja vaidlustab lepingu punkti 9 osas, milles see ei kehtesta leppetrahvi summale ülempiiri ja ei arvesta leppetrahvide määramisel lepingu punktis 7.5 sätestatud asjaolude (s.o hooldust segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast) esinemist. Teehoolde teenuse hindamine on subjektiivne. Hankijad määravad leppetrahve tihti selleks, et vähendada survet kohaliku omavalitsuse eelarvele. Leppetrahvid on määratud konkreetsete summadena ning rasketes ilmastikuoludes on puudusteta teenuse osutamine väga keeruline, pea võimatu. Võib tekkida olukord, kus leppetrahvide tõttu tasu ei kata kulusid või trahve tehakse üle hooaja lepingumaksumuse. Piisav ei ole vastustaja ja VAKO otsuse seisukoht, et lepingu punktis 7.5
toodud asjaolude esinemine välistab leppetrahvi kohaldamise. Mõistlik ei ole see, et iga leppetrahv tuleb kohtus vaidlustada.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Tööde mahtu võib väljendada ka hooldust vajavate objektide loetlemise ja neid iseloomustavate andmete esitamisega. Ilmastiku tingimustest lähtuva riskiga tuleb arvestada lähtuvalt hangitava teenuse olemusest. Lepingu tingimused ei pane kõiki riske töövõtja kanda, kuna leping sõlmitakse 5-aastaseks perioodiks. Seetõttu on tõenäoline, et lepingu perioodi jooksul esineb ka tavapäraseid ja tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvesid. Kui tegemist on tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvega, siis on töövõtja kulud hankelepingu täitmiseks väiksemad ja kasum vastavalt suurem. Samas ei ole leebemate ilmastikutingimustega talv aluseks töövõtjale makstava tasu vähendamisele. Vastustajal ei ole tööde mahtu või kulumaterjalide kogust võimalik prognoosida. Kaebajal peaks varasemale kogemusele tuginedes olema võimalik prognoosida, milliste mahtude ja kuludega tuleb lepingu täitmisel arvestada. Vastustaja ei ole varasemate hankelepingute täitmise käigus tööde mahtu ja kulumaterjalide koguseid mõõtnud. Vastustaja on esitanud kogu temal olemasoleva teabe ja sellega on taganud kõikidele võrdsed võimalused pakkumuste esitamiseks ja konkurentsi ärakasutamiseks. Kaebaja poolt nõutav lahendus paneks kõik riskid vastustaja kanda. Piirkoguste kokkuleppimisel oleks nende täitmise ja ületamise kontrollimine raske ja vastustajale ülemääraselt koormav. Lepingu punktis 2.2.6 toodud lumeveo maht on lepingu järgne lumeveo maht. Kui volikogu peaks muutma heakorra eeskirja ja sellega kaasneb tööde mahu muutumine, siis muudetakse ka hankelepingut. Kaebaja ei saa tugineda argumendile, et vaidlusalused lepingu punktid panevad teised võimalikud pakkujad ebasoodsasse olukorda. Mitte ükski teine hankes osalemisest huvitatud isik ei ole vaidlustust ega kaebust esitanud. Vastustaja võib kehtestada kruusateede hooldusele õigusaktist kõrgemad nõuded. Lepingu punkti 15.4 kohaselt kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud lepinguga, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Seega ei esine segadust, kas kohaldada lepingut või määrust. Nõude „ei esine pikiroopaid ega ebatasasusi“ esitab ka määrus, see on kehtinud juba 7 aastat ja vastustajale ei ole teada, et praktikas esineks probleeme mõiste määratlemisega. Üldjuhul on pikiroobaste eemaldamiseks piisav kruusateede geiderdamine aastas kolm korda kevadel peale keltsa minekut, augustis ja sügisel enne külmade saabumist. Valga linnas on kergema konstruktsiooniga teedel liiklemiseks kehtestatud koormuspiirang. Kaebaja ei esitanud kohtueelses menetluses väidet, et nõue ebatasasuste ja roobaste kõrvaldamise kohta on ebamõislik. Hooldusobjektide nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole muid mõistlikke meetodeid kui visuaalne hindamine. Leppetrahvi nõuet peab vaidluse korral tõendama nõude esitaja. Ebamõistlik on eeldada, et vastustaja eesmärk on töövõtjat petta. Lepingu punktis 7.5 loetletud tegurite esinemise korral ei ole tegemist lepingu rikkumisega ja leppetrahvi ei määrata. Töövõtja saab soovi korral vaidlustada ka leppetrahvi suurust või nende summaarset suurust. Kohtu seisukoht
6.Kohus jätab rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla lepingu punktid 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5, kuna kaebajal puudub eeltoodud nõude esitamiseks kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 tähenduses. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.
