XXi kaebus Tartu Vangla vastu antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja vastuväited vastustajale määratud menetlustähtaegade pikkuse kohta.
3.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.12.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja XX taotles 01, 07. ja 21.07.2021 Tartu Vanglale esitatud avaldustes nr 6-24/26551, 2, 3 (tl 24-26) antennikaabli (täiendava antennikaabli) ja pikendusjuhtme andmist laost kambrisse. Kaebaja selgitas, et tal on vaja teler kapi peale panna, aga juhtmed on lühikesed.
2.Vastustaja jättis 26.07.2021.a otsusega nr 6-24/2655-4 (tl 27) kaebaja taotlused rahuldamata. Vastustaja leidis, et pikendusjuhe ei ole kaebajale vajalik, kuna kambris on seinakontakt, kuhu saab teleri ühendada. Kaebaja saab teleri paigutada kapile või nurgariiulile. Esemete rohkus kambris raskendab läbiotsimisi. Kaebaja soov paigutada teler kapile ei kaalu üles
pikendusjuhtmest tulenevat võimalikku ohtu vangla julgeolekule. Antennikaabel on kaebajal kambris olemas ja täiendava antennikaabli väljastamine ei ole vajalik.
3.Kaebaja esitas 25.08.2021 vaide antennikaabli väljastamiseks, pikendusjuhet ei ole sel juhul vaja (tl 28). Praegu saab telerit vaadata ainult ebamugavas ja tervisele kahjulikus asendis ning näkku paistev Päike põhjustab tugevat valu silmades.
4.Vastustaja jättis 29.09.2021.a otsusega nr 1-11/251-2 (tl 29) vaide rahuldamata. Vaidemenetluses kinnitas vangla meditsiiniosakond, et kaebajal puudub meditsiiniline vajadus kambri sisustuse ümberpaigutamiseks.
5.Kaebaja esitas 29.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja selgitas, et ta ostis uue teleri. Silmade haiguste tõttu soovib ta asetada teleri kindlasse kohta ja asendisse, nii et telerit vaadates ei paistaks Päike kaebajale näkku. See põhjustab valu. Valud ei ole seotud ainult Päikesega, vaid ka sellega, et valgus paistab õuest kambrisse. Olemasolev antennikaabel ja teleri elektrijuhe on teleri paigutamiseks soovitud kohta liiga lühikesed. Kaebaja soovib, et tema vaateväljas oleks ka kambri uks. Päikeseprillidega on telerit raske vaadata, sest kaebaja nägemine on niigi nõrk. Kaebaja ei soovi elada tumedate prillidega, vaid vaadata telerit nii, et akna valgus ei sega. Kuna probleem ei ole lahenenud, kasutab kaebaja praegu vana telerit, mille ekraan on väga väike. Kaebajal ei ole pretensioone silmaarstile.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. On õige, et kaebajal on diagnoositud mitmed silmahaigused ning kaebajal esineb fotofoobia ehk valguskartus. Fotofoobia leevendamiseks on määratud tumendatud klaasidega prillid ja niisutavad silmatilgad. Optilisi prille vajab kaebaja lugemiseks. Teleri vaatamisel korrektsiooni vajadus puudub. Silmaarst M. Oll tutvus kaebuses väljendatud probleemiga ja teleri asukohaga kaebaja kambris 14.01.2022 ning kinnitas, et meditsiiniline vajadus teleri ümberpaigutamiseks kaebajal puudub. Kaebaja saab vajaduse korral telerit vaadata tumendatud klaasidega prillidega. Vastustaja ei mõista, mis seda takistab, kui kaebaja muul ajal fotofoobia leevendamiseks tumendatud prille kasutab. Kaebaja teler ei paikne otse akna ees, vaid on sätitud toanurga poole. Teleri voolujuhe ja antennikaabel on ka praegu piisavalt pikad selleks, et muuta teleri asukohta laua peal. Kaebaja saab sättida teleri laua peal vastu seina, mille puhul oleks aken samuti teisel poolel. Kaebaja saab istuda voodil nii, et tal ei ole vaja pead pöörata. Sellele, et kaebajal on psüühikahäire tõttu vaja samal ajal teleri vaatamisega jälgida ka ust, ei ole kaebaja kohtueelses menetluses tuginenud. Kohtu seisukoht
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 sätestab tingimused, millele vastavad ained ja esemed on kinnipeetavale keelatud. Muuhulgas on keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut (punkt 1) või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (punkt 3).
