X kaebus Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsuse nr TA220068370, 14.06.2022 vaideotsuse nr 60, 15.06.2022 teate nr TA22-0084116, 20.05.2022 otsuse nr 122021705 ja 22.06.2022 teate nr TT22-0037065 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks otsustada uuesti Xi töötuna arvelevõtmine ja Xile töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse määramine
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Reelika Leetmaa Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde OÜ Parlay registriandmete väljatrükk seisuga 27.10.2022, OÜ Parlay 27.01.2012 kinnitatud põhikiri, 25.01.2016 üldkoosoleku protokoll ja 2017 majandusaasta aruanne.
2.Rahuldada kaebus osaliselt.
3.Tühistada Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsus nr TA22-0068370 ja 14.06.2022 vaideotsus nr 60.
4.Tühistada Eesti Töötukassa 15.06.2022 teates nr TA22-0084116 sisalduv otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja 20.05.2022 töötuna arvele võtmise avaldus.
Tühistada Eesti Töötukassa 22.06.2022 teates nr TT22-0037065 sisalduv otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus töötutoetuse määramiseks.
6.Jätta rahuldamata kaebus nõudes Eesti Töötukassa 20.05.2022 otsuse nr 122021705 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks otsustada uuesti kaebajale töötuskindlustushüvitise määramise küsimus.
7.Kohustada Eesti Töötukassat otsustama uuesti kaebaja töötuna arvelevõtmise ja talle töötutoetuse määramise küsimus.
8.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.11.2022 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(7)
1.X (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale 16.05.2022 töötuna arvelevõtmise avalduse. Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsusega nr TA22-0068370 keelduti kaebaja töötuna arvelevõtmisest, kuna kaebaja on OÜ Parlay juhatuse liige ning ta ei vasta tööturuteenuste ja- toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud tingimustele, sest tal ei ole töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul.
2.Kaebaja esitas 19.05.2022 Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsusele vaide, mis jäeti 14.06.2022 vaideotsusega nr 60 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Eesti Töötukassale 16.05.2022 avalduse töötuskindlustushüvitise määramiseks. Eesti Töötukassa 20.05.2022 otsusega nr 122021705 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis määramata, kuna täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatud olema töötuskindlustusstaaž vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse andmetest nähtuvalt oli kaebajal töötuskindlustusstaaži 0 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
4.Kaebaja esitas 20.05.2022 avalduse töötuna arvelevõtmiseks. Eesti Töötukassa 15.06.2022 teatega nr TA22-0084116 jäeti kaebaja avaldus läbi vaatamata.
5.Kaebaja esitas 20.05.2022 avalduse töötutoetuse taotlemiseks. Eesti Töötukassa 22.06.2022 teatega nr TT22-0037065 jäeti kaebaja avaldus läbi vaatamata.
6.Kaebaja esitas 20.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 25.07.2022 määrusega menetlusse nõuetes Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsuse nr TA22-0068370, 14.06.2022 vaideotsuse nr 60, 15.06.2022 teate nr TA22-0084116, 20.05.2022 otsuse nr 122021705 ja 22.06.2022 teate nr TT22-0037065 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks otsustada uuesti Xi töötuna arvelevõtmine ja Xile töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse määramine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et tema töötuna arvele võtmisest ja töötutoetuse ja/või töötuskindlustushüvitise maksmisest keeldumine on ebaseaduslik. Kaebaja põhjendab oma seisukohta kokkuvõtvalt järgmiselt. 7.1 Tartu Maakohtu 26.04.2022 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxx vabastas kohus kaebaja Tartu Maakohtu 19.11.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxx karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.11.2023. a. Kohus oma määrusega kohustas kaebajat KarS § 75 lg 2 punkti 4 kohaselt vanglast vabanemisest kahe nädala jooksul otsima endale töökoht või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. 7.2 Töötukassa loetletud otsustes toodud põhjendused asetavad kohtumääruse kahtluse alla, justkui see oleks ebaseaduslik või vähemalt näeks ette, et kaebajale ja Töötukassale ebaseaduslikke ja täitmiseks võimatuid kohustusi. 7.3 Töötukassa otsustest järeldub, et keeldumise ja taotluse puuduste põhjendusena toodud äriregistris äriühingu juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks oleku andmete korrastamise nõue ei ole takistuseks ja vaidlusobjektiks. Kuna kaebaja ei ole juhatuse liikmena tasu saanud, siis seega tekitab Töötukassa jaoks kaebaja töötuna arvele võtmisel probleeme vaid kaebaja vastavus töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. 7.4 Kaebaja puhul on täidetud kõik TTTS ning TKindlS toodud tingimused ning puuduvad takistused kaebaja töötuna arvele võtmiseks ning töötutoetuse ja/või töötuskindlustushüvitise määramiseks.
