Rain Ivanovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebaja pöördumistele tähtaegselt vastamiseks ning pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Rain Ivanov Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Rain Ivanovi kaebus.
2.Jätta Rain Ivanovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Rain Ivanovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Rain Ivanov esitas 05.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja selgitab, et vangla V üksuse juht ei ole tema pöördumistele tähtaegselt vastanud ning on jätnud paljudel juhtudel üldse vastamata. Kaebaja leiab, et vangla V üksuse juht M. Altermann on sellega rikkunud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-i 6, mille kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Kaebaja esitas kohtule tõenditena vangla vastused tema pöördumistele, millest nähtub, et vangla on vastanud pöördumistele selleks seaduses ette nähtud tähtaega rikkudes. Kaebaja palub kohustada Viru Vangla V üksuse juhti M. Altermanni vastama kaebaja pöördumistele tähtaegselt. Kaebaja palub veel tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus tähtaegade rikkumisel kaebaja pöördumistele vastamisel ning põhiseaduse § 14 rikkumine. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.
3-22-1453
2.R. Ivanov esitas 17.10.2022 kohtule pöördumise, milles sisuliselt palub kohtult teavet menetluse seisu kohta. Kaebaja märkis täiendavalt, et on vanglast vabanenud ning soovib protsessist osa võtta isiklikult.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I
4.Kohtu hinnangul esineb kaebuse tagastamiseks alus tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kaebaja rahulolematus seisneb selles, et Viru Vangla V üksuse juht M. Altermann vastab kaebaja pöördumistele selleks ette nähtud tähtaega rikkudes või ei vasta üldse. Kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tahe oleks suunatud tema mõnele kindlale pöördumisele vastuse saamisele, vaid kohtu hinnangul on kaebaja soov, et vangla vastaks tema pöördumistele ja järgiks seejuures vastamiseks ette nähtud tähtaegasid. Selle eesmärgi saavutamiseks taotleb kaebaja kohustada Viru Vangla V üksuse juhti M. Altermanni, et viimane vastaks kaebaja pöördumistele ja järgiks selleks seaduses ette nähtud tähtaegasid.
5.1.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib HKMS § 37 lg 2 p-st 2 tulenevalt nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
5.2.Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et vangla peab talle vastama ja seejuures järgima seadustes sätestatud õigusnorme. Vanglal on juba iseenesest kohustus järgida oma tegevuses seadust (sh vastata kinnipeetavate pöördumistele selleks seaduses ette nähtud tähtaegasid järgides). Kohus ei saaks hakata lahendama sellist umbmäärast kohustamiskaebust, vaid kaebaja saab nõuda konkreetsele taotlusele ja/või pöördumisele vastamiseks kohustamist. Vaidlusalustest pöördumistest nähtub, et kaebaja pöördus vangla poole seoses tema kinnipidamise üldküsimustega ning osaliselt selleks, et juhtida vangla tähelepanu sellele, et viimane ei ole tema pöördumistele vastanud. Kuivõrd kaebaja on tänaseks vanglast vabanenud, puudub tal kohtu arvates ka eelduslikult vajadus tulevikus vangla poole sarnastes küsimustes pöörduda. Isegi juhul, kui kaebaja peaks vangla poole pöörduma, on vanglal seadusest tulenev kohustus kaebaja pöördumisele vastata.
5.3.Eelnevat arvestades puudub kaebajal kaebeõigus nõudmaks Viru Vangla ametnike kohustamist vastama kaebaja pöördumistele ja järgima seejuures vastamiseks ette nähtud tähtaegasid.
6.Kaebaja on kaebuses taotlenud veel eraldi nõudena selle tuvastamist, et Viru Vangla on ületanud kaebaja pöördumistele vastates seaduses sätestatud tähtaega (HKMS § 37 lg 1 p 6). Kaebuse kohaselt jättis vangla osadele pöördumistele vastamata. Kaebaja nõue puudutab järgmisi tema pöördumisi. 1) 18.04.2022. a pöördumine, millele vangla vastas 16.05.2022. a vastusega nr 6-10/10871-3.
