Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) alusdokumentide osaliseks tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks viima riigihanke alusdokumendid õigusaktide kooskõlla
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja – MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde dokumendid „Kaebaja põhikiri“ ja „KKM arvamus2“.
2.Jätta rahuldamata MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
taotlus
Eesti
3.Rahuldada Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus ja tühistada MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) alusdokumendid pakendijäätmeid puudutavas osas.
4.Mõista MTÜ-lt Eesti Jäätmehoolduskeskus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kasuks välja menetluskulu 4060 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
3-23-465
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (vastustaja) avaldas 08.02.2023 riigihangete registris hanketeate (HT) kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) kohta ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks1 on Tõrva, Otepää ja Valga valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo teenuste osutamine jäätmete kogumisel, vedamisel ja käitlemisel koos jäätmejaamade teenindamise korraldamisega. Tehnilise kirjelduse2 (TK) p 3 järgi kohaldatakse korraldatud jäätmevedu segaolmejäätmetele, paberi- ja kartongijäätmetele, biolagunevatele köögi- ja sööklajäätmetele, biolagunevatele aia- ja haljastusjäätmetele, suurjäätmetele, segapakenditele ja klaaspakenditele.
2.Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja korraldatava riigihanke RHAD-i tühistamiseks osas, milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise sega- ja klaaspakenditele (eelkõige TK p 3.1 ap-d 6 ja 7, p 7.18 sega- ja klaaspakendit puudutavas osas, p 9.3, p 9.4, p 11.4 ap-d 3 ja 4, p 12.1 ap 5 segaja klaaspakendijäätmeid puudutavas osas, p 13.7 ap-d 5 ja 6, hankelepingu (HL) projekti p 7.2.6.1 ap-d 5 ja 6) või kohustada vastustajat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla osas, milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise sega- ja klaaspakenditele. Põhjendused:
2.1.Kaebaja on tegevusluba omav pakendi taaskasutusorganisatsioon (TKO) pakendiseaduse (PakS) § 101 lg 1 tähenduses, kelle ülesandeks on korraldada talle PakS § 121 lg 2 alusel üle antud kohustuste täitmine, st korraldada pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi. Kaebajale on oma kohustused üle andnud sajad pakendiettevõtjad3. Nende kollektiivne turuosa kõigi pakendiettevõtjate hulgas on vähemalt 25%. PakS § 36 lg 2 p 1 järgi tuleb pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60%, alates 2025. a-st 65% ja 2030. a-st 70%. Alla selle sihtmäära jäävad pakendid maksustatakse pakendiaktsiisiga. Pakendiaktsiisi määr on oluliselt kõrgem pakendi taaskasutamise kuludest. Seega toob taaskasutamise määrade saavutamata jätmine kaasa olulised lisakulud, mille katmiseks tuleb kas tõsta klientide poolt tasutavaid teenustasusid või kasutada reserve. Esimene alternatiiv seab ohtu kaebaja konkurentsivõime võrreldes teiste TKO-dega. Teist alternatiivi on võimalik kasutada vaid lühiajaliselt. TKO-del olevate oluliste kohustustega korreleeruvad ka õigused. Konkurentsiõigusest tuleneb kohalikule omavalitsusele (KOV) keeld piirata ligipääsu pakendijäätmete kogumise jaoks olulisele vahendile (konkurentsiseaduse (KonkS) § 18 lg 1). Olukorras, kus KOV otsustab hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga ja seega monopoliseerib pakendijäätmete kogumise jäätmevaldajate juures, muudab ta jäätmevaldajate juures kogumise seeläbi oluliseks vahendiks KonkS § 15 tähenduses ja ta on kohustatud tagama sellise vahendi omaja kohustuste täitmise (Euroopa Komisjoni 20.09.2016 otsus asjas nr AT.39759 ja Euroopa Kohtu 24.05.2007 otsus asjas nr T-289/01). KOV võib jäätmeseaduse (JäätS) § 31 lg 5 järgi korraldada pakendijäätmete liigiti kogumise tekkekohalt kokkuleppel TKO-dega, kellele tagatakse sellisel juhul osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Säte muutuks mõttetuks, kui KOV võiks pakendijäätmete tekkekohal kogumist korraldada ka muul viisil. Seega tuleb viidatud sättest TKO-dele õigus osaleda tekkekohal kogutud pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga. PakS § 121 lg 6 järgi on pakendijäätmete käitlemise kulude kandmise kohustus pakendiettevõtjal üksnes juhul, kui kulu põhjustanud toimingu on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende
Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5541660/general-info. Kaebaja 28.02.2023 esitatud lisa 1.
Vt https://www.eto.ee/eto/kliendid/.
2(16)
3-23-465
toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud. See annab TKO-dele õiguse keelduda kandmast kulusid, mida on pakendijäätmete käitlemiseks teinud kolmas isik ilma nende eelneva kooskõlastuseta. TKO-del on õigus pääseda mittediskrimineerivatel tingimuste ligi kohtkogumisel kogutavatele pakendijäätmetele, osaleda nende taaskasutamises proportsioonis oma turuosaga ning keelduda pakendijäätmete käitluskulude kandmisest juhul, kui nende ligipääsu- ja taaskasutamisõigustega ei ole arvestatud. Nende õiguste austamine on vajalik selleks, et TKO-d suudaksid täita neile seadusega pandud kohustusi.
2.2.RHAD on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi – ei taga juurdepääsu korraldatud jäätmeveoga kogutavatele pakendijäätmetele ega taga õigust osaleda nende jäätmete taaskasutamises proportsioonis tema turuosaga. RHAD-ist ei selgu, mis korraldatud jäätmeveo raames kogutavatest pakendijäätmetest saab ehk kellele või millisesse jäätmekäitluskohta need üle antakse, kuigi selle reguleerimine on KOV-i kohustus (JäätS § 66 lg 1, § 67 lg 3 p 4, § 70 lg 1; Riigikohtu 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14). Korraldatud jäätmeveo korral toimub vedu määratud jäätmekäitluskohta, mitte lihtsalt jäätmevaldaja juurest ära. Jäätmete töötlemise tellimine jäätmeveo kontsessiooni raames on kohatu. Jäätmete töötlemise üksikasjade üle pärast nende sihtkohta jõudmist otsustab KOV, mitte jäätmevedaja. RHAD-is ei ole määratletud pakendijäätmete äraveo sihtkohta. TK p-st 13.7 võib järeldada, et jäätmeveo õigusega kaasneb ka õigus pakendijäätmeid töödelda, sh otsustada nende töötlemise üksikasju. Lisandub õigusvastane kohustus tagada pakendijäätmete kogumisel ja edasisel käitlemisel kõikide vajalike kokkulepete sõlmimine TKO-dega, mis tulenevad erinevatest õigusaktidest (TK p 9.3.5). Pakendijäätmete töötlemise üksikasjade üle otsustamise õigus on KOV-il (keda esindab vastustaja), mitte jäätmevedajal. Vastustaja ei ole selgitanud, millised need kohustused tema hinnangul on. Seega on hankedokumendid vastuolus JäätS § 31 lg-ga 5, § 66 lg-ga 1, § 67 lg 3 p-ga 4, § 70 lg-ga 1 ja KonkS § 18 lg-ga 1. Vastustajaga peetud kirjavahetusest selgus, et vastustaja ei muuda hankedokumente, seetõttu tuli kaebajal oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebaja ei saa jääda ära ootama, millistena valituks osutunud jäätmevedaja oma kohustusi seoses pakendijäätmetega näeb. Kui jäätmevedaja leiab, et tal puudub kohustus TKO-dega mistahes kokkuleppeid sõlmida, oleks keeruline väita, et ta oleks seeläbi RHAD-ist tulenevaid kohustusi rikkunud. RHAD-i nõuded on vastuolulised, sest TK p 13.7 ap-d 5 ja 6 ning HL p 7.2.6.1 ap-d 5 ja 6 näevad vedajale ette sega- ja klaaspakendi käitlemisega seotud kohustused, mis oleksid mõttetud, kui tegelikult oleks jäätmevedajal kohustus need jäätmed TKO-dele üle anda. RHAD võimaldab jäätmekäitlejatega seotud TKO-del saada turul konkurentsieelise.
