Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 13.05.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) hagiavaldus XXXX (isikukood XXXX) vastu.
2.Lõpetada kaasomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistriossa nr XXXX (XXXX), müües see avaliku enampakkumise teel, ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.
3.Jätta rahuldamata XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) hagiavaldus XXXX (isikukood XXXX) vastu alternatiivses nõudes jätta korteriomand XXXXle (XXXX, isikukood XXXX) ja kohustada XXXXt (XXXX, isikukood XXXX) maksma XXXXle (XXXX, isikukood XXXX) ja XXXXle (XXXX, isikukood XXXX) välja nende osad rahas.
4.Jätta läbi vaatamata XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) nõue kohustada XXXXt (XXXX, isikukood XXXX) andma nõusolek kande tegemiseks kinnistusraamatusse või asendada tema tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 2/3 (kahe kolmandiku) ulatuses XXXX (isikukood XXXX) kanda, 3/18 (kolme kaheksateistkümnendiku) ulatuses XXXX (isikukood XXXX) ja 3/18 (kolme kaheksateistkümnendiku) ulatuses XXXX (isikukood XXXX) kanda.
6.Välja mõista XXXXlt (XXXX, isikukood XXXX) XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) kasuks menetluskulud summas 333,92 (kolmsada kolmkümmend kolm 1 (7)
koma üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 133,92 eurot.
7.Jätta rahuldamata XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) avaldus menetluskulude 524,08 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
8.Jätta kindlaks määramata XXXX (isikukood XXXX) maakohtus tekkinud menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXXX ja XXXX (hagejad) esitasid 10.12.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes (I kd, tl-d 1-6, uus hagi II kd, tl-d 108-110). Hagejad paluvad lõpetada XXXX kaasomandi ja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Samuti paluvad hagejad kohustada kostjat andma nõusolek vastava kande tegemiseks kinnistusraamatus või asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega (hageja lõplik nõue – II kd, tl 110). Hagejad tõid hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hagejate isa XXXX suri XXXX.a. XXXXile kuulus 1⁄2 kaasomandist asukohaga XXXX. Hagejad pärisid 1⁄2 nimetatud korteri kaasomandist. Korteri 1⁄2 osa kaasomanikuks on ka kostja. Hagimenetluse käigus sai 1/4 osa kaasomanikuks kostja poeg XXXX ja 1/4 kuulub ühiselt kostjale ja XXXX. Hagejad ei saa korterit kasutada, sest võtmed on kostja käes ja korteris elab kostja poeg. Kostja kasutab korterit, tasub korteriga seotud kommunaalarveid ja tasus ka korteri soetamiseks XXXXi poolt võetud pangalaenu. Hagejad soovivad kaasomandi lõpetada. Hagejad on kostjale 10.10.2014 saatnud ka omapoolse avalduse kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad pakkusid kostjale lõpetada kaasomand kokkuleppega ja anda korter üle kostjale ja kompenseerida hagejatele nende reaalosa eest kokku 10 000 eurot. Kosja teatas, et ei ole nõus kompenseerima hagejatele 10 000 eurot ja on nõus tasuma vaid 3000 eurot. Korteril on kokku 5 kaasomanikku, mistõttu on hagejate arvates mõistlik müüa korter avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2.Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 95, 96). Kostja hagi ei tunnista ja kosja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kostja tõi välja järgmise. 2006. aasta jaanuaris ostis kostja korteriomandi aadressil XXXX, oma pojalt XXXX ning sellest korterist vormistas kostja 1⁄2 oma venna XXXXile. Korteri hinnaks hindamisakti järgi oli 740 000 Eesti krooni. Poole sellest korteriomandist müüs kostja vennale 255 000 Eesti krooni eest. Vend lubas korteriomandi puuduoleva summa 485 000 Eesti krooni aja jooksul kostjale tasuda. Seda XXXX aga teha ei jõudnud, sest ta suri. Korter aadressil XXXX jäi ka lisatagatiseks, sest kostja ostis korteriomandi ka XXXX. Mõlemale korterile seati hüpoteek panga kasuks. Kostja pakkus hagejatele 3000 eurot, millega hagejad nõus ei olnud. Kostja koos pojaga tasus panga ees olevad kohustused ja ka korteriga seotud ülalpidamisekulud. Kostja soovib, et hagejad telliksid hindamisakti, mis näitaks korteri 2 (7)
reaalset turuväärtust. Seoses kostja poolt tehtud korteri remondiga, pangalaenu tasumisega, korteriga seotud ekspluatatsioonikulude ja matusekulutustega palub kostja hagejatel tasuda 30 990 eurot ning 3654 eurot.
