Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1456 ETRE OÜ kaebus Maa-ameti 28. juuni 2022. a korralduse nr 1-17/22/1402 tühistamiseks Kaebaja – ETRE OÜ, seaduslik esindaja Ivo Kappet Vastustaja – Maa-amet, esindaja Toomas Kutti Kolmas isik – Tallinna linn, esindaja Marilys Väärsi
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. juuli 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ETRE OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Tallinna linna 8. augusti 2022. a vastuse lisa ning Maa-ameti
10.augusti 2022. a vastuse lisad 2–8 ja 10.
2.Võtta asja juurde ETRE OÜ 12. augusti 2022. a seisukoha lisa.
3.Jätta asja juurde võtmata ja tagastada Maa-ameti 10. augusti 2022. a vastuse lisa 9.
4.Jätta rahuldamata ETRE OÜ taotlus tõendite väljanõudmiseks Maa-ametilt.
Jätta ETRE OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. juuli 2022. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole kohtumäärus edasikaevatav (HKMS § 21 lg 3, § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maa-amet teatas 08.10.2021 kirjaga nr 6-8/21/15967 Tallinna Linnavalitsusele, et Tallinnas Nõmme linnaosas asuv Raudtee tn 60a katastriüksus 78401:101:6333 on otstarbekas anda maareformi seaduse (MaaRS) § 28 lg 3 alusel Tallinna linna munitsipaalomandisse.
3-22-1456
2.Tallinna Linnavaraamet kinnitas 07.02.2022 kirjaga nr 2.2-1/513-1, et Raudtee tn 60a katastriüksuse osas ei ole lahendamata taotlusi maa erastamiseks, maa tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks ning tegi Maa-ametile ettepaneku Raudtee tn 60a katastriüksuse 78401:101:6333 Tallinna linna munitsipaalomandisse andmiseks MaaRS § 28 lg 3 alusel.
3.ETRE OÜ informeeris 07.06.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ametit, Nõmme Linnaosa Valitsust ja Maa-ametit, et maaüksusel aadressiga Raudtee tn 60a, Tallinn asuvad talle kuuluvad ehitised: killustikkattega laoplats, mis on rajatud Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee (RSN TK) komisjoni 27.06.1990 otsuse nr 115 ja 08.08.1990 väljastatud ehitusloa nr 17752 alusel enne asjaõigusseaduse ja planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist, ning kiosk, abihoone ja varjualune, mis on püstitatud pärast 01.01.2003, kuid enne 01.07.2015. ETRE OÜ palus kooskõlastada kasutusteatise ning kanda ehitised ehitisregistrisse.
4.Maa-amet vastas 27.06.2022 kirjaga nr 6-1/22/10454-2, et Raudtee tn 60a katastriüksusel asuvad ehitised ei ole rajatud õiguslikul alusel ja selliste ehitiste juurde ei ole neid rajanud isikul õigus maad maareformi käigus omandada, ning informeeris, et Maa-amet teeb lähiajal otsuse kõnealuse maa munitsipaalomandisse andmise kohta, kuna Tallinna Linnavaraamet on 07.02.2022 kirjaga kinnitanud, et Raudtee tn 60a katastriüksuse osas ei ole lahendamata taotlusi maa erastamiseks, maa tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks.
5.Maa-amet andis 28.06.2022 korraldusega nr 1-17/22/1402 Tallinna linna munitsipaalomandisse Raudtee tn 60a katastriüksuse nr 78401:101:6333 pindalaga 1509 m2 ja sihtotstarbeta maana.