2.3.Keskkonnaministeerium leidis Riigikohtule asjas nr 3-23-428 esitatud 27.03.2023 arvamuses, et JäätS § 31 lg 5 annab TKO-le subjektiivse õiguse nõuda, et KOV tagaks talle pakendijäätmete tekkekohalt kogumise korral võimaluse osaleda pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Viidatud sätte mõte on, et koostööd tehakse võimalusel kõigi 3 Eestis tegevusloa alusel tegutseva TKO-ga (kaebaja, OÜ Eesti Pakendiringlus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ). TKO turuosa määratakse pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. KOV saab JäätS § 66 lg 2 alusel korraldatud jäätmeveoga hõlmata pakendijäätmete tekkekohalt kogumise nt juhul, kui tal ei õnnestu ühegi TKO-ga JäätS § 31 lg-s 5 ette nähtud kokkulepet saavutada. Lisaks võib JäätS § 66 lg 2 kohaldamist tingida oluline avalik huvi, mis tuleb samuti eelnevalt kindlaks teha. Kui KOV-id hakkaksid laialdaselt korraldatud jäätmeveo raames koguma tekkekohalt pakendijäätmeid ilma, et TKO-dele loodaks võimalus osaleda nende pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel, siis on tõenäoline, et TKO-del ei ole tulevikus võimalik täita neile seadusega avalikes huvides pandud kohustusi. Seega leiab ka Keskkonnaministeerium, et
3(16)
3-23-465
pakendijäätmetele korraldatud jäätmeveo kohaldamisel peaks JäätS § 31 lg-s 5 sätestatu järgimine olema üldreegliks.
2.4.Pakendijäätmed on piiratud ressurss, mis on tingitud eelnevalt turule viidud pakendi kogustest. Ka kõige tõhusamalt pakendijäätmeid koguvates riikides jääb kokku kogutavate ja taaskasutusse suunatavate pakendijäätmete kogus siiski märkimisväärselt alla samal ajal turule lastavale pakendi kogusele. Pakendite taaskasutusmäärad on „väheambitsioonikad“ põhjusel, et kõik isikud ei ole nõus jäätmeid sorteerima. Alates 2025. a ja 2030. a kehtima hakkavad sihtmäärad puudutavad üksnes pakendite ringlusse võttu, välistatud on nende kasutamine energiaallikana (st põletamine soojuse saamiseks). Seega tuleb nende määrade saavutamiseks koguda pakendijäätmeid oluliselt enam kui 5% või 10% rohkem. Iga riigi või KOV-i tegevus, mis suunab pakendi TKO-dest mööda kasvõi mõne protsendi võrra, võib põhjustada selle, et vähemalt osa TKO-dest ei suuda enam täita neile seadusega avalikes huvides asetatud kohustusi. On ilmne, et kui oluline osa KOV-idest asuvad pakendijäätmeid kohtkoguma ilma TKO-sid kaasamata ning nende õiguste ja kohustustega arvestamata, andes kogutud pakendijäätmete käsutusõiguse üle jäätmekäitlejatele, kaasneb sellega turuolukorra oluline moonutus. Samuti on väga tõenäoline, et pakendijäätmete nappus võib viia osa TKO-sid olukorda, kus nad ei suuda enam täita neile pandud kohustusi, on sunnitud tasuma olulisel määral pakendiaktsiisi ja satuvad konkurentsiolukorda, kus nad pikemas perspektiivis ei suuda konkureerida teiste TKO-dega ja on sunnitud oma tegevuse lõpetama. Vastustaja on analoogilisi hankeid 2022. a algusest läbi viinud vähemalt 13 omavalitsuses. Viimaste aastate jooksul on palju räägitud sellest, kuidas avalik kogumispark oli algusest peale vale valik ja sel pole enam tulevikku ning et panustada tuleks pakendijäätmete kohtkogumisele, seejuures omavalitsusi ka varjamatult survestatakse pakendijäätmete kohtkogumisele üleminekuks. Seetõttu on tõenäoline, et 2025. a-ks on vähemalt pooled KOV-id korraldanud pakendijäätmete kohtkogumise ja see trend üksnes süveneb. Kas seda tehakse kooskõlas JäätS § 31 lg-ga 5 või pakendijäätmeid jäätmevedajatele kinkides ja neid TKO-dest mööda juhtides, sõltub suuresti praeguse vaidluse tulemusest. Pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamine mõjutab avalikku kogumisparki jõudvate pakendijäätmete mahtu oluliselt ka siis, kui pakendijäätmete kohtkogumine on jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik, sest jäätmevaldajate hoiakud muutuvad. Samas ei saa panna tootjatele/TKO-dele vastutust ilma võimaluseta kontrollida vastutuse realiseerimist mõjutavaid asjaolusid. Sellest tuleneb keeld korraldada pakendijäätmete kogumist viisil, mis oluliselt piirab pakendiettevõtjaid esindavate organisatsioonide ligipääsu pakendijäätmetele. Lisaks tuleb vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamise võimalust. Norme tuleb tõlgendada Euroopa Liidu õiguse konformselt.
2.5.Seletuskirjast nähtub, et üksnes JäätS § 31 lg-s 5 sätestatuga arvestades võib anda pakendijäätmete veole ainuõiguse. Selle sätte mitterakendamist peeti seletuskirjast nähtuvalt võimalikuks üksnes juhul, kui jäätmevaldajad ei ole pakendijäätmete kohtkogumisega kohustuslikult liidetud ja TKO-d ei vähenda avalikke pakendipunkte. Eeldati, et kohtkogumisega soovida liituvate jäätmevaldajate arv on pigem tagasihoidlik ega mõjuta oluliselt avaliku kogumispargiga kogutavate pakendijäätmete mahtu. Vastasel juhul oleks antud lahendus mitte üksnes ebaratsionaalne, vaid ka vastuolus PakS § 121 lg-ga 5, mille järgi pakendijäätmete kogumiseks tehtavad kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks. Olukorras, kus valdav enamus pakendijäätmeid kogutakse kokku kohtkogumise teel, ei ole senises mahus avaliku kogumisvõrgustiku pidamine ilmselgelt enam mõistlik ja kulutõhus. Ilmset selsamal põhjusel on JäätS § 31 lg 5 kohta seletuskirjas selgitatud, et juhul, kui jäätmevaldajad on pakendijäätmete kohtkogumisega kohustuslikult liidetud, siis võib avalikku kogumispunkte vähendada, arvestades kohtkogumisega liitunute arvu. Paraku ei kehti eeldus, et pakendijäätmete vabatahtlik kohtkogumine ei mõjuta oluliselt avaliku kogumispargiga kogutavate
4(16)
3-23-465
pakendijäätmete mahtu. Isegi kui JäätS § 31 lg 5 ei välista KOV-i kaalutlusõigust pakendijäätmete käitluskoha määramisel, ei saa kaalumise tulemus õiguspärase kaalutluse korral olla muud kui pakendijäätmete üleandmine TKO-dele vastavuses nende turuosadega. Mistahes muu kui JäätS § 31 lg-s 5 sätestatud lahenduse puhul jääb pakendijäätmete käitlemise kulu jäätmevaldajate kanda. See ilmselgelt ei ole kooskõlas avalike huvidega ja sellega rikuks hanget läbi viiv KOV tõenäoliselt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 lg-st 7 tulenevat kohustust korraldada avalike teenuste osutamist soodsaimatel tingimustel valla- või linnaelanikele.
2.6.Jäätmekäitluskoht JäätS § 67 lg 3 p 4 tähenduses ei pruugi tähendada muud kui kohta, kus jäätmed nende taaskasutamiseks üle antakse. Seega jäätmete üleandmine TKO-le saab toimuda mõnes jäätmekäitluskohas. JäätS § 31 lg 5 rakendamisel tuleks asjaomased jäätmekäitluskohad juba enne korraldatud jäätmeveo läbiviimist TKO-dega läbi rääkida, sellisel juhul saab need ka RHAD-is sätestada. Kaebajal on olemas püsiv pakendijäätmete vastuvõtu koht aadressil Nurmevälja tn 5, Maardu, ent iga konkreetse korraldatud jäätmeveo hanke raames kogutavate pakendijäätmete üleandmise koht on mõistlik pakkuda kaasusepõhiselt.
