Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.12.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2010
Haldusasi
X kaebus Rae valla kohustamiseks sisuliselt vastama tema pöördumistele
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, esindajad TM ja HS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
01.11.2022 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-2010
3-21-2010 korraldamine: Kirjavahetus lastekaitseküsimustes“ 12.04.2021 seisuga 166. Võttes arvesse, et üks kaebaja kiri sisaldas omakorda keskeltläbi 4,4 kirja, siis oli 12.04.2021 seisuga esitatud ligikaudu 730 kirja. Tänaseks on kaebajaga seotud kirjade hulk oluliselt suurem. Vastustaja andis 12.04.2021 kirjas nr 14-7/3887 kaebajale juhised, kuidas ta saaks enda küsimustele vastused. Kaebaja neid juhiseid ei järgi. Sellegipoolest on vastustaja püüdnud ka kaebaja hilisematele kirjadele sisuliselt vastata, kuid kuna kaebajale pole vastused enamasti meelepärased, siis esitab ta samateemalisi küsimusi koos täiendavate küsimustega üha uuesti. Vastustaja lähtus vastamisel muu hulgas õiguskantsleri nõuniku 27.12.2019 selgitustest, mille kohaselt on inimese kirjale vastamisel lubatud keskenduda ainult põhiprobleemidele ja küsimustele. Kaebaja lastega seotud mitme aasta tagustes pöördumistes esitatud küsimused ei ole täna enam aktuaalsed (nt ei käi lapsed enam lasteaias), kuid kaebaja küsib neid varem saadud vastustest olenemata korduvalt uuesti.
3-21-2010 3) Kõnealusest pöördumisest ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja palub vastustaja selgitusi ja põhjendusi väite „X keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega“ kohta või on tegemist teabenõudega, kus kaebaja soovib välja nõuda mingeid konkreetseid tõendeid. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kaebajale on pakutud erinevaid variante koostööks, kuid ta loobus sellest. Vastustaja seisukoht on kajastatud 18.07.2019 kirjas nr 15-2/57411/3. Kohtu hinnangul on kaebaja vastustajale eelkõige soovinud ette heita kohtule eksitavate andmete edastamist ning valelikkust. Tegemist on kaebaja väidetega, millest ei ole aru saada, kas ja millele kaebaja vastustaja selgitust ootab. Muude küsimuste osas on kaebajale muu hulgas vastatud valla 01.09.2021 kirjas nr 156/6423-4: Oleme teile varguse teemal korduvalt selgitanud, viimati 25.05.2021 vastuskirjas, et: „Kohaliku omavalitsuse üksus ei tegele varguste menetlemisega, sealhulgas varastatud asjade otsimise ja tagastamise korraldamisega. Meie ei tea muuhulgas, kas ja mida on varastatud ning kui on varastatud, siis kus need asjad asuvad, seega ei saa me neis küsimustes Teid kahjuks aidata. Varguste menetlemine on politsei pädevuses. Kui Teil on tõendeid või teavet selle kohta, mida või millal varastati, on Teil õigus selle teabega politseisse pöörduda.“ Varguse teemal me teile rohkem ei vasta (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 5 lg 9 p 7). Eelnevast nähtub, et vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele vastanud nii faktiliselt kui sisuliselt. 4) Vastustaja vastas kaebaja pöördumisele 15.06.2021 kirjas: Kirjas, mille vastust soovite, on esitatud küsimused XXX lasteaiale. Lasteaia eest ei saa meie vastata, mistõttu on teil võimalik pöörduda otse lasteaia poole. Ühtlasi käsitles vastustaja sama teemat 12.04.2021 vastuskirjas nr 14-7/3887: [...] Märgime, et antud analüüsis ei kontrollita, kas karjumine on aset leidnud, vaid püütakse välja selgitada, kas Teie kirjadele on vastatud. /.../ Iga töötaja on teadlik, et ta on kohustatud käituma eetiliselt ning ta vastutab enda käitumise eest isiklikult ning kui ta näeb, et kolleeg laste peale karjub, siis püüab ta selle olukorra lõpetada. Õige on vastustaja väide, et kaebaja küsimused on suunatud XXX lasteaiale. Seda on vastustaja kaebajale ka selgitanud. Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja selgitustaotluse edastanud vastamiseks XXX lasteaiale, kui leidis, et ei ole pädev kõikidele küsimustele vastama (MSVS § 5 lg-d 3 ja 4). Sisuliselt on vastustaja küsimusele vastanud 12.04.2021 kirjas. Tegemist on vastamise tähtaja ületamisega (MSVS § 6). Samas ei saa kaebajale tähtaegselt vastamata jätmist pidada vastustaja tahtlikuks või hooletuks käitumiseks, arvestades asjaolu, et kaebajaga seotud pöördumiste hulk on suur ning kaebaja esitab korduvalt samasisulisi päringuid. Kuna 12.04.2021 seisuga on kaebajale vastatud, jääb kohustamisnõue rahuldamata. 5) Pöördumise nr 5 osas on vastustaja märkinud, et tal puudub teave, millal see on saadetud. Seega on võimatu leida kirja ja selle vastust. Kaebaja väitis istungil, et kiri on saadetud 08.08.2019, kuid vastustaja kinnitusel ei ole dokumendiregistris selle kuupäevaga kaebajalt saadetud kirju. Esitatud küsimused on suunatud peamiselt XXX lasteaiale, sest kaebaja soovib saada teavet, mis on seotud konkreetsete lasteaias toimunud olukordadega. Eesmärgipärane on küsida teavet sealt. Kuna pöördumist ei ole vastustaja dokumendiregistris registreeritud, ei saa väita, et vastustaja on jätnud sellele vastamata. Puudub võimalus tuvastada, kas kiri on saadetud 08.08.2019 või mõnel teisel kuupäeval. Kohustamisnõude rahuldamiseks pole põhjust. 6) Vastustaja on kaebaja 15.06.2021 pöördumisele vastanud 21.06.2021 kirjas: Lastekaitsespetsialist, kes teie perega kirja saatmise ajal tegeles, oli N. Kaebaja päringu 4(8)
3-21-2010 näol on tegemist teabenõudega, millele vastustaja on tähtaegselt ja sisuliselt vastanud (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1). 7) Kaebaja 27.08.2020 päringule vastati muu hulgas 25.09.2020 kirjaga: Teie esitatud küsimustele on Rae Vallavalitsus vastanud korduvalt. Oleme koostanud ka lastekaitse seisukoha 04.09.2020 ning avaldanud tsiviilasja nr 2-18-478 lahendava kohtuniku vastaval korraldusel. Lisaks puudutas vastustaja teemat 29.04.2021 kirjas: 30.09.2020 toimunud kohtumisel oli tegemist SKA ja KOV-de töökoosolekuga, kus lepiti kokku suunad edasiseks koostööks ning SKA roll omavalitsuste nõustamisel. Tegemist on teabenõudega, kuna eelduslikult on tegemist infoga, mida ei ole vaja eraldi analüüsida või süstematiseerida. Kuna kaebaja teabenõudele vastati 25.09.2020, on tegemist teabenõudele vastamise tähtaja ületamisega (AvTS § 18 lg 1). Kuna kaebajale oli enne kohtule kaebuse esitamist vastatud, jääb kohustamisnõue rahuldamata. Vastustaja 12.04.2021 vastuses kaebajale antud juhised on asjakohased. Kaebajal on järjekindel tahe saada vastustajalt vastus kõikidele enda küsimustele, arvestamata, et vastustajal puudub vastav teave, küsimusele on varasemalt juba vastatud, küsitav teabe ei oma enam aktuaalset tähendust. Samuti on küsimused retoorilises stiilis, hinnanguid andvad, ründavad või ka halvustava alatooniga. Vastustajal on kohustus täita MSVS-st tulenevaid kohustusi, kuid ka teabe või selgituste taotlejal on kohustus käituda heauskselt ning mitte oma õigusi kuritarvitada. Kui kaebaja esitab korduvalt samasisulisi kirju, ei aita see efektiivselt kaasa selgitustaotluste õigeaegsele ja sisulisele lahendamisele. Kaebaja käitumine on viinud olukorrani, kus vahetatud kirjade hulk on niivõrd massiivne, et nende läbitöötamine ja kontrollimine halvab oluliselt vastustaja töökorraldust. Kui vastustaja on kaebaja pöördumisele vastanud, puudub tal kohustus seda uuesti teha. Selgitustaotlus peab olema