Roby Koik Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14. jaanuari 2020. a otsuse nr P26-2020-5124 ja 19. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 8-3/2094-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taotlus puude määramiseks uuesti läbi Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. november 2021. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 09.12.2019. a Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 07.01.2020. a otsusega nr TVH/20/000825 Xil osalise töövõime kestusega viis aastat. SKA 14.01.2020. a otsusega nr P26-2020-5124 Xil puude raskusastet ei tuvastatud.
3.Eesti Töötukassa jättis 25.02.2020. a vaideotsusega nr 372 Xi vaide Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse peale rahuldamata. Samuti jättis SKA 19.03.2020. a vaideotsusega nr 8-3/2094-2 Xi vaide SKA 14.01.2020. a otsuse peale rahuldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 21.04.2020 kaebuse, milles avaldas, et ei nõustu Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsusega ega SKA 19.03.2020. a vaideotsusega. Varasemalt on kaebajal SKA 26.02.2018. a otsusega nr P26-2018-33236 tuvastatud keskmine puue (vaimse (inimeste vaheline lävimine ja suhted) funktsiooni kõrvalekalle). Kaebaja arvates peaks temal olema tuvastatud vähemalt keskmine puue. Kaebaja hinnangul ei arvestatud otsuste tegemisel tema terviseandmetega.
5.Tallinna Halduskohus edastas 24.04.2020. a määrusega Xi kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
6.Tartu Halduskohus selgitas välja vaidluse eseme ning võttis menetlusse Xi kaebuse Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse nr TVH/20/000825 ja 25.02.2020. a vaideotsuse nr 372 tühistamiseks, SKA 14.01.2020. a otsuse nr P26-2020-5124 ja 19.03.2020. a vaideotsuse nr 83/2094-2 tühistamiseks ning mõlema vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud ühistaotlus puude ja töövõime määramiseks uuesti läbi.
7.Tartu Halduskohus leidis eelmenetluses, et kaebus on osaliselt esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus jättis rahuldamata 20.07.2021. a määrusega kaebaja taotluse ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse nr TVH/20/000825 ja 25.02.2020. a vaideotsuse nr 372 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus lõpetas haldusasjas menetluse osaliselt, s.o Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse nr TVH/20/000825 ja 25.02.2020. a vaideotsuse nr 372 tühistamise ja Eesti Töötukassa kohustamise nõuetes. Kohus luges Xi kaebuse tähtaegseks SKA vastu esitatud nõuetes. Menetlusosaliste seisukohad
8.Kaebaja soovib, et taastatakse vähemalt varasemalt 26.02.2018. a otsusega nr P26-201833236 tuvastatud keskmine puue.
9.Vangistuse vältel on arstide vastuvõttudel süstemaatiliselt jäetud meditsiiniandmetesse lisamata kaebaja antud info tema vaevuste kohta. Kaebaja lisatud terviseandmeid ignoreeriti vaidlustatud otsuse tegemisel.
10.Kuigi kaebaja saab valude vastu ravimeid, ei elimineeri valuravi valusid täielikult. Kaebajal on igapäevane nüri valu seljas ja valusööstud, mis raskendavad liikumist. Kaebajale määratud ravimid ei ravi ühtegi esinevat haigust, vaid ainult leevendavad vaevusi. Tugev krooniline valu pärsib kaebaja elukorraldust.
11.Kaebaja viitab 07.05.2018. a ja 07.02.2020. a uuringutele. Meditsiiniline fakt on, et 2016. aastal tuvastatud viienda selgroolüli 4mm nihkest on saanud 2020. aasta alguseks 7 mm nihe. Kõik diagnoosid on jäädavad ja ajas süvenevad. Kaebajal on diagnoositud ka astma, südamelihasekahjustus ning psüühilised probleemid.
12.Kaebaja väidab 26.06.2020 esitatud vastuväidetes, et valusid puudutav info on jäetud välja terviseandmetest, kaebaja kaebusi on valudega seonduvalt ignoreeritud ning jäetud otsuste tegemisel arvesse võtmata. 04.01.2020. a eksperthinnangust on puudu 2018. a mai haigusjuhtum nr A2464 ja MRT uuringu tulemused.
13.Kaebaja palus kohtul võimalusel hankida infot sõltumatult meedikult, mis otstarbeks ja mille puhul on kaebajale määratud ravimid.
14.Kaebaja leiab, et SKA otsus jätta kaebajal puue tuvastamata ei ole kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduses toodud põhimõtetega.
