D. C. T kaebused Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks tegema kanne kaebaja tegevusloa kohta majandustegevuse registrisse ning Rahapesu Andmebüroo 20.04.2022 otsuse nr 6-1/33-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata tegevusloa väljastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – D. C. T, volitatud esindaja Indrek Põder Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada D. C. T-le 10.05.2022 esitatud lisad 1-3.
2.Võtta juurde järgmised dokumendid: „S. T pankrotiavaldus“, „Töötajate pankrotiavaldus“, „2-21-4055 maakohtu määrus“, „2-19-14486 maakohtu määrus“, „219-14524 maakohtu määrus“, „2-19-14042 maakohtu määrus“, „x-xx-xxx maakohtu määrus“, „L. K. T äriregistrikaart“, „L. K. T äriregistrikaart2“, „L. K. T äriregistrikaart3“, „A. Õ. T äriregistrikaart“, „Kaebaja tegelik kasusaaja“, „Kaebaja äriregistri kaart“, „M. H. K. T äriregistrikaart“ ja „S. T äriregistrikaart“.
Jätta D. C. T kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.D. C. T (kaebaja) esitas 18.10.20211 (vastustaja ilmselt ekslikult märkinud 15.10.2022) Rahapesu Andmebüroole (vastustaja) tegevusloa taotluse usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks. Äriühingu juhatuse liikmeteks ja osanikeks on X, C ja G 2. Kaebaja tegelikuks kasusaajaks on C3, kes on ka kontaktisik ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutav isik4.
2.Vastustaja teavitas 27.10.2021 kaebajat, et alustab taotluse menetlusega 27.10.2021 ja taotlus lahendatakse hiljemalt 17.12.2021.
3.Vastustaja edastas 24.11.2021 kaebajale korrektse ärialase maine küsimustiku, millele palus vastata kõigil juhatuse liikmetel. C saatis 30.11.2021 vastustajale ärialase maine küsimustiku vastused kõikide juhatuse liikmete osas.
4.C edastas 29.12.20215 vastustajale teabenõude ja kaebuse seoses taotluse menetluse seisu ja menetlustähtajaga. Vastustaja teavitas 30.12.20216 kaebajat, et keeldub kaebajale usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkuja tegevusloa andmisest, sest kaebaja ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 1 1 sätestatud kontrolleseme nõudele. Samuti selgitas vastustaja tegevusloa taotluse menetlustähtaja kulgemist RahaPTS § 71 alusel. Ühtlasi andis kaebajale võimaluse esitada endapoolne arvamus ja vastuväide hiljemalt 06.01.2022.
5.Vastustaja andis 11.01.2022 kaebajale täiendava tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks tähtajaga kuni 14.02.2022.
6.Kaebaja esitas 04.02.2022 vastustajale teabenõude, soovides tutvuda kogu tegevusloa taotluse menetluse toimikuga. Vastustaja edastas 07.02.2022 tegevusloa taotluse menetluse toimiku materjalid.
7.Vastustaja pikendas 14.02.2022 majandustegevuse seadustiku üldosa (MSÜS) § 20 lg 4 teise lause alusel tegevusloa taotluse menetluse tähtaega kuni 15.03.2022, et koostada tegevusloa andmisest keeldumise otsus.
8.Kaebaja esitas 15.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-22-628 nõuetega lugeda tegevusluba vaikimisi antuks ja kohustada vastustajat tegema tegevusloa kohta majandustegevuse registrisse (MTR) kanne. Kohus võttis 05.04.2022 määrusega kaebuse kohustamisnõudes menetlusse.
9.Vastustaja keeldus 20.04.2022 otsusega nr 6-1/33-17 kaebajale tegevusluba väljastamast, sest kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 1 kirjeldatud kontrollieseme asjaoludele. Põhjendused:
9.1.Korrektse ärialase maine olemasolu on vajalik avaliku huvi tagamiseks, et turul tegutseksid ettevõtted, kelle võtmepersonali osas ei oleks alust arvata, et isikud oleksid võimelised ettevõtet ja sellele väljastatud õigusi kasutama kuritegelikel eesmärkidel. G on süüdistav kriminaalasjas nr x-xx-xxx karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 alusel. Viidatud sättega kaitstav õigushüve on avalik julgeolek ja avalik rahu, millele juba kuritegeliku
Kaebaja 15.03.2022 esitatud lisa 1. Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Kaebaja äriregistri kaart“.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Kaebaja tegelik kasusaaja“.
Vt vastustaja 20.04.2022 otsust nr 6-1/33-1. Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 1.
Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 2.
Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 2.
Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 1.
2(11)
3-22-628
ühenduse eksistents ja selles sisalduv kuritegelik potentsiaal kujutab suurt ohtu. Isiku süüdimõistmiseks ei pea enam tõendama tema seost ühegi konkreetse kuriteoga, vaid piisab sellest, kui ta on KarS § 255 või § 256 mõttes seotud mõne kuritegeliku ühendusega.