6.ETRE OÜ esitas 06.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 28.06.2022 korralduse nr 1-17/22/1402 tühistamiseks. ETRE OÜ õiguseellase maakasutusõigus tekkis 12.06.1986 Tallinna Linna RSN TK-le esitatud taotluse, Tallinna Linna RSN TK Arhitektuuri ja planeerimise peavalitsuse 20.06.1986 maa andmise ja äravõtmise projekti töö nr 77, 78, 79–86; Tallinna Linna RSN TK 25.07.1986 otsuse nr 314 p 1.1.1; Tallinna Linna RSN TK Arhitektuuri ja planeerimise peavalitsuse 30.12.1986 arhitektuur-planeerimise ülesande AP-193-86; Tallinna Linnavalitsuse 05.07.1991 määruse nr 178 p 15; 01.04.1992 maa looduses eraldamise akti; Tallinna Arhitektuuri Büroo krundiplaani töö nr R-167-91 alusel ja on tänaseni ümber vormistamata. ETRE OÜ kinnitas 16.09.2015 Tallinna Linnavaraametile, et taotleb Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamist temale kuuluvate ehitiste juurde (MaaRS § 7 lg-d 1 ja 5 ning § 22 lg-d 1 ja 6 ning § 221 lg 1) ning tulenevalt asjaolust, et esmane maa ostueesõigusega erastamise avaldus oli esitatud ETRE OÜ ainuosaniku AS K.S. poolt tähtaegselt (Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 2 esimene lause), mida kinnitab AS K.S. 23.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avaldus Raudtee tn 64, 62 ja Kuuse tn 4 maa ostueesõigusega erastamiseks 2720 m2 osas. Tehnokeskuse ehitusprojekt koos vertikaalplaneeringuga ning Tallinna Linna RSN TK komisjoni 27.06.1990 otsuse nr 115 alusel 08.08.1990 väljastatud ehitusluba nr 17752 on käsitatav Raudtee tn 60a maaüksusel asuva killustikkattega laoplatsi ehitusloana, mida kinnitab Finantsplaneerimise Osaühingu töö nr TR 2002/2021, mille koostaja on riiklikult tunnustatud ekspert. Raudtee tn 60a killustikkattega laoplats on omandatud 08.05.1996 erastamise ostumüügilepinguga Eestis AS ETRE 100% aktsiate kattevarana (aktsiate omanikuks sai AS K.S., mis on kustutatud äriregistrist 26.02.2020).
2(10)
3-22-1456 Kui kohus asub seisukohale, et Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel ja hoone või rajatise mõiste sisustamisel MaaRS tähenduses kuulub kohaldamisele kehtiv MaaRS regulatsioon, mis ei näe ette võimalust käsitada ehitusluba ehitisena MaaRS tähenduses, taotleb kaebaja jätta haldusasja lahendamisel kohaldamata 14.07.2017 jõustunud MaaRS § 6 lg 3 esimene lause. See säte piirab kaebaja põhiseaduslikke õigusi (omandiõigust, menetlusõigusi) ning on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikutega, kelle osas on maa ostueesõigusega erastamine toimunud enne 14.07.2017 jõustunud MaaRS muudatust. Lisaks eeltoodule koheldakse kaebajat kui riigivara erastajat ebavõrdselt võrreldes teiste riigivara erastajatega, kuna kuni 20.03.2013 kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 1 esimene lause ja lg 3 esimene lause võimaldasid riigivara erastada ka siis, kui puudus maakasutusõigus või ehitusluba, kuid kaebajal on need olemas. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra järgi lõpeb Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise menetlus haldusaktiga, millega otsustakse Raudtee tn 60a ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi maa ostueesõigusega erastamise küsimus, mistõttu on AS K.S. avaldus, mille osas on ETRE OÜ kinnitanud oma huvi, tänaseni lahendamata. Seega pidi vastustaja vaidlustatud korralduse andmisel arvestama kaebaja sooviga erastada Raudtee tn 60a maaüksus ostueesõigusega (vt Riigikohtu 23.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-37-14, p 9). Maa-amet pidi 28.06.2022 korralduse andmisel juhinduma Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioonist, mis näeb Raudtee tn 60a maaüksuse osas ette segahoonestusala kuni 4-korruseliste ehitiste rajamiseks, mistõttu ei saanud Raudtee tn 60a maaüksust anda munitsipaalomandisse sihtotstarbeta maana, mis maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 13 kohaselt on ehitusõiguseta maa. Maakatastri andmetest nähtub, et Raudtee tn 60a ala ei ole hooldamata seisus, kuna ala on hoonestatud ja ümbritsetud aiaga. Tallinna linn oleks pidanud esitama maaüksuse munitsipaliseerimise avalduse hiljemalt 30.06.2016 (vt ka maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 432 SE seletuskiri, lk-d 44 ja 45). Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamisel on võrreldes munitsipaalomandisse andmisega eesõigus, kuna maa ostueesõigusega erastamise taotlus on esitatud tähtaegselt. Maa-amet ei ole kaebajale andnud võimalust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud.
