Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 03.11.2022, Tartu 3-20-761 Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2020. a otsuse nr P26-2020-5124 ja 19.03.2020. a vaideotsuse nr 83/2094-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taotlus puude määramiseks uuesti läbi Tartu Halduskohtu 20.10.2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.10.2021. a otsus muutmata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 03.11.2022, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 09.12.2019 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 07.01.2020. a otsusega nr TVH/20/000825 Xil osalise töövõime kestusega viis aastat.
SKA tegi 14.01.2020. a otsuse nr P26-2020-5124 Xil puude raskusastme mittetuvastamise
kohta. Otsuse põhjenduste kohaselt toetus SKA puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud isiku toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Isiku terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine Xil nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.
4.Eesti Töötukassa jättis 25.02.2020. a vaideotsusega nr 372 Xi vaide Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse peale rahuldamata.
5.SKA jättis 19.03.2020. a vaideotsusega nr 8-3/2094-2 Xi vaide SKA 14.01.2020. a otsuse peale rahuldamata.
6.X esitas 21.04.2020 kaebuse halduskohtule ning Tartu Halduskohus jättis 20.07.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse ja 25.02.2020. a vaideotsuse tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus lõpetas nende nõuete osas haldusasja menetluse ja luges Xi kaebuse tähtaegseks üksnes SKA vastu esitatud nõuetes.
7.Kaebuse kohaselt oli kaebajal SKA 26.02.2018. a otsusega nr P26-2018-33236 tuvastatud keskmine puue (vaimse funktsiooni kõrvalekalle). Kaebaja hinnangul ei arvestatud otsuse tegemisel tema terviseandmetega. Kaebaja soovis, et taastataks vähemalt 2018. a otsusega tuvastatud keskmine puue. Kaebaja kaebusi valudega seonduvalt on ignoreeritud ja terviseandmetest välja jäetud ning need jäeti otsuste tegemisel arvesse võtmata. 04.01.2020. a eksperthinnangust on puudu 2018. a mai haigusjuhtum nr A2464 ja MRT uuringu tulemused. Vangistuse vältel toimunud arstide vastuvõttudel jäeti süstemaatiliselt meditsiiniandmetesse lisamata kaebaja antud info tema vaevuste kohta. Kuigi kaebaja saab valude vastu ravimeid, ei elimineeri valuravi valusid täielikult. Kaebajale määratud ravimid ei ravi ühtegi esinevat haigust, vaid ainult leevendavad vaevusi. Tugev krooniline valu pärsib kaebaja elukorraldust. Kaebaja viitas 07.05.2018 ja 07.02.2020 tehtud uuringutele. Meditsiiniline fakt on, et 2016. a tuvastatud viienda selgroolüli 4 mm nihkest on saanud 2020. a alguseks 7 mm nihe. Kaebajal on diagnoositud ka astma, südamelihasekahjustus ning psüühilised probleemid. Halduskohtule 02.08.2021 esitatud avalduses märkis kaebaja, et praegu kasutab ta liikumisel küünarkarku. Kaebajal esineb pidevalt tuim valu, mis levib vasakusse külge, puusa ja jalga.
8.Tartu Halduskohus jättis 20.10.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
8.1.SKA toetus 14.01.2020. a otsuse tegemisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. 04.01.2020 koostatud eksperdiarvamusest nähtub, et liikumise valdkonnas on arvestatud kaebaja diagnoose R52.2 (muu krooniline valu), M43.1 (lülilibisemine ehk spondülolistees), M51.1 (nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid, radikulopaatia). Eksperdiarvamuses on arvesse võetud 06.05.2016 ja 17.05.2017 tehtud uuringuid, samuti psühhiaatri sissekandeid 12.04.2018, 14.05.2019 ja 09.09.2019. Ekspertarst tuvastas, et põhiline leid on L5/S1 tasemel (spondülolüüs ja anterolistees, disk madaldunud ja neuroforamenid mõlemapoolselt ahenenud). Ekspertarst tuvastas, et kaebajal esinevad kroonilised valud, mis periooditi ägenevad. Kokkuvõttes leidis ekspertarst, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Seega ei ole ekspertiisi käigus leitud, et kaebajal üldse liikumisel piiranguid ei esineks. Piirangud ei ületanud aga kokkuvõttes määra, mis annaks aluse puude raskusastme tuvastamiseks. Samuti on kaebajal
ekspertiisi tulemuste kohaselt mõõdukas tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Eksperdiarvamuses viidati arstide sissekannetele alates 13.03.2017 kuni 09.09.2019. Ekspertarst tuvastas, et tegemist on krooniliste probleemidega.