9.2.Laitmatu maine ei sisalda vaid süüdimõistva otsuse puudumist, vaid on laiem. Isiku mainet kujundavad nii varasem kui ka tänane tegevus ja tegevusetus, nii juhtorgani liikmete kui osanike, aktsionäride, seaduslike esindajate ja isikute, kes omavad olulist mõju järelevalve subjekti juhtimisele, maine. Ka halduskohtu hinnangul on normikohase käitumise arvestamine isiku reputatsiooni hindamisel väga oluline (Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus asjas nr 3-15-22). Ainuüksi süüdistuse saamine kriminaalasjas seab kahtluse alla isiku korrektse ärialase maine olemasolu. Eesti on jurisdiktsioonina üsna haavatav juriidiliste isikute ärakasutatavuses kuritegelikel eesmärkidel. On mitmeid indikatsioone, et Eesti äriühinguid kasutatakse rahvusvahelises kuritegevuses variettevõtetena.
9.3.C on pankrotis oleva S. T nõukogu liige. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitasid võlausaldajad ja töötajad. Nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist saab jaatada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Nõukogu liikme vastutus on sarnane juhatuse liikme vastutusega. Kuna S. T juhatuse liige G (kajastatud ka nimi F) on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 kohustust esitada pankrotiavaldus kohtule 20 päeva möödumisel maksejõuetuse tekkimisest, siis järelikult rikkus nõukogu liige C hoolsuskohustust.
9.4.A. Õ. T-l, mille juhatuse liige ja osanik on G, on esitamata 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruanded, millest tulenevalt on osaühingule tehtud kustutamishoiatus. M. H. K. T, mille juhatuse liige on X, on esitamata 2017.-2020. a majandusaasta aruanded. L. K. T, milles X on nõukogu liige, on esitamata jätnud majandusaasta aruanded alates aastast 2002, ettevõttele tehti kustutamishoiatus ja see on likvideerimisel. G ja X ei ole täitnud juhatuse liikmetena raamatupidamise seaduses (§ 4 lg 1 p 4) sätestatud kohustusi ja on jätnud õigeaegselt esitamata mitmed majandusaasta aruanded. Nii G kui ka X on viidatud ettevõtetes ka osanikud ja äriühingute osanikud peavad majandusaasta aruande kinnitama. Seega jätsid nad täitmata ka osaniku kohustused.
9.5.Kui kaebaja juhatuse liikmed ei täida neile ÄS-ist tulenevaid kohustusi teistes äriühingutes õigeaegselt, on suur võimalus, et nad ei täida oma kohustusi korrektselt ka kaebaja puhul. Jättes täitmata kõige tavapärasema raporteerimiskohustuse riigi ees, ei saa eeldada korrektse ärialase maine olemasolu. RahaPTS-is sätestatud kohustatud isikutel on teatud juhtudel raporteerimiskohustus ka vastustaja ees (nt teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral). Seega isik, kes ei suuda täita talle seadusest tulenevaid kohustusi ja riigi ees seisvat raporteerimiskohustust, ei saa omada korrektset ärialast mainet ja tema osas puudub usaldus.
9.6.Kaebaja juhatuse liikmetel, osanikel ja tegelikel kasusaajatel puudub korrektne ärialane maine. Järelikult ei vasta kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 1 sätestatud kontrollieseme asjaolule ja tegevusloa andmisest tuleb MSÜS § 25 lg 1 p 2 alusel keelduda.
9.7.Tegevusloa andmisest keeldumine on sobiv, vajalik ja mõõdupärane. Keeldumisega tagab vastustaja, et turul tegutsevad vaid ettevõtted, kes vastavad seaduse nõuetele. Keelduva otsusega seatud eesmärk on sobiv, et mitte lubada turule kontrollieseme asjaoludele mittevastavat ettevõtet. Puudub seaduslik võimalus kohustada mõne muu haldusmeetmega ettevõtet oma äritegevuse korraldust muutma selliselt, et ta vastaks tegevusloa kontrollieseme asjaoludele. Väljastades usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkuja tegevusloa ettevõttele, kelle üks juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja on süüdistatav kuritegelikku ühendusse kuulumises, ei oleks tagatud Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi läbipaistvus ning 3(11)
3-22-628
sellest tulenevalt ka avalikkuse ootus, et turul tegutsevad vaid seaduse nõuetega kooskõlas olevad ettevõtted. Seega on otsus vajalik ja sellega seatud eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne. Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda kaebaja õigust tegutseda teenusepakkujana olukorras, kus nad ei vasta kontrollieseme asjaoludele ja avalikkuse ootust, et turul tegutsevad ettevõtted, kes vastavad seaduse nõuetele ning et nende kaudu ei oleks võimalik mh raha pesta või terrorismi rahastada. Tegevusloa andmise tingimustele vastamine on ettevõtja mõjusfääris. Usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkujad on riikliku ohuhinnangu kohaselt kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga, mis tähendab ka võimalikku avalikkusele tekkivat suuremat kahju. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid seaduslike nõuetega vastavuses olevad ettevõtted. Seega on avaliku huvi kaitse olulisem üksikisiku õigusest ettevõtlusvabadusele. Ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist. Oluline on, et ettevõtjal, tema juhatusel, omanikel ja tegelikel kasusaajatel puuduvad karistused riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest, isikutel on korrektne ärialane maine ja ettevõtjal on määratud RahaPTS-i nõuetele vastav kontaktisik. Seega ei ole isiku õiguste riive ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes.