2(7)
7.5 Töötukassa senine seisukoht ja otsused on õigusvastased ning rikuvad kaebaja seadusega ning kehtiva õigusega sätestatud õigusi. Lisaks tekib küsimus, kuidas kaebaja peaks ja saaks kohtumäärust rikkumata täita, millised võiksid olla tema võimalused majanduslikult äärmiselt raskes olukorras hakkama saamiseks. Tekib küsimus ka Töötukassa rolli osas viia ellu tööpoliitikat eesmärgiga tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive ja pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 8.1 Äriregistri andmetel on kaebaja alates 05.12.2007 OÜ Parlay juhatuse liige ning tasu ta selle eest andmekogu andmetel saanud ei ole. 8.2 Lisaks juhatuse liikme tasu mittesaamisele on TTTKS-i § 6 lg 5 p 4 kohaselt oluline, et isik vastaks ka TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Kaebaja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta, kuna täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et kaebajal on töötuskindlustusstaaži 0 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 8.3 Kaebajale on Eesti Töötukassa 15.11.2019 otsusega nr 119046784 määratud ja maksutud töötuskindlustushüvitist perioodil 27.09.2019 – 24.03.2020 ehk 180 päeva ulatuses. TKindlS § 7 lg 3 kohaselt kindlustusstaaži arvestamine lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis TKindlS alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti. 8.4 TÖR andmetel ei ole kaebaja pärast viimase töötuna arveloleku lõpetamist 24.02.2021 töötanud töölepingu alusel ega ole olnud avalikus teenistuses. Töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel ei ole kaebajal deklareeritud tasu ega arvestatud töötuskindlustusmakse. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kuivõrd tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 0 kuud. Kaebaja on äriühingu juhatuse liikmena jäetud töötuna arvele võtmata eeltoodud põhjendustest tulenevalt õiguspäraselt. 8.5 Vaidlustatud otsuste kohaselt on kaebaja jäetud töötuna arvele võtmata, kuna ta on äriühingu juhatuse liige. Vastustaja on tuvastanud, et kaebajal puudub õigus töötuskindlustushüvitisele, kuna täidetud ei ole TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus. 8.6 Kaebajat ei võetud töötuna arvele, kuna ta on äriühingu juhatuse liige ja tal ei ole täidetud TKindlS §-s 6 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimused. TTTS § 26 lg 1 kohaselt on töötutoetust õigus saada isikul kes on töötuna arvele võetud. Äriühingu juhatuse liikmel on õigus olla töötuna arvel, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Täidetud peavad olema mõlemad eeldused. Kaebaja on äriühingu juhatuse liige selle eest tasu saamata, kuid ta ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, mistõttu ei ole tal õigust töötuna arvel olla. Kaebaja kinnitusel viibis ta perioodil 28.01.2021-12.05.2022 kinnipeetavana Tartu Vanglas. TTTS § 6 lg 5 p 4 on imperatiivne.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebaja töötuna arvelevõtmisest ja töötuskindlustushüvitise ning töötutoetuse määramisest.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Maakohtu 26.04.2022. a määrusega kriminaalasjas nr xxxxxx vabastati kaebaja sama kohtu 19.11.2021 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.11.2023 ning kohustati kaebajat 3(7)
KarS § 75 lg 2 punkti 4 järgi vanglast vabanemisest kahe nädala jooksul otsima endale töökoht või võtma ennast arvele töötukassas. Kaebaja vabanes vanglast pärast kohtumääruse jõustumist 12.05.2022 ning esitas 16.05.2022 vastustajale töötuna arvelevõtmise avalduse. Puudub vaidlus ka selles, et kaebaja ei ole saanud OÜ Parlay juhatuse liikmeks oleku eest tasu.