2.7.Asjakohatu on vastustaja viide Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsusele asjas nr C-292/12. Praeguse kohtumenetluse objektiks ei ole turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamine, vaid vastustaja kui avaliku võimu teostaja poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-tes 102 ja 106 sätestatud kohustuste täitmine. Seda kohustust on rikutud, kui eri- või ainuõiguse loomine tekitab olukorra, kus pelk selle õiguse kasutamine võib viia turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseni. Käesoleval juhul tähendab see seda, et kui vastustaja poolt vaidlusaluse hankega pakendijäätmete veole eri- või ainuõiguse andmine loob olukorra, kus hanke võitnud jäätmevedaja saab kõigi veetavate pakendijäätmete käsutusõiguse endale ja tal puudub kohustus nende jäätmete üleandmiseks TKO-dele, ei ole tagatud TKO-dele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs jäätmevaldajate juures pakendijäätmete kogumise võrgustikule ning seega rikub vastustaja tegevus ELTL art-tes 102 ja 106 sätestatud kohustusi.
2.8.Kaebaja ei vaidlusta pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamist kui sellist, vaid selle tegemist viisil, mis eirab seadusega sätestatud nõudeid.
2.9.Asjakohatu on vastustaja etteheide, et kaebaja soovib pakendijäätmed kätte saada ilma nende kogumise, transportimise ja võimaliku käitlemise kulu kandmata. TKO-del ei ole pakendijäätmete kohtkogumise kohustust, seega ei saa neil olla ka sellega seonduvate kulude finantseerimise kohustust. TKO-d ei põhjusta korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kohtkogumisega tekitatud kulusid. Need kulud ei ole tehtud nende volitusel, sest pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga on KOV-i, mitte TKO otsus. Samuti ei ole TKO-d nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud, sest neil ei ole kohtkogumise kohustust. PakS § 121 lg-s 4 sätestatud finantseerimiskohustus rakendub sellise liigiti kogumise osas, mis vastab TKO-le liigiti kogumisega seoses sätestatud kohustuste ulatusele. Selline lahendus ei ole vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiivi nr 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (direktiiv 2008/98), art 8a lg 4 p a esimese alapunktiga. Vastustaja jätab tähelepanuta sama artikli sama lõike punkti c ja selle alapunkti 1. Neist sätetest tulenevalt on igal liikmesriigil teatud kaalutlusruum otsustamaks, milline on konkreetse tootjavastutusel oleva liigiti kogumise viis, mida tootjavastutusorganisatsioonid on kohustatud teostama. Eestis on selleks kogumine avaliku kogumisvõrgustiku kaudu, ehkki KOV-idel lubatakse (seejuures sellega seonduvaid lisakulusid jäätmetekitajate kanda jättes) korraldada kogumist ka jäätmevaldajate juures. Vastustaja seisukoht, et TKO-d peaks kandma kulud ka seoses selliste pakendijäätmete liigiti kogumise viisidega, milleks pakendiettevõtjad 5(16)
3-23-465
ei ole kohustatud, ei ole kooskõlas direktiivi 2008/98 art 8a lg 4 p a esimese alapunkti mõtte ja eesmärgiga. Vastasel korral võiks korraldada pakendijäätmete kogumise ka nõudepõhiselt (nn pakendijäätmete takso) ja seejuures nõuda, et TKO-d kannaksid sellise teenusega seotud kulud. Kohtkogumisel tekkivate kogumis- ja transpordikulude jäätmevaldajate kanda jätmisel on ka sisuline põhjendus. TKO-de kulud maksavad lõppastmes kinni kõik Eesti pakendatud kauba tarbijad, kohtkogumisest saavad kasu üksnes nende KOV-ide elanikud, kus on korraldatud kohtkogumine. Seega juhul, kui TKO-d peaksid finantseerima X vallas toimuvat kohtkogumist, tähendaks see X valla elanikele mugavama pakendijäätmetest vabanemise viisi subsideerimist teiste Eesti elanike poolt. See ei oleks õiglane ega mõistlik. Samast loogikast on lähtutud ka JäätS § 69 lg 43 kehtestamisel, nähes ette, et pakendijäätmete kohtkogumise näol mugavusteenust saavad jäätmevaldajad peavad olema valmis selle eest maksma mõõdukat tasu, mis ligikaudu korreleeruks nende kuludega alternatiivse lahenduse (avalikku kogumispunkti viimine) puhul. Ka juhul, kui kohtkogumine tehakse jäätmevaldajate jaoks tasuta teenuseks, on mõistlikum selle ristsubsideerimine sama omavalitsuse jäätmevaldajatele endile osutatavate muude olmejäätmete äraveo teenustasude arvelt (nagu seda vaidlusaluse hanke puhul ongi tehtud), mitte kogu riigi pakendatud kauba tarbijate poolt. Erandina võib kohtkogumisega seotud kulude osaline kandmine olla põhjendatud olukorras, kus kohtkogumise rakendamisega paralleelselt vähendatakse TKO-de avalike kogumiskohtade arvu kooskõlas PakS § 171 lg-s 4 sätestatuga. Lisaks tuleb tähele panna, et RHAD-i järgi on pakendijäätmete äravedu jäätmevaldajate jaoks tasuta ja kulu tuleb ristsubsideerida muude olmejäätmete teenustasudega. Pakkujad peavad tegema pakkumuse lähtudes eeldusest, et neile pakendijäätmete äraveoga seotud kulusid ei hüvitata. Kui hakata pärast hanke läbiviimist neid kulusid hüvitama, on tegemist hanketingimuste olulise muutmisega, millega võimaldatakse jäätmevedajal kulusid dubleerivalt sisse nõuda. TKO ja talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjad on enesestmõistetavalt huvitatud sellest, et pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud oleksid võimalikult madalad, mistõttu ei pea kaebaja vastavat huvi põhjendama. Teistsugust huvi peaks põhjendama vastustaja. Ettepanek JäätS § 31 lg 5 kehtestamiseks tuli Eesti Linnade ja Valdade Liidult, kes märkis oma 12.12.2019 ettepanekus, et jäätmevaldajad tasuvad veokulud ettenähtud jäätmekäitluskohta, kus vastuvõtuga kaasnevad kulud ja edasise käitluse kulud kaetakse pakendiorganisatsioonide poolt. Seda arvestades võiks vastustaja selgitada, miks ta vaidlusaluse hanke puhul KOV-ide esindusorganisatsiooni seisukohaga ei arvestanud ja miks ta sellega seonduvas kohtuvaidluses üritab kohut veenda, et selline kulude kandmise loogika on ebaõige.
2.10.TK lisa 2 kohaselt on Valga valla rahvaarv 15 433 inimest, Tõrva valla rahvaarv 5992 inimest ja Otepää valla rahvaarv 6506 inimest ning ligikaudne pakendijäätmete teke ühe elaniku kohta aastas 311 kg olmejäätmeid, sh pakendijäätmeid 30% ja neist omakorda klaaspakendid 20%. Hankeperioodi kestuseks on maksimaalselt 5 aastat, seega on hankega potentsiaalselt hõlmatud pakendijäätmete mahuks ca 13 029 811 kg, millest klaaspakendid moodustavad ca 2 605 962 kg. Klaaspakendi aktsiis on 0,6 eurot, muude pakendite osas keskmisel 1,8 eurot. Arvestades kaebaja turuosaga 25% ja seda, et avalike kogumiskonteineritega kogutakse ca 30% pakenditest, samuti arvestades maha pakendijäätmete käitlemata jäämisega säästetav kulu 20%, siis võib kaebajale eelduslikult tekkiva kahju suuruseks olla 2 845 710 eurot. Nimetatud kahju ei muutu olematuks vaatamata asjaolule, et kaebajal võib olla võimalus jäätmekäitlejatelt pakendi taaskasutuskvooti osta, st tasuda jäätmekäitlejale selle eest, et viimase poolt taaskasutatud pakend loetaks taaskasutatuks TKO eest. Sellise kvoodimüügi raames tekkival turulõksul on TKO-d sunnitud tasuma pakendi taaskasutamise eest summasid, mis on oluliselt kõrgemad pakendi tegelikest käitluskuludest, jäädes siiski alla pakendiaktsiisile. Kaebaja soovib talle tekkida võivat kahju vältida. Kahju tõendamine oleks keeruline. Keeruline oleks tõendada ostetud taaskasutuskvoodi ja
6(16)
3-23-465
vaidlusaluse hanke vahelist põhjuslikku seost. Sarnaseid hankeid on mitmeid, seega tekiks kahju kumulatiivselt.