7.Lisaks palus ETRE OÜ kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades Maa-ameti 28.06.2022 korralduse kehtivuse sama maa ostueesõigusega erastamise otsuse vastuvõtmiseni ning kohustades Maa-ametit vastu võtma otsuse maa ostueesõigusega erastamise kohta kohtu määratud tähtaja jooksul. Alternatiivselt palus kaebaja keelata maaüksuse omandivormi muutmisele suunatud toimingud kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole vastuolus avalike huvidega ning aitab kaasa kaebuse rahuldamisele, kuna väldib täiendavat kohtuvaidlust. Maa-ameti 28.06.2022 korralduse kehtivuse peatamisel ei ole Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise võimalused minetatud. Kohalikul omavalitsusel puudub tegelik huvi saada Raudtee tn 60a maaüksus munitsipaalomandisse, mida kinnitab fakt, et maa munitsipaliseerimise taotlus esitati alles Tallinna Linnavaraameti 07.02.2022 kirjaga nr 2.2-1/513-1, kuigi kohaliku omavalitsuse üksusel tuli esitada taotlus maaüksuse munitsipaalomandisse saamiseks enne 30.06.2016. Sihtotstarbeta maa kasutamine ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks vajalik.
8.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3(10)
3-22-1456 Kaebus on perspektiivitu, sest vaidlusalune Maa-ameti 28.06.2022 korraldus ei riiva kaebaja õigusi ning puudub alus selle tühistamiseks. Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning puudub alus tähtaja ennistamiseks. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et Maa-ameti korraldus kuulub tühistamisele, ei kaasneks sellega Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning kaebaja ei saavutaks kaebuse eesmärki ka juhul, kui tema kaebus rahuldatakse (vt ka Tallinna Halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohad haldusasjas nr 3-22-460). Kaebaja ei ole põhistanud õiguskaitse vajadust. Seisukohale on lisatud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldus nr 426-k ja Tallinna Linnavalituse 12.02.2016 vastuskiri kaebajale ning kohtumäärused haldusasjas nr 3-22-460.
9.Maa-amet esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukohta ei esitanud.
10.Tallinna Halduskohtu 11.07.2022 määrusega tagastati kaebus (resolutsiooni p 2) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusest nr 426-k nähtub, et Raudtee tn 62 ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks on määratud 1336 m2 ning erastataval maal asub kohvik-baar ehitisregistri koodiga 101043015. Korraldusest nähtuvalt asus maa-alal, mille ostueesõigusega erastamist AS K.S. taotles, kohvik-baar. Teisi õiguslikul alusel püstitatud ehitisi maa-alal ei paiknenud. Raudtee tn 62 ehitise teenindusmaa hulka ei ole arvatud õigusliku aluseta püstitatud rajatisi, nt Raudtee tn 62 hoone ja Raudtee tänava vaheline asfaldiplats. Ehkki kaebaja ja tema õiguseellane AS K.S. väidavad, et Raudtee tn 62 ja 64 maaüksustele on ehitatud vastavalt kinnitatud projektidele, ehituslubadele jne vajalikud parkimisplatsid, juurdepääsuteed jms, ei saa väidet arvestada, kuna ühtegi sellist projekti ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud ega ehitusluba väljastatud. Seega saab AS K.S. 30.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks lugeda lahendatuks Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k. Kaebaja seda korraldust ei vaidlustanud. Isegi kui lugeda, et ostueesõigusega erastamise avaldust ei lahendatud lõplikult 24.03.2014 korraldusega, on kaebaja praeguseks minetanud võimaluse vaielda edasi Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses, sest kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (vt selle kohta haldusasi nr 3-22-460). Halduskohus tagastas kaebuse kogu ulatuses kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Eelneva tõttu jättis halduskohus HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrusele asjas nr 3-16-318 (p 10).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.ETRE OÜ esitas 11.07.