Korrakaitse › Liiklus

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesoleva aasta esimeses pooles telliti Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžilt analüüs “Hinnang Rapla linnas ja Purkus asuvate künniste ja tõstetud pindade kohta“, milles hinnati ka olemasolevaid Ülejõe tänava künniseid. Analüüsi läbiviija G. G. Källo jõudis järeldusele, et “Tõstetud pinna horisontaalosa pikkus ei vasta nõuetele. Pealesõidu osad on liiga järsud ja võivad põhjendamatult takistada liiklust. Lisaks on ilmselt “ära kadunud“ tähelepanu äratamiseks postid, alles neist üks“. Antud asukohas soovitab G. G. Källo kasutada sirgel teelõigul kiiruste rahustamiseks äärekividega tekitatud kurve ehk šikaane. Analüüsi tulemusena otsustas vallavalitsus teeomanikuna, et kuna künniste rajamisel on vajalik lähtuda standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad“, tuleb künnised kõrvaldada. Künnised ei kujutanud endast sujuvat sõidutee kõrgendust ja olid kehtivast standardist karmimate parameetritega ja takistasid liialt liiklust. Et leida probleemile lahendust, viidi Ülejõe tänaval 2021. a juulis Teede Tehnokeskuse AS-i poolt vallavalitsuse tellimusel läbi liiklusloendus, selgitamaks teiste seas välja Rapla linna Ülejõe tänava liikluskoormus (tegelik liiklussagedus ja sõidukite kiirused). Saadud andmete alusel saab otsustada, kas ja milliseid liiklust rahustavaid meetmeid on vajalik edaspidi rakendada. Otsustamisel arvestatakse ka künniste põhjustatavat müra ja õhusaastet. Analüüsi põhjal võib väita, et künnised Ülejõe tänaval ei ole põhjendatud. Kuna tegu on tänavaga, mida kasutavad valdavalt Ülejõe tänava elanikud, ei ole vallavalitsuse hinnangul vaidlusalusel tänavalõigul eeldusi kujuneda tiheda liiklusega tänavalõiguks. Liiklusohutus tagatakse eelkõige hea liikluskultuuriga ning liiklusseaduses sätestatud reeglite järgimisega. Kui kaebaja hinnangul reegleid ei järgita, on tal võimalik ohust teavitada politseid. Lisaks tuleb arvestada asjaoludega, mis on seotud Jõe tänava silla avariilise olukorra ja täiendava juurdepääsutee rajamisega. Sillal on 3t massipiirang. Uue silla projekteerimine ja ehitus on planeeritud Rapla valla teehoiukava 2021–2024 alusel aastatesse 2022–2023, projekteerimisega alustatakse 2021. aastal. Ainuke võimalik juurdepääs Ülejõe, Kodu, Sulevi, Olevi, Kalevi ja Kalda tänava maaüksustele on Jõe tänava silla kaudu ning sellest tulenevalt on planeeritud rajada täiendav alternatiivne juurdepääsutee Sõnajala tänava kaudu. Täiendava juurdepääsu rajamisega vaadatakse üle kogu piirkonna liikluskorraldus (sealhulgas kasutatavad liikluse rahustamisvõtted). Jõe tänava silla renoveerimise järel paigaldatakse ristmikule liikluskorraldusvahendid, mis tagavad ohutuse Ülejõe, Kodu, Sulevi, Olevi, Kalevi ja Kalda tänaval. Eelpooltoodule lisaks peab vallavalitsus vajalikuks märkida, et kõnealuses piirkonnas Ülejõe tänaval ei ole eemaldatud teekünniste asukohtades tegemist samatasandiliste sõiduteede ehk ristmikega. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed. Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Märkimata ei saa jätta, et lisaks jalakäijatele liiklusseadusega antud õigustele, on neil ka kohustused – jalakäijana tuleb alati arvestada sellega, et autojuht ei pruugi jalakäijat märgata ning asjaolu, et liikuvat sõidukit ei ole hetkega võimalik peatada.