2.11.Kuna kaebaja vaidlustab hankedokumente, on tegemist hankeasjaga (HKMS § 266 lg 1). Kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse läbimise kohustus on juhul, kui vaidluse all on riigihangete seaduse (RHS) sätted (Riigikohtu 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p-d 16 ja 17; 26.04.2017 määrus asjas nr 3-3-1-92-16, p-d 18 ja 20). Praegune vaidlus ei puuduta RHS-i nõuete rikkumist, seega puudub riigihangete vaidlustuskomisjonil (VAKO) pädevus selle lahendamiseks ja kaebaja ei saanud vaidlustust esitada. Kaebaja ei ole pakkuja ega taotleja, vaid riigihankes osalemisest huvitatud isik HKMS § 268 lg 1 tähenduses (vt sarnaselt Riigikohtu 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 23). Isegi kui kaebajat ei saa pidada riigihankes osalemisest huvitatud isikuks, ei välista HKMS § 268 lg 1 tema kaebeõigust, sest kaebeõiguse näeb ette Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15. Kaebaja on põhistanud oma õiguste rikkumist ja HKMS-i kitsendav tõlgendus ei saa kaebajalt kaebeõigust võtta. Vaidlustes, mis ei põhine RHS-i rikkumisel, ei ole HKMS § 268 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirang üldse kohaldatav. Vastasel juhul tuleb see säte tunnistada PS §-ga 15 vastuolus olevaks.
2.12.Kohtupraktika kohaselt tuleb HT-s või RHAD-is ette nähtud hanketingimusi käsitleda eelhaldusaktina, seega on tühistamisnõue asjakohane. Korraldatud jäätmeveo kohaldamine pakendijäätmetele on vaidlustatud RHAD-is ette nähtud viisil igal juhul õigusvastane, kui sinna ei lisandu täiendavat regulatsiooni, mis puudutab pakendijäätmete käitluskoha määramist ja nende jäätmete taaskasutamises TKO-del osaleda võimaldamist. Seetõttu on ainsaks kohaseks nõudeks RHAD-i tühistamine ulatuses, milles need puudutavad korraldatud jäätmeveo kohaldamist pakendijäätmetele. RHS § 190 lg 4 p 2 või § 197 lg 1 p 5 ei kohaldu asjadele, mille puhul ei tule läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vastustaja viidatud kohtulahendid ei ole asjakohased. Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-22-1145 ei puuduta hankedokumendi peale tühistamisnõude esitamise võimalikkust. Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr 3-22-619 oli kohtueelne vaidlustusmenetlus kohustuslik, sest kaebus tugines RHS-i rikkumisele. Kui kohus peaks leidma, et tühistamisnõue ei ole lubatav, siis esitab kaebaja alternatiivse kohustamisnõude.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
3.1.Käesolev asi on hankeasi HKMS § 266 lg 1 ja § 267 lg 1 mõttes. Kaebus ei ole lubatav, sest kaebaja ei ole eelnevalt läbinud menetlust VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Kaebuses vaidlustatakse peamiselt RHAD-i kooskõla JäätS § 67 lg 3 p-ga 4. Korraldatud jäätmeveo RHAD koostatakse vastavalt RHS § 77 lg-le 4 ja VAKO on pädev hindama, kas RHAD vastab JäätS § 67 lg 3 p-le 4 (nt VAKO 29.04.2020 otsus nr 57-20/221374). Vastuolu KonkS-iga moodustab vaid väikese osa kaebuse õiguslikust põhjendusest. Kaebaja ei ole pakkuja, taotleja ega muu hankes osalemisest huvitatud isik RHS § 185 lg 1 ja HKMS § 268 lg 1 mõttes. Seetõttu puudub tal õigus RHAD-i vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1684, p-d 12, 15; Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsus asjas nr 3-18-1248, p 24; Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2019 otsus asjas nr 3-18-2034, p 20). Kaebaja ei ole osalenud ühelgi korraldatud jäätmeveo hankel ja kaebusest ei nähtu, et ta kavatseks pakkumuse esitada. Sel põhjusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1, § 151 lg 2 p 1). Kehtiv õigus ja kohtupraktika ei võimalda hankevälistel isikutel hankija tegevust vaidlustada. Kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane. PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust saab teostada seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
3.2.Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebuses viidatud normid ei ole suunatud kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja ei saa hankijale ette kirjutada, millisel viisil hankija peab hanke läbi viima. JäätS § 31 lg 5 kehtestati 15.05.2021 jõustunud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse
7(16)
3-23-465
muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu (190 SE) seletuskirja lk 24-25 järgi saab pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumist korraldada 3 erineval viisil: 1) KOV hõlmab pakendijäätmete kogumise korraldatud jäätmeveoga ilma, et KOV ja TKO on sõlminud vastava kokkuleppe (JäätS § 66 lg 2); 2) pakendijäätmeid ei hõlmata korraldatud jäätmeveoga ja TKO korraldab pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumise kokkuleppel KOV-iga (PakS § 171 lg 4); 3) KOV korraldab pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldatud jäätmeveo osana koostöös TKO-ga (JäätS § 31 lg 5). Neid võimalusi kirjeldab seletuskirja lk-l 25 olev tabel: KOV korraldab pakendijäätmete tekkekohal kogumist korraldatud jäätmeveo osana TKO korraldab (JäätS § 66 lg 2), kokkulepet pakendijäätmete tekkekohal TKOdega ei ole tehtud kogumist (PakS § 17ˇ1 lg 4) KOV määrab hinna, mida TKO määrab hinna, mida jäätmevaldaja tasub jäätmevaldaja tasub kogumiskorra kohta kogumiskorra kohta
KOV korraldab pakendijäätmete tekkekohal kogumist koos TKOga korraldatud jäätmeveo osana (JäätS § 31 lg 5)
Jäätmevaldajad ei ole kohustuslikult liidetud
Jäätmevaldajad ei ole kohustuslikult liidetud
Hind kuni 0,30 eurot kogumiskorra kohta Jäätmevaldajad on kohustuslikult liidetud korraldatud jäätmeveo pakendijäätmete kogumisega
TKOd ei või avalikke pakendipunkte vähendada
TKOd võivad avalikke pakendijäätmete punkte vähendada kokkuleppel KOViga arvestades liitunute arvu
TKOd võivad avalikke pakendijäätmete punkte vähendada kokkuleppel KOViga arvestades liitunute arvu
Hind üle 0,30 euro kogumiskorra kohta
Jäätmevaldajad ei ole kohustuslikult liidetud TKOd võivad avalikke pakendijäätmete punkte vähendada kokkuleppel KOViga arvestades liitunute arvu
JäätS § 31 lg-s 5 ja § 66 lg-s 2 KOV-ile sätestatud võimalus hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga ühel või teisel viisil on kehtestatud ainult keskkonna, mitte TKO-de õiguste ja huvide kaitseks. Tulenevalt KOV-ile ettenähtud laiast kaalutlusruumist valida erinevate võimaluse vahel, ei loo JäätS § 31 lg 5 kaebajale kohtus kaitstavat subjektiivset õigust.
3.3.RHAD-is käitluskoha kindlaks määramine ei aita kaebaja soovitud eesmärgile kaasa. TKO (PakS § 101) ja jäätmekäitluskoht (JäätS § 19 lg 1) on erinevad mõisted. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks mõni jäätmekäitluskoht, kuhu hankega hõlmatud pakendijäätmed tuleb käitlemiseks suunata. Seetõttu ei seondu kaebaja väide, et RHAD ei vasta JäätS § 67 lg 3 p-le 4 ja § 70 lg-le 1, kaebaja õiguste kaitsega, vaid on populaarkaebuse iseloomuga.
3.4.Kaebajal puudub õigus nõuda, et hankija kehtestaks RHAD-i kaebajale sobival kujul. Juba ainuüksi sel motiivil kaebuse esitamine on põhjendamatu (Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsus asjas nr 3-13-1811, p 18). Lisaks puudub kaebajal ja kohtul pädevus hankijale ette kirjutada, millise sisuga peab hankija RHAD-i kehtestama. Kohus saab üksnes kohustada hankijat viima RHAD-i vastavusse õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1, § 197 lg 1 p 5), kuid ei hinda seda, kas hanke eseme valik on otstarbekas (HKMS § 158 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2021 otsus asjas nr 3-21-613, p 14). Sõlmitava hankelepingu tingimuste kindlaksmääramisel on hankijal avar kaalutlusruum ja hankija vajadusest lähtuvate lisatingimuste kehtestamine ei ole konkurentsi kahjustav (Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus asjas nr 3-20-1202, p 10). 8(16)
3-23-465
Tühistamisnõue ei ole lubatav. RHS § 190 lg 4 p 2 järgi saab nõuda hankija kohustamist viia RHAD õigusaktidega kooskõlla (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2022 otsus asjas nr 3-22-619, p 13; Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2022 määrus asjas nr 3-22-1145, p 5). Tühistamisnõude esitamise lubatavus ei sõltu sellest, kas nõue esitatakse kohtu- või vaidlustusmenetluses.