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 11.07.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Menetlusosalised ei taotlenud Tallinna linna menetlusse kaasamist ning seda ei teinud ka halduskohus. Kaebaja esitas määruskaebuses vastuväite halduskohtu tegevusele, leides, et kohus on õigusvastaselt küsinud menetlusväliselt isikult (Tallinna linnalt) seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ning vastu võtnud tõendid (kohtumäärused asjas nr 3-22-460). Halduskohus pole tõendite vastuvõtmist põhjendanud ja viidatud haldusasjas on menetlus pooleli Riigikohtus. Kaebaja taotleb viitega HKMS § 90 lg 1 lausele 2 taotluse lahendamist 4(10)
3-22-1456 määrusega, sest soovib tugineda kohtu veale halduskohtu 11.07.2022 määruse vaidlustamisel. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv on ebaõigesti jäetud kaebaja kanda. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, sest Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k ei ole lahendatud Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimust. Halduskohtu seisukoht, et Raudtee tn 60a maaüksusel asuvad ainult õigusliku aluseta püstitatud ehitised, on vastuolus kaebaja esitatud tõenditega. Samuti on ebaõige halduskohtu järeldus, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ei ole esitatud ehitusprojekti ja ameti õiguseellane ei ole ehitusluba väljastanud. Raudtee tn 60a maaüksusele on väljastatud seaduslikus korras ehitusluba, mille alusel on rajatud killustikkattega laoplats. Selle rajatise suhtes kohaldub AÕSRS § 13 lg 3 kolmas lause. Seega puudutab maa munitsipaalomandisse andmine otseselt kaebaja kui õiguslikul alusel püstitatud ehitise omaniku õigusi ning kaebeõigust tuleb kontrollida otsuse tegemisel. Kaebaja esitas 16.09.2015 Tallinna Linnavaraametile kinnituse, milles teatas, et soovib Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamist. Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k lahendati avaldus ainult Raudtee tn 62 ja 64 maaüksuste osas. Aadress Raudtee tn 60a tekkis alles kaebaja taotluse järel. Seega ei saanud Tallinna Linnavalitsus lahendada 23.03.2014 Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise küsimust. Lisaks väljastas Tallinna Linnavaraamet kaebajale 12.11.2015 õiendi, milles kinnitatakse, et Raudtee tn 60a maaüksusele on esitatud tähtaegselt maa ostueesõigusega erastamise avaldus, mis on lahendamata. Kaebaja ega AS K.S. ei pidanud korraldust vaidlustama, kuna Kuuse tn 4 maa ostueesõigusega erastamise küsimust ei lahendatud. Kaebajale ei olnud äratuntav vajadus vaidlustada vaideotsust, kuna sellega ei lahendatud Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise küsimust ega Raudtee tn 60a maaüksuse munitsipaalomandisse andmise küsimust. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks vaideotsuse vaidlustamine aidanud kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Halduskohtu viide Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määruse nr 3-16-318 p-le 10 on ebaõige, sest viidatud asjas jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata põhjendusel, et alus selle kohaldamiseks oli ära langenud. Praegusel juhul pole sellise olukorraga tegemist. Kaebus ei ole perspektiivitu. MaaRS § 28 lg-st 3 tulenevalt prevaleerib kaebaja Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise õigus maa munitsipaalomandisse andmise ees. Raudtee tn 60a maa munitsipaalomandisse andmisel muutub Raudtee tn 60a kinnistu omandivorm ja omanik ning kaebaja kaotab võimaluse Raudtee tn 60a ostueesõigusega erastamiseks. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning maa munitsipaalomandisse andmine toob kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise taotluse läbi vaatamata jätmist saab tõendada Raudtee tn 62 maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimik, mistõttu taotleb kaebaja kohustada Maa-ametit esitamata kohtule Raudtee tn 62 maa ostueesõigusega erastamise toimiku.
