X.X.i kaebus Viru Vangla ametniku vastutusele võtmiseks ja mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.i kaebus.
2.Jätta X.X.i riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 3. veebruaril 2022 kinnipeetav X.X.i kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt tuli kaebaja 20. septembril 2021 tagasi kuivatusruumist ning tal olid käes asjad ja komm. Kui kaebaja tahtis kommi ära süüa, siis kuulis ta, kuidas valvur ütles talle midagi arusaamatus keeles. Seejärel hakkas valvur kaebajale kallale tungima, tehes käega järske ähvardavaid liigutusi, haaras kaebaja suust kommi ning hakkas kaebajat tõukama ja karjuma arusaamatuid sõnu. Kaebaja väitel ei mõistnud ta, miks valvur tema suhtes agressiivsust ilmutas ja füüsilist jõudu kasutas. Kaebaja arvates võis see ebaproportsionaalse ja alusetu füüsilise jõu kasutamine olla vaenulikkuse ilming tema suhtes nii isiklikul kui ka rahvuse tunnusel ning see on kuritegu. Valvur oleks pidanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lõike 1 kohaselt andma oma korralduste kohta selgitusi ja kui isik ei saa aru, siis peab vastavalt HMS § 21 lõikele 1 kaasama tõlgi, mida valvur ei teinud. Kuna lubamatult jämedas ja arusaamatus vormis korraldust ei olnud võimalik täita, siis oli see tühine vastavalt HMS § 63 lõike 2 punktile 5. Valvuri tegevus soosis kaebaja arvates vägivalda, näitas halba eeskuju, rikkus kaebaja õigusi ning oli vastuolus karistuse eesmärkidega, mistõttu väärib see suuremat hukkamõistu ja on vanglateenistuja distsiplinaarvastutuse aluseks. Kaebaja nõuab ametniku tegevuse kontrollimist avaliku teenistuse seaduse §-de 27, 51, 75 ja 80 rikkumise tunnustel ning ametniku vastutusele võtmist. Samuti nõuab
kaebaja talle põhjustatud stressi ning tema õiguste rikkumise ja täisväärtusliku une kaotamise eest kompensatsiooni summas 10 000 eurot. Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamise taotlus. Samuti on kaebusele lisatud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõte, kaebaja poolt Viru Vanglale
8.oktoobril 2021 esitatud võõrkeelne kahju hüvitamise nõue ning Viru Vangla 26. jaanuari 2022. a otsus nr 6-16/242-7, millega vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab kaebuses konkreetse vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ja vanglaametniku 20. septembri 2021. a tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
3.HKMS § 44 lõige 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Kohus leiab, et kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastaval ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse (VangS) §-d 148 ja 149 ning avaliku teenistuse seaduse § 72 lõiked 1-2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametniku karistamist distsiplinaarkorras. Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametniku suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Seega puudub kaebajal vanglaametniku vastutusele võtmise nõudmiseks selles asjas ilmselgelt kaebeõigus ning selle nõude osas kuulub kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastamisele.
5.Kohtu hinnangul ei ole ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude sisuline läbivaatamine põhjendatud ning kohus tagastab selle nõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
7.Kaebusele lisatud Viru Vangla 26. jaanuari 2022. a otsuses nr 6-16/242-7 on välja toodud, et valvur P. Murulaiu poolt 20. septembril 2021. a koostatud ettekande ja selgituste kohaselt palus kaebaja teda saata pesuruumi, et ta saaks pesumasinat kasutada, sest iseseisvalt eluosakonnas
3-22-271
liikumine oli kinnipeetavale kohaldatud julgeolekuabinõude tõttu keelatud. Pesuruumist tagasi tulles märkas valvur, et üks kaaskinnipeetav andis kaebajale üle kompveki, mis oli roosas pakendis. Valvur andis kinnipeetavale korralduse, et ta annaks kommi tagasi ja liiguks oma kambrisse. Kaebaja ei allunud antud korraldusele, võttis kommi paberist välja ja üritas seda suhu panna. Valvur takistas kaebajal kommi suhu panemist ja suunas ta jõudu kasutades oma kambrisse tagasi. Sündmuse käigus kukkus kompvek kambri ette põrandale, mis võeti sealt ära. Üksuse juht M. Altermann teostas sündmuse videosalvestise ülevaatamise ning tuvastas, et 20. septembril 2021 kell 13:08 jõudis kaebaja pesuruumist kambri juurde, kus kaaskinnipeetav asetas kaebaja käes olevate asjade peale kommi, mida kaebaja üritas sööma hakata. Üksuse juhi hinnangul valvur takistas kommi söömist ja hakkas kaebajat suunama kambri poole, mingit liigse jõu kasutamist ei tuvastatud.