arusaadav, sh peab selguma konkreetne küsimus, millele vastust oodatakse. Isik ei saa nõuda, et talle vastataks talle sobivas sõnastuses või talle sobival kujul. Kohtu kontroll selgitustaotluste sisu osas piirdub sellega, kas vastus on asjakohane ning käsitleb selgitustaotluses toodud teemasid. Kohus ei saa vastuse sisu osas ettekirjutusi teha. Kaebajal endal on võimalik tagada, et tema küsimused saaksid vastused – jälgida vastustaja juhiseid, esitada küsimused selgelt ja eraldi kirjadena, vajadusel muust tekstist eraldi märgistatult, selgete ja üheste viidetega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(8)
3-21-2010 1) Kohus pidi kontrollima, kas vald on detailselt vastanud küsimusele, kumb dokument on õige. Kinnitades istungil, et mõlemad dokumendid on õiged, valetas vald kohtus teadlikult ja tahtlikult. Kohtunik oleks pidanud alustama valla suhtes kriminaalmenetlust. Kohtu kohustus on selgeks teha ja tõendada, milline dokument on õige. Lisaks oleks kohus pidanud nõudma vallalt detailset infot, millised dokumendid võivad olla ilma vallavanema allkirjata. 2) Kohus pidi kontrollima, kas on antud detailne vastus küsimusele, kas XXX lasteaed võib seaduslikult keelduda lapse isale lapse kohta info andmisest, sest nii leppis lasteaed lastekaitseametnikuga kokku. Vald pole sisuliselt vastanud. 3) Kohus pidi kontrollima, kas vald on esitanud tõendid oma väitele, et kaebaja keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega. Kohus selliseid tõendeid välja ei nõudnud. Seoses teise küsimusega pidi kohus kontrollima, kas Rae vald on esitanud kirjaliku kinnituse selgitustega, millal toimusid Jüri Gümnaasiumis peksmised, vägivald ja vargused. 4) Kohus pidi kontrollima, kas Rae valla haridusasutuse töötajad Q ja F on detailselt instrueeritud, mida teha siis, kui kolleeg karjub alaealiste peale. Rae vald on vastuseks esitanud suvalise teksti. Mõlemad õpetajad on süüdi, et kaebaja alaealine laps anti alkoholijoobes isiku kätte. Lasteaia juhataja lihtsalt ülbitses. Lisaks võiks keegi XXX lasteaiale öelda, et kaebaja ei soovi enam detailselt saada infot nimetatud õpetajate intiimja pereelu kohta. 5) Kohus pidi kontrollima, kas vald vastas kaebaja 08.08.2019 kirjale, mille kaebaja saatis Yle ja valla üldmeilile. 6) Tegemist on kontrollküsimusega eelmises punktis nr 5 olnud küsimuste kohta. Küsimused said kõik saadetud uuesti vallasekretäri kätte, kes vastas 08.10.2018, et pöördumised väljuvad vallasekretäri pädevusest ning ta edastab need sekretärile, kes suunab need vastamiseks valdkonna teenistujale. Kaebaja palus 15.06.2021 välja selgitada, kes on valdkonna teenistuja. Kaebajale vastati, et vallasekretär suunas pöördumise lastekaitsespetsialist N-le. Teabenõue on aga tänaseni valla poolt tahtlikult täitmata. Vallalt tuleb välja nõuda detailsed vastusdokumendid. 7) Kohus pidi kontrollima, kas vald on edastanud konkreetse ametniku ees- ja perekonnanime.
3-21-2010 kohtulahendi tühistamise. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja üldsõnalised etteheited seoses menetluse venitamisega ei ole põhjendatud. Kaebaja pöördus kohtu poole 02.09.2021, kohus jättis 15.09.2021 kaebuse käiguta ning võttis selle 04.10.2021 menetlusse. Rae vald esitas vastuse kaebusele 11.11.2021 ning kohtuistung toimus asjas 25.02.2022. Kohus tegi otsuse 17.03.2022. Kokku kestis menetlus 196 päeva, mis on oluliselt lühem kui haldusasjade keskmine menetlusaeg (2021. a-l 266 päeva, vt 2021. a menetlusstatistika). Paljasõnaline on kaebaja etteheide, et halduskohus õpetas vastustajat eraviisiliselt. Kaebaja hinnangul nähtub see vallavanema vastuskirjast nr 9-4/3354-1. Rohkem pole kaebaja oma väidet avanud.