12.Maa-amet palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata. ETRE OÜ esitas 11.04.2021 Maa-ametile taotluse Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks ning kohaliku omavalitsuse kohustamiseks teostama maa ostueesõigusega erastamise menetluses eeltoimingud. Maa-amet selgitas 14.06.2021 kirjas nr 6-13/21/6358-8 ETRE OÜ-le, et reformimata Raudtee tn 60a katastriüksusel ei asu ehitisi, mille juurde on võimalik ostueesõigusega maad erastada, mistõttu ei ole põhjendatud Raudtee tn 60a 5(10)
3-22-1456 katastriüksuse osas uuendada maa ostueesõigusega erastamise menetlust. Samuti selgitas Maaamet selles kirjas maareformi põhimõtteid olukorras, kus tegemist on lõpetamata ehitisega, ning märkis, et Raudtee tn 60a katastriüksusel asuv killustikplats ei ole lõpetamata ehitis, mis annaks õiguse maa ostueesõigusega erastamiseks. ETRE OÜ vastas 22.06.2021 Maa-ameti 14.06.2021 kirjale täiendavate põhjendustega, millele Maa-amet vastas täiendavate selgitustega 21.07.2021 kirjaga nr 6-13/21/6358-10. ETRE OÜ esitas 22.07.2021 Maa-ametile vaide Maa-ameti 14.06.2021 kirja ja 21.07.2021 kirja peale ning taotles mh Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamist. Maa-amet jättis 01.09.2021 korraldusega nr 1-17/21/2095 ETRE OÜ vaide rahuldamata. Kohalik omavalitsus on teinud kindlaks, et Raudtee tn 60a katastriüksusel asuvad ehitised ei ole rajatud õiguslikul alusel ja selliste ehitiste juurde ei ole neid rajanud isikul õigus maad maareformi käigus omandada. Raudtee tn 60a katastriüksus on otstarbekas anda Tallinna linna munitsipaalomandisse. ETRE OÜ ei vaidlustanud vaideotsust. Tähtaeg Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses kaebuse esitamiseks on möödunud, mistõttu on kaebus perspektiivitu. Maa-ameti 28.06.2022 korraldus nr 117/22/1402 ei riiva ETRE OÜ õigusi. Raudtee tn 60a katastriüksus anti õiguspäraselt MaaRS § 28 lg 3 alusel Tallinna linna munitsipaalomandisse. ETRE OÜ õiguseellase AS K.S. 23.12.1997 avaldus Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamiseks on lahendatud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k. OÜ ETRE seda korraldust ei vaidlustanud. Raudtee tn 60a katastriüksusel asuvad ehitised on püstitatud pärast maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist 23.12.1997 ilma õigusliku aluseta ning nende juurde ei ole võimalik maad erastada. Tallinna linn on praeguses haldusasjas puudutatud isik, kuna on vaidlustatud korralduse adressaat. Seega võis halduskohus küsida Tallinna linnalt seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Halduskohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-16-318 on asjakohane.
13.Tallinna linn vaidles määruskaebusele vastu. Tähtaeg Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimuses kaebuse esitamiseks on möödunud, mistõttu on kaebus perspektiivitu. Raudtee tn 60a katastriüksus anti õiguspäraselt MaaRS § 28 lg 3 alusel Tallinna linna munitsipaalomandisse. ETRE OÜ õiguseellase AS K.S 23.12.1997 avaldus Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamiseks on lahendatud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k. OÜ ETRE korraldust vaidlustanud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 01.07.2022 määruses asjas nr 3-22460 (p 23) ETRE OÜ kohustamiskaebuse tähtaja ennistamise võimalusi Raudtee tn 60a ostueesõigusega erastamiseks. Määruskaebuse esitaja on korduvalt olnud nii Maa-ameti kui ka Tallinna Linnavaraametiga kirjavahetuses ning talle oli teada Maa-ameti ja Tallinna linna seisukoht, et määruskaebuse esitajal puudub õigus vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja pidi seetõttu selgitama välja vaidluse algatamise võimalused. Ebaõige on määruskaebuse esitaja viide AÕSRS § 13 lg-le 3. Vaidlusalusel krundil asuvad ehitised on püstitatud pärast maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist ilma õigusliku aluseta ning MaaRS järgi ei ole nende juurde võimalik maad erastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6(10)
3-22-1456
14.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS
19.peatükist ei tulene teisiti.