15.Kohtule 02.08.2021 esitatud avalduses märkis kaebaja, et alaselgroovigasuse süvenemise tõttu on ta praeguseks sunnitud alaliselt kasutama liikumisel küünarkarku. Kaebajal esineb pidevalt tuim valu, mis levib vasakusse külge, puusa ja jalga. Valusööstud pärsivad liikumist vahel vähesel määral, kuid vahel täielikult. Kaebajale on abivahend (küünarkark) hädavajalik. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks SKA-d korraldama minule toimiv haigekassateenus alates 20.10.2021, kui kaebaja vanglast vabaneb, et kaebaja saaks Haigekassa soodustusega välja osta arsti poolt temale määratud hädavajalikud ravimid.
16.Vastustaja on seisukohal, et 14.01.2020. a otsus nr P26-2020-5124 ning 19.03.2020. a vaideotsus nr 8-3/2094-2 on õiguspärased ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses toodud põhjenduste juurde, kuid selgitab vastuses kaebusele lisaks alljärgnevat.
17.Vastustaja tugineb puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (vastuse lisa 1).
18.Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse.
19.Otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsust.
20.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) ning teadvusel püsimine ja enesehooldus. Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdi arvamuse, on kaebajal liikumise, käelise tegevuse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtus 2. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades. Kokkuvõttes töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele tuginedes, ei esinenud alust kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks.
21.Puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub vastustaja Eesti Töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõenditest, sh dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku alusel, erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse. SKA puhul on aluseks sotsiaalkaitseministri määrus nr 18, Eesti Töötukassa lähtub töövõimetoetuse seadusest.
Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse vajadust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud osaline töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele.
22.Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus. SKA14.01.2020. a otsusest nr P26-2020-5124 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning seega on põhjendatud puude raskusastme mittetuvastamine. Vastustajal puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid.
23.Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas sotsiaalkaitseministri määrusega nr
18.Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Näiteks tähendab arvväärtus 2 mõõdukat piirangut, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast (§ 4 lg 6). Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas 1,33, käelises tegevuses 0,33, õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas 0,5, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas 0,67 ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas 1,5. Metoodikast tulenevalt olid arvväärtused sellised, mis ei andnud alust puude raskusastme tuvastamiseks.
24.Ei saa lähtuda ka sellest, et varasema hinnangu kohaselt oli tegemist keskmise puudega, kuna iga ekspertiis on eraldiseisev. SKA ekspertarst leidis vaidemenetluses antud arvamuses, et terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi ning tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine ei ole piiratud ega täielikult takistatud, mistõttu pole alust puude raskusastme tuvastamiseks Kohtu seisukoht
25.Tartu Halduskohtu 20.07.2021. a määrus käesolevas haldusasjas, millega lõpetati menetlus Xi kaebuse osas Eesti Töötukassa 07.01.2020. a otsuse nr TVH/20/000825 ja 25.02.2020. a vaideotsuse nr 372 tühistamise ja Eesti Töötukassa kohustamise nõuetes, jõustus edasikaebust esitamata. Seetõttu on käesoleva haldusasja vaidluse esemeks jäänud Xi kaebus SKA 14.01.2020. a otsuse nr P26-2020-5124 ja 19.03.2020. a vaideotsuse nr 8-3/2094-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taotlus puude määramiseks uuesti läbi. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning põhjendab seda järgnevalt.
26.Asjas puudub vaidlus, et varasemalt oli kaebajal SKA 26.02.2018. a otsusega nr P26-201833236 tuvastatud keskmine puue, sest kaebajal esines keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted) funktsiooni kõrvalekalle. Kaebaja soovib
käesolevas asjas esitatud kaebusega endise olukorra taastamist, see tähendab, et temal oleks tuvastatud jätkuvalt keskmine puue.
27.Kohus selgitab, et SKA 26.02.2018. a otsus kehtis kuni uue taotluse esitamiseni korduvekspertiis määrata ja puude raskusaste tuvastada, s.o 09.12.2019, mitte kuni 05.02.2020, nagu oli 26.02.2018. a otsuses märgitud. SKA 26.02.2018. a otsuse kehtivus oli seotud kaebaja taotlusega ning taotluse esitamisega lõppes SKA 26.02.2018. a otsuse kehtivus.
