Headco OÜ kaebus Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsuse nr 42 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Headco OÜ (registrikood 12107068), volitatud esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Vastustaja: Tori vald, seaduslik esindaja Siiri Jõerand Kolmandad isikud: J. R., M. M., S. R.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tori Vallavalitsuse 17.11.2021 korraldusega nr 854 (vastustaja vastuse lisa 2) väljastati projekteerimistingimused Tori vallas Sauga alevikus Keskuse tänava ja Eametsa külas Allika tee äärde jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning selleks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks.
2.Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsusega nr 42 seati tähtajatu sundvaldus Tori valla kasuks Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas asuva, Headco OÜ-le (kaebaja), J. R.ile ja M. M.le kuuluva kinnistu nr XXXXXXXX (Xxxxx-Xxxxx katastriüksus, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, pindala 11618 m2, sihtotstarve elamumaa 100%) ligikaudu 72 m2 suurusele maa-alale. Lisaks määrati Xxxxx-Xxxxx kinnistu omanikele makstava ühekordse sundvalduse tasu suuruseks 252 eurot.
3.Kaebaja esitas vaide, mille Tori Vallavolikogu jättis 17.03.2022 otsusega nr 53 rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja nõudeks on Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsuse nr 42 tühistamine.
5.Sundvalduse seadmise otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning haldusakti menetlemisel on jäetud menetlusosalised ära kuulamata. Lõpule on viimata vabatahtlik kokkuleppemenetlus kinnisasja omandamiseks, vallavolikogule on otsustamisel jäetud oluline informatsioon andmata ning haldusakt on kaalutlusvigadega. Haldusorgan ei ole piisaval määral põhjendanud kaalutlusi, millest on haldusakti andmisel lähtutud.
6.Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt peab esmalt toimuma vabatahtlik kokkuleppemenetlus kinnisasja omanikuga. Pärast kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamist ja pärast isiku ärakuulamise õiguse realiseerimist selgub, kas menetlus saab jätkuda sundvõõrandamisega või eraõiguslike tehingute sõlmimisega. On arusaamatu on, miks toimus vabatahtlik kokkuleppemenetlus ja sundvõõrandamise menetlus sisuliselt paralleelselt.
7.Kaebaja ei olnud tee ja trasside rajamisele vastu, kuid talle ei antud võimalust kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Tori vald lõpetas ühepoolselt läbirääkimised, kuigi sisuline kokkulepe vabatahtliku nõusoleku andmiseks oli olemas. Valla käitumine (juba järgmisel päeval pärast läbirääkimiste lõpetamist toimus sundvalduse seadmine) näitab üheselt, et vallavalitsusel puudus tegelikkuses igasugune huvi maaomanikuga kokkuleppele jõuda.
8.Kaebaja esitas vallavolikogu otsusele vaide, mille arutelu toimus 02.03.2022. Kaebajale arusaamatul põhjusel viis arutelu läbi vallavanem, kes teatas, et kaebajale pakkumise teinud vallavalitsuse liikmetel ei olnud pädevust kaebajale mingit kokkulepet pakkuda. Kuna kaebajaga rääkisid läbi isikud, kellel polnud selleks volitusi, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebajaga ei ole kokkuleppemenetlust läbi viidud ja teda ei ole menetluse käigus ära kuulatud. Lisaks jääb kaebajale arusaamatuks, miks vaatab vaiet läbi vallavalitsus.
9.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 peab enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Käesolevas asjas ei esine HMS § 40 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, mis võimaldaksid menetluse läbi viia ilma arvamust ja vastuväiteid ärakuulamata. Sundvalduse seadmise menetlus peab tagama menetluse osalistele (sh ka kolmandale isikule) võimaluse menetlusõiguste kasutamiseks. See eeldab, et haldusorgan 2(8)
informeeriks kolmandat isikut tema huvisid kahjustada võivast alustatud menetlusest ja selle eesmärgist, samuti looks võimaluse olla ära kuulatud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Sundvalduse seadmise alusena esinenud asjaolud olid haldusorganile teada ning ei tohi piirata ärakuulamise õiguse võimaldamist. Selline rikkumine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd oluline rikkumine, mis sõltumata korralduse ja ehitusloa sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti tühistamise.