10.Kaebaja esitas 10.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-22-1057 vastustaja 20.04.2022 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata tegevusloa väljastamisega. Kohus võttis 17.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja liitis selle asjaga nr 3-22-628.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:
11.1.Tegevusluba tulnuks kaebaja 18.10.2021 taotluse alusel väljastada kaebajale hiljemalt 17.12.2021 (60 päeva jooksul) või tähtaja pikendamise korral 15.02.2022 (120 päeva jooksul). MTR-ist ei nähtu tegevusloa menetlemise pikendamise tähtaega. Täiendavat menetlustähtaja pikendamise võimalust ei ole seaduses ette nähtud. MSÜS, mis on üldseadus, § 20 lg 4 alusel andis vastustaja kaebajale vaikimisi tegevusloa. Vastustaja viivitas õigusvastaselt alates 15.02.2022 kaebajale vaikimisi tegevusloa antuks lugemisega ja MTR-i kande tegemisega. Rikutud on kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega.
11.2.Vastustaja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja jõudis ekslikule seisukohale. Kaebajat, tema juhtorgani liikmeid, tegelikku kasusaajat ja omanikku ei ole kunagi karistatud riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, vaid neil on korrektne ärialane maine. Puudus seaduslik alus tegevusloa väljastamisest keeldumiseks, sh ettevõtlusvabaduse piiramiseks (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 31).
11.3.Juhatuse liige C on korduvalt vastustajaga telefoni teel suhelnud ja vastas küsimustele ning juhtis tähelepanu, et vastustaja e-kirjad ja nõuded ei ole kooskõlas kehtiva seadusandluse ning kohtupraktikaga. Tegelikkuses ei nõudnud vastustaja täiendavat infot, vaid survestas kaebajat taotlusest loobuma.
12.Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Kokkuvõtlikud seisukohad:
12.1.Kaebaja 30.11.2021 vastusest selgus, et C on seotud pankrotis oleva ettevõttega, kus ta oli nõukogu liikmeks, ja G on kriminaalasjas nr x-xx-xxx süüdistatav.
12.2.MSÜS § 20 lg 4 ls 1 ei kohaldu praeguses vaidluses kaebajast tulenevatel põhjustel, mh kaebaja tegevusetuse tõttu. Kaebaja jättis arvamuse ja vastuväited tähtaegselt esitamata.
4(11)
3-22-628
Samuti ei kohaldu MSÜS § 20 lg 4 ls 1 avalikust huvist tulenevalt ja kolmanda isiku õiguste kaitseks. Tallinna Ringkonnakohus viitas 07.03.2022 määruses asjas nr 3-21-2139 (p 15), et tegevusloa vaikimisi andmist ei saa lugeda ilmselgeks ja apellatsioonimenetluses tuleb hinnata, kas MSÜS § 2 lg 4 p 1 kohaselt laieneb tegevusloa vaikimisi antuks lugemise regulatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkumisele kui RahaPTS § 70 lg 1 p 4 järgi loakohustuslikule tegevusalale või peaks RahaPTS sisaldama konkreetset viidet MSÜS § 20 lg-le 4. Ringkonnakohtu seisukohad laienevad ka usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkujate tegevuseloa taotluse menetlemisele. Vastustaja teavitas isikut kontrollieseme asjaoludele mittevastavusest, kuid keelduv otsus jäi RahaPTS-is sätestatud menetlustähtaja jooksul vormistamata.
12.3.MSÜS § 20 lg 4 ls 1 rakendub juhul, kui majandushaldusasutus on olnud tegevusetu tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud aja jooksul. Viidatud säte võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2006 direktiivist nr 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (direktiiv nr 2006/123). Selle art 13 lg 4 sätestab, et kui vastust ei anta vastavalt lg-le 3 kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse autoriseering antuks. MSÜS-ist ega direktiivist nr 2006/123EÜ ei tulene kohustust anda ettevõtjale tegevusluba vaikimisi olukordades, kus on tuvastatud tegevusloa väljaandmisest keeldumise alused. Vaikimisi tegevusloa andmise mõtteks oli, et koormavate formaalsuste tõttu ei jääks tegevusluba õigeaegselt väljastamata.