15.Kaebaja on esitanud taotluse kohustada Maa-ametit esitama kohtule Raudtee tn 62 maa ostueesõigusega erastamise toimiku, mis peaks tõendama Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise taotluse läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, milline dokument selles toimikus peaks tõendama, et Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise menetlus on pooleli. Asjas kogutud tõendid sellist järeldust teha ei võimalda (vt määruse p-d 23 ja 24) ja kaebaja arusaam, et menetlus jätkub, on ringkonnakohtu jaoks selge. Kuna kaebaja ei ole piisavalt selgitanud, millised dokumendid toimikus on asja lahendamisel olulised, jätab ringkonnakohus selle taotluse rahuldamata.
16.Kaebaja on 12.08.2022 esitanud seisukoha vastustaja vastusele ning koos sellega esitanud 12.11.2015 Tallinna Linnavaraameti õiendi, millega soovib tõendada, et Raudtee tn 60a maaüksusele on esitatud tähtaegselt maa ostueesõigusega erastamise avaldus, mis on 12.11.2015 seisuga lahendamata. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja juurde.
17.Tallinna linn esitas 08.08.2022 vastuse lisana Maa-ameti 06.05.2019 kirja nr 6-13/19/42127. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja juurde, sest see kinnitab, et kaebaja esitatud Tallinna Linnavaraameti 12.11.2015 õiend on väljastatud ekslikult.
18.Maa-amet on 10.08.2022 vastuse lisades esitanud tõendeid. Lisaga 2 soovib vastustaja tõendada, et kaebaja esitas 11.04.2021 Maa-ametile taotluse Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks ning kohaliku omavalitsuse kohustamiseks teostama maa ostueesõigusega erastamise menetluses eeltoimingud. Lisadega 3–5 soovib vastustaja tõendada kirjavahetuse toimumist kaebajaga, mis eelnes 22.07.2021 vaidele. Kaebaja vaie on esitatud vastustaja vastuse lisas nr 6. Lisa nr 7 on Maa-ameti 01.09.2021 vaideotsus, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Lisaga nr 8 soovib vastustaja tõendada, et Maa-amet teatas 08.10.2021 kirjaga Tallinna Linnavalitsusele, et Raudtee tn 60a on otstarbekas anda Tallinna linna omandisse MaaRS § 28 lg 3 alusel. Lisaga nr 9 soovib vastustaja tõendada, et Tallinna Linnavaraamet kinnitas 07.02.2022 kirjaga, et Raudtee tn 60a osas ei ole lahendamata taotlusi maa erastamiseks, maa tagastamiseks või riigi omandisse jätmiseks ning tegi Maa-ametile ettepaneku Raudtee tn 60a MaaRS § 28 lg 3 alusel Tallinna linna omandisse andmiseks. Lisaga nr 10 soovib vastustaja tõendada, et Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korraldusega nr 84 määrati Raudtee tn 60a katastriüksus sihtotstarbeta maaks. Ringkonnakohus peab põhjendatuks võtta vastustaja seisukoha lisad 2–8 ja 10 asja õigemaks lahendamiseks toimikusse. Ringkonnakohus tagastab lisa 9, sest 07.02.2022 kiri on kaebuse lisana 16 kohtule juba esitatud. II
19.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.03.2019 määruses asjas nr 3-16-799 (p 8), et kolmanda isiku vaikimisi, ilma määrust tegemata kaasamine ei ole õiguspärane. HKMS § 21 lg 3 näeb ette, et kolmanda isiku kaasamise määruse peale võivad teised menetlusosalised esitada määruskaebuse. Kolmanda isiku määrusega kaasamine tagab, et menetlusosalised on kursis menetlusse kaasatud kolmandate isikute ringiga, teavad arvestada nende menetluskulude 7(10)
3-22-1456 hüvitamise kohustuse tekkimise võimalikkusega ja saavad vajaduse korral kaasamise vaidlustada. HKMS § 120 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kohtul kolmandad isikud kaasata juba enne kaebuse menetlusse võtmist, kui nende seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust. Kohus saab kolmanda isiku kaasata ka selleks, et kuulata ära tema seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel (vt ka HKMS § 252 lg 1). Kolmanda isiku nõuetekohane kaasamine hoiab ära vaidlused selle üle, kas ta saab kasutada menetlusosalistele tagatud õiguseid, mh edasikaebamise õigust ja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist.