10.Lisaks on avalikes huvides omandiõiguse piiramise näol tegemist olulise piiranguga ning seetõttu on õigusaktides (eelkõige KAHOS-ses) toodud detailne reeglistik, mida järgida. Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse ulatust, viisi ja tasu) põhjendada. Nende põhjendustega mittenõustumisel saab omanik enda õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta. Vaidlustatavas otsuses põhjendused sisuliselt puuduvad. Kaalutlusotsuse põhjendamata jätmisel on tegemist kaalutlusveaga. Kaalutlusõiguse kasutamata ja põhjendamata jätmisel on tegemist HMS § 4 lg 1 rikkumisega ja haldusakt seega sisuliselt õigusvastane.
11.Juhul, kui asuda seisukohale, et sundvalduse seadmine on olnud õiguspärane (millega kaebaja ei nõustu), siis on sundvalduse tasu 252 eurot ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu ning ei vasta maa väärtusele. Vallavalitsuse väitel on neil olemas maa hindamisakt (kaebajale ei ole seda tutvustatud), mille kohaselt on maa väärtuseks 252 eurot, kuna tegemist on teemaaga. Tegelikkuses on maa sihtotstarbeks elamumaa ning väärtused tuleb koostada sihtotstarbe järgi. Elamumaa mediaanhind Tori Vallas oli 2020. aastal 14,9 eurot/m2 kohta, käesoleval ajal on hinnad tõusnud 23-30 euroni/m2 kohta, mis teeb vaidlusaluse maatüki (pindala 72 m2) väärtuseks 1100 - 2000 eurot.
12.Täiendavalt märgib kaebaja, et Tori Valla poolt väljastatud ehitusloale ning selle lisaks olevale projektile (kaebaja 04.11.2022 seisukoha lisa) on kommunikatsioonid projekteeritud selliselt, et need ei läbi kaebaja kinnistut. Seega on sundvalduse seadmise vajadus ära langenud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja juhatuse liiget teavitati 20.12.2021 e-kirjaga (vastustaja vastuse lisa 3) sundvalduse seadmise vajadusest ning tehti ettepanek sundvalduse seadmiseks 252 euro eest. E-kirjale on nõuetekohaselt lisatud ka eksperdihinnang. 21.12.2021 on kaebaja esindaja vastanud kirjale järgmiselt: „Peale tänast sisutühja kohtumist ja saadud informatsiooni, olen jätkuvalt seisukohale, et ei ole nõus kergliiklus tee ja trasside rajamisega.“ Seda arvestades on arusaamatu, mille alusel väidab kaebaja, et ta on jäetud ära kuulamata. Lisaks kirjalikule ettepanekule toimus temaga ka isiklik kohtumine asjaolude selgitamiseks. Seega on kaebajale antud nõuetekohaselt erinevaid võimalusi sisulise arvamuse avaldamiseks ja olukorras tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks.
15.Vastavalt KAHOS § 39 sätetele, järgneb ärakuulamisele otsuse tegemine, nagu on ka antud juhul tehtud. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et kaebaja on jäetud ära kuulamata või on vastustaja rikkunud HMS §-st 40 või KAHOS-est tulenevaid menetlusreegleid.
16.Kaebaja väide läbirääkimiste lõpetamise ning kokkuleppemenetluse lõpule viimata jätmise kohta ei ole asjakohane. Kaebuses esitatud selgitus on tsitaat KAHOS-e seletuskirja1 sissejuhatavast osas, mis puudutab üksnes kinnisasja omandamist, mitte aga sundvalduse
seadumist. Kahe menetluse vahet rõhutab KAHOS § 2 lõiked 1 ja 2, milles sätestatakse, et kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine (edaspidi kinnisasja omandamine), on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga (edaspidi kokkuleppemenetlus) või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata (lg 1). Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (lg 2). Tegemist on kahe õiguslikult erineva olukorraga, mille menetlustele kehtivad samuti teatud erisused. Sundvõõrandamise puhul kaotab isik omandiõiguse, sundvalduse seadmise puhul aga mitte.
