lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-2253/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2253/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1308
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 38 lg 4Kaebuse sisuHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2253

Määruse kuupäev

21. oktoober 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Rain Ivanovi kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tema vastutusele võtmiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Rain Ivanovi kaebus.
2.Jätta Rain Ivanovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Rain Ivanovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Rain Ivanov (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 18. oktoobril 2022 kaebuse Viru Vangla vanglaametniku tegevuse peale. Kaebuse kohaselt survestas üksusejuht 25. märtsil 2022 kaebajat psühholoogiliselt kirjutama varem esitatud kaebustele, et ta ei soovi neile kirjaliku vastust. Vaidlused seondusid kaebaja pöördumistele vastamise asjaoludega. Vanglaametniku tegevus oli õigusvastane. Kaebaja soovib, et vanglaametnik võetaks vastutusele. Kaebaja esitas kaebuse lisana ka prokuratuurile esitatud kriminaalmenetluse algatamise avaldusele saadud vastuse. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Halduskohtu esimehe 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 11-1/22/26 kohaselt jagatakse alates 20. oktoobrist 2022 Jõhvi kohtumajja saabunud kaebused õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks ning kohtumajade vahel töökoormuse ühtlustamiseks käskkirjaga määratud ulatuses Tartu kohtumaja kohtunikele. Seetõttu edastati Rain Ivanovi kaebus menetlemiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale ja jagati juhusliku jagamise põhimõtet arvestades lahendamiseks kohtunik Juhan Siidrile.

3-22-2253

3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab vanglaametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja konkreetse vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.
4.Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, milles konkreetselt seisnes üksusejuhi väidetav kaebaja psühholoogiline survestamine. Kaebusele lisatud Viru Ringprokuratuuri 27. juuli 2022. a määrusest nähtub, et kaebaja on esitanud 12. juulil 2022 prokuratuurile avalduse, milles ta palus algatada kriminaalasi vanglaametniku suhtes, kuna ametnik on kaebajat psühholoogiliselt survestades sundinud alla kirjutama varasemalt esitatud kaebustele vangla töö kohta, et kaebaja ei soovi neile kirjalikku vastust. Kaebusele lisatud prokuratuuri vastusest nähtub, et pöördumistele, millele kaebajale kirjalikku vastust ei soovinud, on vangla vastanud suuliselt ja ülejäänutele kirjalikult.
5.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebaja palub võtta vanglaametnik õigusvastase tegevuse tõttu vastutusele. Seega soovib kaebaja saavutada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse §-d 148 ja 149 ja avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametniku karistamist distsiplinaarkorras. Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Seega puudub kaebajal vanglaametniku vastutusele võtmise nõudmiseks selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja pidas vanglaametniku vastutusele võtmise all siiski silmas kriminaalmenetluse algatamist, siis ei ole sellise kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ja ka selline kaebus kuuluks tagastamisele (vt HKMS § 121 lg 1 p 1). Kuigi kriminaalmenetlus on iseenesest avalik-õiguslik, puudub halduskohtul pädevus kriminaalmenetlust alustada ning seda läbi viia. Kuriteo asjaolude ilmnemisel on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 6 tulenevalt kohustatud kriminaalmenetlust toimetama uurimisasutus ja prokuratuur, kui puuduvad sama seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui sama seadustiku § 201 lg 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lg 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada. Vastavalt KrMS §-le 193 alustab kriminaalmenetluse uurimisasutus või prokuratuur. Prokuratuuri vastusega mitte nõustudes on võimalik seda KrMS sätteid arvestades vaidlustada Riigiprokuratuuris ja seejärel maakohtus.
8.Kohtu hinnangul tuleb ka tuvastamisnõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

3-22-2253 Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. (Riigikohtu 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

9.Kuigi kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4), siis saab praegusel juhul tuvastamisnõue olla esitatud vaid preventiivsest huvist lähtudes või võimaliku kahjunõude esitamise eesmärgil. Kaebuse asjaoludel ei ole kaebajal preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14, 319-882) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-161-13 ja 3-3-1-22-15). Kaebaja on kaebuses välja toonud, et vabanes vanglast 19. oktoobril 2022. Seega ei viibi kaebaja enam vanglas ning vanglaametnike edasine tegevus ei saa teda otseselt mõjutada. Samuti ei ole üksnes abstraktne oht, et vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kaebuses esitatud asjaolud viitavad ka sellele, et kaebaja ei ole muu hulgas olnud rahul vanglaametniku tegevusega seoses tema pöördumistele hilinenult vastamisega. Tähtaegade ületamise tuvastamine halduskohtumenetluses ei annaks kaebajale aga mingit reaalset õiguslikku eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise võimaliku kavatsusega. Vanglale kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Lisaks tuleb arvestada, et pelgalt vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane vastustajale mingeid kohustusi. Seega on kohus seisukohal, et tuvastamisnõude esitamine ei saa antud juhul aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Rain Ivanovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et juhul, kui vanglaametniku ebakohane tegevus tekitas kaebajale tema hinnangul kahju, siis on tal võimalik esitada eraldi kahjunõue.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus jätab seetõttu taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja palub määrata endale riigi õigusabi korras kohtumenetluseks esindaja. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud

3-22-2253 iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-22-1453, 3-22-1403, 3-19-2402, 3-19-2404, 3-19-1573, 3-19-1570 jne). Ka selles asjas on kaebaja suutnud kohtule esitada arusaadava kaebuse ning ta on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.

14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium