Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

21.04.2025

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-628 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-628 M.I on pankrotis oleva AS-i Q nõukogu liige. Pankrotiavalduse esitasid võlausaldajad ja töötajad. Nõukogu liikme vastutus on sarnane juhatuse liikme vastutusega. Kuna AS-i Q juhatuse liige R.A on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 5 1 sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus kohtule 20 päeva möödumisel maksejõuetuse tekkimisest, siis rikkus nõukogu liige M.I hoolsuskohustust. W OÜ-l, mille juhatuse liige ja osanik on R.A , on esitamata 2019. ja 2020. majandusaasta aruanded, mille tõttu on osaühingule tehtud kustutamishoiatus. MTÜ-l H, mille juhatuse liige on B.V, on esitamata 2017.–2020. majandusaasta aruanded. C AS, milles B.V on nõukogu liige, on esitamata jätnud majandusaasta aruanded alates aastast 2002, ettevõttele tehti kustutamishoiatus ja see on likvideerimisel. R.A ja B.V ei ole täitnud juhatuse liikmetena raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustusi ja on jätnud majandusaasta aruanded õigeaegselt esitamata. Nad on viidatud ettevõtetes ka osanikud, kes pidid kinnitama majandusaasta aruande. Seega jätsid nad täitmata ka osaniku kohustused. Kui kaebaja juhatuse liikmed ei täida ÄS-st tulenevaid kohustusi teistes äriühingutes õigeaegselt, on suur võimalus, et nad ei täida oma kohustusi korrektselt ka kaebaja puhul. Jättes täitmata tavapärase raporteerimiskohustuse riigi ees, ei saa eeldada korrektse ärialase maine olemasolu. RahaPTS-s sätestatud kohustatud isikutel on teatud juhtudel raporteerimiskohustus ka vastustaja ees (nt teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral). Seega isik, kes ei suuda täita talle seadusest tulenevaid kohustusi ja riigi ees seisvat raporteerimiskohustust, ei saa omada korrektset ärialast mainet. Kuna kaebaja juhatuse liikmetel, osanikel ja tegelikel kasusaajatel puudub korrektne ärialane maine, ei vasta kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 1 sätestatud kontrollieseme asjaolule ja tegevusloa andmisest tuleb MSÜS § 25 lg 1 p 2 alusel keelduda. Tegevusloa andmisest keeldumine on sobiv, vajalik ja mõõdupärane. Keeldumisega tagab vastustaja, et turul tegutsevad vaid ettevõtted, kes vastavad seaduse nõuetele. Puudub seaduslik võimalus mõne muu haldusmeetmega kohustada ettevõtet muutma oma äritegevuse korraldust selliselt, et ta vastaks tegevusloa kontrollieseme asjaoludele. Väljastades usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkuja tegevusloa ettevõttele, kelle üks juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja on süüdistatav kuritegelikku ühendusse kuulumises, ei oleks tagatud Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi läbipaistvus ning sellest tulenevalt ka avalikkuse ootus, et turul tegutsevad vaid seaduse nõuetega kooskõlas olevad ettevõtted. Tegevusloa andmise tingimustele vastamine on ettevõtja mõjusfääris. Usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkujad on riikliku ohuhinnangu kohaselt kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga, mis tähendab ka võimalikku avalikkusele tekkivat suuremat kahju. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid seaduslike nõuetega vastavuses olevad ettevõtted. Seega on avaliku huvi kaitse olulisem üksikisiku õigusest ettevõtlusvabadusele. Ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks nõuetekohase hoolsusega käitumist. Oluline on, et ettevõtjal, tema juhatusel, omanikel ja tegelikel kasusaajatel puuduvad karistused riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest, isikutel on korrektne ärialane maine ja ettevõtjal on määratud RahaPTS-i nõuetele vastav kontaktisik. Seega ei ole isiku õiguste riive ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes.

3-22-628 menetluse tähtaja pikendamist. Täiendavat menetlustähtaja pikendamise võimalust ei ole seaduses ette nähtud. MSÜS § 20 lg 4 alusel andis vastustaja kaebajale vaikimisi tegevusloa. Vastustaja viivitab alates 15.02.2022 kaebajale vaikimisi tegevusloa antuks lugemisega ja MTR-i kande tegemisega. Rikutud on kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega. Puudus seaduslik alus keelduda tegevusloa väljastamisest. Kaebajat, tema juhtorgani liikmeid, tegelikku kasusaajat ja omanikku ei ole kunagi karistatud riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning neil on korrektne ärialane maine.

3-22-628 teine lause). Seega ei arvata taotluse lahendamise tähtaja sisse seda aega, mil taotleja peab kõrvaldama taotluse puudused ning esitama haldusorganile taotluse lahendamiseks vajaliku teabe ja dokumendid. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegevusloa kontrolliesemesse kuulub ka taotleja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja ja omaniku ärialane maine (RahaPTS § 72 lg 1 p 11). Vastustaja edastas 24.11.2021 kaebajale korrektse ärialase maine küsimustiku ja kaebaja saatis 30.11.2021 vastused. Seega ei saanud taotluse lahendamise tähtaeg hakata kulgema enne 30.11.2021, mil vastustaja sai piisavalt teavet kaebaja ja temaga seotud isikute ärialase maine kohta. Seega tulnuks taotlus lahendada hiljemalt 29.01.2022 (60 päeva) või 30.03.2022 (120 päeva). Vastustaja on siiski rikkunud ka neid tähtaegu. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kaebaja jättis mitmel korral oma arvamuse esitamata. Kaebajal on haldusmenetluses õigus arvamust avaldada, kuid tal puudub selleks kohustus. Kui menetlusosaline on saanud kätte teate tähtajaga arvamuse esitamiseks, ta ei ole tähtajaks oma arvamust esitanud ega ole taotlenud haldusorganilt ka tähtaja pikendamist, saab haldusorgan menetluse lõpetada ilma menetlusosalise arvamuseta. Selleks ei tule menetlusosaliselt uuesti arvamust küsida või selleks antud tähtaega omaalgatuslikult pikendada. Seega on vastustaja menetlusega põhjendamatult viivitanud. Kuna vastustaja andis juba 30.12.2021 teada, et keeldub kaebajale tegevusluba väljastamast, andis kaebajale korduvalt võimalusi selle kohta oma arvamust avaldada ja pikendas 14.02.2022 menetluse tähtaega, saab sellest järeldada, et vastustajal ei olnud kavas hiljemalt 29.01.2022 kaebajale tegevusluba väljastada. Edasist menetlust võib käsitada menetlustähtaja vaikimisi pikendamisena. Pikendatud menetlustähtaja lõppemisel (30.03.2022) kehtis aga RahaPTS § 71 lg 1 sõnastuses, mis ei võimaldanud enam tegevusluba vaikimisi väljastada. Praegu puudub ühtne kohtupraktika MSÜS § 20 lg 4 kohaldatavuse osas RahaPTS-ga reguleeritavate tegevuslubade suhtes (vrd haldusasjad nr 3-21-2139, nr 3-20-2008, nr 3-201750 ja nr 3-20-1752). Isegi kui kaebaja taotluse puhul ei saa lähtuda alates 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS § 71 lg-st 1, ei ole tegevusloa vaikimisi väljastamine põhjendatud. See ei saa toimuda haldusorgani selge tahte vastaselt. Vastustaja on väljendanud kaebajale 30.12.2021, et keeldub tegevusluba väljastamast. Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tal tekib sellegipoolest õigus tegevusluba saada. Seaduse eesmärgiks vaikimisi tegevusloa andmisel ei saa olla kaitsta nende isikute õigusi, kes ei vasta tegevusloa saamise nõuetele (nagu kaebaja siinsel juhul). Tegevusloa vaikimisi väljastamine ei saa olla sanktsioon haldusorganile selle eest, et ta ei vii menetlust läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on haldusorganile ette nähtud menetlusliku leevendusega, mida on võimalik kasutada, kui haldusorgan ei näe takistusi tegevusloa väljastamiseks. Vastupidine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest kui menetlusosaline ei vasta seaduses toodud nõuetele tegevusloa saamiseks, siis tuleb tema tegevusluba tunnistada kehtetuks. Ei ole põhjust väljastada vaikimisi tegevusluba selleks, et see varsti jälle kehtetuks tunnistada. Samuti ei oleks see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, sest olukorras, kus haldusorgan ei suuda mingil põhjusel (nt seaduse muudatusega kaasnenud ajutiselt suurenenud töökoormuse tõttu) taotlusi tähtaegselt lahendada, saavad tegevusloa ka isikud, kellel selleks seaduse järgi puudub õigus. Vaikimisi tegevusloa väljastamise välistab ka MSÜS § 20 lg 4 teine lause, mis sätestab, et olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. RahaPTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS-ga reguleeritud valdkondades esitatakse ettevõtjatele kõrgendatud nõudmisi tegevusloa taotlemisel ja selle alusel tegutsemisel. Eesmärk on kaitsta olulisi avalikke huve, mida rahapesu ja terrorism kahjustavad, ja vältida suurt kahju, mida 5(9)