12.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). HMS § 6 tuleneb haldusorganile kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Kohus hindab järgnevalt kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust viidatud kriteeriumitest lähtuvalt. 17.05.2022 otsuse nr TA22-0068370 ja 14.06.2022 vaideotsuse nr 60 õiguspärasus
13.Töötuna arvele võtmist ning töötuna arveloleku lõpetamist reguleerib tööturuteenuste ja – toetuste seadus (TTTS). 17.05.2022 otsuse kohaselt on vastustaja keeldunud kaebaja töötuna arvelevõtmisest, kuna kaebaja on OÜ Parlay juhatuse liige ning ta ei vasta TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud tingimustele, sest tal ei ole TKindlS-i § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul.
14.TTTS § 6 lg 5 punkti 4 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on TTTS § 6 lg 5 punkti 4 kohaldamise eeldusteks, et 1) isik on äriühingu juhatuse liige, kuid ta ei saa selles eest tasu ning 2) ta ei vasta TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega, ehk täidetud peavad olema mõlemad eeldused. Vastustaja märgib õigesti, et nimetatud sätted on imperatiivsed, mis tähendab, et sätted ei anna töötukassale võimalust kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas sättes toodud asjaoludel isik töötuna arvele võtta või mitte.
15.Vaidlustatud otsusest nähtub, et vastustaja tuvastas, et äriregistri andmetel on kaebaja OÜ Parlay juhatuse liige. Kaebaja on aga vaidemenetluses välja toonud, et äriregistris leitava info kohaselt on kaebaja juhatuse liikme volitused 25.01.2019 lõppenud ja neid ei ole pikendatud. Vaideotsuse põhjendustest tulenevalt lähtus vastustaja kaebaja juhatuse liikmeks oleku tuvastamisel äriregistri andmetest, mille kohaselt on OÜ Parlay juhatuse liikmena kantud äriregistrisse kaebaja, varasema nimega X. Eeltoodust järelduvalt on kohtule aru saadav, et ka 17.05.2022 otsuse tegemisel lähtus vastustaja kaebaja juhatuse liikmeks oleku tuvastamisel äriregistri kandest ning täiendavad andmeid ei kontrollitud ei haldusakti andmisel ega ka vaidemenetluses.
16.Kohus leiab, et vastustaja on haldusmenetluses oluliselt rikkunud uurimiskohustust, jättes menetluses kontrollimata, kas kaebaja oli otsuse tegemise aja seisuga OÜ Parlay juhatuse liige. TTTS § 6 lg 5 punkti 4 kohaldamine eeldas aga vastava asjaolu tuvastamist. Kohus selgitab, et ametisuhte lõppemine ei ole seotud sellekohase kande tegemisega äriregistrisse, sest juhatuse liikme kohta äriregistris tehtud kanne on deklaratiivse, mitte konstitutiivse tähendusega (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-2-1-39-05 p 15). Seega ei ole põhjendatud üksnes äriregistri kandest lähtumine. Nimetatu on oluline eriti olukorras, kus kaebaja oli vaidemenetluses viidanud asjaolule, et tema volitused OÜ Parlay juhatuse liikmena lõppesid 25.01.2019.
17.Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-5-08 tehtud otsuse punktides 33 ja 34 kokkuvõtvalt selgitanud, et tähtaja möödudes õigussuhe juhatuse liikme ja osaühingu vahel lõpeb 4(7)
ning juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on äriseadustiku (ÄS) § 184 lõigete 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek selleks, kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks mõlemapoolseid tahteavaldusi hinnates ka kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks endise juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selge sõnaga kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnitas 10. oktoobri 2018. a otsuse nr 2-18-4121/9 punktis 13, et jääb nende seisukohtade juurde.