8.2.Ekspertarsti arvamuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et halduskohtu pädevuses ei ole ekspertarsti arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll, vaid kohus saab üksnes kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud (Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a otsus asjas nr 3-20-264, p 18). Töövõime hindamise käigus kaasatud ekspertarst arvestas kaebaja kroonilisi haigusi, sh valusid, samuti psüühika- ja käitumisprobleeme ja nendest tulenevaid piiranguid.
8.3.SKA kaasas vaide läbivaatamisel ka omalt poolt menetlusse ekspertarsti, kes andis hinnangu kaebaja puude raskusastme tuvastamise kohta. SKA kaasatud ekspertarst võttis arvesse kaebaja terviseandmeid, mis on nähtavad tervise infosüsteemist ja mis on sisse kantud ka pärast vaidlustatud 14.01.2020. a otsuse tegemist. Ekspertarst viitas 07.02.2020. a närvikirurgi hinnangule, kui opereeritavat tervisehäiret kaebajal ei leitud. Ekspertarsti arvates ei ole muutused lülisambas puude määramise aluseks ja terviseandmed ei kinnita püsipiiranguid. X saab eksperdi arvamusel igapäevategevusi tavatingimustes iseseisvalt sooritada. Ravimite tarvitamise ja vahetuse vajadus ei ole piiranguid võimendavaks asjaoluks. Xi psüühikahäired on kompenseeritud raviga, isiku mälu ja intellekt on iseärasusteta ning X on võimeline iseseisvalt tegutsema ja oma tegudest aru saama. Kokkuvõttes leidis ekspertarst, et hiljem lisatud terviseandmed ei muuda arvamust ning Xile puuet määrata ei ole alust.
8.4.Kaebajale võib tunduda arusaamatu, et kui tal varasemalt oli tuvastatud puude raskusaste, siis miks on käesoleval juhul jäetud see tuvastamata. Samas ei ole vastustaja seotud varasemate otsustega ning peab igakordselt, kui isik taotluse esitab, uuesti hindama, kas isiku suhtes on põhjendatud puude raskusaste tuvastada. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vaidlustatud otsuse tegemisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata.
8.5.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimusedˮ (määrus nr 18) § 6 lg 1 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse: 1) taotluses sisalduvad andmed; 2) arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse nr 18 § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused; 3) muud asjasse puutuvad andmed. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 kohaselt § 4 lg 5 p-des 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue. Seega peab hinnatavates valdkondades vähemalt ühes olema piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Kaebaja puhul ei
olnud üheski hinnatavas valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus vähemalt 2.
8.6.Vastustaja leidis, et olemasolevate terviseandmete alusel ei ole taotlejal püsipiiranguid sellises ulatuses, mis takistaksid teda igapäevatoimingutel iseseisvalt hakkama saada. Kohus jagas vastustaja seisukohta, et üksnes haiguse olemasolu ja sellest täielikult paranemise küsimus ei oma eraldiseisvana tähtsust puude raskusastme tuvastamisel, vaid puude raskusastme saab tuvastada siis, kui haigus, millest pole võimalik paraneda, põhjustab isikule sellisel määral piiranguid igapäevases tegutsemises, et on täidetud keskmise, raske või sügava puude raskusastme tuvastamise kriteeriumid. Ekspertarsti hinnangul on kaebaja füüsilised ja ka vaimsed tervisekaebused ravile alluvad.
8.7.Kaebaja esitatud väited ei kummuta vastustaja kasutatud eksperdiarvamuse järeldusi. Kohtupraktika järgi ei ole halduskohtu pädevuses, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas SKA on järginud puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9). Praegusel juhul on seda tehtud.