3.26.05.2015 toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele õiguslikku regulatsiooni (I kd, tld 102 ja tl 102 pöördel). Kohus selgitas hagejale ekspertiisi tegemise võimalust korteri hindamiseks.
4.27.05.2016 esitasid hagejad kohtule vastuse (II kd, tl-d 102-110). Hagejad esitasid kohtule nõude täpsustuse. Ühtlasi teatasid hagejad kohtule, et ekspertiisi läbiviimse alus on ära langenud. Hageja oma varasemaid seisukohti ei muutnud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg 2 sätestab, et kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hagejad ja kostja on korteriomandi asukohaga XXXX kaasomanikud. Nimetatud asjaolu ei vaja poolte vaidluse puudumise tõttu tõendamist. Hagejatel on AÕS § 76 lõikest 1 tulenev õigus nõuda igal ajal teistelt kaasomanikelt kaasomandi lõpetamist. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõue kaasomandi lõpetamiseks kostja vastu põhjendatud.
6.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejad taotlevad korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel. Kohtu menetluses ei ole kostja vastuhagi nõudes lõpetada kaasomand hagejate taotletust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja määrab kaasomandi lõpetamise selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel.
7.Hagiavalduses esitasid hagejad kostja vastu esmase nõude jätta korteriomand ostjale ja kohustada kostjat maksma hagejatele välja nende osad rahas (I kd, tl 5). Ühtlasi märkisid hagejad hagis alternatiivse nõude müüa asi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel (I kd, tl 4, p VII). Hagejad muutsid 27.05.2016 menetlusdokumendis hagi eset ning esitasid kostja vastu nõude lõpetada kaasomand korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha kaasomanike vahel jagamisega. Hagejad ei esitanud avaldust oma esialgselt esitatud peamisest nõudest loobumiseks. Kohus on seisukohal, et hagejad on 27.05.2016 menetlusdokumendis määranud järjekorra, milles kohus peab lahendama esitatud nõuded. Kohus rahuldas hagejate nõude müüa kaasomandis olev asi avalikul enampakkumisel. Kohus jätab TsMS § 442 lg 8 alusel rahuldamata hagejate nõude jätta korteriomand ostjale ja kohustada kostjat maksma hagejatele välja nende osad rahas.
8.Hagejad esitasid nõude kohustada kostjat andma nõusolek kande tegemiseks kinnistusraamatusse või asendada tema tahteavaldus kohtuotsusega. Kohus on seisukohal, et kui kaasomandi lõpetamise nõue on rahuldatud selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel, ei tehta selle kohta kinnistusraamatusse kannet. 3 (7)
TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Seetõttu tuleb hagiavaldus nimetatud nõudes jätta läbi vaatamata.
9.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse kaasomandi lõpetamise nõudes. Kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata nõudes kohustada kostjat andma nõusolek kande tegemiseks kinnistusraamatusse või asendada tema tahteavaldus kohtuotsusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus hagiavalduse rahuldanud osaliselt. Kohus on seisukohal, et hagejate kinnistusraamatu kande tegemise nõusoleku saamisele suunatud nõue moodustab oma mahult 1/3 hagimenetluses arutatud nõuetest. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. TsMS § 165 lõikest 1 tulenevalt jaguneb 1/3 menetluskuludest kahe hageja vahel, see tähendab, et kummagi hageja kanda jäävad menetluskulud 3/18 ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10.Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagejate kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hagejad tasusid riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Hagiavalduselt riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hagejate menetluskuludena riigilõivu 300 eurot. Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. 2/3 300 eurost on 200 eurot. Seega jääb 200 eurot kostja kanda.