18.Nähtuvalt OÜ Parlay registriandmete väljatrükist seisuga 27.10.2022, on OÜ-l Parlay kaks osanikku, kellest üheks on kaebaja. OÜ Parlay põhikirja punkti 3.5 kohaselt valitakse juhatus kolmeks aastaks. OÜ Parlay 25.01.2016 üldkoosoleku protokolli kohaselt on arvatud juhatusest välja Imre Rammul ja pikendatud kaebaja (endise nimega X) volitusi järgmiseks ametiajaks arvates valimise hetkest. Seega pikenesid kaebaja volitused OÜ Parlay juhatuse liikmena kuni 25.01.2019, millele järgnevalt pidi osanikud otsustama juhatuse liikme volituste pikendamise või lõpetamise. Sellist otsust äriregistrist ei nähtu. Kaebaja on küll allkirjastanud 07.04.2019 juhatuse liikmena digitaalselt OÜ Parlay 2017 majandusaasta aruande, kuid puudub osanike otsus, millega osanikud oleksid majandusaasta aruanne heaks kiitnud. Kaebaja on 18.05.2022 allkirjastanud protokolli (vastustaja vastuse lisa 2.2), milles palub äriühingu osanikuna kustutada OÜ Parlay äriregistrist ning koos sellega X äriühingu juhatuse liikme staatusest. Ka nimetatud otsuse puhul ei ole tegemist OÜ Parlay osanike otsusega juhatuse tagasi kutsumise kohta, kuna see on koostatud ainult kaebaja, mitte osanike poolt. Eeltoodust tulenevalt viitavad kohtu poolt äriregistris olemas olevad dokumendid sellele, et kaebaja volitused OÜ Parlay juhatuse liikmena lõppesid 25.01.2019, nagu väidab ka kaebaja. Seega on täitmata TTTS § 6 lg 5 punkti 4 kohaldamise eeldus ning 17.05.2022 otsus nr TA22-0068370 otsus on õigusvastane ning kuulub tühistamisele.
19.Kohus võtab tõenditena asja materjalide juurde OÜ Parlay registriandmete väljatrüki seisuga 27.10.2022, OÜ Parlay 27.01.2012 kinnitatud põhikirja, 25.01.2016 üldkoosoleku protokolli ja 2017 majandusaasta aruande.
20.Kuna kohus tuvastas, et 17.05.2022 otsus tuleb tühistada, siis kuulub tühistamisele ka 14.06.2022 vaideotsus, millega jäeti kaebaja poolt 17.05.2022 otsusele esitatud vaie rahuldamata.
21.Kuna kohus tühistas Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsuse, siis tuleb vastustajal kaebaja avaldus töötuna arvelevõtmiseks uuesti läbi vaadata, st kohus rahuldab sellekohase kohustamisnõude. 15.06.2022 teates nr TA22-0084116 sisalduva otsuse õiguspärasus
22.23.05.2022 esitas kaebaja korduva avalduse enda töötuna arvele võtmiseks. Töötukassa 15.06.2022 teate kohaselt edastas vastustaja kaebajale 20.05.2022 teate, mille kohaselt on äriregistris vaja juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks olemise andmed korrastada hiljemalt 15.06.2022. Vastustaja leidis, et kuna kaebaja andmeid äriregistris ei korrastanud, siis esines HMS § 15 lõikes 3 toodud alus jätta kaebaja avaldus töötuna arvelevõtmiseks läbi vaatamata.
23.Kohus asus 25.07.2022 määruses seisukohale, et 15.06.2022 teate puhul on tegemist sisulise lahendiga, millega jäeti kaebaja poolt korduvalt esitatud avaldus töötuna arvele võtmiseks rahuldamata. Vastustaja ei ole kohtu käsitlusele vastu vaielnud.
24.Kohus tuvastas eelnevalt, et vastustaja 17.05.2022 otsus, millega jäeti kaebaja avaldus töötuna arvele võtmiseks rahuldamata, oli õigusvastane. Kuivõrd juhatuse liikme ametisuhte lõppemine ei ole seotud sellekohase kande tegemisega äriregistrisse, siis ei esinenud kaebaja 20.05.2022 5(7)
avalduse menetlemisel 15.06.2022 teates esinevat puudust. Vastustaja on õigusvastaselt nõudnud kaebajalt töötuna arvele võtmise eeldusena äriregistris olevate andmete korrastamist. Kohus lisab, et vastustajale pidi kaebaja 20.05.2022 avalduse menetlemisel olema igal juhul teada, et kaebaja hinnangul ei ole äriregistri kanne tema OÜ Parlay juhatuse liikmeks oleku kohta õige. Seega oleks vastustaja pidanud igal juhul kontrollima kaebaja väidetut sisuliselt, mitte formaalselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguspärane 15.06.2022 teates nr TA 22-0084116 sisalduv otsustus, millega jäeti rahuldamata kaebaja avaldus töötuna arvele võtmiseks ning see tuleb tühistada. Vastustajal tuleb lahendada kaebaja avaldus töötuna arvele võtmiseks uuesti ja sisuliselt. 20.05.2022 otsuse nr 122021705 õiguspärasus
25.20.05.2022 otsusega nr 122021705 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis määramata. Otsuse õiguslikuks aluseks on TKindlS § 6 lg 1 p 1 ja p 2. TKindlS § 6 lg 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja – toetuste seaduse § 6 kohaselt (p 1) ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (p 2). Sättest tulenevalt peavad töötuskindlustushüvitise määramiseks olema täidetud mõlemad tingimused. Nimetatu tähendab, et ehkki kohus tuvastas, et vastustaja otsus kaebaja töötuna arvele võtmisest keeldumiseks on õigusvastane, et too üksnes nimetatud asjaolu kaasa 20.05.2022 otsuse tühistamist.