8.VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 71 lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Füüsilise jõu kasutamise tingis praegusel juhul kaebaja allumatus vanglaametniku korraldusele anda komm tagasi ja liikuda oma kambrisse. Viru Vangla 26. jaanuari 2022. a otsuse nr 6-16/242-7 kohaselt esitas kaebaja vanglale 14. oktoobril 2021 kirjaliku selgituse, kus tõi välja, et 20. septembril 2021 anti talle komm ning selle peale hakkas valvur karjuma eesti keeles, millest ta aru ei saanud. Kaebaja sõnul ei saanud ta aru, et tegemist on tõsise rikkumisega, soovib mõistmist ja andestamist ning lubab, et enam nii ei tee. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei mõistnud oma teo keelatust, kuna Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.19 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. Seda arvestades ei ole ka usutav, et kaebaja ei saanud vanglaametniku korraldusest aru. Seda enam, et valvuri kinnitusel anti korraldus nii eesti kui ka vene keeles. Seega ei ole kohtu hinnangul alust pidada kõnealust valvuri korraldust õigusvastaseks või tühiseks. Samuti oli vanglaametnikul olemas alus korraldusele mitteallumisel kasutada kaebaja suhtes füüsilist jõudu.
9.Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, ei saa sellest tulenevat kaebaja õiguste riivet käsitleda sedavõrd intensiivsena, et oleks põhjendatud kaebajale mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul ei ole ilmnenud, et vangla tegevusega oleks oluliselt riivatud mõnd RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud põhiõigust, sh et oleks süüliselt alandatud kaebaja väärikust või põhjustatud kahju tema tervisele.
10.Kaebaja väidab üksnes üldsõnaliselt, et talle põhjustati stressi ning viitab tema õiguste rikkumisele ja täisväärtusliku une kaotamisele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks, sh tervisekahju tekkimise kohta. Viru Vangla on kaebaja väiteid kohtueelses menetluses kontrollinud ning välja toonud, et kaebaja ei ole ajavahemikul 20. september 2021 kuni 23. oktoober 2021 pöördunud meedikute poole stressi kaebustega. Kinnipeetava haigusloo väljavõtte kohaselt tehti 21. oktoobril 2021 haigusloos nr A22400 kanne, et „kinnipeetav on arsti vastuvõtul rahulik. Depressiooni ei tähelda, orienteerub igakülgselt õigesti, psühhoosile viitavat pole.“ Kohus möönab, et kahtlemata võib jõu kasutamise ajal tekkida kaebajal pingeseisund, kuid see ei tähenda, et sellega oleks iseenesest alandatud kaebaja väärikust. Kohtule ei nähtu, et jõu kasutamine oleks praegusel juhul olnud täiesti põhjendamatu.
3-22-271
Tõendatud ei ole, et vaidlusaluse vanglaametniku tegevuse tõttu oleks kaebajal tekkinud pikaajaline stress, unehäired või mingid muud tervisekahjustused. Kohtu hinnangul on see ka ebatõenäoline, et just vaidlusalusest 20. septembril 2021 aset leidnud intsidendist tulenevalt tekkis kaebajal tervisekahju või siis kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Kaebaja peab arvestama sellega, et vanglaametnikel tuleb korraldustele mitteallumisele reageerida ning julgeoleku tagamiseks vanglas ei ole välistatud ka füüsilise jõu kasutamine.
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vangla tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt ja võimalik tekkinud kahju on vähene. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise väljamõistmine kaebaja kasuks, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
12.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.