3.5.Hanke tingimused ei kahjusta kaebaja huve. Vastustaja on nii RHAD-is kui ka kaebajale saadetud 17.02.2023 kirjas avaldanud, et ei soovi seada ühtegi takistust kaebaja õiguste ja huvide teostamiseks. Hankija huvi on suunatud parimatele võimalikele lahendustele korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete edasisel käitlemisel. Sellise huvi üheks osaks on koostöö kaebajaga jt TKO-dega.
3.6.Riigikohus leidis 25.04.2019 otsuses asjas nr 3-16-1267 (p 22), et korraldatud jäätmevedu on seadusest tulenev KOV-i ülesanne, mida täites teostatakse avalikku võimu. Avaliku võimu teostamist ei saa pidada ettevõtluseks KonkS § 2 lg-te 1 ja 2 mõttes. Seega ei ole vastustaja kohustatud täitma KonkS-ist, sh selle §-st 18 tulenevaid nõudeid. Samuti selgitas Riigikohus 14.03.2022 otsuses asjas nr 3-19-509 (p 24), et olulise vahendi kindlakstegemisel on kõrge künnis ja see on pigem erandlik. Vältida tuleb vahendi omaja omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse tarbetut piiramist, mis võib konkurentsi kaitsmise asemel viia selle kahjustamiseni. Vahendi oluliseks lugemiseks ei piisa sellest, et juurdepääs vahendile oleks otstarbekas ja kasulik. Alternatiivsed lahendused, mis välistavad vahendi lugemise oluliseks vahendiks, ei pea juurdepääsu taotleja jaoks olema sama soodsad kui vaidlusalune vahend. Esinema peavad tehnilised, õiguslikud või majanduslikud takistused, mis muudavad alternatiivsete lahenduste rakendamise – vajaduse korral ka koostöös teiste turuosalistega – võimatuks või vastuvõtmatult keeruliseks. Juurdepääsu tagamise kohustuse tekkimiseks peab teise isiku vahendi kasutamine olema soovitud tegevuseks hädavajalik, kusjuures teenus on hädavajalik, kui infrastruktuur ei ole tegelikult ega potentsiaalselt asendatav. Seaduseelnõu seletuskirja lk-lt 25 nähtub, et kui KOV hõlmab pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga JäätS § 66 lg 2 alusel, siis jäävad toimima kaks paralleelset pakendijäätmete kogumise süsteemi: 1) jäätmevedaja kogub jäätmevaldajate juurest tekkekohalt liigiti kogutud pakendijäätmeid; 2) TKO kogub pakendijäätmeid PakS § 171 lg-s 1 nimetatud pakendijäätmete avalike kogumiskohtade kaudu. Seetõttu ei ole kaebajal pakendijäätmete kogumiseks hädavajalik kasutada tekkekohal liigiti kogutud pakendijäätmete kogumise süsteemi. Hanke võitnud ettevõtja võimalus koguda pakendijäätmeid tekkekohal jäätmevaldajate juures ei ole oluline vahend KonkS § 15 mõttes. Kaebaja jätab tähelepanuta, et TK p 9.3.5 järgi on jäätmevedaja kohustatud tagama segapakendite kogumisel ja edasisel käitlemisel kõikide vajalike kokkulepete sõlmimise TKO-dega, mis tulenevad erinevatest õigusaktidest. Lubatud on koostöö TKO-dega TK p 9.3 kohustuste täitmisel. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et RHAD-i tingimused rikuvad tema õigusi. Kui õigusaktid sätestavad kaebajale õiguse osaleda hankega hõlmatud pakendijäätmete kogumises ja taaskasutamises, siis on kaebajal õigus nõuda jäätmevedajalt vastava lepingu sõlmimist. Kui õigusaktid ei anna kaebajale õigust osaleda hankega hõlmatud pakendijäätmete kogumises ja taaskasutamises, ei ole kaebajal õigust nõuda osalust hankega hõlmatud segapakendi taaskasutamisel ega ka õigust vaidlustada RHAD-i. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, et pakendijäätmete käitlemise lepingud TKO-dega sõlmib vastustaja või tema asemel HL-i sõlminud jäätmevedaja. Kui kaebaja soovib väita, et jäätmevedaja eelistab temaga seotud TKO-d, siis peab kaebaja oma seisukohta põhistama ja tõendama.
3.7.Pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja see, et korraldatud jäätmevedu viiakse läbi JäätS § 66 lg 2 alusel, on ette nähtud Otepää Vallavolikogu 22.09.2022 määruses nr 7 „Jäätmehoolduseeskiri“, Valga Vallavolikogu 24.08.2022 määruses nr 22 „Valga valla jäätmehoolduseeskiri“ ja Tõrva Vallavolikogu 16.08.2022 määruses nr 13 „Tõrva valla 9(16)
3-23-465
jäätmehoolduseeskiri“. Neist ei nähtu, et KOV-id oleksid soovinud hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga JäätS § 31 lg 5 alusel.
3.8.TK p 9.4.1.1 näeb ette, et Valga ja Tõrva vallas on klaaspakendite jäätmevedajale üleandmine kohustuslik alates 10 korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel. Tõrva vallas on kokku 123 korterelamut, sh alates 10 korteriga elamuid 51. Valga vallas on kokku 375 korterelamut, sh alates 10 korteriga elamuid 137. TK p 9.4.1.2 näeb ette, et Otepää vallas on klaasjäätmete jäätmevedajale üleandmine vabatahtlik. Seega on klaaspakendi jäätmevedajale üleandmine rohkem kui pooles ulatuses vabatahtlik ja kaebajal on võimalik klaaspakendit koguda PakS § 171 alusel rajatud avaliku kogumiskohtade võrgu kaudu. Kui jäätmevedaja ei kogu korraldatud jäätmeveoga klaaspakendit, siis jäätmevedaja ei saa tagada kogumata klaaspakendi edasist käitlemist ega teisi toiminguid klaaspakendi suhtes. TK p 14 järgi on vastustajal õigus viia läbi jäätmeveoga kogutud jäätmete hange ja käitluskoha määramise tegevus ning et jäätmevedajal on kohustus anda korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed üle vastustaja näidatud jäätmekäitluskohta. Sellega oleks kõrvaldatud kaebaja etteheide JäätS § 67 lg 3 p 4 ja § 70 lg 1 rikkumise kohta. Samas kui jäätmed, sh pakendijäätmed antakse üle jäätmekäitluskohta, siis ei taga selline lahendus jätkuvalt kaebajale osalust pakendijäätmete taaskasutamisest, st ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. See näitab veelkord, et JäätS § 67 lg 3 p 4 ja § 70 lg 1 ei kaitse kaebaja õigusi.
3.9.Kaebuse väide TKO-de vahelisest konkurentsiolukorrast on paljasõnaline. Selleks, et väita pakendijäätmete nappust, peab kaebaja näitama, et eelnenud aastatel kogus kaebaja hankega hõlmatud territooriumil mingi konkreetse koguse pakendijäätmeid ja et hange vähendab kaebaja poolt varasemal perioodil kogutud pakendijäätmete koguseid konkreetses ulatuses ning toob kaasa pakendiaktsiisi või pakendi taaskasutustasude maksmise kohustuse. Kaebaja ei ole selliseid arvutusi esitanud, vaid on ebaõigesti arvutanud kokku hankega hõlmatavate sega- ja klaaspakendi kogused, jättes arvestamata, et klaaspakend on hankega hõlmatud vähem kui pooles ulatuses ja et segapakendi osas peab jäätmevedaja sõlmima TKO-dega kõik õigusaktidega nõutud kokkulepped pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Kaebaja ei ole ka põhjendanud oma väidet, et teised TKO-d, kes väidetavalt on seotud ühe või teise jäätmekäitlejaga, saavad hanke tulemusena konkurentsieelise kaebaja ees (vt Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsus asjas nr C-292/12, p-d 39-43).