20.Toimikust nähtuvalt ei kaasanud halduskohus Tallinna linna selgesõnaliselt menetlusse kolmanda isikuna, kuigi küsis linnalt seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Menetlusliku selguse huvides tulnuks halduskohtul kaasata Tallinna linn menetlusse kolmanda isikuna ning seda ka juhul, kui see oli vajalik üksnes seisukoha küsimiseks esialgse õiguskaitse taotlusele. Ringkonnakohtu arvates tuleb halduskohtu määrust Tallinna linna seisukoha küsimisel mõista nii, et Tallinna linn kaasati vaikimisi menetlusse kolmanda isikuna (vt ka viidatud Riigikohtu määruse p-s 8 viidatud Riigikohtu praktika). Kolmanda isiku vaikimisi menetlusse kaasamist ei saa käsitada halduskohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisena HKMS § 90 lg 2 tähenduses. Määruskaebuse põhjendustest järeldab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tallinna linna menetlusse kaasamist. Määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Tallinna linna menetlusse kaasamine oli õige. Tallinna linn oli vaidlusaluse haldusakti adressaat ja maa munitsipaalomandisse andmise korralduse tühistamise korral kaasneks linna õigustele negatiivne tagajärg. Tallinna linn on praeguses haldusasjas kolmas isik HKMS § 21 lg 1 mõttes. Menetlusse kaasamine oli seetõttu õige. II
21.Vaidlusaluse korraldusega otsustas Maa-amet anda Tallinna linna omandisse Raudtee tn 60a kinnistu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega saaks kaebaja vaidlustada viidatud korraldust üksnes juhul, kui see rikuks tema subjektiivseid õigusi.
22.MaaRS § 28 lg 3 järgi maa, mille munitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsuse üksus MaaRS-s sätestatud tähtajaks ei taotlenud, antakse munitsipaalomandisse, kui maa ei kuulu sama seaduse alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele. Asja lahendamisel on oluline, kas Raudtee tn 60a maa kuulub MaaRS alusel erastamisele. Kaebaja leiab, et tal on endiselt õigus Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamisele, mh on tema õiguseellase erastamisavaldus endiselt lahendamata. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et kaebajal ei ole maa ostueesõigusega erastamise võimalust. Seetõttu puudub tal ka kaebeõigus maa linna omandisse andmise korralduse vaidlustamiseks.