VangS § 15 lg 3 alusel on justiitsminister määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-s 641 kehtestanud kinnipeetavale keelatud asjade loetelu. Nende hulgas on esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, s.h nöörid, niidid, köied ja traadid (p 1). VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus täiendavalt eelnimetatud loetelule keelata aineid ja esemeid, mis vastavad § 15 lg 2 sätestatud tingimustele.
9.Tartu Vangla kodukorra punktiga 7.1.2 keelas vangla VangS § 15 lg 2 alusel juhtme, kaabli ja muu sarnase eseme või eseme, mis neid elemente sisaldab, välja arvatud vanglateenistuse poolt või loal väljastatud kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel isikul kaasas olnud. Kodukorra seletuskirjas on öeldud, et nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb ka VSKE § 641 punktist 1, mille kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu [---] nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Õigusselguse huvides peab vangla vajalikuks juba olemasoleva regulatsiooni täpsustamist ning leiab, et kuna poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste tekitamiseks on võimalik kasutada ka muid sarnaseid esemeid (nt lips, traksid, püksirihm) ning esemete küljes olevaid elemente, siis tuleb ohutuse tagamiseks ka need esemed keelata. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed ohtlikud vaid seetõttu, et nendega on võimalik tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neid saab kasutada (sh ka lühikesi nööre, paelu jm) riputuskonksude või aasade valmistamiseks, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC loputuskasti jne). Kinnipeetava õigused ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kinnipeetavatele hädavajalikud esemed jäävad lubatuks.
10.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse toimingu tegemiseks - kaebaja isiklike asjade hulgas oleva antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse andmiseks. Vastustaja keeldus kohtueelses menetluses toimingu tegemisest põhjusel, et tegemist on kaebajale keelatud esemetega. Vastustaja keeldumise õiguspärasust saab hinnata kahest erinevast aspektist. Esiteks kas taotlus lahendati õigesti vanglas kehtivate üldiste reeglite alusel ja teiseks, kas kaebajal esines tervisest tulenev erivajadus, mis oleks võimaldanud üldistest reeglitest erandi tegemist.
11.Kohtu hinnangul on kaebaja taotletud esemed, s.o antennikaabel ja pikendusjuhe, keelatud VSKE § 641 p 1 alusel. Selles sättes on öeldud, et kinnipeetavale on keelatud traadid. Traat on tavatähenduses pikk ja peenike metalliriba ning traati kasutatakse nii kaablite kui ka juhtmete valmistamiseks. Kui kinnipeetavale keelatud esemeks on traat, siis on keelatud ka juhe ja kaabel. Kodukorra punkt 7.1.2 ei kehtesta seega juhtme ja kaabli osas täiendavat keeldu, vaid üksnes selgitab ja täpsustab õigusaktist tulenevat keeldu. Kodukord tegelikult leevendab keeldu, kuna teatud elektriseadmeid, s.h telerit on kinnipeetaval lubatud kasutada ning ilma juhet ja kaablit kasutamata ei ole see võimalik. Kodukord on põhjendatult seadnud tasakaalupunkt sinna, et lubatud on juhe ja kaabel, mis on vajalikud teleri kasutamiseks, kuid rohkem (näiteks suurema mugavuse saavutamiseks) neid esemeid kambris olla ei tohi.
12.Vaidlust ei ole selles, et teleri kasutamiseks vajalik juhe ja kaabel on kaebajal kambris olemas. Vastustaja kontrollis ka kohtumenetluse käigus, et kaebajal on kambris 2 m pikkune antennikaabel ja 1,5 m pikkune toitejuhe (tl 71) ning nende abil saab telerit kasutada nii, et see
paikneb kambri nurgas asuval laual (foto tl 69). Kohtu hinnangul on kodukorra punktist 7.1.2 tulenev subjektiivne õigus sellega ammendunud. Kaebaja taotleb täiendavat antennikaablit ja pikendusjuhet seetõttu, et ta soovib teleri asetada mitte lauale, vaid selle kõrval paiknevale kapile (foto tl 69). Kohtule on usutav, et niimoodi on teleri kasutamine kaebajale mugavam, kuid see ei ole piisav põhjus täiendavate keelatud esemete kambrisse lubamiseks.
13.Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et ka reeglina keelatud muudatusi kinnipeetava olmetingimustes tuleb teha, kui selleks on meditsiiniline näidustus. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tervisest tulenevat erivajadust täiendava antennikaabli ja pikendusjuhtme saamiseks kaebajal ei olnud. Vaidlust ei ole, et kaebaja silmad haiged (vt näiteks tl 10 pöördel, 11, 14 ja pöördel, 16 pöördel, 17). Kuid see ei tähenda, et kaebajale on lubatud erisused, mida ta ise peab meditsiiniliselt põhjendatuks. Erisusi kinnipidamistingimustes tervisest tingitud põhjustel saab näidustada arst. Vastustaja leidis vaideotsuses, et kaebajal ei ole meditsiinilist näidustust teleri asukoha muutmiseks. Selle aluseks oli meditsiiniosakonnale esitatud päringule antud vastus, mille andmisel tervishoiutöötaja konsulteeris silmaarstiga (tl 29). Päringu tegemist ja eeltoodud sisuga vastuse andmist kinnitas meditsiiniosakond (tl 33). Kohtumenetluses esitas vastustaja silmaarst M. Olli 14.01.2022.a seisukoha (tl 74), mille järelduseks on, et kaebajal puudub objektiivse seisundi alusel meditsiiniline vajadus teleri ümberpaigutamiseks. Teleri vaatamiseks on soovitavad tumendatud klaasidega 0 tugevusega prillid. Kaebaja tõstatas sama küsimuse 11.02.2022.a visiidil, dr Oll mingeid täiendavaid näidustusi ei teinud (tl 82).
14.Kokkuvõttes ei ole RVastS § 6 lg 1 toodud eeldused täidetud. Vastutajal ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludel kohustust lubada kaebajale kambrisse täiendav antennikaabel ja pikendusjuhe. Tegemist on reeglina keelatud esemetega. Erandina teleri kasutamiseks lubatud kaabel ja juhe on kaebajal olemas. Tervisest tulenevat näidustust täiendavate keelatud esemete kambrisse andmiseks ei ole. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15.Kaebaja on menetluse käigus välja toonud alternatiivseid soove, näiteks osta kauplusest telerile pikem toitejuhe. Kohus selgitab, et asja lahendamine kohtus peab jääma algse haldusmenetluse raamidesse. Ka on tegemist erinevate olukordadega - praeguses asjas oleks kaebaja taotluse rahuldamise korral kambris olnud neli erinevat kaablit ja juhet, uue toitejuhtme ostmise korral oleks neid kaks. Sellele olukorrale ei saa automaatselt üle kanda vastustaja varasemaid seisukohti. Kui kaebaja taotleb mõnda muud lahendust (näiteks soovib osta kauplusest telerile uue toitejuhtme), siis tuleb tal esitada vastustajale uus taotlus ning vajadusel uus vaie ja kaebus kohtule. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
16.Kaebaja esitas kahel korral vastuväite tähtaegadele, mille kohus määras vastustajale vastuse esitamiseks (tl 57, 64). Kaebaja leidis, et ühe kuu pikkune tähtaeg kaebusele vastamiseks on liiga pikk ning kohus ei oleks pidanud rahuldama vastustaja taotlust pikendada tähtaega kuni silmaarsti visiidini vanglasse. Kaebus on kiireloomuline. Kohus jätab vastuväited rahuldamata. Nende tähtaegade määramine ei mõjutanud menetluse üldist kestust. Kiireloomulisi küsimusi lahendatakse esialgse õiguskaitse korras. Käesolevas asjas ei pidanud halduskohus ja ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (vt ka otsuse punkti 18). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
18.Kohus vabastas kaebaja 01.12.2021.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses, s. h puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.