Eeltoodust tulenevalt on Rapla Vallavalitsus seisukohal, et vaide esitaja poolt vaides esitatud seisukohad ei too kaasa Rapla Vallavalitsuse 16. juunil 2021 korraldatud toimingule eelnenud olukorra taastamise vajadust ning vaie jäetakse rahuldamata“ (dtl 81-83).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

elamupiirkonna elukeskkond, mille vajalikkust kinnitavad järgmised faktid ja asjaolud: a) liiklusuuringuga tõendatud sõidukite sõidukiirused ületavad korduvaid ligi 2,5 kordselt õuealal lubatud 20 km/h piirkiirust; b) Ülejõe tänav on elamupiirkond ning tähistatud õueala liiklusmärgiga. Tegemist on kitsa ning tupiktänavaga, kust peale ja maha sõit on võimalik ainult elumajade ette parkimiseks ja sealt tagasi välja sõiduks; c) Ülejõe tänav on kitsas (3,7 m lai + teepeenra ala 11,4 m elamukrundi tarani), kus puudub jalakäijatele eraldi kõnnitee ning mootorsõidukitega üheaegne tänaval liikumine seab ohtu jalakäijate turvalisuse; d) vastustaja on väitnud, et kavandab Ülejõe tänava sissesõidu alguses olemasoleva silla asendamist uue sillaga, mille projekteerimine ja ehitustööde teostamine saaks olema perioodil 2022-2024. Sellest tulenevalt suunatakse mitmed teised Ülejõe tänava alguses olevad tupiktänavad, Ülejõe tänava teelõigule, mis suurendab veelgi enam liikluskoormust ning on oht, et suurenevad mingis osas ka sõidukite sõidukiirused. 4.3 Kaebaja leiab, et teekünniste eemaldamise aluseks olevad ajendid ei ole põhjendatud järgmistel asjaoludel ja faktidel: 1) vastustaja keeldub infot andmast 08.04.2021 avaldaja poolt esitatud juhtumi tõendamist kinnitavatest faktidest ning dokumentidest, mistõttu on alust arvata, et avaldaja esitatud pöördumises märgitud auto kriimustused ei ole tõendatud ega seostatavad Ülejõe tänava teekünnistega; 2) vastustaja poolt antud väide, et eksperthinnang telliti Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžilt “Rapla linnas ja Purkus asuvate künniste ja tõstetud pindade kohta“, ei vasta tõele, mida kinnitab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledzi 06.07.2021 kiri nr 2.1-10/2138-1, et “Rapla vallavalitsus ei ole TLÜ Haapsalu kolledžist tellinud eksperthinnangut Rapla linna ja valla teekünnistega seoses. Üliõpilased eksperthinnanguid ei teosta”; 3) kaebaja on pöördunud väidetava eksperthinnangu koostanud autori G. G. Källo poole nii telefonitsi kui ka e-kirjaga, sooviga saada infot eksperthinnangus väljatoodud faktide hindamise ja tõendamise kohta, kus autor G. G. Källo esimeses telefonivestluses 02.07.2021 kaebaja abikaasaga kinnitas, et vastustaja ei ole temalt nõusolekut saanud koostatud hinnangut haldustegevuse alusmaterjalina kasutamiseks. E-postiga saadetud päringule G. G. Källo ei vastanud ning telefonile ka mitte; 4) vastustaja on 06.07.2021 kinnitanud, et “Koostatud hinnang on kogu selles loos liiga palju tähelepanu saanud ja tänaseks on hinnangu koostaja eraelupuutumatust kõrvaliste isikute poolt rikutud, mistõttu me ei avalda hinnangu koostamisega seotud infot ja edasises menetluses seda ka ei kasuta”; 5) kaebajal on alust arvata, et vastustaja poolt viidatud eksperthinnangut ei ole ametliku dokumendina üldse olemas ja see võib olla vastustaja enda poolt fabritseeritud dokument. 4.4 Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 sätestatud nõudeid, kuna teostatud haldustoimingu tegemisele ei eelnenud Ülejõe tänava elanike teavitamist. Ka peale haldustoimingu teostamist ei pidanud Vastustaja vajalikuks kaasata Ülejõe tänava elanikke teekünniste teemaaruteludesse, millega on piiratud kohalikel elanike kaasa rääkimise võimalus oma elukoha piirkonda mõjutavatel liiklusrahu, -ohutust- ja -turvalisust mõjutavatel teemadel. 4.5 Kaebaja soovib kohaliku elanikuna, teelõigu ääres elades turvalist elamupiirkonnale iseloomulikku elukeskkonda ning sõidukiiruste piiramisega kaasneva liiklusmüra vähenemist.

