1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 8. juuli kuni 7. november 2022. a kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata X taotlus saada ärakiri 10. novembri 2022. a pöördumisest.
5.Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas määruse peale määruskaebust esitada ei saa.
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 8. novembril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõuab Viru Vangla kohustamist teha ja anda talle 9. oktoobri 2022. a videosalvestisest protokoll. Taotleja põhjendas, et 9. oktoobril 2022 toimus intsident, kus taotlejale ei antud rohtusid. Valvur väitis, et taotlejale anti rohi hommikul hommikuse rohuga. Selline väide on vale. Videosalvestisel peaks olema näha, et 9. oktoobri 2022. a hommikusel loendusel taotlejale lõunaseid rohtusid ei antud, üksuse juht pillas rohukarbi maha ning korjas rohud maast üles ja pani need kasti. Taotlejal tuleb oma õigusi kaitsta sisekontrolli teatise osas, millega jäeti alustamata kriminaalmenetlus nr 22922700136. Taotleja sõnul tõendab videosalvestis seda, et kriminaalmenetlus jäeti õigusvastaselt alustamata. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.X esitas 10. novembril 2022 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esitatud vastusest koopia saamiseks. Taotleja põhjendas, et sai kaaskinnipeetavalt teada, et hommikusel loendusel pillas üksuse juht maha taotleja rohukarbi. Rohud kukkusid sahtlist välja, peale mida korjas üksuse juht need põrandalt ja viskas need kasti, kus on rohukarbid. Selle toimingu suhtes on taotleja taotlenud kriminaalmenetluse algatamist. Videosalvestise säilitamine on vajalik,
kuna see tõendab vanglateenistujate väidete ebaõigsust. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, et 9. oktoobri 2022. a videosalvestis säilitataks. Taotleja lisas, et palub nimetatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata koos taotlusega, milles taotleja nõudis videosalvestiste protokolli tegemist.
3.Vastusena kohtumäärusele edastas Viru Vangla 16. novembril 2022 esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha X esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla leidis, et X taotlus on põhjendamata ja kinnipeetaval puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning vangla palub jätta taotluse rahuldamata. Viru Vangla selgitas, et Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirja nr 1.1-1/155 „Viru Vangla turvasüsteemide kohta käiva teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine“ kohaselt on Viru Vanglas tunnistatud asutusesiseks teabeks Viru Vangla turvasüsteemide kohta käiv teave. Turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamerate paigutuse, kaamerate vaateväljade ulatuse, videosalvestiste täpse säilitamisetähtaegade jms turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinnipeetavatel isikutel õigusrikkumiste toime panemist planeerida. Kinnipeetavale isikule videosalvestiste näitamise tagamine aitaks kinnipeetavatel saada aimu vangla töökorralduse mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Sellest tulenevalt kannab turvasüsteemide alase info piiramine kinnipeetavatele kaalukat avalikku huvi. Turvakaamerate salvestiste säilitamine ja nende vaatamine peab olema põhjendatud. Vastasel juhul peaks vangla igapäevaselt säilitama erinevaid salvestisi kümnete viisi, arvestades kinnipeetavate vastavasisulisi taotlusi. Salvestiste säilitamine nn igaks juhuks võib-olla tulevikus aset leidvate kohtumenetluse tarbeks ei ole põhjendatud. Juhul, kui menetluse käigus peab kohus vajalikuks vanglalt videosalvestisi välja nõuda, tehakse seda kohtunõudega.
4.Vastusena kohtunõudele täpsustas Viru Vangla 17. novembril 2022, et vaidlusalune videosalvestis on järelevaadatav vähemalt kaks kuud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu esimehe 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 11-1/22/26 kohaselt jagati alates 20. oktoobrist 2022 Jõhvi kohtumajja saabunud kaebused ja esialgse õiguskaitse taotlused õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks ning kohtumajade vahel töökoormuse ühtlustamiseks käskkirjaga määratud ulatuses Tartu kohtumaja kohtunikele. Seetõttu edastati X esialgse õiguskaitse taotlused menetlemiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale ja jagati juhusliku jagamise põhimõtet arvestades lahendamiseks kohtunik Kadri Palmile. Arvestades X 10. novembri 2022. a taotlust menetleb kohus käesoleva haldusasja raames mõlemat X esialgse õiguskaitse taotlust ning loeb taotluse (sh menetlusabi taotluse) esitamise hetkeks 8. novembri 2022.