8.8.Kaebaja arvates on arstid tema kaebusi ignoreerinud ja jätnud need haiguslugudesse märkimata. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tervishoiuteenuse osutaja on tema ravimisel rikkunud hoolsuskohustust, sh dokumenteerimiskohustust, siis on tegemist eraldiseisva vaidlusega ning kaebajal tuleks esmalt pöörduda arsti poole, kelle tegevusega ta rahul pole. Kaebajal on õigus nõuda, et temale raviteenuse osutamine dokumenteeritakse (VÕS § 769). Halduskohus ei saa ekspertarsti hinnanguid kahtluse alla seada, kui ekspertarst on arvesse võtnud kõiki asjakohaseid terviseandmeid. Kaebajal on õigus esitada SKA-le uuesti taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kui kaebaja terviseseisund on muutunud ja seda kinnitavad tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.
9.1.2018. a tuvastati kaebajal keskmine puue. Kaebajal tuvastati toona mitte ainult vaimse funktsiooni kõrvalekalle, vaid meditsiinilistes andmetes oli kaebajal diagnoositud ka krooniline astma, südamehäired, alaselgroo vigastus ja kaelalülide haiguslik seisund. Kõik kaebajal diagnoositud terviserikked on kroonilised. SKA eiras 14.01.2020. a otsuses meditsiinilisi fakte, et kaebaja tervislik seisund oli võrreldes 2018. aastaga halvenenud. Ignoreeritud on kroonilist astmat, kaelalülide haiguslikku seisundit, lisaks varasematele südameprobleemidele on ignoreeritud 2019. a veebruaris lisandunud südamelihase kahjustust. 2016. a diagnoositi kaebajal 5 selgroolüli nihe 4 mm, mis 2020. a oli juba 7 mm. Ka seda haigusliku seisundi süvenemist on ignoreeritud. Kaebaja on juba pikemat aega sunnitud kasutama liikumiseks abivahendina küünarkarku. Tartu Vanglas viibimise ajal 2017-2021 oli kaebaja perearsti poolt vabastatud vangidele ettenähtud töökohustustest tervisliku seisundi tõttu. Vabastus oli antud perearsti poolt kindlatele meditsiinilistele faktidele toetudes.
9.2.Inimese puuet defineeritakse kui meditsiinilist funktsioonihäiret. Meditsiinilised funktsioonihäired tuvastati kaebajal 2018. a eksperdi poolt kindlatest meditsiinilistest põhjustest tulenevalt. Seega ei saa olla õige 2020. a kaebaja keskmisest puudest ilmajätmine. Kaebajal tuvastati aastal 2017 krooniline astma, mille jaoks määrati ravimid Foster 100 ja Ventolin. 2017-2021 Tartu vanglas viibimise ajal asendati astmaravim Foster 200-ga. Aastast 2017 on meditsiiniliselt dokumenteeritud kaebaja südameprobleemid, 2019. a lisandus südamelihasekahjustus. Ka kaelalülide haiguslik seisund on ajas süvenev probleem valude näol. Ei saa olla õiguspärane, et kui patsiendi tervislik seisund halveneb, siis enam puuet ei tuvastata.
10.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja pidas apellatsioonkaebust põhjendamatuks ega nõustunud selles
esitatud seisukohtadega, leides, et Tartu Halduskohtu 20.10.2021. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
10.1.Kaebajal tuvastati 2018. a keskmine puue, kuid selle otsuse pinnalt ei teki kaebajal õigustatud ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka sellele järgnevaks ajaks. Iga ekspertiis on eraldiseisev ja tugineb sellel ajahetkel olemas olnud terviseandmetele ja muule dokumentaalsele infole, kui seda on.