VAKO rahuldas eelmises lõigus nimetatud lepingu punktide osas kaebaja vaidlustuse ja see otsus on jõustunud. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja esitada sama nõuet uuesti kohtule. Kaebaja ei ole põhjendanud oma kaebeõigust nende lepingu punktide osas kohustamisnõude esitamisel, kuigi kohus juhtis sellekohasele vajadusele tähelepanu 02.06.2022.a määruse punktis 12. Kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus otsustada selle üle, kas jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kuna kohus hindab kaebeõigust otsuse tegemise raames, siis peab kohus õigeks jätta kaebus selles osas rahuldamata.
7.Kohus jätab rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla lepingu punktid 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja veenvalt näidanud, et vastuolu õigusaktide nõuetega esineb. Riigihangete seaduse (RHS) § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija vastavalt samas seaduses sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentide osaks on kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. Õiguskirjanduses on märgitud, et hankelepingu tingimuste sisustamine on kaasusepõhine ja tingimusel, et järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), seadus selles osas ettekirjutusi ei tee. Muu hulgas ei näe seadus ette seda, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte vaheline riskijaotus. Hankelepingu tingimused on vaidlustatavad, kuid VAKO kontrollib vaid tingimuste RHS-le vastavust, mitte nende otstarbekust, majanduslikku kaalutletust vms (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2019. Lk 442-443).
8.RHS § 3 sätestab järgmised riigihanke korraldamise üldpõhimõtted: 1) hankija tegutseb proportsionaalselt;
riigihanke
korraldamisel
läbipaistvalt,
kontrollitavalt
ja
2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole vaidluse all olevad lepingu punktid kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Kohus nõustub VAKO seisukohtadega (otsuse punkt 3) ning ei korda neid täies mahus.
9.Õige ei ole kaebaja väide, et esitatud pakkumused ei ole võrreldavad. Pakkumuse vorm (tl
62-64) näeb ette, et pakkujatel tuleb 13 suvise ja 15 talvise hooldustöö kohta esitada ühiku (näiteks m2, tk) hind iga aasta kohta. Nende põhjal arvutatakse kogumaksumus, mis on hindamiskriteeriumiks (tl 8 pöördel). Pakkumused on võrreldavad. Pakkumusi ei muuda võrreldamatuks see, et ei ole teada, millistest eeldustest pakkuja oma hinna kujundamisel ja pakkumuse koostamisel lähtus. Kõigi teenuse tellimise riigihangete puhul tehakse pakkumus pakkuja teadmistele ja kogemustele ning prognoosidele (kaebaja sõnul ennustustele) tuginedes. Hinna kujundamise ja pakkumuse esitamise ajal ei ole teada, milline saab tulevikus olema tööjõu kättesaadavus ja hind, kütuse hind, kulumaterjalide hind jms. Kõige selle osas tuginevad pakkujad erinevatele, nende enda koostatud ja nende majandustegevusest lähtuval kogemusel rajanevatele prognoosidele. See, et praeguses asjas lisandub ka ilmastiku osas teatav määramatus, on valdkonna eripärast tingituna paratamatu.