3.10.Pakendijäätmete, sh sega- ja klaaspakendi hõlmamine korraldatud jäätmeveoga aitab kaasa pakendijäätmete taaskasutamisele (riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu4, lk 107, 23). Pakendijäätmete hõlmamine hankega teenib avalikku huvi, st aitab kaasa pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisele.
3.11.Kaebaja soovib saada pakendijäätmeid ilma nende kogumise, transportimise ja võimaliku käitlemise kulu kandmata (PakS § 121 lg-d 1, 2, 4). Tekib olukord, kus kaebaja liikmed säästavad pakendijäätmete kogumise ja transportimise ning võimaliku käitlemise kulude arvelt. Selline lahendus on otseses vastuolus PakS § 121 lg 4 p-ga 1 ja direktiivi 2008/98 art 8a lg 4 p a esimese alapunktiga.
https://envir.ee/jaatmekava.
10(16)
3-23-465
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus
4.Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada RHAD-i ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
5.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tegemist on hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 mõttes. Sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Kohus on menetlenud asja hankeasjana.
6.Reeglina kehtib hankeasjades kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 268 lg 1, RHS § 185 lg 1). Samas tuleb tähele panna, et VAKO pädevus piirdub RHS § 185 lg 1 järgi vaid RHS-i puudutavate vaidluste lahendamisega. Seega saab esitada VAKO-le vaidlustuse vaid RHS-i rikkumise küsimustes. Vaidlustuse esitamise õigust ega kohustust ei ole juhul, kui vaidlustatakse hankija tegevust või haldusakte, mis on vastuolus muude õigusaktidega. Kuigi kohtupraktikas on mööndud VAKO pädevust kohaldada ka Eesti ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, PS-i ning Euroopa Liidu riigihankeõiguse norme (Riigikohtu 06.02.2019 määrus asjas nr 3-17-1151, p 6), puudub VAKO-l pädevus hinnata vastustaja tegevuse või haldusaktide kooskõla muude õigusaktidega. Sellise kaebusega saab isik pöörduda otse halduskohtusse (Riigikohtu 06.02.2019 määrus asjas nr 3-17-1151, p 6; 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p-d 17-18). Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebuses vaidlustatakse peamiselt RHAD-i kooskõla JäätS § 67 lg 3 p-ga 4. Tegemist on ühega kaebuses esitatud põhjendustest. Lisaks heidab kaebaja vastustajale ette seda, et pakendijäätmete osas otsustati läbi viia korraldatud jäätmevedu ilma TKO-dega eelnevalt kokkulepet sõlmimata (JäätS § 31 lg 5) ja reguleerimata, kuidas TKO-del oleks võimalik pakendijäätmete käitlemisest osa saada. Praeguse vaidluse lahendamisel ei tule kohaldada RHS-i, vaid JäätS-i ja PakS-i sätteid. Seega pöördus kaebaja õigesti kaebusega halduskohtu poole. Tal ei olnud kohustust ega võimalust kohustuslikku kohtueelset menetlust läbida ja selle tegemata jätmine ei anna alust jätta kaebus läbi vaatamata.
7.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebajat saab pidada HKMS § 268 lg-s 1 nimetatud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaks. Selle mõiste all peetakse silmas isikut, kes sooviks konkreetses hankemenetluses või tulevikus korraldatavas uues hankemenetluses oma pakkumuse esitada. Kaebaja seda ei soovi. Tema vaidlustab hankija tegevust ja dokumente hankevälise isikuna, sest leiab, et need rikuvad tema PakS-ist ja JäätS-ist tulenevaid õigusi pakendijäätmetele juurde pääseda. Eeltoodu aga ei tähenda, et kaebajal puuduks HKMS § 268 lg 1 järgi kaebeõigus. Viidatud sätet tuleb tõlgendada laiendavalt ja kooskõlas HKMS § 44 lg-ga 1, mis annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse. Kohtusse pöördumise põhiõiguse näeb ette ka PS § 15 ja seda ilma seadusreservatsioonita. Seega ei saa kaebeõigust piirata mingi isikute ringiga, vaid üksnes selle kaudu, kas isiku subjektiivseid õigusi rikutakse või mitte. Kaebaja on toonud välja ja põhjendanud, miks ta peab vastustaja tegevust ja kehtestatud RHAD-i tema õigusi rikkuvaks. Seega peab kaebajal kui hankevälisel isikul olema võimalus oma õigusi kohtus kaitsta. Kohus ei pea mõistlikuks ega ka efektiivse õiguskaitsega kooskõlas olevaks tõlgendust, et menetlusvälistel isikutel ei ole hankeasjades (või hankija tegevuse ja haldusaktide vaidlustamiseks) kaebeõigust, nad peavad laskma oma õigusi rikkuda ja saavad taotleda üksnes kahju hüvitamist, mis ei pruugi kogu tekkivat kahju korvata. Ka Riigikohus on tõlgendanud HKMS § 268 lg-t 1 laiendavalt, kui on võimaldanud kaebusega kohtusse pöörduda ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata, kuigi viidatud säte välistab kohustusliku kohtueelse menetluse üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjades (Riigikohtu 06.02.2019 määrus asjas nr 3-17-1151, p 6).
11(16)
3-23-465
Seega ei tõlgenda kohus viidatud sätet kaebaja kaebeõigust välistavana, vaid selliselt, et reeglina tuleb sättes toodud isikutel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
8.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul vajab kaebaja õiguste väidetav riive sisulist kontrolli ega võimalda kaebust läbi vaatamatult tagastada. See, et seadus annab vastustajale mitu alternatiivset võimalust pakendijäätmete kogumise korraldamiseks, ei tähenda tingimata, et vastustaja tehtud valik on tingimata õige ega riiva kaebaja õigusi.
9.Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei tulene alust ka HKMS § 121 lg 2 p-dest 2 ja 21. Kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärk. Esiteks on kaebaja esitanud alternatiivse kohustamisnõude, seega ei saa talle ette heita nõuete ebasobivust. Teiseks, kui kohus tühistab RHAD-i või kohustab vastustajat viima RHAD-i õigusaktidega kooskõlla, siis võib kaebaja saavutada olukorra, kus tal on võimalik pakendijäätmetele juurde pääseda, et oma taaskasutamiskohustust täita. Nt sõlmib vastustaja kaebajaga kokkuleppe kohtkogutud pakendijäätmete üleandmise või neile juurdepääsemise kohta. Kaebusega kaitstavat õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Kaebaja on viidanud suures summas kahjule, mis võib talle tekkida seeläbi, et tal ei ole juurdepääsu pakendijäätmetele ja seetõttu võimalust temal lasuvat taaskasutamise sihtarve täita. Isegi kui kaebajale tekkiva kahju summa võib olla väljatoodust väiksem, ei ole see tõenäoliselt tähtsusetu ja tema õigusi väheintensiivselt riivav, eriti arvestades hankelepingu kestust (maksimaalselt 5 aastat) ja järjest suurenevad pakendijäätmete taaskasutamise sihtarve (PakS § 36). Kohus ei pea põhjendatu ks küsida võimaliku tekkiva kahju kohta tõendeid. Esiteks ei ole kaebajale tekkida võiv kahju praeguse vaidluse esemeks ja selle tõendamine ei ole vajalik. Teiseks on kaebaja kahju tekkimist usutavalt põhistanud ja kohtul puudub põhjus kaebaja välja toodud asjaoludes ning põhjendustes kahelda.
10.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kaebuse nõuded
11.Vastustaja arvates puudub kaebajal õigus nõuda RHAD-i tühistamist, sest RHS seda nõuda ei võimalda.
12.RHS § 190 lg 4 võimaldab vaidlustusega nõuda: 1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist; 2) hankija kohustamist viia RHAD õigusaktidega kooskõlla. VAKO pädevus on sätestatud RHS § 197 lg 1 p-s 5, mille kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult, tunnistades kehtetuks hankija tehtud riigihankega seotud seadusega vastuolus olev otsus või kohustades hankijat viima RHAD-i vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega ei võimalda RHS nõuda RHAD-i tühistamist ega anna VAKO-le pädevust RHAD-i tühistada/kehtetuks tunnistada.