23.Ringkonnakohus selgitas 01.07.2022 määruses asjas nr 3-22-460, millised olid kaebaja võimalused vaidlustada 30.12.1997 ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisega seonduvat korraldust. Ringkonnakohus märkis viidatud määruse p-s 20 järgmist: „Kui lugeda ostueesõigusega erastamise avaldus lahendatuks Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k, oleks kaebaja pidanud korralduse teatavakstegemisest 30 päeva jooksul esitama kaebuse korralduse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise üle (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2 ls 1). Kaebaja ei ole Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldust nr 426-k vaidlustanud ja on pärast korralduse andmist esitanud 16.09.2015 vastustajale kinnituse (dtl 81), et soovib jätkuvalt Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamist. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et see võib viidata 8(10)
3-22-1456 asjaolule, et kaebajale ei olnud korralduse põhjal selge vastustaja seisukoht, et Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastada. Maa ostueesõigusega erastamise võimatus pidi kaebajale siiski üheselt selguma juba 2015. a lõpus, mil TLPA jättis OÜ Dalagor koostatud Raudtee tn 60a piiriettepaneku 16.11.2015 kooskõlastamata (dtl 86), või hiljemalt 2016. a alguses Tallinna Linnavaraameti 12.02.2016 kirjas nr 4.2-5/575-2 (dtl 308‒309) kaebajale antud selgitustest. Piiriettepaneku kooskõlastamata jätmisest 16.11.2015 ja Tallinna Linnavaraameti 12.02.2016 kirjas esitatud selgitustest nähtub üheselt mõistetavalt vastustaja keeldumine Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisest. Seetõttu oleks kohustamiskaebus tulnud esitada 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2 ls 1). Eelneva põhjal on kaebaja nõue Tallinna linna kohustamiseks otsustada Raudtee tn 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise küsimus mittetähtaegne.“ Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Lisaks esitas kaebaja Maa-ametile 11.04.2021 taotluse Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks ning kohaliku omavalitsuse kohustamiseks teostama maa ostueesõigusega erastamise menetluse eeltoimingud. Kaebaja vaidlustas Maa-ameti 14.06.2021 ja 21.07.2021 kirjad vaidemenetluses, mille Maa-amet jättis 01.09.2021 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsust kaebaja ei vaidlustanud. Eelnevast nähtuvalt on kaebaja jätnud vaidlustamata Maa-ameti ja Tallinna linna aktid, millega keelduti Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamisest või selleks eeltoimingute tegemisest.
24.Määruskaebuse kohaselt ei lahendatud 24.03.2014 korraldusega Raudtee tn 60a (endine Kuuse tn 4) maaüksuse ostueesõigusega erastamise küsimust, vaid otsustus tehti ainult Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64 osas. Kaebaja on seetõttu seisukohal, et kaebaja õiguseellane ei pidanud korraldust vaidlustama ja Raudtee tn 60a osas on maaüksuse ostueesõigusega erastamise taotlus veel lahendamata. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Nagu 01.07.2022 kohtumääruses selgitatud, pidi kaebajale olema Raudtee tn 60a maa ostueesõigusega erastamisest keeldumine olema selge hiljemalt 16.11.2015.
25.Kaebaja on 12.08.2022 esitanud seisukoha vastustaja vastusele ning koos sellega esitanud 12.11.2015 Tallinna Linnavaraameti õiendi, millega soovib tõendada, et Raudtee tn 60a maaüksusele on esitatud tähtaegselt maa ostueesõigusega erastamise avaldus, mis on 12.11.2015 seisuga lahendamata. Tallinna linn esitas 08.08.2022 vastuse lisana Maa-ameti 06.05.2019 kirja nr 6-13/19/4212-7, milles Maa-amet selgitab, et Tallinna Linnavaraamet on 03.04.2019 kirjaga Maa-ameti päringule vastanud, et 12.11.2015 tõend lahendamata taotluse kohta on väljastatud ekslikult. Tõendi väljastamise ajaks oli nimetatud avaldus juba lahendatud Raudtee tn 62 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraldusega ja Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et AS K.S. ostueesõigusega maa erastamise avaldus on lahendatud Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k Raudtee tn 62 erastamisega. Õiendi ekslikkust kinnitab tõik, et õiendi kohaselt oli ka Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64 osas esitatud tähtaegselt maa ostueesõigusega erastamise avaldus, mis on 12.11.2015 seisuga lahendamata.
26.Kuna AS K.S. (kaebaja õiguseellase) 30.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avaldus lahendati Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2014 korraldusega nr 426-k, ei riku Maa-ameti 28.06.2022 korraldus nr 1-17/22/1402 kaebaja õigusi. Seetõttu on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud.
9(10)
3-22-1456
27.Kaebaja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et Raudtee tn 60a maa munitsipaalomandisse andmisel muutub Raudtee tn 60a kinnistu omandivorm ja omanik ning kaebaja kaotab võimaluse Raudtee tn 60a ostueesõigusega erastamiseks. Kuna kaebajal ei ole ilmselgelt kaebeõigust ja kaebuse eduväljavaated seetõttu puuduvad, oli esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine õige.
28.Määruskaebuse kohaselt on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv jäetud ebaõigesti kaebaja kanda. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, seega on kohus õigesti kaebajale selgitanud, et HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.
29.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.07.2022 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.