Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 17.11.2022, Tartu 3-21-2419 Xi kaebus Tartu Vangla 11.08.2021. a käskkirja nr 62/307 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.01.2022. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Vladimir Sadekov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 14.01.2022. a otsus. Teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning jätta kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja otsuses nimetatud vanglaametnike nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.12.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla vanemvalvuri Y 15.07.2021. a ettekande nr 6-38/1311 kohaselt 15.07.2021 kella 08.34 paiku E-hoone 9. ja 10. osakonna vahelise valvuriruumi ees ei olnud X nõus minema tagasi talle määratud 10. osakonda. Kinnipeetav ei allunud korraldusele, ta osutas passiivset vastupanu ja üritas vanglateenistuse ametnike haardest põgeneda, misjärel kinnipeetav pandi kõhuli maha ja talle paigaldati käerauad ning viidi rahustuskambrisse.
2.Tartu Vangla tunnistas 11.08.2021. a käskkirjaga nr 6-2/307 Xi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi 4 kuud tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsiplinaarrikkumist. Käskkirja kohaselt mitte alludes vanglateenistuse ametnike poolt antud korduvatele korraldustele minna tagasi E-hoone 10. osakonda, pani X toime VangS § 67 p 1 rikkumise. Tegemist on raske distsipliinirikkumisega. Arvestades, et Xil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning et ta paikneb 15.07.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/126 alusel eraldatud lukustatud kambris, ei ole proportsionaalne määrata talle karistuseks kõige kergemat distsiplinaarkaristust – noomitust, ega ka reaalset kartserikaristust. Arvestades, et varasemalt määratud tingimisi kartserikaristus avaldas sedavõrd mõju, et X ei pannud katseajal toime uut distsipliinirikkumist, on eesmärgipärane tema kartserisse paigutamine katseajaga. Tartu Vangla tagastas 23.09.2021. a otsusega nr 1-11/226-2 Xi võõrkeelse vaide vangla 11.08.2021. a käskkirja nr 6-2/307 peale.
3.X esitas 22.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 21.11.2021 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 11.08.2021. a käskkiri nr 6-2/307. Kaebaja põhjendused: 1) 15.07.2021 valves olnud ametnik ei reageerinud kaebaja pöördumisele, vaid kaebaja suhtes rakendati koheselt füüsilist vägivalda. Kaebajat karistati alusetult. Ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud õigustatud, sest kaebajal ei olnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Õigustatud ei saa olla olukord, et vangla õigustab tegevusi sellega, et kinnipeetav rääkis keeles, millest aru ei saadud, ja sel põhjusel leiti, et kinnipeetav rikkus vangla eeskirju. Karistuse määranud Z suhtub isiklike solvumiste tõttu kaebajasse eelarvamusega. Määratud kartserikaristus kantakse kaebaja iseloomustusse ja see mõjutab tema ennetähtaegset vabastamist. Varasemate intsidentide eest määrati üksnes täiendavad julgeolekuabinõud, kuid nüüd ka kartserikaristus. 2) Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) on põhiseadusega vastuolus. 3) Vangla rikkus VangS § 11 lg-t 7 ja jättis põhjendamatult kaebaja vaide menetlusse võtmata.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 14.01.2022. a otsusega kaebaja kaebuse ja tühistas Tartu Vangla 11.08.2021. a käskkirja ning mõistis Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kinnipeetavale etteheidetav distsiplinaarsüütegu – valvurite korraldusele mitteallumine – on tõendatud. Ka kaebaja ei eita korralduste andmist ega neile mitteallumist. Kaebaja ei ole väitnud, et korduvalt antud korraldused olnuksid vastukäivad. Ei ilmne asjaolusid, et esinenuks haldusakti tühisuse alus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 5 tähenduses. Ka ei ilmne muid käskkirja tühisuse aluseid. Kaebajal oli kohustus vanglateenistuse ametnike korraldusi täita. Korralduste täitmata jätmist on alust pidada VangS § 67 p 1 rikkumiseks. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud jõu kasutamist ega selle võimalikku ülemäärasust. Tõendamist leidnud teo puhul on distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud. Vastustaja selgitas käskkirjas veenvalt, miks ta peab tegu raskeks rikkumiseks ning miks sellele karistusega reageerimine on vajalik. 2) Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel (VangS § 69 lg 2 p 4) ja distsiplinaarsüüteo eest kartserikaristuse (VangS § 63 lg 1 p 4) kohaldamisel on erinevad eesmärgid ning nende kohaldamine samast juhtumist ajendatuna üksteist ei välista. Asjaolu, et kaebajale ei ole eelnevate (tema hinnangul samalaadsete) vahejuhtumite puhul, mis päädisid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, distsiplinaarkaristust määratud, ei mõjuta praeguses asjas vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. 3) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele viitamine ja eraldatud lukustatud kambris viibimisele tuginemine karistuse valiku põhjendamisel ei ole asjakohane kaalutlus kaebuse liigi ja eeskätt selle määra valikul. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et karistuse valikut mõjutab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, kuid teisalt hinnang süüteo raskusele. Asjakohaselt on vastustaja esitanud kaalutluse karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise
osas. Vastustaja tegi olulise kaalumisvea, kui märkis eraldatud lukustatud kambri kui täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel aluseks olnud kaalutlusena. Seetõttu ei ole võimalik mõista, kas ja mil määral mõjutas täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine vastustaja arvates kartserikaristuse valikut üldse, selle pikkust ja kohaldatava katseaja pikkust. Käskkiri on olulise kaalumisvea tõttu õigusvastane. 4) Käskkirja õiguspärasuse hindamine ei anna alust järelduseks, et selle andnud ametnik pole järginud erapooletuse nõuet (HMS § 10). Käskkiri tugineb asjakohastel õiguslikel alustel ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditel. Kaebaja ise ei kasutanud talle seadusest tulenevaid võimalusi anda seletusi ja esitada vastuväiteid, mida talle menetluses arusaadavalt võimaldati (tl 33 ja 35). 5) Kohus ei tuginenud VSkE §-le 491 kaebuse esemeks oleva vaidluse lahendamisel ega pidanud seetõttu asjakohaseks lahendada otsusega küsimust selle normi põhiseaduspärasusest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Tartu Vangla esitas 14.02.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.01.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Käskkirjas toodud vaidlusalust lauset tuleb vaadata kooskõlas sama lõigu eelnevate põhjendustega, arvestades nende konteksti, ning lause mõte oli viidata toimepandud rikkumise raskusele. Käskkirja põhjendused ei pruugi olla kõige paremini sõnastatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise fakt ei ole käsitletav karistuse liigi ja määra valikut eraldiseisvalt põhjendava asjaoluna, vaid sellise argumendi läbi on põhjendatud toimepandud teo raskust. Rikkumise raskuse tõttu peeti kohaseks karistada Xi kõige rangema karistusliigiga – kartserisse paigutamisega. Raske rikkumise toimepanemisel ei saa pidada proportsionaalseks noomituse määramist. Lisaks arvestati, et Xil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja varasemalt on isiku suhtes mõjusaks osutunud katseaja määramine. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele viidati rikkumise raskuse väljatoomiseks, ei saa põhjendusi pidada lubamatuteks. Vangla ei ole teinud olulist kaalutlusviga, mis tooks kaasa käskkirja tühistamise.