3-22-1453 2) 29.03.2022. a avaldus, millele vangla vastas 13.06.2022. a otsusega nr 6-10/8741-2. Vangla vabandas vastuse viibimise tõttu. 3) 28.03.2022. a pöördumine (Justiitsministeerium edastas 13.04.2022 vanglale), milles kaebaja soovib selgitusi, miks ei võimaldatud talle ette nähtud korras värskes õhus jalutamist. Kaebuse kohaselt jättis vangla pöördumisele vastamata. 4) 28.03.2022. a pöördumine (Justiitsministeerium edastas 12.04.2022 vanglale), milles kaebaja väidab, et vangla ei menetle tema esitatud pöördumisi, kaebusi ja vaideid, ja millele vangla vastas 07.06.2022. a vastusega nr 6-14/10564-2. Vangla vabandas vastuse viibimise tõttu. 5) 12.04.2022. a kaebaja pöördumine (Justiitsministeerium edastas 26.04.2022 vanglale), milles ta soovib teada, miks vangla ei ole vastanud tema teabenõuetele. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vastust saanud. 6) 24.01.2022. a pöördumine, millele vangla vastas 18.02.2022. a vastusega nr 6-14/2588-2. 7) 20.01.2022. a pöördumine, millele vangla vastas 04.03.2022. a vastusega nr 6-10/2166-2. Vangla vabandas vastuskirjale vastamise viibimise pärast. 8) 19.04.2022. a pöördumine, millele vangla vastas 13.06.2022. a vastusega nr 6-14/11004-2. Vangla vabandas vastuse viibimise pärast. 9) 19.04.2022. a pöördumine, millele vangla vastas 13.06.2022. a vastusega nr 6-10/11016-2. Vangla vabandas vastuse viibimise pärast. Kaebaja on seisukohal, et vangla rikkus tema õigust saada vastus tähtaegselt.
6.1.Kohus märgib esmalt, et eelnevast nähtub, et vangla on vastanud vähemalt osadele kaebaja pöördumistele tähtaegselt (nt vangla 16.05.2022. a vastus nr 6-10/10871-3; vangla 18.02.2022. a vastus nr 6-14/2588-2).
6.2.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus esitada halduskohtule tuvastamiskaebus, kui see on tema õiguse kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4, Riigikohtu 19.10.2015. a otsus nr 3-3-1-28-15, p 18) ning kui tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks näiteks olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt Riigikohtu 04.11.2015. a otsus nr 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses.
6.3.Kaebaja ei ole kohtule esitanud põhjendusi selle kohta, miks on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitseks praegusel juhul vajalik. Samas ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust selle väljaselgitamiseks käiguta. Kohtu hinnangul on toimiku materjalidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav.
6.4.Vangla ületas kaebaja pöördumistele 13.06.2022, 07.06.2022, 04.03.2022 ja 13.06.2022 vastamisel tõepoolest seaduses sätestatud vastamise tähtaega (kaebaja 29.03.2022. a, 28.03.2022. a, 20.01.2022. a ja 19.04.2022. a pöördumiste osas). Kohus märgib, et kui kohus peaks aga kohtulahendiga tuvastama vangla selle tegevuse õigusvastasuse, ei kaitse see kaebaja õigusi, ei aita ära hoida tulevikus sarnaseid juhtumeid ega anna kaebajale mingisugust õiguslikku eelist. Vangla toimingu õiguspärasuse abstraktne kontroll ei ole lubatav, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Ühtlasi on vangla kõigis viidatud vastustes vabandanud kaebaja ees vastuse viibimise pärast. Seetõttu, olukorras, kus
3-22-1453 vastustaja kaebajale vastamisega hilinemist tunnistas, ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Seda järeldust ei muuda ka see, kui vastab tõele kaebaja väide, et vangla tegevuses on süsteemselt viivitusi. Vangla vabandamine näitab, et vangla tunnistab viivitust kaebajale vastamisel. Vangla on põhiseaduse §-st 3 tulenevalt kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata tema tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust tuvastavast kohtulahendist. See ei tähenda siiski, et kohus kiidaks vangla võimaliku õigusvastase tegevuse heaks (vt ka Riigikohtu 14.10.2020. a määrus nr 3-19-882, p-d 23.1, 23.2). Kuivõrd kaebaja 20.10.2022. a pöördumisest kohtule nähtub, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa tal olla preventiivset huvi ka tema 28.03.2022. a ja 12.04.2022. a pöördumistele, mille Justiitsministeerium edastas vastavalt 13.04.2022. a kirjaga nr 11-7/2354-2 ja 26.04.2022 nr 11-7/3018-2 vanglale vastamiseks, vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudmiseks.
6.5.Eelnevatel põhjustel leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid. Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja leiab, et vangla on enda tegevusega tekitanud talle kahju, siis on tal õigus esitada vangla vastu hüvitamiskaebus.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. II
9.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
10.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt pöördunud taotlustega vangla poole ja esitanud kaebuse kohtule. Kohtul puuduvad põhjused arvata, et kaebaja ei saaks vajadusel sellega ka tulevikus hakkama. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.