10.2.Kaebaja viitab alaselja ja kaelalülide probleemidele, mis tekitavad valusid ja pärsivad tavalist igapäevast liikumist ja vajalikke toimetusi. Eesti Töötukassa ekspertiisi tulemusel leiti, et taotlejal on lülisamba muutuste tõttu krooniline alaseljavalu, mis aeg-ajalt kiirgub jalgadesse. Piiratud on pikemate vahemaade läbimine, treppidest liikumine, probleemiks on sundasendid. Vastustaja ekspertarst leidis, et taotlejal esinevad seljavalud, kuid liikumine sealjuures häiritud ei ole. Taotleja liigub iseseisvalt ilma kõrvalise abita ja on igapäevategevustel tavatingimustes iseseisev. Närvikirurg hindas taotlejat uuesti 07.02.2020, kuid opereeritavat tervisehäiret ei leidnud. Üksnes muutused lülisambas ei ole puude määramise aluseks, terviseandmed ei kinnita püsipiiranguid ning kaebaja saab igapäevategevusi iseseisvalt sooritada. Seega ekspertiisid kinnitavad küll piirangute olemasolu liikumise valdkonnas, kuid ei kinnita, et piirangud esineks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks nõutavas määras.
10.3.Kaebaja on ekslikult seisukohal, et inimese puuet defineeritakse kui meditsiinilist funktsioonihäiret. Meditsiiniline funktsioonihäire on ainult üks osa kogu puude definitsioonist.
10.4.Kaebaja viidatud astmat ja südameprobleeme on nii Eesti Töötukassa ekspertiis kui ka vastustaja ekspertiis arvesse võtnud.
10.5.Kaebaja viitab läbivalt oma diagnoosidele ja kroonilistele haigustele. Vastustaja on juba selgitanud, et kroonilised haigused ja diagnoosid ei samastu ühegi puude raskusastmega. Oluline on, milliseid piiranguid mingi haigus isikule seab.
10.6.Mingit kaalumisruumi puude raskusastme tuvastamisel ei ole. Kui täidetud on õigusaktides märgitud tingimused, tuleb puude raskusaste tuvastada. Kui aga tingimused ei ole täidetud, siis puude raskusastet ei tuvastata. Kaebaja taotlust ja selgitusi on arvesse võetud ja seal väidetut on kõrvutatud objektiviseeritud terviseandmetega. Nii Eesti Töötukassa kui ka vastustaja enda ekspert jõudsid samale järeldusele, et valdkonniti on kaebaja võtmetegevuste aritmeetilised keskmised järgmised: liikumises 1,33; käelises tegevuses 0,33; õppimise ja tegevuste elluviimises 0,5; muutustega kohanemise ja ohu tajumises 0,67; inimeste vahelises lävimises ja suhetes 1,5. Puude raskusastme tuvastamiseks peaks valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine olema vähemalt 2. Kaebajal ei küündi ühegi valdkonna aritmeetiline keskmine eelnimetatud arvuni. Seega puudus alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebajal on haigusi ja puude raskusastme tuvastamise kontekstis esineb ka piiranguid, kuid piirangud ei ole niivõrd intensiivsed, et talle oleks alust määrata vähemalt keskmist puude raskusastet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Xi apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust 20.10.2021. a kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu otsuses on selgelt toodud välja põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust asuda seisukohale, et kohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.10.2021. a
otsuse kõigi põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid, arvestades muuhulgas seda, et kaebaja apellatsioonkaebuses korratakse suures osas juba halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes toodud põhjendusi ning väiteid, millele halduskohus on oma otsuses põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
12.Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et 2018. a tuvastati tal keskmine puude raskusaste. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kaebajale oli varasema otsusega määratud keskmise puude raskusaste ja uue hindamise käigus tal puude raskusastet ei tuvastatud, ei ole määrav. Tegemist on individuaalsete otsustega, mille tegemisel lähtutakse otsuse tegemise ajal tähtsust omavatest aktuaalsetest andmetest, arvestades, et isiku terviseseisund võib ajas muutuda. Eelmine, 26.02.2018. a puude raskusastme tuvastamise otsus, tehti oma kindla kehtivusajaga ja eelmise otsuse pinnalt ei teki kaebajal õigustatud ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka sellele järgnevaks ajaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020. a otsus asjas nr 3-19-2182). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal puude raskusastme tuvastamata jätmisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata. Käesoleval juhul on Eesti Töötukassa ekspertiis määranud kaebaja seitsme hinnatava valdkonna võtmetegevustele arvväärtused ja kui need arvväärtused puude metoodika järgi kokku liita ning neist aritmeetiline keskmine võtta, ei ületa ükski valdkond puude raskusastme tuvastamiseks nõutavat arvulist väärtust 2,00. Iga ekspertiis on eraldiseisev ja tugineb sellel ajahetkel olemas olnud terviseandmetele ja muule dokumentaalsele infole, kui seda on. Samuti on asja materjalidest nähtuvalt vaidemenetluses need arvväärtused uuesti ekspertarst A. Tamme poolt üle kontrollitud ja ekspertarst ei leidnud, et oleks olnud põhjendatud hinnata kaebaja piiranguid teistsuguste arvväärtustega ning on oma arvamust ka põhjendanud. Arvestades ekspertarvamust ning kaebaja enda taotlust, puudus vastustajal seega alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks 14.01.2020. a otsusega.