10.Tingimus, et teatud tööd kuuluvad n-ö hinna sisse, täidab eesmärki kasutada hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning ei too endaga kaasa ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Kõigil pakkujatel tuleb lähtuda sellest, et hanke võitmise korral tuleb pakutud hinna eest ära teha lepingus ette nähtud tööd. Kõik pakkujad on olukorras, kus saabuvate aastate ilmastik ei ole neile teada ning neil tuleb pakkumuse koostamiseks hinnata tööde tõenäolist mahtu ja kulumaterjalide vajadust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal oli võimalik anda kaebajale selle hinnangu kujundamiseks täiendavaid andmeid. Vastupidi, kohtu hinnangul vastustajal puudub selline võimalus ning vastavaid andmeid valdab kaebaja. Vastustaja on kehtestanud nõude, et pakkuja keskmine aastakäive aastatel 2019 - 2021 peab olema vähemalt 1 500 000 eurot (tl 24 pöördel - 25), seega saavad pakkumusi teha vaid suhteliselt suured ja kogemustega ettevõtjad. Pikaajaliste ilmavaatluste andmed on avalikult kättesaadavad, hilisemad otse internetist ja varasemad tellimise kaudu (internetileht ilmateenistus.ee). Vastustaja on esitanud üksikasjalikud andmed hooldatavate objektide arvu ja omaduste kohta, s.h teede plaanid ja kirjeldused, bussipeatuste hooldusalade plaanid (tl 33-60). Tegemist on avalikus ruumis paiknevate objektidega ning kaebajal oli soovi korral võimalik teha vaatlusi kohapeal. Tööde mahtu saab kaebaja prognoosida oma kogemuse baasil, lähtudes varem tehtud sarnastest hooldustöödest. Vastustajal ei saa kuidagi olla andmeid selle kohta, mitu korda on Eesti oludes talve jooksul tulnud erinevat liiki teedel lund tõrjuda, millises koguses hooldatava kõnnitee jooksva meetri kohta sõelmeid kasutada, millises koguses (olenevalt tee läheduses kasvavate puude hulgast, liigist ja vanusest) lehti ära vedada jne. Ka kaebaja ise viitab, et tööde mahu prognoosimisel saab lähtuda senisest praktikast. Kuid tänavate hooldamise praktikaga on tegelenud kaebaja. Kui vastustaja on korraldanud tänavate hooldamise teenuse tellimise kaudu, siis ei saa vastustajal olla kogunenud teavet selle tegevuse igapäevase praktika baasil.
11.Eeltoodu tähendab, et riigihanke alusdokumentides on tellitavat teenust kirjeldatud nii hästi, kui see vastustajal võimalik oli. Kohus nõustub vastustaja ja VAKO-ga, et vastustajalt ei saa nõuda andmete esitamist, mida tal ei ole ja ei saagi olla.
12.Kohtu hinnangul ei ole õigusnorme, mis praeguse kohtuasja asjaoludel keelaksid äririski jätmist suuremas osas töövõtja kanda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. See ei tähenda, et riigihanke tulemusena sõlmitav leping saab olla ainult haldusleping. Praeguses asjas sõlmitakse riigihanke tulemusena eraõiguslik töövõtuleping. Tegemist on
hooldusteenuse osutamisega. Ei esine halduskoostöö seaduse § 3 lg 4 nimetatud tingimusi, mille korral võib sõlmida üksnes halduslepingu. Vastustaja on lepingu punktis 15.2 määranud vaidluste lahendamise kohaks maakohtu. Sel juhul ei ole lepingule kohaldatav kaebaja viidatud kohtupraktika halduslepingute täitmise kohta. Isegi kui see oleks kohaldatav, siis kaebaja viidatud Riigikohtu 11.11.2021.a otsus asjas 3-181946 käsitles olukorda, kus pärast halduslepingu sõlmimist ehk lepingu täitmise käigus muutusid võrreldes pakkumuste tegemise ajaga asjaolud ning seetõttu muutus lepingu täitmine oluliselt raskemaks (haldusmenetluse seaduse § 102 lg 4). Pakkumuste esitamise staadiumi osas on otsuses lühidalt öeldud, et riigihanke võitnud vedaja peab üldjuhul kandma riski, et tema pakutud hind on realistlik. See, kas praeguses asjas tekib hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu täitmisel sedavõrd erakorralisi muutusi majanduskeskkonnas või ilmastikus, et nendega arvestamist ei saanud pakkujatelt mõistlikult oodata, selgub tulevikus ning ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse.