12.4.Kaebaja juhatuse liikmetel puudub korrektne ärialane maine. Tegevusloa vaikimisi väljastamine ei ole lubatav olulise avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitseks. Tegevusloa vaikimisi väljastamine ei oleks kooskõlas ka seaduse eesmärgiga. Usaldushalduse ja äriühinguteenuse pakkujate reguleerimine on sätestatud RahaPTS-is põhjusel, et neid puudutavad riskid on kõige enam seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Lubades tegutsema isiku (G), kellele on esitatud süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises, ei täidaks vastustaja RahaPTS § 54 lg 1 p-st 11 tulenevat kohustust ning suureneksid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Taotlejaga seotud isikute tegutsema asumine tekitaks kõrgendatud ohu Eesti majandussüsteemile.
12.5.RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sisalduvad kaks eeldust on kumulatiivsed: puudub kehtiv karistus ja peab olema korrektne ärialane maine. Isiku käitumine peab olema usaldusväärne, läbipaistev, seaduskuulekas, kõrgendatud hoolsusnõudeid täitev. Normikohase käitumise arvestamine on isiku reputatsiooni hindamisel väga oluline. Isiku maine arvestamisel on lubatud arvestada ka enam kui 10 aastat tagasi toime pandud tegusid (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-09-671, p 21). Just nende normide järgimine, mille eest ei ole ette nähtud karistusõiguslikke sanktsioone, näitab isiku distsiplineeritust, usaldusväärsust ja valmidust oma käitumist kehtestatud korrale allutama (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-15-22). Vastustaja tuvastas, et kaebaja ei vasta kontrollieseme asjaoludele.
12.6.Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja PS §-s 31 sätestatud õigust ettevõtlusvabadusele, sest RahaPTS § 72 lg 1 p 11 on kooskõlas PS-is sätestatud seaduse reservatsiooniga. Kõrgendatud nõuded tulenevad avalikust huvist, et tagada majandussektori läbipaistvus ja usaldusväärsus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ja ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris ehk ettevõttelt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ning tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata.
5(11)
3-22-628
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus tagastab esmalt korduvalt esitatud dokumendid. Kaebaja esitas 10.05.2022 kaks lisa, mille ta oli esitanud kohtule ka 15.03.2022. Kolmas 10.05.2022 esitatud lisa on sama mis vastustaja poolt 05.05.2022 esitatud lisa 1. Korduvad dokumendid koormavad põhjendamatult toimikut ja need tuleb tagastada. Tegevusloa vaikimisi andmine
14.Esimeses kaebuses leidis kaebaja, et tegevusluba on talle vaikimisi antud, ja taotles vastustaja kohustamist tegema sellekohase kande MTR-i.
15.RahaPTS § 71 sätestas kuni 14.03.2022 kehtinud redaktsioonis, et tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Alates 15.03.2022 kehtivas redaktsioonis sätestab RahaPTS § 71 lg 1, et tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi.
16.Kaebaja viitab, et esitas taotluse 18.10.2021, seega tulnuks taotlus lahendada hiljemalt 17.12.2021 (60 päeva) või 15.02.2022 (120 päeva). Vastustaja keeldus kaebajale tegevusloa andmisest 20.04.2022, mil taotluse lahendamise tähtaeg oli juba möödas. Seetõttu leiab kaebaja, et tegevusluba tuleb lugeda talle MSÜS § 20 lg 4 alusel vaikimisi antuks.
17.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja on viivitanud põhjendamatult tema taotluse lahendamisega. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et õigusvastane viivitus ei olnud sedavõrd pikk, kui kaebaja püüab näidata.
18.Kohus nõustub kaebajaga selles, et MSÜS on RahaPTS-i suhtes üldosa seaduseks. RahaPTS viitab mitmel juhul MSÜS-i regulatsioonile. Nii tuleb vastustajal RahaPTS § 54 lg 1 p 11 järgi lähtuda tegevusloa taotluse lahendamisel MSÜS-is sätestatust, arvestades RahaPTS-i erisusi. Tegevusloa taotluses tuleb esitada nii MSÜS-is kui ka RahaPTS-is sätestatud andmed ja dokumendid (RahaPTS § 70 lg 3). Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisel tuleb ettevõtjal teavitada vastustajat mh ka MSÜS-is sätestatud andmetest (RahaPTS 74). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused tulevad lisaks RahaPTS-ile ka MSÜS-ist (RahaPTS § 75). Seega tuleb ka tegevusloa taotluse menetlemise üldreegleid otsida MSÜS-ist, kui RahaPTS ei näe ette erandeid.