13.Kaebaja viitab samuti jätkuvalt oma varasematele diagnoosidele ja kroonilistele haigustele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et isikul esinevad kroonilised haigused ja talle pandud diagnoosid ei võrdu puude raskusastmega ja oluline on hoopis see, kas ja milliseid piiranguid mingi haigus isikule seab. Ei saa eitada, et kaebajal teatud piirangud esinesid ja see ilmneb ka ekspertiisi tulemustest, kus kaebajal leiti piiranguid viies hinnatavas valdkonnas, kuid ükski valdkondlik piirang ei küündinud vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku määrani. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 järgi tuvastatakse tööealisel inimesel lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue ning puudel on järgmised raskusastmed: sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Sama seaduse § 23 lg 6 näeb ette, et puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, samuti tehniliste abivahendite kasutamise vajadust, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. Määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvad andmed; arstiõppe läbinud isiku arvamuses sama määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused ning muud asjasse puutuvad andmed. Seega ei oma tööealise inimese puude tuvastamisel tähtsust asjaolu, mitu haigust on tal mingil ajahetkel diagnoositud ja kas need on kroonilised või ei, vaid hoopis see, kas tal esinevad oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevased tegutsemis- ja ühiskonnaelus
osalemise piirangud määruses nr 18 loetletud seitsme valdkonna võtmetegevustes ja seda sellises raskusastmes, mis võimaldab puude raskusastme määramist. SKA 14.01.2020. a otsusest nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangul ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal raskusi ja piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude määramiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusele ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust.
14.Vastupidiselt kaebaja väitele ei ole 14.01.2020. a otsuse tegemisel jäetud kõrvale ka tema alaselja ja kaelalülide probleemi. Otsuse aluseks olevas Eesti Töötukassa ekspertarvamuses leiti, et taotlejal on lülisamba muutuste tõttu krooniline alaseljavalu, mis aegajalt kiirgub jalgadesse; piiratud on pikemate vahemaade läbimine ja treppidest liikumine, probleemiks on sundasendid. Vaidemenetluses leidis SKA ekspertarst A. Tamm, et: „Taotlejal esinevad seljavalud, kuid liikumine sealjuures häiritud ei ole. Taotleja liigub iseseisvalt ilma kõrvalise abita ja on igapäevategevustel tavatingimustes iseseisev. Kaebajat hindas uuesti närvikirurg 07.02.2020, kuid opereeritavat tervisehäiret tal ei leitud. Muutused lülisambas ei ole puude määramise aluseks, püsipiiranguid terviseandmed ei kinnita, taotleja saab igapäevategevusi iseseisvalt sooritada: Obj: Nimmest liikuvus vaba, valulikkus süvenev ette-ja tahapainutusel. Kõnnak vaba, nii kandadel kui ka varvastel. Vasaku jalaga hüppamine valulik. Radikulaarset tundlikkushäiret ei sedasta. Kõõlusperiosteaalrefleksid külgvõrdsed; +. Vasakul kannal refleks +, paremal ++. Pareesideta“. Seega kinnitavad ekspertiisid küll teatud piirangute olemasolu liikumise valdkonnas, kuid ei kinnita seda, et kaebajal esineks piirangud vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks nõutavas määras. Kaebaja viitab ka astmale ja südameprobleemidele, kuid ka neid asjaolusid on nii Eesti Töötukassa ekspertiis kui ka SKA ekspertarst arvesse võtnud, leides kokkuvõtvalt, et nende haiguste jaoks on kaebajale ette nähtud ravi ja ravi rakendamata jätmise foonil puude raskusastet ei tuvastata. Haldusmenetluses aluseks võetud ekspertarvamuses