17.KAHOSe seletuskirjas (lk 36) on välja toodud: „/--/ võib uue regulatsiooni kohaselt sundvalduse seada nii maaomanikuga kokkuleppel kui ka temaga kokkulepet saavutamata. Sundvalduse seadmisele ei pea eelnema läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. Sundvalduse seadmise võimaluse loomine ei välista küll avalikes huvides piiratud asjaõiguse seadmist kinnisasja omanikuga kokkuleppel, kuid see on riigile või kohalikule omavalitsusele oluliselt koormavam.“ Seadus ei nõua, et menetluse läbiviija peaks menetlusosalisega pikki läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. Xxxxx-Xxxxx kinnistule sundvalduse seadmise menetluses täitis vastustaja oma 20.12.2021 kirjaga vajalikud menetlusetapid: teavitas omanikku sundvalduse menetlusest, võimaldas tal esitada arvamust ja vastuväiteid ning tegi seejuures ettepaneku sundvalduse tasu suuruse kohta. Lisaks toimus kaebajaga mitu kohtumist.
18.05.01.2022 toimunud kohtumisel soovis kaebaja ainsa lahendusena tasuta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumist oma tulevasele elamuarendusele. Arutelu tulemusena aga sellist kokkulepet mõistlikuks ei peetud. Sundvalduse tasu asendamine muu hüvega saab toimuda vastastikusel kokkuleppel, mida antud juhul ei saavutatud. Kaebaja ei väljendanud ka muid soove, mida oleks saanud kaaluda (nt suurem sundvalduse tasu). Sellega sai läbirääkimised lõppenuks lugeda ning menetlusega jätkamiseks oli vajalik otsuse langetamine.
19.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja üksnes näiliselt avaldas soovi jõuda kokkuleppele ning tegemist oli kaebaja tahtliku eksitamisega. Vastustajal oli reaalne soov kokkuleppele jõuda juba seetõttu, et maakasutusõiguste saamine rahastuse taotlemiseks oli aegkriitiline ning kõikvõimalikud vaidlused tekitanuks täiendavaid probleeme.
20.Abivallavanem ei ole volikogu istungil volikogule ebaõiget teavet andnud. Istungi salvestusest2 (vaidlusaluse otsuse eelnõu arutelu salvestis algab 3:45:40) nähtub, et abivallavanem selgitab asjaolusid, sh seda, et kaebaja on olnud vastu sundvalduse seadmisele. See väide on igati tõene, lähtudes vaide esitaja 21.12.2021 e-kirjast vallale. Volikogu istungi salvestusest nähtub, et abivallavanem selgitab kõiki tagamaid, sh ka kaebaja soovi tasuta liitumiseks, mida kaebaja on järjepidevalt väljendanud.
21.Alusetud on kaebaja etteheited justkui oleks otsus täielikult kaalutlemata ja sisuliselt põhjendamata. Ükski kaebaja välja toodud rikkumine ei ole leidnud kinnitust. Kaebajale on võimaldatud nii kirjalikult kui suuliselt arvamust avaldada. Samuti prooviti leida kaebajaga kokkulepet. Kui kokkulepet ei saavutatud, tuli vastustajal teha kaalutletud otsus, kas sellisel juhul sundvalduse seadmine oli põhjendatud. Vastustaja on oma otsuses loetlenud rida kaalutlusi, millest on sundvalduse seadmisel lähtutud. Kaebaja ei ole nende kohta esitanud ühtegi vastuväidet. Otsuses on piisavalt kaalutud mõju kaebaja õigustele ning jõutud õigele järeldusele, et sundvalduse seadmise eesmärk kaalub üles kaebaja õiguste riive.
22.Seoses vaidemenetlust puudutavate etteheidetega selgitab vastustaja, et HMS ei sätesta, kes haldusorgani siseselt vaidemenetlust läbi viib. Tori Vallavolikogu esimees selgitas kaebajale oma
17.03.2022 e-kirjas (vastustaja vastuse lisa 9) vaidemenetluse läbiviimise korda, sh seda, et vallavalitsus on see organ, kelle ülesandeks oli vaidemenetluse läbiviimine.