13.See, et vastustaja on kehtestanud majandus- ja taristuministri määrusest „Tee seisundinõuded“ rangemad nõuded kruusateede seisundile, ei kujuta endast vastuolu õigusaktiga. Vastustajal on õigus taotleda määruse nõuetest paremat seisundit. Määruse § 2 lg 2 ütleb, et tee seisund peab vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele ning tee omanik võib rakendada kõrgemaid nõudeid. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei takista teha võrreldavaid ja majanduslikult põhjendatud pakkumusi, kuna need kehtisid ühtviisi kõigile pakkujatele. Kui määruse „Tee seisundinõuded“ lisa 5 kirjeldab alates 14.07.2015 kruusatee pealispinna seisundinõudeid tunnusega „Roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus, cm“ ning seisunditaseme 1 - 4 nõuded on vastavalt 10 cm, 8 cm, 5 cm ning roopaid ja ebatasasusi ei või esineda, siis ei saa olla tegemist tee omadusega, mille sisu on teede hooldusele suunatud hankest huvitatud ettevõtjatele arusaamatu või teadmata. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei tekita ka segadust lepingu mõistmisel. Lepingu punktis 2.7.1 on öeldud, et töövõtja kohustub teostama tööd vastavalt hankedokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele ning kooskõlas vastavaid valdkondi reguleerivate seaduste, määruste ning muude õigusaktidega, kusjuures töövõtulepingust tulenevate rangemate nõuete osas juhindub töövõtja töövõtulepingus kehtestatutest. Kohus peab ka üldiselt kehtivaks ja tunnustatuks põhimõtteks, et kui on lubatud leppida kokku õigusaktis sätestatust teisiti, siis tuleb lähtuda kokkuleppest, mitte õigusaktist.
14.Ennatlik on praeguses riigihanke staadiumis arutleda selle üle, kas lepingu täitmisel võib tekkida olukord, kus sanktsioonide rakendamise tõttu töövõtja ei saa üldse tasu või ei kata tasu teenuse osutamiseks tehtud kulutusi. Kohus leidis eespool, et riigihanke tulemusena sõlmitakse võlaõiguslik töövõtuleping. See tähendab, et leping allub eraõiguses kehtivatele reeglitele ja põhimõtetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. See kohustus kehtib nii tulevasele töövõtjale kui ka vastustajale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seda, millal muutub leppetrahv eeltoodud tingimusi arvestades ebamõistlikuks, ei saa ennetavalt otsustada. Kaebaja viidatud kohtuasi 2-18-10175 näitab, et riigihanke tulemusena lepingu sõlminud
töövõtjal on reaalne võimalus oma õigusi kaitsta ja hankija vajadusel korrale kutsuda. Viidatud lahendist asjas 2-18-10175 ei saa teha põhjapanevaid järeldusi riigihanke alusdokumendile kehtivate nõuete kohta. Asjas lahendati konkreetsetel tingimustel vaidlust lepingu tõlgendamise üle selle täitmise käigus. See, kas töövõtja kasutab vajadusel ja vastavate eelduste täidetuse korral võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (näiteks ütleb lepingu üles VÕS § 196 lg 1 alusel) või jätkab talle kahjumliku lepingu täitmist, on tema enda otsustada. See, kui kaebaja peab tõenäoliseks, et ta selliseid võimalusi kasutada ei soovi, ei muuda neid olematuks.
15.Kaebaja viitab mitmetele VAKO varasematele lahenditele, kuid kaebaja kirjelduse põhjal ei ole need vaidlused praegusega sarnased. Erandina räägib üks lahend löökaukude remontimisest, kuid selles osas on lepingus tööde mahule ülempiir kehtestatud (lepingu punktid 2.5 ja 2.6). Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 17.06.2021.a otsus asjas C-23/20 käsitleb raamlepingu sõlmimist asjade ostmiseks ning ei ühildu praeguse vaidlusega, kuna tegemist ei ole raamlepinguga ega asjade ostmisega. Asjas ei ole kohaldatav ka kaebaja viidatud lahend 3-3-1-87-10, mis käsitles jäätmete mahukaalu küsimust. Tegemist oli jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatud hankega. Sellises vaidluses võib mahukaal omada tähtsust, kuna jäätmevedaja võtab jäätmed vastu mahu alusel (konteineri maht kuupmeetrites), kuid prügilasse annab üle kaalu alusel (tonnides) ehk teenuse osutamine sisaldab üleminekut mahult kaalule. Praeguse riigihanke esemeks ei ole jäätmevedu, vaid selle põhirõhk on tänavate puhastamisel ja hooldusel. Võimaliku tänavatel vedeleva prügi kogumisel on lepingu kogumahtu arvestades marginaalne tähendus.