ja ka täiendava ekspertarsti arvamuses on seega analüüsitud kaebaja erinevatest terviseprobleemidest tulenevaid tagajärgi tema terviseseisundile ja abi vajadusele. Kaebaja terviseprobleemidega on arvestatud nõutaval määral ka teiste valdkondade ja nende võtmetegurite hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda otsuse tegemisel arvestatud ekspertarsti ning vaidemenetluse raames antud täiendava ekspertarsti arvamuste järeldustes, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi ja piiranguid määral, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarstid on lähtunud asjakohastest andmetest ja oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning järelduste kujunemine on jälgitav ning mõistetav.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustaja arvamusega, et kaebaja on ekslikult seisukohal, arvates, et inimese puuet defineeritakse üksnes kui meditsiinilist funktsioonihäiret. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestavad ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Seega tuleb puude esinemise kontrollimiseks esmalt lähemalt uurida, milline on meditsiinilise funktsioonihäire iseloom (kas see on püsiv või raviga kõrvaldatav) ja kui tuvastada, et funktsioonihäire on püsiv, siis tuleb järgmisena kontrollida, kas ja milliseid piiranguid see inimesele igapäevaelus ja ühiskonnaelus osalemisel tekitab, ehk millega inimene oma elus tervisliku seisundi tõttu hakkama saab või ei saa. Seega on nn. meditsiiniline funktsioonihäire siiski ainult üks osa kogu puude definitsioonist.
16.Õige on ka see vastustaja seisukoht, et mingisugust kaalumisruumi puude raskusastme tuvastamisel ei ole - kui on täidetud õigusaktides märgitud tingimused, tuleb puude raskusaste tuvastada, kui aga tingimused täidetud ei ole, siis puude raskusastet ei tuvastata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotluse alusel puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja määrusega nr 18, mille kohaselt hinnatakse puude raskusastme tuvastamisel seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Näiteks tähendab arvväärtus 2 mõõdukat piirangut, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast (§ 4 lg 6). Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7). Kaebaja taotlust ja selgitusi on arvesse võetud ja seal väidetut on kõrvutatud kaebaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ning nii Eesti Töötukassa kui ka vastustaja enda ekspert jõudsid järeldusele, et valdkonniti on kaebaja võtmetegevuste aritmeetilised keskmised järgmised: liikumises: 1,33; käelises tegevuses: 0,33; õppimise ja tegevuste elluviimises: 0,5; muutustega kohanemise ja ohu tajumises: 0,67; inimestevahelises lävimises ja suhetes: 1,5. Puude raskusastme tuvastamiseks peaks valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine olema aga vähemalt 2. Kaebaja puhul ei küündinud selleni ühegi valdkonna aritmeetiline keskmine ja seetõttu puudus alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja nõustus iseenesest sellega, et kaebajal on haigusi ja puude raskusastme tuvastamise kontekstis esines ka piiranguid, kuid need piirangud ei ole niivõrd intensiivsed, et põhjustada kaebajal vähemalt keskmist puude raskusastet. Asjaolu, et kaebaja oli enda väitel Tartu Vanglas viibimise ajal perioodil 2017-2021 vabastatud vangidele ettenähtud töökohustustest tervisest tulenevatel põhjustel, ei anna samuti kuidagi alust selleks, et kaebajal puude raskusaste tuvastada.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
18.Kaebaja nimi tuleb avaldatavas kohtulahendis asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3), nagu on seda teinud ka halduskohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.