28.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 9 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 29.02.2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi ka määrus nr 18) § 7 lg 3 kohaselt võib terviseseisundi või muu asjasse puutuva olukorra muutumisel isik taotleda puude raskusastme tuvastamist enne puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud puude raskusastme kestuse lõppemist ja enne § 7 lõikes 1 nimetatud 50 tööpäeva. Määrus nr 18 § 7 lg-st 5 tulenevalt, kui isik taotleb puude raskusastme tuvastamist § 7 lõikes 3 sätestatud juhul, muudab puude raskusastme tuvastamise otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates puude raskusastme tuvastamise taotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast. Seega kaotas SKA 26.02.2018. a otsus kehtivuse kaebaja poolt taotluse esitamisega, s.o 09.12.2019.
29.Kaebaja taotluse alusel tegi SKA uue otsuse, mida kaebaja käesolevas haldusasjas tühistamiskaebusega vaidlustab. Kaebaja saab saavutada oma eesmärgi, kui kohus tühistab SKA 14.01.2020. a otsuse, samuti on lubatav tühistada koos vaide esemeks olnud haldusaktiga vaideotsus ning kohustab SKA-d kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama.
30.SKA on teinud vaidlustatud 14.01.2020. a otsuse, tuginedes PISTS §-dele 23 ja 24 ning sotsiaalkaitseministri määrus nr 18 §-dele 6 ja 8.
31.SKA toetus puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Eesti Töötukassa hindas kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. SKA leidis, et terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes, ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.
32.Kuna kaebaja esitas 09.12.2019 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, siis võis SKA kasutada oma otsuse tegemisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust PISTS § 23 lg 7 alusel. Nimetatud sätte kohaselt, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugines vastustaja õiguspäraselt puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule.
33.Kohtule tõendina esitatud 04.01.2020. a dr Kadi Timmeri koostatud eksperdiarvamusest nähtub, et liikumise valdkonnas on arvestatud kaebaja diagnoose R52.2, M43.1, M51.1. Eksperdiarvamuses on arvesse võetud 06.05.2016. a ja 17.05.2017. a uuringuid, samuti psühhiaatri sissekandeid 12.04.2018, 14.05.2019, 09.09.2019. Ekspertarst tuvastas, et põhiline leid on L5/S1 tasemel, kus spondülolüüs ja anterolistees, disk madaldunud ja neuroforamenid mõlemapoolselt ahenenud. Ekspertarst on tuvastanud, et kaebajal esinevad kroonilised valud,
mis periooditi ägenevad. Kokkuvõttes on ekspertarst hinnanud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on deformeerivad dorsopaatiad; muud dorsopaatiad; üldsümptomid ja -tunnused.
34.Ekspertarst leidis 04.01.2020. a eksperdiarvamuses, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Ekspertarst on arvestanud, et kaebajal esineb valusid ja suremistunnet vasakus käes, parema käe randme piirkonnas on olnud kõõlusevigastus, mistõttu I ja II sõrm tundetumad ning piiratud raskuste teisaldamine.
35.Valdkonnas Meeled. (Suhtlemine: nägemine, kuulmine ja kõnelemine) ei tuvastatud 04.01.2020. a eksperdiarvamusega piiranguid. Kaebaja enda poolt taotluses kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas hindas ekspertarst valdkonnas nr 7 „Inimestevaheline lävimine ja suhted“. Ekspertarst leidis, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Eksperdiarvamuses viidati arstide sissekannetele alates 13.03.2017 kuni 09.09.2019. Ekspertarst tuvastas, et tegemist on krooniliste probleemidega.
36.Ekspertarst tuvastas, et kaebajal põhimeeleolu mõõdukalt alanenud, tahteaktiivsus piiratud, esinevad unehäired ning häiritud on igapäevased tegevused ja töövõime. Ekspertarsti hinnangul on kaebajal kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Probleemid on olnud pikaajalised ja haiguse kulg on raskesti prognoositav.
37.Ekspertarst leidis, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Arvesse võeti 12.04.2018 ja 14.05.2019 arstide sissekandeid.
38.Eksperdiarvamuse kohaselt ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust kaebaja enda kirjeldatud piirangud alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju osas.