19.Nii MSÜS § 20 lg 1 kui ka RahaPTS § 71 näevad ette tegevusloa taotluse lahendamise tähtaja. Erinevus on tähtaja pikkuses, mille üle aga praeguses asjas vaidlus puudub. Samas tuleb tähele panna, et MSÜS § 20 lg 1 teise lause kohaselt hakkab taotluse lahendamise tähtaeg kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest (sama näeb ette alates 15.03.2022 RahaPTS § 71 lg 1 teine lause). Seega ei arvata taotluse lahendamise tähtaja sisse seda aega, mil taotleja peab kõrvaldama taotluse puudused ning esitama haldusorganile taotluse lahendamiseks vajaliku teabe ja dokumendid. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegevusloa kontrolliesemesse kuulub ka taotleja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja ja omaniku ärialane maine (RahaPTS § 72 lg 1 p 1 1). Asjaoludest nähtub, et vastustaja edastas 24.11.2021 kaebajale korrektse ärialase maine küsimustiku ja kaebaja saatis 30.11.2021 6(11)
3-22-628
vastustajale küsimustiku vastused. Seega ei saanud taotluse lahendamise tähtaeg hakata kulgema enne 30.11.2021, mil vastustaja sai piisavalt teavet kaebaja ja temaga seotud isikute ärialase maine kohta. Seda aega arvestades tulnuks tegevusloa taotlus lahendada hiljemalt 29.01.2022 (60 päeva) või 30.03.2022 (120 päeva). Kuid kohus möönab, et vastustaja on rikkunud ka neid tähtaegu.
20.Asjakohane ei ole vastustaja viide, et kaebaja jättis mitmel korral oma arvamuse ja vastuväited esitamata. Kaebajal on haldusmenetluses õigus oma arvamust ja vastuväiteid avaldada, kuid tal puudub selleks kohustus (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1). Seega kui menetlusosaline on saanud kätte teate tähtajaga arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, ta ei ole tähtajaks oma arvamust ega vastuväiteid esitanud ega ole taotlenud haldusorganilt ka selleks tähtaja pikendamist, saab haldusorgan menetluse lõpetada ilma menetlusosalise arvamuse ja vastuväideteta. Selleks ei tule menetlusosaliselt uuesti arvamust ja vastuväiteid küsida või selleks antud tähtaega omaalgatuslikult pikendada. Siinkohal on vastustaja viivitanud põhjendamatult menetluse läbiviimisega.
21.Kuna vastustaja andis juba 30.12.2021 kaebajale teada, et keeldub kaebajale tegevusluba väljastamast, andis kaebajale korduvalt võimalusi selle kohta oma arvamust avaldada ja pikendas 14.02.2022 menetluse läbiviimise tähtaega, siis saab sellest järeldada, et vastustajal ei olnud kavas hiljemalt 29.01.2022 kaebajale tegevusluba väljastada. Jätkuvat menetlemist võib käsitleda menetlustähtaja vaikimisi pikendamisena. Pikendatud menetlustähtaja lõppemisel 30.03.2022 kehtis aga RahaPTS § 71 lg 1 sõnastuses, mis ei võimaldanud enam tegevusluba vaikimisi väljastada. Kaebajale jäi vaid võimalus oodata ära vastustaja antav haldusakt, pöörduda menetluse kiirendamise taotlusega vastustaja poole või kohustamiskaebusega kohtu poole.
22.Praeguseks ei ole veel välja kujunenud ühtset kohtupraktikat MSÜS § 20 lg 4 (vaikimisi tegevusloa andmine) kohaldatavuse osas RahaPTS-iga reguleeritavate tegevuslubade suhtes. Tallinna Halduskohus leidis 25.01.2022 otsuses asjas nr 3-21-2139, et MSÜS § 20 lg 4 kohaldub ka vastustaja läbiviidavate menetluste suhtes ja kui vastustaja viivitab tegevusloa taotluse menetlemisega, tuleb lugeda tegevusluba tähtaja möödumisel vaikimisi antuks. Tallinna Ringkonnakohus leidis samas asjas 07.03.2022 tehtud määruses, et viidatud sätte automaatne kohaldamine RahaPTS-i regulatsiooni suhtes ei ole selge ja vajab põhjalikumalt analüüsimist. Ringkonnakohus ei ole viidatud asjas veel otsust teinud. Tallinna Halduskohus leidis 04.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-2008 (p 24), et RahaPTS §-s 71 sätestatud tähtaeg ei olnud materiaalõiguslik ja selle rikkumine ei tähenda, et taotlus oleks vaikimisi rahuldatud või tuleks rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus on 25.03.2022 otsuses halduskohtu otsuse põhjendustega nõustunud. Tallinna Halduskohus leidis 26.01.2021 otsuses asjas nr 3-20-1750 (p 21), et MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise olukord tekib juhtudel, mil haldusorgan on tegevusloa taotluse lahendamisel olnud tegevusetu. Kui haldusorgan on aga taotluse lahendamisega aktiivselt tegelenud (määranud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, võtnud taotluse menetlusse, pikendanud menetlemise tähtaega), siis ei saa lugeda, et tegevusluba oleks vaikimisi väljastatud. Tallinna Ringkonnakohus on 13.10.2021 otsuses halduskohtu otsusega nõustunud. Samu seisukohti on Tallinna Halduskohus väljendanud ka 30.11.2020 otsuses asjas nr 3-201752 (p 15.2). Tallinna Ringkonnakohus küll tühistas 13.01.2021 otsusega halduskohtu otsuse, kuid ei lugenud samuti tegevuslubasid vaikimisi antuks.