16.Kaebaja ei ole vaidlustanud lepingu punkte, mis käsitlevad tasu arvestamist ja maksmist ning kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu ei saaks kaebust vastavalt muuta. Kohtu hinnangul on mõningane ebakõla lepingu punktide 8.2 (tellija maksab tema poolt kinnitatud linnahooldustööde koondakti põhjal koostatud arve alusel hooldustasu) ning 3.1 (tellija kohustub tasuma töövõtjale hooldustasu õigeaegselt teostatud hooldustööde eest, mis arvestuskuude lõikes peab vastama arvestusaasta hinna ja kuude arvu jagatisele) vahel. Vastustaja viitas sellele, et ilmastikutingimuste riski maandab lepingu sõlmimine viieaastaseks perioodiks ning leebemad ilmastikutingimused ei ole alus tasu vähendamiseks. Sellest lähtudes mõistab kohus lepingut nii, et nõuetekohase tulemuse saavutamise korral on töövõtjale tagatud pakkumuses näidatud tasu, mida makstakse nii, et vastava aasta tasu jagatakse 12 võrdse suurusega osaks. See tasakaalustab oluliselt ilmastiku kõikumisest tingitud riske - leping sõlmitakse viieks aastaks ning sel juhul on tõenäoline, et lepinguperioodi tervikuna vaadates sarnaneb töömaht ja kulumaterjalide vajadus keskmisele. On võimalik, et mõni kohalik omavalitsus on oma eelarve kujundamisel arvestanud sellega, kui palju tavaliselt määratakse teehooldust teostavale ettevõtjale leppetrahve. Sarnaselt töövõtjaga ei vabasta sellise prognoosi ekslikkus kohalikku omavalitsust tema lepinguliste kohustuste täitmisest ja ei õigusta leppetrahvide pahauskset kasutamist. Ka kaebaja esitatud näites ei jätnud kohalik omavalitsus oma kohustusi lõpptulemusena täitmata (tl 90).
17.VAKO leidis oma otsuses, et vastustaja on lepingu punktis 2.2.6 kehtestanud lepingujärgse lumeveo kogumahu aastas ning lepingu punktis 7.5 loetletud töövõtjast sõltumatute hooldust segavate tegurite esinemine välistab lepingu punktis 9.3 nimetatud sanktsioonide rakendamise. Kohus nõustub eeltooduga.
18.VAKO otsusele ei ole kaebaja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust
nii, et kaebaja vaidlustas VAKO otsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu lõppjäreldusega vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta vastavate lepingu punktide osas. Kuna kohtu hinnangul on need lepingu punktid õigusaktidega kooskõlas, siis jätab kohus rahuldamata ka VAKO otsuse osalise tühistamise nõude. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus.
20.Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 123-125) ning taotles mõista kaebajalt välja menetluskulud 2486,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Kulud koosnevad esindaja kuludest (kuludest õigusabile) mahuga 18 tundi 50 minutit, tunnitasuga 132 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtupraktikas leitakse, et kaebaja peab hankeasjas kaebuse rahuldamata jätmise korral kandma hankija põhjendatud õigusabikulud (Riigikohtu 11.12.2020.a otsus asjas 3-20-1198 p 30). Õigusabi kulude tasumise kohustuse tekkimine on tõendatud vastustajale esitatud arvetega. Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud mõistliku suurusega. Kaebaja ei esitanud vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmisele või kulude suurusele vastuväiteid. Kohus lähtub vastustaja kinnitusest, et tal ei ole võimalust taotleda menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagastamist. Kohus mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2486,02 eurot.
21.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja andmeid kohtulahendis varjata ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.