Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 17. jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-3/35-1 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud Siseministeeriumi 31. märtsi 2022. a vastus koos lisaga ja haldusasjas nr 3-22-2449 esitatud Viru Vangla
22.novembri 2022. a seisukoha lisa 2 (iseloomustus).
2.Tagastada Deniss Bodnja kaebus haldusasjas nr 3-22-499.
3.Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
Viru Vanglas kinni peetav isik Deniss Bodnja esitas 20. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja viitab dokumentidele nr 6-3/35-1, 3-21-9567, 3-21-9614, 3-21-9572, 3-21-9717, 3-21-9799 ja 3-21-9911 ning taotleb nende tühistamist. Samuti taotleb kaebaja vanglalt kahjuhüvitist 100 eurot iga kartseris veedetud päeva eest. Kaebuses heidab kaebaja vanglale ette seda, et tal tuleb vaatamata tolmuallergiale koristustöid teha ning tööst keeldumise korral karistatakse teda kartserisse paigutamisega. Samuti viitab kaebaja seljaprobleemidele, mille tõttu on talle kartserirežiim vastunäidustatud. Kaebaja väitel ei tutvustatud talle haldusmenetluses tema õigusi ning menetlus teostati ühekülgselt, sest tema seletustega ei arvestatud. Kaebaja sõnul ei valda ta eesti keelt ning leiab, et vanglal tulnuks talle haldusmenetluses tõlkimine tagada. Kaebaja arvates tuleks kohtueelne menetlus kaebuses esitatud nõuete osas läbituks lugeda. Kaebusele on lisatud Viru Vangla
15.veebruari 2022. a kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsus nr 6-16/19-4, Viru Vangla
10.veebruari 2022. a vaide tagastamise otsus nr 6-12/22-4, kaebaja 27. jaanuaril 2022 vanglale esitatud võõrkeelsed pöördumised nr 6-12/22-3 ja 6-16/19-3 ning kaebaja 19. jaanuaril 2022 vanglale esitatud võõrkeelsed pöördumised. Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka riigilõivust vabastamise taotluse.
3-22-499
2.Viru Vangla edastas 17. novembril 2022 kohtule kaebuses nimetatud Viru Vangla
17.jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-3/35-1 ning käskkirja aluseks olevad ettekanded nr 3-21-9567, 3-21-9572, 3-21-9614, 3-21-9717, 3-21-9799 ja 3-21-9911. Samuti edastas Viru Vangla kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised, millele vangla kohtueelses menetluses viitas.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus mõistab, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist ning Viru Vangla 17. jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-3/35-1 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga otsustati: 1) määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks allumatuse eest (ettekande nr 3-21-9567 alusel); 2) määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks allumatuse eest (ettekande nr 3-21-9614 alusel); 3) määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks allumatuse eest (ettekande nr 3-21-9572 alusel); 4) määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks allumatuse eest (ettekande nr 3-21-9717 alusel); 5) määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks ebaviisaka eest (ettekande nr 3-21-9799 alusel); 6) määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks allumatuse eest (ettekande nr 3-21-9911 alusel). Kohus märgib täiendavalt, et käskkirja nr 6-3/35-1 aluseks olevate ettekannete osas ei saa iseseisvat tühistamisnõuet esitada. See ei ole kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, kuna kaebaja õigustele omab mõju ennekõike distsiplinaarkäskkiri nr 6-3/35-1, mille tühistamist on kaebaja praeguses kaebuses taotlenud.
5.Kaebaja leiab kaebuses, et esitatud nõuete osas tuleks kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks lugeda. Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt eeldab kohus, et kaebuses esitatud tühistamis- ja hüvitamisnõuded on kaebaja eelnevalt vanglale esitanud 19. jaanuaril 2022 (vaide puudusi on kaebaja kõrvaldanud 27. jaanuaril 2022), kuid Viru Vangla 10. veebruari 2022. a otsusega nr 6-12/22-4 tagastati kaebaja võõrkeelne vaie nr 6-12/22-1 ning 15. veebruari 2022. a otsusega nr 6-16/19-4 tagastati kaebaja võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/19-1. Kohus ei tea kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste sisu, sest need on koostatud vene keeles ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest, samuti ei ole vangla pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul.
6.Vastupidiselt kaebajale leiab kohus, et kaebuses esitatud nõuete osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.HKMS §-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on
3-22-499 õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lõigetes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 17).
8.Vangla viitas kõnealuste kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-dele 3 ja 12, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 1 ja § 21 lõikele 1 ning justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lõikele 3. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide ja kahjunõude seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaide ja kahjunõude puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei peetud põhjendatuks vangla kulul võõrkeelse kahjunõude ja vaide tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaide ja kahjunõude tagastamisel oli õigusvastane.
9.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
19.septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaide ja kahjunõude õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide ja kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
10.PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lõige 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lõige 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lõige 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva
3-22-499 seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lõige 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le.
11.Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31. märtsil 2022 esitatud vastuses muu hulgas, et seisuga 1. jaanuar 2022 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 859 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud
1.jaanuari 2022. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima.
12.HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491 (arvestades, et kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelse vaide ja kahjunõude 19. jaanuaril 2022 ning vaide täienduse 27. jaanuaril 2022, kohaldub praeguses asjas VSkE § 491 alates
10.oktoobrist 2021 kuni 13. veebruarini 2022 kehtivas redaktsioonis). VSkE § 491 lõike 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lõike 2 esimese lause kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse maha tema vanglasiseselt isikuarvelt. VSkE § 491 lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lõikest 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE § 491 lõige 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE §-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
13.Kohus palus 14. novembri 2022. a kohtunõudega Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Kohus võtab praeguse asja juurde ka haldusasjas nr 3-22-2449 Viru Vangla
22.novembri 2022. a seisukoha lisana esitatud 15. novembril 2022 koostatud kaebaja iseloomustuse, mille kohaselt on kaebaja tänaseks omandanud B1 tasemel eesti keele oskuse (tasemetunnistus väljastatud 31. juulil 2020) ning käesolevalt õpib kaebaja riigikeelt B2 tasemel.
3-22-499
14.Kaebaja keeleoskustaset ja tema poolt vanglale esitatud eestikeelseid pöördumisi arvestades on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik piisaval määral end eesti keeles väljendama. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Kohus märgib, et vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Seejuures ei takista vaide ja kahju hüvitamise taotluse menetlemist mõned õigekirjavead. B1 tasemel keelekasutaja peaks suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta.
15.Seega, kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt
10.veebruari 2022. a otsusega nr 6-12/22-4 ning 15. veebruari 2022. a otsusega nr 6-16/19-4 kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/22-1 ja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/19-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
16.Eeltoodust tulenevalt kuulub praegune kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.