7(11)
3-22-628
23.Kohus leiab, et isegi kui kaebaja taotluse osas ei saa lähtuda alates 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS § 71 lg 1 regulatsioonist, ei ole kaebajale tegevusloa vaikimisi väljastamine põhjendatud.
24.Esiteks leiab kohus, et tegevusloa vaikimisi väljastamine ei saa toimuda haldusorgani selge tahte vastaselt. Vastustaja on väljendanud kaebajale juba 30.12.2021, et keeldub talle tegevusluba väljastamast. Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tal tekib sellegipoolest õigus tegevusluba saada. Seaduse eesmärgiks vaikimisi tegevusloa andmisel ei saa olla kaitsta nende isikute õigusi, kes tegevusloa saamise nõuetele ei vasta. Praegusel juhul kaebaja neile nõuetele ei vastanud, mistõttu ei ole talle tegevusloa vaikimisi väljastamine põhjendatud. Tegevusloa vaikimisi väljastamine ei saa olla sanktsioon haldusorganile selle eest, et ta ei vii menetlust läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on haldusorganile ette nähtud menetlusliku leevendusega, mida on võimalik kasutada, kui haldusorgan ei näe takistusi tegevusloa väljastamiseks. Vastupidine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest kui menetlusosaline ei vasta seaduses toodud nõuetele tegevusloa saamiseks, siis tuleb tema tegevusluba kehtetuks tunnistada. Järelikult ei ole põhjust väljastada talle vaikimisi tegevusluba selleks, et see varsti jälle kehtetuks tunnistada. See ei oleks kooskõlas ka õigusselguse ega õiguspärase ootuse põhimõtetega. Samuti ei oleks see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, sest olukorras, kus haldusorgan ei suuda mingil põhjusel (nt seaduse muudatusega kaasnenud ajutiselt suurenenud töökoormuse tõttu) taotlusi tähtaegselt lahendada, saavad tegevusloa ka isikud, kellel selleks seaduse järgi puudub õigus. Sellega koheldakse ebavõrdselt nii isikuid, kes pidid tegevusloa saamiseks seaduse nõudeid järgima ja selleks vajalikke kulutusi kandma, kui ka isikuid, kes jäid seaduse nõuetele mittevastamise tõttu tegevusloast ilma.
25.Teiseks leiab kohus, et vaikimisi tegevusloa väljastamist välistab ka MSÜS § 20 lg 4 teine lause, mis sätestab, et olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. RahaPTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS-iga reguleeritud valdkondades esitatakse ettevõtjatele kõrgendatud nõudmisi nii tegevusloa taotlemisel kui ka selle alusel tegutsemisel. Eesmärgiks on kaitsta olulisi avalikke huve, mida rahapesu ja terrorism kahjustavad ja vältida suurt kahju, mida rahapesu ja terrorism endaga kaasa toovad. Valdkonnas valitsevad suured riskid, sest nende tegevuslubade alusel on võimalik suhteliselt lihtsalt rahapesu läbi viia ja/või terrorismi rahastada. Võimalike kuritegude avastamine on keeruline ja nende tagajärjed on rasked. Seega kaitstakse RahaPTS-is kehtestatud normidega väga olulisi avalikke huve. Seda arvestades ei saa kõrgendatud nõuete täitmist eeldavaid tegevuslubasid väljastada vaikimisi pelgalt põhjusel, et vastustaja ei ole suutnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul tegevusloa taotluse menetlust läbi viia. See oleks vastuolus RahaPTS-iga kaitstavate eesmärkidega. Vastustaja võib küll olla tähtaja rikkumisega rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja võib olla tekitanud ettevõtjale sellega kahju, mille hüvitamist on võimalik nõuda, kuid kohtu hinnangul ei saa nõuda tegevusloa vaikimisi väljastamist. Sama on leidnud ka seadusandja, kes on sellekohase selge välistuse sätestanud alates 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS § 71 lg-s 1.
26.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et praegusel juhul ei ole vastustaja kaebajale vaikimisi tegevusluba väljastanud, mistõttu puudub kohtul võimalus kohustada vastustajat kandma selle kohta andmed MTR-i.
8(11)
3-22-628
Vastustaja 20.04.2022 otsuse õiguspärasus
27.Kohus märgib esmalt, et üksnes asjaolu, et vastustaja rikkus tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega, ei muuda tegevusloa taotluse kohta tehtud otsust sisuliselt õigusvastaseks.
28.Vastustaja tugines vaidlusaluses otsuses MSÜS § 25 lg 1 p-le 2 ja RahaPTS § 72 lg 1 p-le
11.MSÜS § 25 lg 1 p 2 järgi keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. RahaPTS § 72 lg 1 p-le 11 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama lõike p-s 1 nimetatud isikutel on korrektne ärialane maine. RahaPTS § 72 lg 1 p 1 nimetab ettevõtjat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat ja omanikku. Seega keeldus vastustaja kaebajale tegevusloa väljastamisest põhjusel, et kaebajaga seotud isikutel ei ole korrektset ärialast mainet.