13.Praegune vaidlus ei saanud alguse vaidlustusmenetluses, vaid kaebus esitati otse halduskohtusse. HKMS § 266 lg 2 võimaldab hankeasjas esitada tühistamiskaebuse. Halduskohtu volitused on sätestatud HKMS §-s 5, mille lg 1 p 1 võimaldab halduskohtul haldusakti osaliselt või täielikult tühistada. RHAD on eelhaldusakt, mille tühistamine on iseenesest võimalik. Seega ei ole halduskohtu volitused sama piiratud kui VAKO volitused. Nii näiteks on võimalik taotleda halduskohtult ka hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamist, mida RHS ei võimalda VAKO-lt nõuda. Tühistamiskaebuse rahuldamine ei tähenda kohtu poolt haldusorgani pädevusse sekkumist, sest kohus ei otsusta tühistamiskaebuse rahuldamisel hankija vajaduste üle hangitava eseme osas, vaid kõrvaldab õigusvastase haldusakti, mille järel
12(16)
3-23-465
saab hankija vastu võtta uue õiguspärase haldusakti. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja tühistamisnõue on lubatav. Kaebaja õiguste rikkumine
14.Praegune vaidlus sai alguse sellest, et Valga, Tõrva ja Otepää vald otsustasid korraldada ühishanke korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks. Ühishanke läbiviijaks määrati vastustaja. Korraldatud jäätmeveoga otsustati hõlmata ka pakendijäätmed. Kaebaja vaidlustab sega- ja klaaspakendite hõlmamist korraldatud jäätmeveoga.
15.Korraldatud jäätmeveoga seotud küsimusi reguleerib JäätS. JäätS § 1 lg 3 järgi reguleerib see seadus pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud PakS-iga. Seega tuleb pakendijäätmete käitlemise osas lähtuda peamiselt PakS-ist.
16.PakS § 121 lg 1 järgi on pakendiettevõtja kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud. Müüdud kauba pakendite või pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus tuleneb ka PakS § 20 lg-st 2. PakS § 121 lg 2 võimaldab pakendiettevõtjal anda oma kohustused lepinguga üle TKO-le. Kaebaja on TKO PakS § 101 lg 1 tähenduses, kelle eesmärgiks on korraldada talle PakS-i alusel kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt PakS-is sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses5 (PakS § 101 lg 2). PakS § 174 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on TKO ülesanne tagada üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine, kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus. PakS § 36 seab pakendiettevõtjale/TKO-le kohustuslikud pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud, mis tuleb saavutada. PakS §-d 29 lg 30 võimaldavad võtta vastutusele pakendiettevõtja/TKO, kes on rikkunud pakendijäätmete taaskasutuse kohustust, sh jätnud täitmata taaskasutamise sihtarvu, või kes on rikkunud pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustust. Seega on pakendijäätmete kogumine ja käitlemine pakendiettevõtja/TKO kohustus (PakS § 121 lg-d 1 ja 2), millega seondub ka vastutus. Selleks, et pakendiettevõtjal/TKO-l oleks võimalik oma kohustusi täita, on tal sellele vastav õigus korraldada pakendijäätmete kogumist ja neile juurde pääseda ning õigus sellele, et talle ei tehtaks põhjendamatuid takistusi pakendijäätmete käitlemisel.
17.KOKS § 6 lg 1 järgi on KOV üksuse ülesanne korraldada vallas või linnas mh jäätmehooldust, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Seega tuleneb KOKS-ist KOV-i üldine kohustus korraldada oma territooriumil jäätmehooldust, arvestades PakS-ist tulenevate erisustega. KOV peab jäätmehoolduse korraldamisel arvestama PakS-ist tulenevate pakendiettevõtja/TKO õiguste ja kohustustega pakendijäätmete käitlemisel, vastasel korral ei ole pakendiettevõtjal/TKO-l võimalik oma seaduslikke kohustusi täita ja seda saab käsitleda nende õiguste riivena.
18.Pakendiettevõtja peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise oma müügikohas (PakS § 16 lg 3). TKO-l tuleb koguda pakendijäätmeid reeglina avalike kogumiskohtade kaudu (PakS § 171) ja KOV peab võimaldama TKO-l temal lasuvat kohustust täita (PakS § 171 lg 2). KOV saab sekkuda pakendijäätmete käitlemisse juhul, kui TKO jätab oma kohustused täitmata (PakS § 171 lg-d 41 ja 42).
19.Täiendavalt võimaldab PakS § 171 lg 4 korraldada kokkuleppel KOV-iga pakendijäätmete kogumist tekkekohal. Tekkekohal pakendijäätmete kogumist reguleerivad ka JäätS § 31 lg 5 ja § 66 lg 2. Erinevus võrreldes PakS § 171 lg-ga 4 on selles, et JäätS-is reguleeritud jäätmete
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Kaebaja põhikiri“, art 1-2.
13(16)
3-23-465
kogumine on KOV-i korraldada ja see toimub korraldatud jäätmeveo osana (vt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 190 SE seletuskirja6 lk 24). PakS § 171 lg 4 alusel toimuva jäätmete kogumise ja veo peab korraldama TKO. Erinevus JäätS § 31 lg-s 5 ja § 66 lg-s 2 reguleeritu vahel seisneb selles, et esimese puhul tuleb KOV-il ja TKO-l saavutada pakendijäätmete kohtkogumise osas kokkulepe, teise puhul sellist kokkulepet pole vaja.
20.Praegusel juhul soovib vastustaja korraldada pakendijäätmete kogumist korraldatud jäätmeveo osana JäätS § 66 lg 2 alusel TKO-dega kokkulepet sõlmimata. Vastustaja arvates on KOV-il vaba valik otsustada, millisel moel pakendijäätmete kogumist korraldada, ja tal puudub kohustus TKO-ga eelnevalt mingit kokkulepet sõlmida.
21.Kohtu arvates ei võimalda JäätS § 31 lg 5 ja § 66 lg 2, muu asjakohane PakS-i regulatsioon, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 190 SE seletuskiri ning Keskkonnaministeeriumi poolt Riigikohtule asjas nr 3-23-4287 esitatud seisukohad vastustaja seisukohaga nõustuda. KOV-il on õigus otsustada, kas ta soovib hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga või mitte. Sellise kaalumisõiguse annab talle nii JäätS § 31 lg-s 5 kui ka § 66 lg-s 2 kasutatud sõna „võib“. Kui KOV otsustab jätta pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo hulgast välja, toimub pakendijäätmete kogumine avalike kogumiskohtade kaudu (PakS § 171). Kui KOV soovib hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga, tuleb tal saavutada TKO-ga JäätS § 31 lg 5 alusel kokkulepe. KOV-il ei ole õigust otsustada, kas ta soovib TKO-ga läbi rääkida ja kokkulepet saavutada. JäätS § 31 lg 5 kaitseb TKO õigust pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel osaleda, et tal oleks võimalik täita temale PakS-iga pandud kohustusi. Seega ei või KOV pakendijäätmete hõlmamisel korraldatud jäätmeveoga TKO-st mööda minna. Seda võib järeldada ka PakS § 171 lg-st 2, mis kohustab KOV-i võimaldama TKO-del oma kohustusi täita. JäätS § 66 lg 2 alusel on KOV-il õigus pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmata alles juhul, kui kokkulepet TKO-ga ei õnnestu saavutada või TKO ei tunne pakendijäätmete kohtkogumise vastu huvi, kuid pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga oleks sellele vaatamata vajalik JäätS-i nõuete täitmiseks või selleks on oluline avalik huvi.
22.Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema või tema poolt esindatavad KOV-id oleksid püüdnud kaebajaga pakendijäätmete tekkekohal kogumise osas läbi rääkida ja kokkulepet sõlmida, kuid see ebaõnnestus. Vastustaja 17.02.2023 kirjast8 kaebajale nähtub, et pakendijäätmed hõlmati korraldatud jäätmeveoga TKO-dega kokkulepet omamata ja kokkuleppe sõlmimise vajaduse üle otsustamine jäeti hanke võitnud jäätmevedajale. Seega on vastustaja teinud pakendijäätmete hõlmamise otsustamisel korraldatud jäätmeveoga olulise vea, mis mõjutab asja lahendust.
