2.Jätta X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Vangla
toimingu
õigusvastasuse
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 4. novembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega ei võimaldatud kaebajal suhelda oma advokaadiga vastavalt vajadusele. Kaebaja lisas, et Viru Vanglas kehtib alates 25. oktoobrist 2022 korraldus, mille alusel kõik telefonikõned toimuvad kokku üks tund päevas. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist mitte takistada kaebaja suhtlust advokaatidega Raiko Paas, Silver Reinsaar, Charlotte Rebecca Zobel ja Kristjan Nõges.
2.Vastusena kohtunõudele teatas Viru Vangla 9. novembril 2022, et kaebaja esitas
26.oktoobril 2022 pöördumise reg nr 6-10/29755-1, milles soovib, et tema advokaatide R. Paas, S. Reinsaar, C. R. Zobel ja K. Nõges kõnesid mitte arvestada ühetunnise piirangu sisse.
2.novembril 2022 esitas kaebaja pöördumise reg nr 6-14/29648-1, milles annab teada probleemist seoses telefoni kasutamise limiidiga. Lisaks esitas kaebaja 3. novembril 2022 pöördumise reg nr 6-14/29647-1, milles soovib kõnelimiidi suurendamist kahele tunnile või advokaatide numbrid piirangust välja võtta. Viru Vangla edastas kohtule mainitud kaebaja pöördumised ning andis teada, et käesolevalt neile vastuseid pole veel koostatud. Vangla lisas, et vangla on muutnud praktikat ning selleks, et tagada kõikidele kinnipeetavatele võimalus telefoni kasutamiseks, on kehtestatud töökord, mille kohaselt on igal kinnipeetaval päevas võimalik helistada üks tund.
3.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu esimehe 17. oktoobri 2022. a käskkirja nr 11-1/22/26 kohaselt jagatakse alates 20. oktoobrist 2022 Jõhvi kohtumajja saabunud kaebused õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks ning kohtumajade vahel töökoormuse ühtlustamiseks käskkirjaga määratud ulatuses Tartu kohtumaja kohtunikele.
Seetõttu edastati X kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlemiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale ja jagati juhusliku jagamise põhimõtet arvestades lahendamiseks kohtunik Kadri Palmile.
4.Kohus annab kõigepealt hinnangu esitatud kaebusele (I) ning seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I
5.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebaja palub kindlaks teha Viru Vangla toimingu õigusvastasuse, mis seisnes selles, et kaebajal ei võimaldatud suhelda oma advokaadiga vastavalt vajadusele.
7.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
8.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Arvestades seda, et kaebaja eesmärk on see, et kaebaja ja tema advokaadi telefonikõnedele ei kohalduks ühetunnine piirang, on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue. Lisaks märgib kohus, et kui kohus peaks tuvastama vangla toimingu õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kuivõrd Viru Vangla 9. novembri 2022. a vastuse ja sellele lisatud kaebaja pöördumisest nähtuvalt ei ole kaebajal kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatule, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust tõhusama nõude esitamiseks käiguta.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja eest on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele.
II
11.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, millega palub kohustada Viru Vanglat mitte takistama kaebaja suhtlust tema advokaatidega.
12.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
13.Siiski ei saa kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset praeguses asjas esitatud kaebuse raames. Kuna X on esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse rahuldamisel kaitstud kaebaja õigused suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, mis ei ole aga lubatud.
14.Viru Vangla 9. novembri 2022. a vastusest ja sellele lisatud kaebaja pöördumisest nähtuvalt ei ole käesoleval hetkel ka sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et kaebaja on vangla poole pöördunud üksnes taotlustega, mitte aga vaietega. Samuti pole kohtute infosüsteemist nähtuvalt antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat muud kaebust kohtumenetluses.
15.Eelpool väljatoodud põhjendustel pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.