Ülle Polluks X kaebus Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kaebaja – X Vastustaja – Tapa vald, esindaja Margit Halop Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja kohustada Tapa valda kaebaja X 11.12.2020 tugiisikuteenuse saamise taotlust lahendama.
2.Jätta kaebaja hüvitamiskaebus rahuldamata.
3.Mõista Tapa vallalt kaebaja kasuks välja 15 eurot menetluskulu. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2022 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.X (edaspidi kaebaja) esitas 18.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa valla vastu, mis sisaldab mitmeid erinevaid nõudeid. Muuhulgas heidab kaebaja vastustajale ette seda, et Tapa vald ei ole pikaajaliselt suutnud lahendada tema tugiisikule lisatundide hüvitamise küsimust, kuna selles osas on vastav otsus siiamaani tegemata ja palub kohustada Tapa valda määrama tugiisikule töötundide eest hüvitise. Samuti soovib kaebaja vastustajalt hüvitist mittevaralise kahju eest seoses kaebaja Saksamaal hätta jätmisega. Kaebaja esitas hiljem kohtule mitmeid täiendavaid seisukohti ja taotlusi.
2.Tartu Halduskohus võttis 12.1.2022. a määrusega menetlusse kaebaja hüvitamisnõude ning 04.5.2022. a määrusega võttis kohus menetlusse kohustamisnõude määrata kaebajale tugiisikuteenust senisest suuremas ulatuses. Muude kaebuses sisalduvate nõuete osas ei kuulunud kaebus menetlusse võtmisele ning selle kohta tegi kohus kaebuse osalise tagastamise ja menetluse lõpetamise määrused (jõustunud Riigikohtu 15.6.2021. a määrusega ning Tartu Ringkonnakohtu 26.1.2022. a määrusega).
3.Vastustaja esitas 11.2.2022 vastuse hüvitamiskaebusele, kohustamiskaebusele ja 29.7.2022 täiendava vastuse kaebusele.
12.5.2022
vastuse
4.Sotsiaalkindlustusamet on vastanud kohtunõudele 22.6.2022, märkides: „erihoolekandeteenused (EHK) on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada. Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele. X ́le (ik X) vastavalt tema 10.06.2019 esitatud taotlusele oli määratud igapäevaelu toetamise teenus alates 02.09.2019 kuni 01.09.2021 ja 27.08.2021 esitatud avalduse alusel teenust pikendati kuni 13.08.2024. X le osutab igapäevaelu toetamise teenust OÜ Toex. Igapäevaelu toetamise teenus on mõeldud kodus elavale psüühikahäirega täisealisele, kes vajab toetust ja abi igapäevaeluga seotud tegevustes. Teenuse eesmärk on tagada inimese parim võimalikult iseseisev toimetulek ja areng ning toetada tema ühiskonnaelus osalemist. Teenust osutatakse vastavalt isiku vajadusele, kuid mitte vähem kui 4 tundi kuus. X ei ole pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole sooviga saada igapäevaelu toetamise teenust suuremas mahus. Teenuseosutaja, OÜ Toexi esindaja sõnul, on X koostöö tegevusjuhendajaga vähene ning tihti isik ei soovi abi vastu võtta. Lisaks on X le Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus kuni 14.09.2022. X saab nimetatud teenust MTÜ-s Sotsiaalne Kaasatus“.