pöördumistega
märgib
ringkonnakohus
vastuseks
1) Vald on üheks küsimuses edastanud prokuratuurile kaks kirja, mille osas kaebaja leiab, et need on vastuolulised. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et õiged on mõlemad kirjad. Põhjendamatu on seega kaebaja väide, et tema 03.04.2020 selgitustaotlusele pole vastatud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt välja ei tõi, ei pea halduskohus antud juhul hakkama kontrollima kirjade sisu ning seda, kas mõlemad on õiged. Samuti pole põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine valla suhtes. Vald kinnitas, et lastekaitseametnikud saavad dokumente edastada, ilma et need oleks vallavanema poolt allkirjastatud. Arvestades kaebaja 03.04.2020 pöördumise sisu, ei ole alust arvata, et kaebajale oleks tulnud kontekstivabalt edastada andmed kõigi valla töötajate kohta, kes saavad ise dokumente allkirjastada. 2) Kaebaja pöördus 30.10.2018 valla juristi poole seoses XXX lasteaiast saadud kirjaga ning küsis: Kas te juristina oskaksite seda lauset teistmoodi tõlgendada? Vastustaja on kaebajale selgitanud, mil viisil saab kaebaja lasteaiast lapse kohta teavet. Ringkonnakohus nõustub, et selgitustaotlusele vastamisel ei pidanud vastustaja andma hinnanguid, kas lasteaia tegevus on olnud õiguspärane. Samuti ei pidanud vald hakkama tuvastama, kas õige on lastekaitseametniku või lasteaia juhataja vastus kaebajale. Halduskohus ei pidanud kontrollima, kas XXX lasteaed võis keelduda kaebajale lapse kohta info andmisest. 3) Kohus ei pidanud koguma tõendeid selle kohta, kas õige on valla väide, et kaebaja keeldub igasugusest koostööst. Kaebaja esitas pöördumises väite: Rae vastusdokumendis samuti ei ole mitte ühtegi tõestusmaterjali, mida ma palusin Rae vallal esitada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnevast lausest ei nähtu, et tegemist oleks eraldi selgitustaotlusega, pigem võib seda mõista kui etteheidet valla tegevusele. Seoses Jüri Gümnaasiumis toimunud peksmiste, vägivalla ja varguste väitega selgitas vastustaja 01.09.2021 kirjas kaebajale, et vald ei tegele nende küsimustega ning vastav 7(8)
3-21-2010 pädevus on politseil. Kuna vald kinnitas, et tal ei ole andmeid kaebaja viidatud süütegude kohta, ei saa kohus valda kohustada selliseid andmeid avaldama. 4) Kohus ei pidanud kontrollima, kas lasteaia juhataja on töötajaid nõuetekohaselt instrueerinud, kuidas käituda, kui kolleeg karjub alaealise peale. Vastustaja vastas kaebaja pöördumisele hiljemalt 12.04.2021 kirjas. Apellatsioonkaebuses esitatud etteheited lasteaia tegevusele ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad. 5) Vald on kinnitanud, et ei ole saanud kaebaja 08.08.2019 kirja, mille viimane väidetavalt saatis vallavanemale ja valla üldmeilile. Kaebaja pole esitanud vastupidiseid tõendeid. Andmekaitse Inspektsiooni 23.07.2021 otsuses, millele kaebaja viitas ringkonnakohtu istungil, on juttu kaebaja 08.08.2018, mitte 08.08.2019 kirjast. 6) Kaebaja saatis 08.10.2018 vallasekretärile kirja, kus juhtis tähelepanu, et Rae vallavalitsus ja XXX lasteaed pole tema kahele pöördumisele vastanud. Vallasekretär edastas pöördumise samal päeval sekretärile, kes pidi suunama asja lahendamiseks valdkonna teenistujale. Praegune kohtuvaidlus puudutab kaebaja 15.06.2021 kirja, kus kaebaja palus vastust küsimusele: Paluks uurige välja, kes on valdkonna teenistuja ja paluge tal saata ka vastusdokumendid teabenõude korras. Halduskohus leidis õigesti, et vald vastas kaebajale 21.06.2021. 7) Kaebaja 27.08.2020 pöördumisele vastas vald 25.09.2020. Kaebaja on olnud kogu aeg teadlik ametnikest, kes tema pereõiguslike küsimustega tegelevad. Kui 25.09.2020 vastus oli kaebaja hinnangul ebapiisav, oleks kaebaja saanud esitada uue teabenõude ning küsida selgesõnaliselt ametniku nime.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.