11.TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejad on esitanud kohtule kaks menetluskulude nimekirja, st mõlema hageja osas eraldi. XXXX osas on hageja õigusabi kulude suuruseks märkinud 279 eurot.
4 (7)
12.Asja materjalidest ei nähtu, et lepinguline esindaja osutas õigusteenust kummagi hageja suhtes eraldi, s.t koostas ja esitas menetlusdokumente kummagi hageja eest eraldi. Kohtule on hagejate menetlusdokumendid esitatud ühtsete dokumentidena, mitte eraldi dokumentidena iga hageja kohta eraldi. Seadus ei anna kaashagejatele õigust nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist selliselt, et õigusteenuse osutamisele kulunud aeg korrutatakse kaashagejate arvuga. Kaashagejatel on õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist vastavalt sellele, kui palju kulus esindajal aega kokku mõlemale hagejale teenuse osutamiseks. Hagejad on esitanud kohtule kaks menetluskulude nimekirja, s.t mõlema hageja osas eraldi – XXXX osas on õigusabi kulude suuruseks 279 eurot ja XXXX osas on õigusabi kulude suuruseks 279 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejate esindaja teinud mõlema hageja puhul samu toiminguid samasuguse ajakuluga. Kohus võtab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel aluseks teenuse osutamisele kulunud aja, mis nähtub menetluskulude nimekirjadest. Kuivõrd esindaja ei ole osutanud hagejatele õigusteenust eraldi, ei liida kohus kummaski nimekirjas märgitud teenuse osutamisele kulunud aega.
13.XXXX osas on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale XXXXle õigusteenust järgmiselt: 26.11.2014: Alusdokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine. Ajakulu 2,75 tundi. Tunnitasu suurus 36 eurot. Kokku 99 eurot. 26.02.2015: Kostja vastusele seisukoha esitamine. Ajakulu 1 tund. Tunnitasu suurus 36 eurot. kokku 36 eurot. 26.05.2015: Kohtuistungil esindamine. Ajakulu 0,75 tundi. Tunnitasu suurus 36 eurot. kokku 27 eurot. 26.05.2015: Transpordikulud 27 eurot, 180 km. 24.03.2016: Seisukoht vastuhagi suhtes. Ajakulu 1 tund. Tunnitasu suurus 36 eurot. Kokku 36 eurot. 18.05.2016: Kohtuistungil esindamine. Ajakulu 0,75 tundi. Tunnitasu suurus 36 eurot. Kokku 27 eurot. 18.05.2016: Transpordikulud 27 eurot, 180 km.
11.1.Hagejate väljatoodud kulud – 26.11.2014: Alusdokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine. Ajakulu 2,75 tundi ehk 2 tundi ja 45 minutit. Tunnitasu suurus 36 eurot – on põhjendatud kulud. 10.12.2014 esitasid hagejad kohtule hagiavalduse koos lisadega (I kd, hagi sisuline osa tl 1-5, hagi lisad tl 7-29). Kohus arvestab hagiavalduse sisulist mahtu ja tõendite mahtu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et alusdokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine kokku 2,75 tundi ehk 2 tundi ja 45 minutit, on põhjendatud kulu. Teenuste tunnihinnaks 36 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 99 eurot (2,75 tundi). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. 2/3 99 eurost on 66 eurot. Seega jääb 66 eurot kostja kanda.
11.2.Hagejate väljatoodud kulud – 26.02.2015: Kostja vastusele seisukoha esitamine. Ajakulu 1 tund. Tunnitasu suurus 36 eurot – on põhjendatud kulud. 09.02.2015 esitas kostja kohtule dokumendid (I kd, tl-d 71, 43-74). 24.02.2015 esitasid hagejad kohtule seisukoha (I kd, tl-d 86, 87). Kohus on seisukohal, et 1 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida kostja vastust ja sellele lisatud tõendeid, koostada hagejate vastus ning teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks.
5 (7)
Teenuste tunnihinnaks 36 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 36 eurot (1 tund). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. 2/3 36 eurost on 24 eurot. Seega jääb 24 eurot kostja kanda.