23.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ega tema võimalusi pakendijäätmete käitlemisel osaleda piiratud. Kuigi pakendijäätmete hõlmamisel korraldatud jäätmeveoga jääb TKO-le alles võimalus koguda pakendijäätmeid avalike kogumiskohtade kaudu, väheneb jäätmevaldajatele mugavusteenuse pakkumisel avalikesse kogumiskohtadesse viidavate pakendijäätmete hulk märkimisväärselt. Sellisel juhul kasutaksid avalikke kogumiskohti vaid need jäätmevaldajad, kes ei ole korraldatud jäätmeveoga kohustuslikus korras liidetud ja kes on võtnud endale eesmärgiks pakendijäätmeid eraldi koguda. Senine kogemus on näidanud, et paljudel jäätmevaldajatel ei ole motivatsiooni pakendijäätmeid liigiti koguda ja tekkekohast kaugemal asuvasse pakendikonteinerisse viia. TKO piiratum juurdepääs pakendijäätmetele takistab talle seadusega pandud kohustuste täitmist ja võib tuua kaasa
Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cf2190f4-e433-4590-8667-2ae543bcb20f. Kaebaja 28.03.2023 esitatud lisa 1 ja kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „KKM arvamus2“.
Kaebaja 28.02.2023 esitatud lisa 6.
14(16)
3-23-465
taaskasutamise sihtarvude saavutamata jäämise, mis omakorda võib tuua kaasa sanktsiooni määramise.
24.Nagu ka Keskkonnaministeerium oma 14.04.2023 seisukohas välja tõi, annab JäätS § 31 lg 5 TKO-le subjektiivse õiguse nõuda, et KOV tagaks talle pakendijäätmete tekkekohalt kogumise korral võimaluse osaleda pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vaidlusalused normid on kehtestatud üksnes keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Normidel võib olla mitu eesmärki. Kohtu hinnangul reguleerivad need ka TKO-de õigusi ja kohustusi. Samas on ka TKO-de tegevus on seotud keskkonnakaitsega, sest pakendite käitlemise nõue on kehtestatud eesmärgiga säästa piiratud loodusressursse, vähendada prügistamist ja soodustada taaskasutamist. Seega ei ole keskkonnakaitselised eesmärgid kaebaja õigustega vastuolus. Lisaks aitab TKO-dega kokkuleppe sõlmimine hoida kokku kulusid, sest puudub vajadus pidada samaaegselt ülal kaht paralleelset pakendijäätmete kogumise süsteemi. Liidetud jäätmevaldajate arvu arvestades saaks avalikke pakendipunkte vähendada (PakS § 171 lg 4).
25.Kuna nii KOV-i kui TKO huvid on ühesuunalised – soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist (JäätS § 31 lg 1), siis peaksid nad oma eesmärkide saavutamiseks tegutsema koostöös, mitte üksteisele vastu töötama. Pakendijäätmete kohtkogumist saab pidada ka TKO huvidega kooskõlas olevaks, sest kohtkogumine on jäätmevaldajate jaoks mugavam, mistõttu on nad tõenäoliselt enam motiveeritud pakendijäätmeid liigiti koguma ja üle anda. See võimaldab TKO-del efektiivsemalt pakendijäätmeid suuremates kogustes koguda ja taaskasutada.
26.Kokkulepe KOV-i ja TKO vahel tuleb sõlmida enne hanke korraldamist, sest kokkuleppe tingimused (mh kulude jaotus) mõjutavad hanketingimusi ja selle alusel tehtavate pakkumuste sisu. Pärast pakkumuste avamist ei ole lubatud pakkumust muuta ja sõlmitud hankelepingut on lubatud muuta vaid piiratud juhtudel. Vales järjekorras tehtud toimingud võivad mõjutada TKO võimalust oma õigusi ja huve kokkuleppe sõlmimisel kaitsta. Samuti on vastustaja TK p-s 9.3.5 ebaõigesti volitanud jäätmevedajat TKO-dega kokkuleppeid sõlmima. PakS ja JäätS annavad TKO-ga kokkulepete sõlmimise pädevuse üksnes KOV-ile ega sätesta võimalust seda pädevust edasi delegeerida. Jäätmevedajal ei ole seadusest tulenevat kohustust tagada TKO õiguste ja huvide kaitset, mille tagamise kohustus on KOV-il. TKO-l puudub nõudeõigus jäätmevedaja vastu, kellele KOV on andnud õiguse pakendijäätmeid käidelda. Jäätmevedaja ei ole kohustatud tegema koostööd kõigi Eestis tegutsevate TKO-dega ja ta võib olla huvitatud pakendijäätmete üleandmisest endaga seotud/samasse kontserni kuuluvale TKO-le. Samuti võib jäätmevedajal olla soov küsida pakendijäätmete üleandmisel suuremat tasu, kui TKO peaks õigusaktide järgi kandma. Seega ei ole kokkulepete sõlmimise ülesande edasivolitamisel kaebaja õigused kaitstud. HL p 7.2.6.1 kohustab jäätmevedajat pakendijäätmeid käitlema, kuigi PakS-i järgi on pakendijäätmete käitlemise kohustus pakendiettevõtjal/TKO-l. HL ei näe ette, et pakendijäätmed tuleks edasiseks käitlemiseks üle anda TKO-le. Seega piirab HL kaebaja võimalusi pakendijäätmete käitlemisel osaleda. Arvestades hankelepingu kestust (maksimaalselt 5 aastat), on mõju kaebaja õigustele pikaajaline.
27.Vastustaja viitas, et pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga otsustati Tõrva, Otepää ja Valga valla jäätmehoolduseeskirjades. Kuna nimetatud jäätmehoolduseeskirju ei ole praeguses kohtuasjas vaidlustatud, siis ei ole need vaidluse esemeks ja kohtul puudub võimalus nende õiguspärasust hinnata. RHAD-i kooskõla jäätmehoolduseeskirjaga ei väldi RHAD-i vastuolu seadusega. Jäätmehoolduseeskirjad on vastu võetud KOV-ide endi poolt, seega on neil endil võimalik neid vajadusel muuta. Iseenesest ei ole pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga keelatud, kuid see eeldab reeglina kokkulepet TKO-ga. Kokkuleppe vajaduse reguleerimata jätmine jäätmehoolduseeskirjas ei muuda KOV-i seadusest tulenevaid kohustusi. 15(16)
3-23-465
28.Kohus jätab asjas tähelepanuta poolte väited TKO-le korraldatud jäätmeveoga kaasnevate kulude ja nende kandmise kohustuse kohta. Selline vaidlus ei kuulu praeguse vaidluse esemesse. Kulude kandmises tuleb TKO-l ja KOV-il kokku leppida JäätS § 31 lg-s 5 sätestatud kokkuleppe sõlmimisel.
29.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida ka jäätmekäitluskohaga seonduvat. KOV-il ja TKO-l tuleb omavahelises kokkuleppes kokku leppida ka see, kuidas toimub pakendijäätmete TKO-le üleandmine või mil viisil tehakse pakendijäätmed TKO-le käitlemiseks kättesaadavaks.
30.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida vaidlust konkurentsiõiguslikes küsimustes, sest vaidluse lahendamiseks piisab PakS-i ja JäätS-i regulatsioonist.
31.Kuna vastustaja poolt esindatavad KOV-id ei ole sõlminud enne hanke korraldamist kaebajaga kokkulepet pakendijäätmete käitluse osas ega ole põhjendanud, et sellise kokkuleppe sõlmimine oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline, siis ei olnud praegusel juhul pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga JäätS § 66 lg 2 alusel õiguspärane ja sellisena hanke jätkamine ei ole lubatav. Kui vastustaja poolt esindatavad KOV-id soovivad pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmata, siis tuleb neil sõlmida eelnevalt TKO-ga kokkulepe pakendijäätmete käitluse osas. RHAD on õigusvastane ja tuleb tühistada pakendijäätmeid puudutavas osas. Kohus ei saa tühistada RHAD-i tervikuna, sest väljuks sellisel juhul nõutu piiridest. KOV-idel on õigus otsustada, kas jätkata riigihanget ilma pakendijäätmeteta või sõlmida eelnevalt TKO-ga kokkulepe pakendijäätmete käitlemise osas ja korraldada uus hange.
32.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebaja kaebuse ja tühistab vaidlusaluse riigihanke RHAD-i pakendijäätmeid puudutavas osas. Menetluskulude jaotus
33.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 4060 eurot, st riigilõiv 680 eurot (kaebuselt ja kahe esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt) ja esindaja kulu 3380 eurot. Riigilõivu kandmise kohta on esitatud maksekorraldused ja nende laekumine on näha kohtute infosüsteemis. Esindaja kulude kohta on esitatud Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ 28.03.2023 arve nr 2023056 summas 2522 eurot ja 06.04.2023 arve nr 2023071 summas 858 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulu asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.