5.Tartu Halduskohus määras 16.8.2022. a määrusega kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja soovib seoses 2020. aasta novembris Itaaliasse lemmiklooma järele reisides ja seejärel Saksamaal hätta sattudes talle tekkinud mittevaralise kahju - hingelise valu hüvitamist. Hingeline valu tekkis kaebaja väitel sellest, et ta jäeti Saksamaal hätta ja ta sattus säärase tegevuse tõttu rünnaku ohvriks. Juhtum fikseeriti Saksa politsei poolt ja alustati kriminaalmenetlust. Eesti konsulaadist Berliinis sai kaebaja kojusõiduks abi. Kaebaja hinnangul oli tema Berliini konsulaati pöördumine tingitud sellest, et Tapa vald jättis ta hätta ning keeldus kaebajale
3-20-2539 tagasisõiduks bussipileteid ostmast. Kaebaja pidi konsulaati minema, et saada bussipilet, söögiraha ja allkirjastada konsulaarlaenu dokumendid. Selle vajaduse tekitas Tapa vald, keeldudes kaebajale erakorralist sotsiaaltoetust maksmast. Kaebaja arvates jättis Tapa vald näljas ja hädas olnud kaebaja Saksamaale hätta. Kaebajal tekkisid intensiivsed hingelised üleelamised ja neid poleks olnud, kui vald oleks kohe kaebajat aidanud. Kahjuhüvitiseks taotleb kaebaja Tapa vallalt 500 eurot. Kaebaja esitas 7.9.2022 taotluse, et kohus teeks kahjunõude suuruse osas kaalutlusotsuse ja mõistaks kahju kaebaja kasuks välja. Kaebaja leiab ka, et talle on vajalik tugiisikuteenus suuremas ulatuses ning kaebaja arvates tuleks vastustajal kaebaja praegusele tegevusjuhendajale lisatunnid ja sõidukulud hüvitada või kui tegevusjuhendaja lisatundidest keeldub, siis määrata täiendav tugiisikuteenus, kuid vastustaja ei ole vastavat otsustust teinud ning seetõttu palub kaebaja vastustajat selleks kohustada. Kaebaja vajab tugisiku täiendavat teenust, et tugiisik aitaks kodu korras hoidmisel ja muudel taolistel juhtumitel. Kaebaja väidab 7.9.2022 vastuses, et tugiisikuga seoses on sotsiaaltöötaja Pille Eevardi suuliselt kinnitanud, et lisas kaebaja tugiisikuteenuse ootenimekirja. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu. Kaebaja on kandnud järgnevaid menetluskulusid: riigilõivud ja dokumendi tõlkimise kulu. Riigilõivu kuluks on kokku 30 eurot, millest kohustamisnõude lõiv 15 eurot ja kahjunõude lõiv 15eurot. Dokumendi tõlkimise kuluks on 19,44 eurot. Kokku 49,44 eurot.
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides ei ole kohalik, vaid riiklik ülesanne, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 69 lg-le 1 on Välisministeeriumi valitsemisalasse kuuluv ülesanne. Seda ülesannet täidab riik oma diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste kaudu (VVS § 46 lg 41). Seega käitus kaebaja välisriigis hätta sattudes õigesti, pöördudes Eesti konsulaati. Vastustaja ei ole kaebajaga juhtunus süüdi. Kaebaja reis oli täielikult tema isiklikes huvides. Kaebaja ei ole Tapa vallaga töö- ega teenistussuhtes ja Tapa vald ei ole kaebajat välisriiki lähetanud. Kuigi süü puudumise tõttu pole vaja asuda kaaluma hüvitise suurust, haakub eelneva järeldusega ka RVastS § 13, mis seob kahju hüvitamise selle ettenähtavuse ja vajaliku hoolsuse järgimisega. Hüvitise vähendamist tingivad asjaolud võivad olla sedavõrd kaalukad, et välistavad hüvise väljamõistmise. Seoses kohustamisnõudega märgib vastustaja, et kaebajale ei ole kohaliku omavalitsuse poolt tugiisikuteenust määratud, vaid ta saab erihoolekandeteenusena igapäevaelu toetamise teenust (SHS § 87-90), mis on talle määratud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt. Vastustaja ei saa muuta riigi poolt määratud teenust, sh teha ka täiendusi teenuse sisu ega rahastamise osas. Tugisikuteenus on kohaliku omavalistuse poolt osutatav teenus ning selle määramist ei välista mõni muu isikule määratud teenus, k.a SKA poolt määratud igapäevaelu toetamise teenus. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole tugiisikuteenuse osutamine vajalik ning kaebaja ei ole ka ise seda teenust taotlenud. Kaebaja ei kuulu tugiisikuteenuse potentsiaalsesse sihtgruppi. Tugiisiku lisatasu küsimuses on vastustaja kaebajale korduvalt selgitanud, et vastustaja ei saa määrata kaebajale SKA poolt määratud teenusele lisatasu ega seda muuta. SKA määratud teenuse osutaja on arvamusel, et kaebajale ei ole reaalselt vajalik igapäevaelu toetamise teenuse osutamine suuremas mahus, sest kaebaja sooviks on kasutada seda mittesihtotstarbeliselt – näiteks soovib kaebaja, et tegevusjuhendaja sõidaks kaebaja loomi (habeagaane) toitma või neile valgust sisse või välja lülitama, k.a öisel ajal jms.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub teha Tapa vallale kohustava ettekirjutuse hüvitada tema praegusele tegevusjuhendajale lisatunnid ja sõidukulud või määrata talle täiendav tugiisikuteenus. Samuti palub kaebaja hüvitada talle väidetavalt põhjustatud mittevaraline kahju seoses sellega, et Tapa vald jättis kaebaja Saksamaal olles hätta ning keeldus tagasisõiduks bussipileteid ostmast.
3-20-2539
9.Seoses kohustamisnõudega märgib kohus, et kaebajale on vastavalt tema 10.6.2019 esitatud taotlusele määratud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt erihoolekandeteenusena igapäevaelu toetamise teenus (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87) alates 02.9.2019 kuni 01.9.2021 ja 27.8.2021 esitatud avalduse alusel teenust pikendati kuni 13.8.2024. Kaebajale osutab igapäevaelu toetamise teenust OÜ Toex. Igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab teenuse saajale vastavalt SHS § 90 lg-le 5 tegevusjuhendaja, mitte tugiisik, kelleks kaebaja oma tegevusjuhendajat ekslikult nimetab. Kaebaja soovib, et vastustaja kui tema elukohajärgne kohalik omavalitsus finantseeriks täiendavalt SKA poolt määratud erihoolekandeteenust või määraks talle täiendava tugiisikuteenuse.
10.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 11 p 2 kohaselt on sotsiaalkaitsesüsteemi üks osa riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavad hüvitised. Riiklike ja omavalitsuslike ülesannete jaotus on sätestatud SHS-s ning vastavalt toimub ka rahastamine – riiklikke ülesandeid rahastatakse riigieelarvest ja omavalitsuslikke ülesandeid kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lähtuvalt eeltoodud põhimõttest ei saa vastustaja muuta riigi poolt määratud teenust, sh teha ka täiendusi teenuse sisu ega rahastamise osas. Seega ei saa ka kohus teha vastustajale ettekirjutust, et kohalik omavalitsus finantseeriks täiendavalt SKA poolt määratud erihoolekandeteenust. Kui kaebaja leiab, et talle tuleks võimaldada igapäevaelu toetamise teenust suuremas mahus, siis tuleks tal pöörduda vastava sooviavaldusega SKA poole. Kaebaja ei ole pöördunud SKA poole sooviga saada igapäevaelu toetamise teenust suuremas mahus.
11.Samas asjaolu, et kaebajale ei ole praegusel juhul kohaliku omavalitsuse poolt tugiisikuteenust määratud, vaid kaebaja saab SKA poolt määratud erihoolekandeteenusena igapäevaelu toetamise teenust, ei võta kohtu hinnangul temalt ära õigust pöörduda täiendava sotsiaalteenuse saamiseks oma elukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse poole ja saada sellekohastele taotlustele vastuseid. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lgle 1 on sotsiaalteenuste osutamise ja muu sotsiaalabi andmise korraldamine vallas või linnas kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne. Ka SHS § 5 lg-st 1 tuleneb, et isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Vastustaja on 29.7.2022. a seisukohas samuti märkinud, et tugisikuteenus on kohaliku omavalistuse poolt osutatav teenus ning selle määramist ei välista mõni muu isikule määratud teenus, k.a arvatud SKA poolt määratud igapäevaelu toetamise teenus.