11.3.Hagejate väljatoodud kulud – 26.05.2015: Kohtuistungil esindamine. Ajakulu 0,75 tundi. Tunnitasu suurus 36 eurot – on põhjendatud 30 minuti ulatuses ehk 0,5 tunni ulatuses. Kulud on põhjendamata 0,25 tunni ulatuses. 26.05.2015 toiminud kohtuistung kestis 30 minutit ehk 0,5 tundi (I kd, tl 102 ja tl 202 pöördel). Kohtuistungil osalemine on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses ja põhjendamata 0,25 tunni ulatuses. Hagejate esindaja ei ole peale istungil osalemise muid kulusid välja toonud. Teenuste tunnihinnaks 36 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 18 eurot (0,5 tund). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. 2/3 18 eurost on 12 eurot. Seega jääb 12 eurot kostja kanda.
11.4.Hagejate väljatoodud kulud – 26.05.2015: Transpordikulud 27 eurot, 180 km – on põhjendamata kulud. Hagejate esindaja ei ole välja toonud sõidu marsruuti ega esitanud andmeid kulunud kütuse kohta. Seetõttu on sõidukulud põhjendamata.
11.5.Hagejate väljatoodud kulud – 24.03.2016: Seisukoht vastuhagi suhtes. Ajakulu 1 tund. Tunnitasu suurus 36 eurot – on põhjendatud kulud. 21.01.2016 esitas kostja kohtule vastuhagi (I kd, sisuline osa tl-d 189-190, vastuse lisad tl-d 191-200, jätk II kd, tl-d 1-33). 24.03.2016 esitasid hagejad kohtule vastuse kostja vastuhagi osas (II kd, tl-d 37, 38). Kohus on seisukohal, et vastuse koostamiseks kulud 1 tund on põhjendatud aeg. Nimetatud aja jooksul on võimalik vastus koostada ja teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Seejuures arvestab kohus hagejate vastuse sisulist mahtu, mis on kokku 1,5 lehel. Teenuste tunnihinnaks 36 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 36 eurot (1 tund). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. 2/3 36 eurost on 24 eurot. Seega jääb 24 eurot kostja kanda.
11.6.Hagejate väljatoodud kulud – 18.05.2016: Kohtuistungil esindamine. Ajakulu 0,75 tundi. Tunnitasu suurus 36 eurot – on põhjendatud 20 minuti ulatuses ehk 0,33 tunni ulatuses. Kulud on põhjendamata 0,42 tunni ehk 25 minuti ulatuses. Kohtuistung toimus 13.05.2016 ja kohtuistung kestis 20 minutit ehk 0,33 tundi (II kd, tl 16 ja tl 16 pöördel). Kohtuistungil osalemine on põhjendatud 0,33 tunni ulatuses ja põhjendamata 0,42 tunni ulatuses. Hageja esindaja ei ole peale istungil osalemise muid kulusid välja toonud. Teenuste tunnihinnaks 36 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 11,88 eurot (0,33 tund). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. 2/3 11,88 eurost 7,92 eurot. Seega jääb 7,92 eurot kostja kanda.
11.7.Hagejate väljatoodud kulud – 18.05.2016: Transpordikulud 27 eurot, 180 km – on põhjendamata kulud. Hagejate esindaja ei ole välja toonud sõidu marsruuti ega esitanud andmeid kulunud kütuse kohta. Seetõttu on sõidukulud põhjendamata.
14.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
6 (7)
Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas on 36 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 punktis 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel saab lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – kaasomandi lõpetamise nõue. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga ja keskmiselt mahuka asjaga, pooled on esitanud kohtule keskmise mahukusega menetlusdokumente ja tõendeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tunnitasu suurus 36 eurot on põhjendatud ja vajalik.
15.Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 2/3 ulatuses kostja kanda ning 1/3 ulatuses hagejate kanda. Kohus asus seisukohale, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas 36 eurot on mõistliku suurusega. Kohus rahuldab hagejate avalduse osaliselt. Kohus määrab hagejate menetluskulude suuruseks 333,92 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 133,92 eurot ja riigilõiv on 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud summas 333,92 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 133,92 eurot ja riigilõiv on 200 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 858 eurot. Kohus rahuldas avalduse 333,92 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 524,08 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
16.Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest ei nähtu kostja menetluskulud. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.