23.Väärad ja kohut eksitavad on väited justkui poleks kaebajale sundvalduse tasu arvestamise aluseks olevat hindamisakti tutvustatud ning tänaseks on vaidlusalase maa-ala väärtus vähemalt 1100-200 eurot. Vastustaja saatis kaebajale 20.12.2022 e-kirja, mille juurde on lisatud eksperdihinnang (vastustaja lisa 3). Hindamisakt vastab KAHOS § 39 lõike 5 ning § 12 lõike 2 tingimustele ning kaebajal oli võimalik sellega tutvuda. Lisaks sätestab KAHOS § 11 lg 5, et tasu määratakse selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse. Seega ei oma tähtsust kui suur on kaebaja arvates kinnistu osa praegune väärtus. Lisaks ei ole vastustaja hinnangul põhjendatud nõuda 72 m2 suuruse kinnistu osa eest, mida kasutatakse nii praegu kui ka pärast sundvalduse seadmist teena, mitmeid tuhandeid eurosid. Sundvalduse seadmise menetluses ega ka vaidemenetluses ei ole kaebaja kordagi väljendanud rahulolematust sundvalduse tasu suuruse või selle aluseks oleva hindamisakti osas.
24.Kaebaja 04.11.2022 esitatud plaan/projekt ei ole asjakohane. Vaidlusaluse haldusakti resolutsiooni punktist 2.1. järeldub, et see ei puuduta torustiku rajamist, vaid üksnes kergliiklusteed. Torustikku on võimalik rajada ka ümber Xxxxx-Xxxxx kinnistu, kuivõrd tegemist on maa-aluse rajatisega ning selleks, et vältida torustiku osas vaidlusi omandiküsimustes, projekteeriti torustikud ümber antud kinnistu.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
25.Kolmandad isikud kaebuse kohta arvamust ei avaldanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Tori vald on pädev otsustama sundvalduse seadmise üle. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas sundvalduse seadmine praegusel kujul oli lubatav, vajalik ja põhjendatud.
28.Põhiseaduse (PS) § 32 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Riigikohus selgitas 17. aprilli 2012. a otsuses asjas nr 3-4-1-25-11, et olukorras, kus piiratakse isiku õigust oma omandit vabalt kasutada, on tegemist PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riivega. Omand on põhiõigusena kõrgendatud kaitse all ja seepärast tähendab iga sunniviisiline kinnisomandi kitsendamine omandipõhiõiguse riivet (nt 30.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-10, p 44; 31.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-69-09, p 57). PS § 11 nõuab, et põhiõiguse piiramiseks peab olema nii seaduslik alus kui piirang ise peab olema proportsionaalne. Juhul, kui seaduses sätestatud põhiõiguse riivel ei ole legitiimset eesmärki või kui piirang on legitiimse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, on tegemist põhiõiguse rikkumisega.
29.Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui KAHOS 8. peatükist ei tulene teisiti. KAHOS § 2 lg 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.
30.Sundvalduse seadmine toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse 5(8)
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
31.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtumenetluses kontrollib kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).
32.Vaidlustatud korraldusega seati Xxxxx-Xxxxx kinnistu ligikaudu 72 m2 suurusele maa-alale tähtajatu sundvaldus, et rajada sinna avalikult kasutatav kergliiklustee. Kohus leiab, et vastustaja on sundvalduse seadmisel lähtunud asjakohastest ja lubatavatest kaalutlustest (vt vaidlustatud otsuse põhjendava osa punktid 1–8). Vastustaja on järginud kaalutlusõiguse piire ning muid asjaomaseid reegleid. Otsusest nähtuvalt on vastustaja kaalunud nii sundvalduse seadmise vajalikkust, selle mõju (teiste seas ka) kaebaja õigustele kui ka võimalikke alternatiive. Kohus ei pea kõikide kaalutluste ja põhjenduste üksikasjalikku taasesitamist vajalikuks. Eeltoodut arvestades on kaebaja etteheide, et vaidlustatud otsuses ei ole põhjendusi ja kaalutlusi, põhjendamatu.
33.Alusetud on kaebaja viited kokkuleppemenetluse lõpule viimata jätmise kohta. Vastustaja on õigesti selgitanud, et nn kokkuleppemenetlus puudutab kinnisasja omandamist. Lisaks on võimalik sundvaldus seada nii maaomanikuga kokkuleppel kui ka temaga kokkulepet saavutamata. Sundvalduse seadmisele ei pea eelnema läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. Sundvalduse seadmise võimaluse loomine ei välista küll avalikes huvides piiratud asjaõiguse seadmist kinnisasja omanikuga kokkuleppel, kuid see on riigile või kohalikule omavalitsusele oluliselt koormavam (vt ka KAHOS seletuskiri3, lk 36).