12.Tapa Vallavolikogu 30.5.2018. a määruse nr 21 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Tapa vallas“ (edaspidi kord) § 42 lg 1 kohaselt tuleb tugiisikuteenuse saamiseks esitada taotlus vastavalt korra §-le 5. Taotluses tuleb kirjeldada abivajadust ja sellele tuleb lisada ka abivajadust tõendavad dokumendid ning vajadusel sissetulekut ja kulutusi tõendavad dokumendid (korra § 5 lg 1). Korra § 7 lg 1 kohaselt otsustatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmine üldjuhul 10 tööpäeva jooksul isikult taotluse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui seadus ei sätesta teistsugust tähtaega. Kaebaja esitas 11.12.2020 vastustajale teenuse taotluse, milles soovib, et talle osutataks „tugiisikule lisatasu + võlanõustamine“ ning täiendavalt on põhjendanud teenuse vajadust „täiendavalt osutada tugiisikuteenust OÜ-le lisatundide tõstmiseks, sest 4-tunnisest SKA teenusest ei piisa“. Võlanõustamisteenuse osas vaidlusi ei ole. Tugiisiku lisatasu küsimuses on vastustaja väitel kaebajale korduvalt selgitatud, et vastustaja ei saa määrata kaebajale SKA poolt määratud teenusele lisatasu ega seda muuta.
3-20-2539
13.Halduskohus leiab, et kaebaja 11.12.2020 taotlust tulnuks vastustajal käsitleda tugiisikuteenuse saamise taotlusena, kuna kaebaja on vastustajale täiendavalt põhjendanud teenuse vajadust, märkides, et „täiendavalt osutada tugiisikuteenust,, sest 4-tunnisest SKA teenusest ei piisa“. Vastustaja oleks pidanud kaebaja taotluse lahendama. Kui vastustajale jäi kaebaja taotlus arusaamatuks, oleks vastustaja pidanud paluma kaebajal taotlust täpsustada, et selgitada välja kaebaja tahe. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline (vt 3-3-1-90-04). Antud juhul ei lahenda olukorda see, kui sotsiaaltöötaja Pille Eevard on kaebajale suuliselt kinnitanud, et lisas kaebaja tugiisikuteenuse ootenimekirja. Halduskohus rahuldab X kaebuse Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning kohustab vastustajat kaebaja 11.12.2020 taotlust lahendama.
14.Seoses kahjunõudega viitab kaebaja hingelisele valule ja üleelamistele. Kaebaja avaldustest saab järeldada, et tema hinnangul on alandatud tema inimväärikust.
15.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Hüvitamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused ning juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus.
16.Kohus leiab, et praegusel juhul ei olnud tegemist vastustaja süülise õigusvastase tegevusega ning sellest tulenevalt ei ole ka hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused täidetud. Kohus nõustub vastustajaga, et Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides ei ole kohalik, vaid riiklik ülesanne, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 69 lg-le 1 on Välisministeeriumi valitsemisalasse kuuluv ülesanne, mida täidab riik oma diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste kaudu (VVS § 46 lg 41). Kohalikul omavalitsusel ei olnud kohustust välismaal olevale kaebajale Eestisse naasmise jm reisikulusid hüvitada. Samuti ei saa panna vastustajale süüks kaebajaga Saksamaal toimunud intsidenti, kus kaebaja langes rünnaku ohvriks. X kaebus Tapa valla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ei ole
3-20-2539 menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kohus rahuldas kohustamiskaebuse, kuid hüvitamiskaebuse jättis rahuldamata. Selle sätte alusel jätab kohus kohustamiskaebuses menetluskuluna kantud riigilõivu 15 eurot vastustaja kanda. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot. Ülejäänud menetluskulu jääb poolte endi kanda.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2023 lahendis nr 3-20-2539 toodud muudatustega 12. märtsil 2024.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.