6.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus võtab X menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 8. juuli – 7. november 2022. a kohta.
7.Kuna X vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 8. juuli – 7. november 2022) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda
taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
9.Võttes arvesse, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud Viru Vanglale
10.novembril 2022 vaide nr 6-12/509-1, milles taotleja nõuab videosalvestise säilitamist, ning
11.novembril 2022 vaide nr 6-12/510-1, mille taotleja esitas Viru Vangla 8. novembri 2022. a vastuse nr 6-10/30003-2 peale, kus vangla vastas mh X taotlustele seonduvalt videosalvestise protokolli tegemise ja selle taotlejale näitamisega, leiab kohus, et olemas on vaidemenetlus, mille raames saab esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
10.HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Praegusel juhul taotleb X esialgse õiguskaitse abinõudena Viru Vangla kohustamist teha ja anda taotlejale 9. oktoobri 2022. a videosalvestisest protokoll ja säilitada 9. oktoobri 2022. a videosalvestis.
11.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
12.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Taotleja põhjenduste kohaselt on 9. oktoobri 2022. a videosalvestiselt nähtav talle vajalik selleks, et kaitsta oma õigusi sisekontrolli teatise osas, millega jäeti alustamata kriminaalmenetlus nr 22922700136. Kohtule edastatud Viru Vangla 9. novembri 2022. a vastusest nr 6-10/27200-2 ilmneb, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on taotlejale koostatud vastus 24. oktoobril 2022. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg-te 1-2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale (lg 1) ning kui prokuratuur jätab nimetatud kaebuse rahuldamata, siis võib kaebuse esitada Riigiprokuratuurile (lg 2). KrMS § 119 lg 3 järgi võib sellise kaebuse esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
14.Arvestades kohtule teadaolevaid andmeid kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate koostamise kuupäeva kohta, on tõenäoliselt KrMS § 207 lg-s 1 mainitud kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Juhul, kui taotleja esitas nimetatud tähtaja jooksul prokuratuurile kaebuse, on taotlejal kannatanuna võimalus viidata mainitud videosalvestisele ning taotleda, et tema kaebust läbi vaadates tutvuks prokuratuur nimetatud videosalvestisega. Juhul, kui taotleja ei ole
vastavat kaebust prokuratuurile esitanud, ei ole aga sellel argumendil videosalvestise säilitamiseks ja/või sellest protokolli koostamiseks ja taotlejale esitamiseks enam vajadust.
15.Kohus lisab, et kui taotleja hinnangul on vaidlusaluse videosalvestise säilimine vajalik hilisemaks halduskohtumenetluseks seoses Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega, on taotlejal võimalik halduskohtule esitada taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks. HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. Vastavalt TsMS § 244 lg-le 1 võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
16.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotlejale pöördumatuid tagajärgi. Mõningane ebamugavus, mis võib kaasneda sellega, et taotleja peab esitama täiendava taotluse videosalvestisega tutvumiseks prokuratuurile esitatud vaidlustuse raames või taotleja peab esitama halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks, ei ole piisav, et käesoleval juhul esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
18.X on 10. novembril 2022 mh taotlenud, et kohus teeks talle vastusest koopia. Kohus mõistab, et taotleja eesmärk on saada ärakiri tema 10. novembri 2022. a pöördumisest.
19.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine.
20.Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
21.Arvestades, et taotleja on 10. novembri 2022. a pöördumise koostanud ise, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, puudub taotlejal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks esitatud pöördumisest ärakirja saada. Seepärast jätab kohus X taotluse 10. novembri 2022. a avaldusest ärakirja saamiseks rahuldamata.
22.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.