3-22-628 rahapesu ja terrorism endaga kaasa toovad. Valdkonnas valitsevad suured riskid. Võimalike kuritegude avastamine on keeruline ja nende tagajärjed on rasked. Seega kaitstakse RahaPTSs kehtestatud normidega väga olulisi avalikke huve. Kuna vastustaja ei ole kaebajale vaikimisi tegevusluba väljastanud, puudub võimalus kohustada vastustajat kandma selle kohta andmed MTR-i. RAB-i 20.04.2022 otsuse õiguspärasus Üksnes asjaolu, et vastustaja rikkus tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega, ei muuda tegevusloa taotluse kohta tehtud otsust sisuliselt õigusvastaseks. MSÜS § 25 lg 1 p 2 järgi keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. RahaPTS § 72 lg 1 p 1 1 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama lõike p-s 1 nimetatud isikutel on korrektne ärialane maine. RahaPTS § 72 lg 1 p 1 nimetab ettevõtjat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat ja omanikku. Kaebaja väide, et teda, tema juhtorgani liikmeid, tegelikke kasusaajaid ega omanikku ei ole kunagi karistatud riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei ole asjakohane. Vastustaja ei tuginenud RahaPTS § 72 lg 1 p-le 1, vaid sama lõike p-le 11, mis nõuab korrektse ärialase maine olemasolu, mitte karistatuse puudumist. RAB on teinud vaidlusaluses otsuses mitmeid vigu. Kaebaja juhatuse liiget ja osanikku R.A-d on nimetatud mitmel korral Vks (otsuse p-d 3.5.1.6, 3.5.2). Otsuse p-s 3.5.1.6 tehakse R.A-le etteheide, et ta ei esitanud AS-i Q juhatuse liikmena tähtaegselt kohtule pankrotiavaldust. ASi Q registrikaardilt nähtub, et R.A ei ole olnud nimetatud äriühinguga mingil moel seotud. Seega ei vastutanud tema selle äriühingu kohustuste eest ja talle tehtud etteheide ei ole põhjendatud. Vastustaja heitis R.Ale kui AS-i Q nõukogu liikmele ette seda, et äriühing ei esitanud ise maksejõuetuse tekkimisel kohtule pankrotiavaldust, vaid seda tegid võlausaldajad ja töötajad. Harju Maakohtu 09.06.2021 määrusest nr 2-19-14042 nähtub, et kohus menetles esmalt AS-i Q saneerimisavaldust, mis esitati 12.09.2019. Pankrotiavaldused esitati hiljem – 19.09.2019, 20.09.2019 ja 15.03.2021. AS Q esitas 22.12.2020 avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas AS-i Q pankroti välja 09.06.2021. Seega ei saa teha R.Ale selget etteheidet seoses pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega. Äriühingul võis olla varem lootust jätkata oma majandustegevusega saneerimise kaudu. Vastustaja ei ole kontrollinud ega põhjendanud, et ettevõtte pankroti tõi kaasa R.A tegevus nõukogu liikmena (RahaPTS § 72 lg 2 p 1). Seega ei saa lugeda R.Ale tehtud etteheidet põhjendatuks. B.V-ga seotud ettevõtetena on toodud välja C AS ja MTÜ H (otsuse p 3.6). Heidetakse ette, et need ühingud on jätnud korduvalt majandusaasta aruanded esitamata ning B.V kui nende ühingute juhatuse liige ja osanik on jätnud oma kohustused täitmata (otsuse p 3.10, 3.11). Äriregistri andmetel on aga B.V C AS-i nõukogu liige, mitte juhatuse liige ega osanik. Juhatuse liige on ta MTÜ-s H, kuid ka seal ei ole ta äriregistri andmetel omanik. Vastustaja peab kaebaja ärialast mainet kahjustavaks R.A-le kuriteos süüdistuse esitamist. Kohtute infosüsteemi andmetel on R.A-le kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi (kuritegelikku ühendusse kuulumine). Tegemist on avaliku rahu ja avaliku julgeoleku vastase süüteoga. Samas tuleb tähele panna, et kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud. PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni arvestades puudub õigus pidada teda süüdi olevaks enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ilma kohtuotsuseta puudub teadmine, kas isikut süüdistatakse põhjendatult. Kuni kohus ei ole tuvastanud kriminaalmenetluses, et R.A kuulub või kuulus kuritegelikku ühendusse, ei ole 6(9)