29.Kaebaja väide, et teda, tema juhtorgani liikmeid, tegelikke kasusaajaid ega omanikku ei ole kunagi karistatud riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei ole asjakohane. Vastustaja ei tuginenud vaidlustatud otsuse tegemisel RahaPTS § 72 lg 1 p-le 1, vaid sama lõige p-le 11, mis nõuab korrektse ärialase maine olemasolu, mitte karistatavuse puudumist.
30.Kohus möönab, et vastustaja on teinud vaidlusaluses otsuses mitmeid vigu.
30.1.Kaebaja juhatuse liiget ja osanikku Gt on nimetatud mitmel korral Fiks (otsuse p-d 3.5.1.6, 3.5.2).
30.2.Otsuse p-s 3.5.1.6 tehakse Gle etteheide, et ta ei esitanud S. T juhatuse liikmena tähtaegselt kohtule pankrotiavaldust. S. T äriregistrikaardilt8 nähtub, et G ei ole ega ole olnud nimetatud äriühinguga mingil moel seotud, st ei ole selle juhatuse ega nõukogu liige, audiitor ega osanik. Seega ei vastutanud tema selle äriühingu kohustuste eest ja talle tehtud etteheide ei ole põhjendatud.
30.3.Vastustaja heitis Cle kui S. T nõukogu liikmele ette seda, et äriühing ei esitanud ise maksejõuetuse tekkimisel kohtule pankrotiavaldust, vaid seda tegid võlausaldajad ja töötajad. Harju Maakohtu 09.06.2021 määrusest asjas nr 2-19-140429 nähtub, et kohus menetles esmalt S. T saneerimisavaldust, mis esitati 12.09.201910. Pankrotiavaldused esitati hiljem – 19.09.201911, 20.09.201912 ja 15.03.202113. S. T esitas avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja maksejõuetuse väljakuulutamiseks 22.12.202014. Harju Maakohus kuulutas S. T pankroti välja 09.06.2021. Seega ei saa sedavõrd üheselt teha Cle etteheidet pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega seoses. Äriühingul võis olla varem lootust
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „S. T äriregistrikaart“. Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14042 maakohtu määrus“.
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14524 maakohtu määrus“.
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14486 maakohtu määrus“.
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14524 maakohtu määrus“.
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokumente „Töötajate pankrotiavaldus“ ja „2-21-4055 maakohtu määrus“.
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „S. T pankrotiavaldus“.
9(11)
3-22-628
jätkata oma majandustegevusega saneerimise kaudu. Vastustaja ei ole kontrollinud ega põhjendanud, et ettevõtte pankroti tõi kaasa C tegevus nõukogu liikmena (RahaPTS § 72 lg 2 p 1). Seega ei loe kohus Cle tehtud etteheidet põhjendatuks.
30.4.Xga seotud ettevõtetena tuuakse välja L. K. T ja M. H. K. T (otsuse p 3.6). Heidetakse ette, et need ühingud on jätnud korduvalt majandusaasta aruanded esitamata. Sellest tulenevalt tehakse Xle kui nende ühingute juhatuse liikmele ja osanikule etteheited kohustuste täitmata jätmise osas (otsuse p 3.10-3.11). Äriregistri andmetel 15 on X L. K. T-i nõukogu liige, mitte juhatuse liige ega osanik. Juhatuse liige on ta MTÜ-s H. K. T 16, kuid ka seal ei ole ta registri andmetel omanik.
30.5.Vastustaja peab ärialast mainet kahjustavaks kuriteos süüdistuse esitamist. Kohtute infosüsteemi andmetel on Gle asjas nr x-xx-xxx esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi 17. Viidatud säte reguleerib kuritegelikku ühendusse kuulumist. Tegemist on avaliku rahu ja avaliku julgeoleku vastase süüteoga (KarS-i 16. peatüki 1. jagu). Samas tuleb tähele panna, et kriminaalmenetlus tema osas ei ole veel lõppenud. PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni arvestades puudub õigus pidada teda süüdi olevaks enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on õigusriigis väga oluline põhiõigus. Tegemist on seadusreservatsioonita põhiõigusega, mistõttu ei ole sellest kõrvale kaldumine ka seaduses ettenähtud juhtudel õigustatud. Ilma kohtuotsuseta puudub teadmine, kas isikut süüdistatakse põhjendatult või on ta sattunud menetlusse ebaõigesti. Kuni kohus ei ole tuvastanud kriminaalmenetluses, et G kuulub/kuulus kuritegelikku ühendusse, ei ole ka vastustajal põhjust seda ette heita ja käsitleda seda tema mainet kahjustava asjaoluna. See, mida arvestatakse ettevõtja või temaga seotud isiku maine hindamisel, on sätestatud RahaPTS § 72 lg-s 2. Kuigi tegemist on lahtise loeteluga, mis võimaldab arvestada ka muude asjaoludega, ei pea kohus põhjendatuks arvestada pooleliolevas kriminaalmenetluses esitatud süüdistusega. Ka RahaPTS § 72 lg 2 ei võimalda seda teha, vaid sätestab mainet kahjustavana üksnes karistatuse olemasolu (viidatud lõike p 6). Kriminaalmenetluses süüdistatava või kahtlustatava staatuse omamist maine hindamisel arvestatakse vastustaja enda töötajate värbamisel (RahaPTS § 611 lg 3 p 3), mitte ettevõtjate maine hindamisel. Seega ei ole G maine hindamisel õiguspärane lähtuda tema osas pooleliolevast kriminaalmenetlusest.
31.Kuigi vastustaja on teinud vaidlusaluse otsuse tegemisel mitmeid vigu, ei too need praegusel juhul kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist. RahaPTS § 72 lg 2 p 4 järgi ei ole isiku ärialane maine mh korrektne, kui ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud. Ettevõtjale õigusaktidega seatud kohustus esitada õigeaegselt möödunud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne kaitseb investorite ja klientide huve, sest võimaldab neil hinnata ettevõtja majandustegevust ja selle jätkusuutlikkust, oma investeeringu põhjendatust, ettevõtjaga sõlmitava lepingu põhjendatust, talle laenu andmise põhjendatust jne. Seega ei ole tegemist vaid riigi ees deklareerimise kohustuse täitmisega, vaid eesmärk on kaitsta ka majandustegevuses osalejaid. Seega võib majandusaasta aruande, eriti selle järjepidevalt esitamata jätmist pidada isiku ärialast mainet kahjustavaks. Sellist isikut ei saa pidada ettevõtluses usaldusväärseks. Sellise isiku puhul puudub usaldus, et ta täidab RahaPTS-is ette nähtud kohustusi esitada vastustajale tähtaegselt nõutud teavet ja dokumente ning järgida muid seaduses ettenähtud kohustusi, mis on ette nähtud RahaPTS-iga kaitstavate eesmärkide täitmiseks. Järelikult kehtib sellise isiku suhtes oht, et RahaPTS-iga kaitstavad eesmärgid satuvad ohtu.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L.K. T äriregistrikaart“. Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „M. H. K. T äriregistrikaart“.
Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „1-19-705 maakohtu määrus“.
10(11)
3-22-628
31.1.Äriregistri andmetel18 on A. Õ. T juhatuse liikmeks ja osanikuks mh ka G. Viimane majandusaasta aruanne esitati 19.04.2021 ja 2018. a kohta. Seega ei ole esitatud 2019.-2020. a (ka 2021. a) majandusaasta aruandeid. Äriühingule on tehtud selle tõttu kustutamishoiatus. Juhatusel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne (ÄS § 179 lg 1) ja osanikul on kohustus see kinnitada (ÄS § 179 lg 3). Järelikult on G rikkunud nii juhatuse liikme kui ka osaniku kohustusi.
31.2.M. H. K. T juhatuse liikmeks on mh ka X. Viimane majandusaasta aruanne esitati 30.06.2017 ja 2016. a kohta. Seega ei ole esitatud 2017.-2020. a (ka 2021. a) majandusaasta aruandeid. Juhatusel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne (mittetulundusühingute seaduse § 36 lg 1). Järelikult on X rikkunud juhatuse liikme kohustusi.
31.3.L. K. T on kustutatud äriregistrist 11.07.202219 viitega ÄS § 60 lg-le 3. Viidatud sätte kohaselt võib registripidaja kustutada äriühingu äriregistrist, kui majandusaasta aruanne jäetakse esitamata. Äriregistrist20 nähtub, et viimane majandusaasta aruanne esitati 01.07.2002 ja 2001. a kohta. Seega jäeti esitamata 2002.-2020. a (ka 2021. a) majandusaasta aruanded. X ei ole täitnud nõuetekohaselt nõukogu liikme kohustusi, sest on jätnud juhatuse üle kontrolli teostamata (ÄS § 316 lg 1, § 331). Kuigi äriregistrist 21 nähtub, et äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu juba 18.12.2002, ei ole äriühingut 9 aasta jooksul lõpetatud. Järelikult kehtisid talle jätkuvalt seadusest tulenevad kohustused.
32.Eeltoodu tõttu nõustub kohus, et kaebaja juhtorgani liikmetel ja osanikel Xl ja Gl puudub laitmatu ärialane maine ning vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajale usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamiseks tegevusloa väljastamisest. Kuna vastustaja 20.04.2022 otsus on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Otsus ja menetluskulude jaotus
33.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebused rahuldamata.
34.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2025 kohtuotsusega.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „A. Õ. T äriregistrikaart“. Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L.K.T äriregistrikaart2“.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L. K. T äriregistrikaart3“.
Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L. K. T äriregistrikaart“.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.