26.TKindlS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on kindlustusstaaž periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, vallavõi linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus TKindlS-s sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse. TKindlS § 7 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusstaaž periood, millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust TKindlS § 7 lg 1 p 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest ja TKindlS § 7 lg 1 p 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis TKindlS § 7 lg-1 p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel on andmekogusse kantud Makus- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 251sätestatud registri (töötamise register ehk TÖR) andmete alusel.
27.TKindlS § 7 lähtub selgest põhimõttest, et töötuskindlustushüvitise saamiseks on nõutav vastavale perioodile eelneval perioodil kindlustusmaksete tegelik kinnipidamine. Kui kindlustusmaksed on jäänud kinni pidamata, siis vastavat perioodi kindlustusstaaži hulka ei arvata. Pooled ei vaidle selle üle, et TÖR andmete järgi ei ole kaebaja pärast viimase töötuna arveloleku lõpetamist 24.02.2021 (Eesti Töötukassa 25.02.2021 otsus TA21-0028822) töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel ega ole olnud avalikus teenistuses ning et kaebajal ei ole deklareeritud tasu ega arvestatud töötuskindlustusmakse. Tartu Vangla 25.05.2022 teatise (lisatud kaebusele) kohaselt viibis kaebaja vanglas 28.01.2021 kuni 12.05.2022. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt tuvastatud asjaolu, et tal on töötuskindlustusstaaži 0 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kaebaja ei väida, et ta on töötanud peale seda, kui talle määrati Eesti Töötukassa 15.11.2019 otsusega töötuskindlustushüvitis perioodiks 27.09.2019 kuni 24.03.2020, st 180 päevaks. Seega on kaebaja puhul täitmata TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamiseks sätestatud tingimus ning 20.05.2022 otsus, millega otsustati jätta kaebajale määramata töötuskindlustushüvitis, on õige. Kuna 20.05.2022 otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks uuesti läbi. 22.06.2022 teates nr TT22-0037065 sisalduva otsuse õiguspärasus
6(7)
28.Kaebaja esitas vastustajale 20.05.2022 avalduse töötutoetuse saamiseks. 22.06.2022 teates nr TT22-0037065 sisalduva otsusega otsustati jätta kaebaja avaldus läbi vaatamata, sest 17.05.2022 otsusega ei võetud kaebajat töötuna arvele. Otsuse aluseks on TTTS § 26 lg 1.
29.TTTS § 26 lg 1 järgi on töötutoetust õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhud, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.
30.Kohus leidis eelnevalt, et Eesti Töötukassa 17.05.2022 otsus, millega keelduti kaebaja töötuna arvelevõtmisest on õigusvastane. Seega on ebaõige ka vastustaja poolt kaebaja taotluse läbivaatamata jätmise aluseks olev eeldus, mille kohaselt ei ole kaebajal õigus töötutoetusele, kuna kaebajat ei ole võetud töötuna arvele. Ebaõigel eeldusel põhinev otsus on õigusvastane ning kohus tühistab Eesti Töötukassa 22.06.2022 teates nr TT22-0037065 sisalduva otsuse, millega keelduti kaebajale töötutoetuse maksmisest. Vastustajal tuleb kaebaja avaldus sisuliselt läbi vaadata ning hinnata, kas kaebajal on õigus töötutoetuse saamiseks. Seega kuulub rahuldamisele ka kohustamisnõue.
MENETLUSKULUD
31.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja ega vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.