5.1 Teekünniste eemaldamine oli õiguspärane ning kaebajal ei ole õigus nõuda nende taaspaigaldamist Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et teekünnise eemaldamisega ei piiratud kaebaja õigusi ega vabadusi. Samas on teekünnise eemaldamisel õiguslik alus olemas juba kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, LS § 6 lg 4 ja ehitusseadustiku § 97 lg 1 tulenevalt. Teekünniste eemaldamisega ei rikuta ühtegi õigusakti ehk see on õigusaktidega kooskõlas. Kohtupraktikas on tunnustatud teeomaniku laia kaalutlusõigust teede ümberehitamisel ja liikluse korraldamisel. Kaebajal ei saa tekkida eeldust, et tema kinnistu läheduses säilib linnakeskkond muutumatul kujul. Teekünniste eemaldamise põhjendused: a) vajadus Ülejõe tänava liikluskord tervikuna üle vaadata ning võimaldada tänaval transiitliiklust; b) teekünnised ei olnud liikluse rahustamiseks vajalikud; c) teekünnised ei vastanud standardile. Järelikult on vastustaja kaalunud teekünnistega seotud kõiki aspekte: liikluskorraldus tervikuna, teekünniste vajalikkus ja ohutus. Vastustaja tegevus on kirjeldatud eesmärkide suhtes proportsionaalne. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda mingit konkreetset liikluskorraldust, sh teekünniste säilimist. Puutuvalt teiste tänava elanike arvamusse ei saa liikluskorralduslikke otsuseid teha kellegi subjektiivse meeldivuse pinnal. Eelnevalt välja toodud põhjustel ei ole kaebajal (ega kellelgi teisel) õigus nõuda üht või teist liikluskorraldust. Kaebaja õigusi ei ole teekünniste eemaldamisega kuidagi piiratud. Ebamõistlik oleks vastustajale asetada õiguslik kohustus mistahes liikluskorralduslike tööde osas kõigi tänavaga piirnevate kinnisasjade omanikud ära kuulata. Seega, teekünniste eemaldamise toiming oli õiguspärane ning kaebajal puudub õigus nõuda nende endisel või uuel kujul taastamist. 5.2 Liikluskorralduse muudatus oli õiguspärane ning õueala taastamise nõudmiseks puudub alus. Õueala liikluskorralduse välistab juba ainuüksi asjaolu, et õuealal ei oleks läbiv liiklus lubatav (LS § 64 lg 4), ent Ülejõe tänavat kasutati juba varem Kodu, Sulevi, Olevi, Kalevi ja Kalda tänava suunalt läbivaks liikluseks ning nüüd on lisandunud ka Sõnajala tänava suunaline läbiv liiklus. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, justkui tuleks õueala liikluskorraldust analüüsida ainult Ülejõe tänava elanike vaatevinklist (st nemad kasutavad tänavat üksnes elumaja ette pääsemiseks). Õueala liikluskorraldus kehtib kõigile ehk kui tänavat on vaja kasutada läbivaks liikluseks, ei saa seal õiguslikult õueala liikluskorraldust kasutada. Puutuvalt liiklusohustusse märgib vastustaja järgmist. Liiklusuuring ei toeta kaebaja väidet, justkui Ülejõe tänaval ületatakse oluliselt piirkiirust. Pealegi ei oleks isegi selle väite tõesuse kohaselt mingit tähtsust asjaolul, milline kiiruspiirang kehtestatud on – sellisel juhul ei peetaks ju ka 20 km/h kiiruspiirangust kinni. Vastustaja märgib siiski, et mitte ühelgi tõendil ei põhine väide, justkui sõidukiiruse ületamised oleksid kasvanud „2,5 korda“. Tänapäevane arusaam liikluskorraldusest on, et tänavaruum ja liikluskorraldus püütakse omavahel ja reaalsusega kooskõlas hoida. Samuti ei ole asjakohased viited laste liiklusohutusele. On tõsi, et õuealal oleks laste mängimine lubatud (LS § 64 lg 1). Samas, kõnealune asjaolu tähendabki, et õueala liikluskorraldus tekitas ja tekitaks jätkuvalt väära turvatunde. Arvestades Ülejõe tänavat läbivat liiklust, ei ole selle mängualana kasutamine põhjendatud ja on ohtlik olenemata piirkiirusest. Kooli ja kodune liikluskasvatus peab lapsi suunama tänavaliiklusega seotud ohtude teadvustamiseks – nii on see mistahes tänavatel, sh Ülejõe tänaval. Asjakohatu ja ebarealistlik on eeldada, et laste liikluskäitumise parendamise asemel tuleks kõikidel mis tahes elamupiirkonna tänavatel kehtestada õueala liikluskorraldus. Õueala liikluskorraldus on pigem