34.Samuti on põhjendamatud kaebaja viited ärakuulamispõhimõtte rikkumise kohta. Vastustaja on selgitanud ja tõendanud, et kaebajale oli tagatud võimalus eri vormides (sh suuliselt) arvamust avaldada. Kaebaja kaasati jalg- ja jalgrattatee rajamiseks alustatud projekteerimistingimuste menetlusse ning tal oli võimalus selle raames oma seisukohta väljendada. Samuti edastati (vt vastustaja vastuse lisa 3) kaebajale ettepanek sundvalduse seadmiseks koos makstava hüvitise suurusega. Seega oli kaebajale tagatud võimalus olla ära kuulatud ning vastupidised väited on alusetud.
35.Sundvalduse seadmisel on määrav, et see ei piiraks kinnisasja omaniku õigusi ülemääraselt, st viisil, et pärast sundvalduse seadmist ei ole võimalik kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada. Samuti peab piirang ise olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaalukausile seada avalik huvi, mis õigustab sundvalduse seadmist, ja teiselt poolt erahuvi, st omandiõigus konkreetseid asjaolusid silmas pidades. Et sundvalduse seadmine oleks proportsionaalne, peab avalik huvi olema ülekaalukas. Piirang ei ole proportsionaalne, kui sama avalikku huvi on võimalik realiseerida isiku omandiõiguse piirangut seadmata jättes.
36.Kohtu hinnangul esineb avalik huvi. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste ning seadusandja ei ole piiritlenud seda konkreetse isikute arvuga. Kohtupraktikast tulenevalt võib avalik huvi seisneda nt planeeringutes väljendatud kavatsuses ala avalikes huvides kasutada. Selline huvi võib olla väljendatud ka üldplaneeringus (Riigikohtu 18. oktoobri 2004. a otsus
haldusasjas nr 3-3-1-37-04, p 10) või kohalike elanike poolt väljendatud soovis ala kasutada (Riigikohtu 15. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 19). Tallinna Ringkonnakohus on 15.02.2019 määruses haldusasjas nr 3-18-2196 (p 16) asunud seisukohale, et avalik huvi sundvõõrandamise puhul saaks ilmselgelt ja äratuntavalt puududa üksnes juhul, kui kinnisasjade omandamine ei aitaks saavutada ühtegi sotsiaalset või muud avalikku eesmärki või meedet. Kohus peab eeltoodud seisukohti avaliku huvi sisustamisel asjakohaseks ka sundvalduse seadmise menetluse puhul.
37.Eesmärki arendada mööda Allika teed kulgevat kergliiklusteed on vastustaja väljendanud juba Sauga valla üldplaneeringus4 (vt kaarti „Transport ja teed“). Kohus nõustub, et linnalähedaste asulate ühendamine jalg- ja jalgrattateedega ühtseks võrgustikuks on avalikust huvist kantud eesmärk. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et jalg- ja jalgrattatee rajamine sõidutee äärde on avalikes huvides ning teenib lisaks inimeste liiklemise ja liikumise mugavamaks muutmisele suurel määral liiklusohutuse tagamise ja suurendamise eesmärki. Samuti on avalikes huvides eesmärk edendada rekreatsiooni ja rahvatervist (vt vaidlustatud otsuses esitatud põhjendusi).
38.Arvestades avalikku huvi ning kaebajale kaasneva riive vähest intensiivust, ei ole vaidlusalale alale sundvalduse seadmine kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Asjaoludest tulenevalt ei saa vaidlust olla selles, et kaebajal on võimalik sundvalduse ala senisel otstarbel (s.t juurdepääsu- või sissesõiduteena) edasi kasutada. Pidades silmas Xxxxx-Xxxxx maaüksuse kuju ning paiknemist avalikult kasutava tee (s.o Allika tee) suhtes ja vajadust tagada juurdepääs kinnistul asuvale hoonele, ei nähtu kohtule, et sundvaldust seadmata saaks kaebaja üksnes 72 m2 suurust sundvalduse ala kasutada mõnel teisel otstarbel kui juurdepääsuteena.