3-22-628 ka vastustajal põhjust seda ette heita ja käsitada seda tema mainet kahjustava asjaoluna. See, mida arvestatakse ettevõtja või temaga seotud isiku maine hindamisel, on sätestatud RahaPTS § 72 lg-s 2. Kuigi tegemist on avatud loeteluga, ei saa arvestada pooleliolevas kriminaalmenetluses esitatud süüdistusega. Ka RahaPTS § 72 lg 2 ei võimalda seda teha, vaid sätestab mainet kahjustavana üksnes karistatuse olemasolu. Seega ei ole R.A maine hindamisel õiguspärane lähtuda tema suhtes pooleliolevast kriminaalmenetlusest. Kuigi vastustaja on teinud mitmeid vigu, ei too need kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist. RahaPTS § 72 lg 2 p 4 järgi ei ole isiku ärialane maine mh korrektne, kui ta ei ole suuteline korraldama ettevõtte tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud. Õigusaktidega seatud kohustus esitada õigeaegselt majandusaasta aruanne kaitseb investorite ja klientide huve, sest võimaldab neil hinnata ettevõtja majandustegevust ja selle jätkusuutlikkust, oma investeeringu põhjendatust, ettevõtjaga sõlmitava lepingu põhjendatust, talle laenu andmise põhjendatust jne. Tegemist ei ole vaid deklareerimise kohustuse täitmisega riigi ees, vaid eesmärk on kaitsta ka majandustegevuses osalejaid. Seega võib majandusaasta aruannete järjepidevalt esitamata jätmist pidada isiku ärialast mainet kahjustavaks. Sellise isiku puhul puudub usaldus, et ta täidab RahaPTS-s ette nähtud kohustusi esitada vastustajale tähtaegselt nõutud teavet ja dokumente ning järgida muid seaduses ettenähtud kohustusi, mis on ette nähtud RahaPTS-ga kaitstavate eesmärkide täitmiseks. Äriregistri andmetel on W OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks mh R.A . Viimane majandusaasta aruanne esitati 19.04.2021 (2018. a kohta). Seega ei ole esitatud 2019.–2020. majandusaasta aruandeid. Äriühingule on tehtud selle tõttu kustutamishoiatus. Juhatusel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne (ÄS § 179 lg 1) ja osanikul on kohustus see kinnitada (ÄS § 179 lg 3). Järelikult on R.A rikkunud nii juhatuse liikme kui ka osaniku kohustusi. MTÜ H juhatuse liikmeks on mh B.V . Viimane majandusaasta aruanne esitati 30.06.2017 (2016. a kohta). Seega ei ole esitatud 2017.–2020. majandusaasta aruandeid. Juhatusel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne (mittetulundusühingute seaduse § 36 lg 1). Järelikult on B.V rikkunud juhatuse liikme kohustusi. C AS on kustutatud äriregistrist 11.07.2022 viitega ÄS § 60 lg-le 3. Viidatud sätte kohaselt võib registripidaja kustutada äriühingu äriregistrist, kui majandusaasta aruanne jäetakse esitamata. Äriregistrist nähtub, et viimane majandusaasta aruanne esitati 01.07.2002 (2001. a kohta). Seega jäeti esitamata 2002.–2020. majandusaasta aruanded. B.V ei ole täitnud nõuetekohaselt nõukogu liikme kohustusi, sest on jätnud juhatuse üle kontrolli teostamata (ÄS § 316 lg 1, § 331). Kuigi äriregistrist nähtub, et äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu juba 18.12.2002, ei ole äriühingut 19 aasta jooksul lõpetatud. Järelikult kehtisid talle jätkuvalt seadusest tulenevad kohustused. Seega saab vastustajaga nõustuda, et kaebaja juhtorgani liikmetel ja osanikel B.V-l ja R.A-l puudub laitmatu ärialane maine. Kuna 20.04.2022 otsus on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-628

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3-22-628

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.