erand, mida kasutada suletud tupiktänavatel vms. Eeltoodu kehtib ka muude jalakäijate kohta. Tänavaid, kus puudub kõnnitee, on nii Rapla linnas kui mujal ohtrasti. Autojuhid peavad valima liiklusoludele (sh jalakäijate lähedusele) vastava sõidukiiruse ning jalakäijad omakorda arvestama autoliiklusega. Ülejõe tänav ei ole selles küsimuses kuidagi erisugune. Lisaks märgib vastustaja, et äratuntav ei ole, et 30 km/h piirkiirus oleks õuealal kehtivast 20 km/h kiiruspiirangust (LS § 15 lg 1 p 6) oluliselt ohtlikum. Lähtuda ei saa eeldusest, et kiiruspiirangut eiratakse – vastasel juhul muutuks mistahes piirkiiruse kehtestamine mõttetuks. Samuti jätab kaebaja tähelapnuta asjaolu, et Ülejõe tänavale on just liiklusohutuse tagamise eesmärgil koos liikluskorralduse muudatusega paigaldatud ka liikluspeeglid iga elamu hoovist väljasõidule. Seega ei ole vastustaja teinud kaalutlusvigu ega tegutsenud õigusvastaselt, kui asendas Ülejõe tänava õueala liikluskorralduse kiiruspiiranguga 30 km/h. Sulupere küla tänavad asuvad nn uusarenduses, mille taristu ehitas koos liikluskorraldusega välja arendaja. Ehkki õueala liikluskorraldus ei ole ka kõnealuses piirkonnas kõige mõistlikum, ei ole veel probleeme tekkinud. Seepärast ei ole vastustaja akuutsemate teemade kõrval jõudnud nimetatud ala liikluskorraldusega tegeleda. Nurme tänav ei ole Ülejõe tänavaga võrreldav – tegemist on kolme kortermaja esise alaga, mis ei ole funktsionaalselt isegi tänav. Künniste paigaldamise ajal oli tegemist ka tupiktänavaga. Kaebaja ei saa ka nõuda, et kui õueala liikluskorraldus on kuskil (kas põhjendatult või põhjendamatult) veel säilinud, siis tuleks sama liikluskorraldus säilitada ka Ülejõe tänaval. Pealegi on Rapla linnast veel näiteid, kus õueala on asendatud 30 km/h kiiruspiiranguga (näiteks Metsapargi piirkond). Seega ei ole vastustaja ka võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

asjaoluga, et liikluse rahustamiseks ei olnud liiklusuuringu kohaselt õueala liikluskorraldus vajalik (vt vastustaja 02.03.2022 menetlusdokument, p 1.5). Kiirusepiirang 30 km/h on analoogsetel tänavatel tavaline (vt vastustaja 08.09.2022 menetlusdokument, p 1.10). Seega on vastustaja liikluskorraldust muutes tegutsenud kohtu hinnangul mõistlikult, arvestanud oluliste asjaolude ja tasakaalustatult kõikide liiklejate huvidega. Kaebuse väited elukeskkonna kvaliteedi, liiklusmüra, saaste ja liiklusohutuse kasvu kohta on subjektiivsed ja põhistamata. Kaebuses väljendatud kahtlus, et eelpool viidatud eriteadmistega isiku hinnangut pole dokumendina tegelikult olemas, ei leidnud kinnitust. Nimetatud dokument on kohtule esitatud (vt vastustaja 22.10.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Puutuvalt etteheitesse, et vastustaja pole liikluskorralduse muutmisest teavitanud ega sellega seoses ära kuulanud, märgib kohus, et kuna tegemist pole kaebajale individuaalset mõju omavate toimingutega, mis kahjustaksid selgelt ettenähtavalt tema õigusi, puudus vastustajal kaebaja ära kuulamise kohustus (vt HMS § 40 lg 2).

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.