39.Kohtu hinnangul on kujunenud olukord pigem kaebajale soosiv, sest kaebajal säilib võimalus kasutada juurdepääsuteed, kuid ta vabaneb teeomaniku kohustusest ja vastutusest (ehitusseadustiku § 94 lg 3, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2.5.4.). Kaebaja saab jätkata ala senise kasutusega, kuid sundvalduse ala võrra väheneb tal vajadus teelõiku korras hoida (puhastada, remontida jne). Lisaks võib pidada tõenäoliseks, et heas korras ning valla muude teedega ühise võrgustiku moodustavad kergliiklusteed tõstavad nendega külgnevate kinnisasjade väärtust.
40.Vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud mõistlike alternatiivide puudumist (otsuse põhjendava osa p 7). Kohus peab neid kaalutlusi asjakohasteks ning ei pea nende kordamist vajalikuks. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et nn kõrvalepõike tegemine sõiduteele (vt vastustaja täiendavas seisukohas esitatud põhjendusi) ei oleks faktilist olukorda arvestades mõistlik ega otstarbekas. Lisaks võib selline lahendus tekitada täiendavaid liiklusohtlikke olukordi.
41.KAHOS § 39 lg 5 sätestab, et sundvalduse seadmise eest tuleb maksta kinnisasja omanikule sundvalduse tasu, kui ei lepita kokku teisiti. Sundvalduse seadmise korral ei maksta KAHOS §des 15‒17 nimetatud täiendavaid hüvitisi (n-ö motivatsioonitasu, tasu elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest ning hüvitis asjaajamise kulude eest). Sundvalduse tasu määratakse KAHOS § 12 lg-s 2 sätestatud korras. KAHOS § 12 lg 2 järgi tellitakse vajaduse korral väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lg 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast. KAHOS § 39 lg 6 kohaselt tuleb kinnisasja omanikule hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise
tõttu. KAHOS § 39 lg 7 p-de 3 ja 4 järgi peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama muu hulgas andmeid sundvalduse tasu ja selle maksmise korra kohta ning põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta (vt ka selgitusi KAHOS-e seletuskirjas, lk 37-39).
42.Sundvalduse tasu määramisel lähtus vastustaja OÜ Kinnisvaraekspert kutselise hindaja Aivar Tomsoni 14.12.2021 eksperdihinnangust nr 2111-9153-04/AT (vastustaja 02.06.2022 vastuse lisa 3 lisa). Viidatud hindamisaruande järgi oleks sundvalduse aluse maa turuväärtuseks 252 eurot.
43.KAHOS § 12 lg 2 ning § 39 lg-d 5 ja 6 ei sätesta täpselt, kuidas määrata tasu sundvalduse eest. Vastustaja otsus maksta sundvalduse tasu ühekordse maksena selliselt, et kompenseeritakse sundvalduse ala alla jääva maa maksumus (s.t hüvitusväärtus on pindalal põhinev proportsionaalne osa kinnistu kui terviku turuväärtusest), ei ole õigusvastane. Samuti ei esitanud kaebaja haldusmenetluses sisulisi vastuväiteid või tõendeid, mille pinnalt oleks vastustaja pidanud kaaluma sundvalduse tasu määramist mingi teise metoodika põhjal. Kaebuses esitatud väited maa väärtuse kohta on üksnes oletuslikud. Seoses väidetava turuväärtuse muutumisega on vastustaja õigesti viidanud KAHOS § 11 lg-le 5, mille kohaselt määratakse tasu selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse. Asjakohatud on kaebaja väiteid, et sundvalduse tasu arvestamisel tulnuks lähtuda elamumaa hinnast. Nagu nähtub eespool viidatud eksperdihinnangust, on kutseline hindaja lähtunud turuväärtuse väljaselgitamisel Tori valla elamumaa hindadest.
44.Kuivõrd kaebaja ei kaota sundvaldusega hõlmatud maa-ala omandiõigust ning saab seda ala jätkuvalt juurdepääsuteena kasutada, ei pidanud vastustaja eeldama, et kaebajale võiks sundvalduse seadmisega tekkida täiendavat kahju.
45.Vaide lahendamist puudutavad väited ega ka väited volikogule olulise informatsiooni andmata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Neis aspektides nõustub kohus vastustaja selgitustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks.
46.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Tori Vallavolikogu 06.01.2022 otsus nr 42 on õiguspärane ning selle tühistamine ei ole põhjendatud.
47.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.