6.X esitas 14.03.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.2022. a otsus muutmata. Kaebaja leidis, et halduskohus hindas tõendeid õigesti ja otsus on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Tartu Halduskohus asus 14.01.2022. a otsuses seisukohale, et tõendatud on kaebajale etteheidetav distsiplinaarsüütegu – valvurite korraldusele mitteallumine. Ühtlasi sedastas halduskohus, et asjas ei ilmne Tartu Vangla 11.08.2021. a käskkirja (tl 5-7) tühisuse aluseid. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebajal oli kohustus vanglateenistuse ametnike korraldusi täita ning korralduste täitmata jätmist on alust pidada VangS § 67 p 1 rikkumiseks. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Halduskohtu hinnangul on tõendamist leidnud teo puhul ka distsiplinaarkaristuse määramine iseenesest põhjendatud ning vastustaja on käskkirjas veenvalt selgitanud, miks ta peab tegu raskeks rikkumiseks ja miks sellele karistusega reageerimine on vajalik. Apellatsioonkaebuses (tl 62-62p) ei nõustu vastustaja halduskohtu seisukohaga, et karistuse liigi ja määra valikul on vangla teinud olulise kaalumisvea, mistõttu tuleb käskkiri tühistada. Kaebaja märgib vastuses
apellatsioonkaebusele (tl 66-66p), et halduskohus hindas tõendeid õigesti ja kohtuotsus on põhjendatud. Seega on apellatsiooniastmes vaidlus üksnes selle üle, kas vastustaja on teinud vaidlustatud käskkirjas kaalumisvea karistuse liigi ja määra valikul.
9.Ringkonnakohus möönab sarnaselt vastustajaga, et 11.08.2021. a käskkirja põhjendusi karistuse liigi ja määra valiku kaalutluste osas oleks saanud sõnastada paremini. Siiski ei nähtu ringkonnakohtule, et vastustaja oleks karistuse liigi ja määra valikul kaalutluse teostamisel teinud olulise kaalumisvea, nagu leidis halduskohus. Vastustaja tõdes käskkirjas (3. alajaotuse
4.lõik), et tegemist on raske distsipliinirikkumisega, millele vangla ei saa reageerimata jätta. Ringkonnakohtu hinnangul on karistuse määramisel kohane arvestada sellega, et kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumise puhul on tegemist raske rikkumisega. Seega ei saa vastustaja sellekohast põhjendust pidada lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et raske rikkumise toimepanemisel ei saa pidada proportsionaalseks karistusena noomituse määramist. Samas saab rikkumise raskuse tõttu pidada kohaseks karistada kaebajat kõige rangema karistusliigiga, s.o kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt pidas vastustaja võimalikuks kartserikaristuse täitmine edasi lükata 4-kuulise katseajaga, arvestades seejuures asjaoludega, et kaebajal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja et varasemalt määratud tingimisi kartserikaristus (27.07.2016 kartserisse paigutamine kolmeks kuuks, katseaeg 3 kuud) avaldas sedavõrd mõju, et kaebaja ei pannud katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul pidas vastustaja vaidlustatud käskkirjas põhjendatult eesmärgipäraseks kaebaja kartserisse paigutamist katseajaga. Kaebaja poolt toime pandud rikkumise raskust arvestades ei saa pidada kaebajale määratud distsiplinaarkaristust ka ebaproportsionaalseks. Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja ei ole teinud kaalumisviga karistuse liigi ja määra valikul. Seega tuleb pidada Tartu Vangla 11.08.2021. a käskkirja õiguspäraseks.
10.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Tartu Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 14.01.2022. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab kaebaja kaebuse rahuldamata.
11.HKMS § 109 lg 4 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb muuta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot (tl 10). Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb jätta kaebaja esimese astme kohtus kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 14.01.2022. a otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebaja esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda. Tartu Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Kaebaja ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude taotlust esitanud. Seega puudub vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude jaotamiseks.
12.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja otsuses nimetatud vanglaametnike nimed tähemärkidega.
13.(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.