39.Kokkuvõttes hindas ekspertarst 04.01.2020. a eksperdiarvamuses kaebaja tegevusvõimet järgmiselt: „Taotlejal on krooniline alaseljavalu, mis aegajalt kiirgub jalgadesse. Piiratud pikemate vahemaade läbimine, treppidest liikumine. Probleemiks sundasendid. Esineb valusid ja suremistunnet labakätes. Piiratud raskuste teisaldamine. Põhimeeleolu mõõdukalt alanenud. Tahteaktiivsus piiratud. Esinevad unehäired. Närvilisus, ärevus, kärsitus. Häiritud igapäevased tegevused ja töövõime. Probleemiks sotsiaalsete normide järgimine, võõrastega kontakteerumine, stressiga toimetulek.“ Ekspertarst leidis, et taotleja (kaebaja) puhul on välistatud igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, kehaasendi säilitamine, esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine, mitmesugustes kohtades liikumine, sotsiaalsete normide järgimine, võõrastega kontakteerumine ja täistööajaga töötamine. Eesti Töötukassa tuvastas 04.01.2020. a eksperdiarvamusele tuginedes, et kaebajal on osaline töövõime kestusega 5 aastat.
40.Kohus saab aru, et kaebaja ei nõustu ekspertarsti hinnanguga ja tema tervisandmete tõlgendamisega. Kohus selgitab, et ekspertarsti arvamuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et halduskohtu pädevuses ei ole ekspertarsti arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll, vaid kohus saab üksnes kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende
võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud (nt Tartu Halduskohtu 25.09.2020. a otsus asjas nr 3-20-264, p 18).
41.Kaebaja esitas koos kaebusega tõendeid oma terviseseisundi kohta. Kaebusele on lisatud: - 06.05.2016. a dr Indrek Kooviti koostatud kompuutertomograafia natiivis uuringu kokkuvõtte. 11.05.2016 dr Riina Urbaniku koostatud haigusjuhtumi nr 4464569 ambulatoorne epikriis nr 12075551, milles nähtub, et kaebajal diagnoositi põhihaigusena M54.5 – Nimmevalu ja kaasuvate haigustena M47.8 – Muu spondüloos ja M51.3 – Lülivaheketta muu täpsustatud degeneratsioon. - 07.05.2018. a dr Jaak Vahi koostatud lülisamba nimmeosa magnettomograafia natiivis uuringu kokkuvõte. - 11.05.2018 dr Eve Tootsi koostatud haigusjuhtumi nr A2464/2018 ambulatoorne epikriis nr 50414, millest nähtub, et kaebajal diagnoositi põhihaigusena M51.1 – Nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatia. Kaasuvateks haigusteks on R52.1 – Muu krooniline valu, M48.0 – Lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos ja M43.1 – Lülilibisemine e spondülolistees. - Tartu Vangla raviarsti koostatud 23.09.2019. a anamnees, millest nähtub muuhulgas, et patsient ei ole nõus neurokirurg Tõnu Rätsepa 22.11.2018 konsultatsiooni otsusega ja nõuab teist arvamust. Patsient nõuab spondülolisteesi operatiivset ravi. 23.09.2019 on kaebaja põhidiagnoosiks dr Reet Tamm tuvastanud M43.1. – Lülilibisemine e spondülolistees. - 07.02.2020. a dr Genadi Gorelašvili koostatud röntgenülesvõtete lülisamba piirkonnast uuringu kokkuvõte.
42.Kaebaja esitas täiendavaid tõendeid ka vaidemenetluses. Vastustaja võttis esitatud tõendeid arvesse. SKA kaasas vaide läbivaatamisel menetlusse ekspertarst Aune Tamme, kes andis omapoolse hinnangu kaebaja puude raskusastme tuvastamise kohta. Vaidemenetluses on ekspertarst arvesse võtnud kaebaja terviseandmeid, mis on nähtavad tervise infosüsteemist ja mis on sisse kantud ka pärast vaidlustatud 14.01.2020. a otsuse tegemist. Ekspertarst viitab 07.02.2020. a närvikirurgi hinnangule, kui opereeritavat tervisehäiret kaebajal ei leitud. Ekspertarsti arvates ei ole muutused lülisambas puude määramise aluseks ja terviseandmed ei kinnita püsipiiranguid. X saab eksperdi arvamusel igapäevategevusi tavatingimustes iseseisvalt sooritada. Ravimite tarvitamise ja vahetuse vajadus ei ole piiranguid võimendavaks asjaoluks. Xi psüühikahäired on kompenseeritud raviga, isiku mälu ja intellekt on iseärasusteta ning X on võimeline iseseisvalt tegutsema ja oma tegudest aru saama. Kokkuvõttes leidis ekspertarst, et hiljem lisatud terviseandmed ei muuda arvamust ning Xile puuet määrata ei ole alust.
43.SKA vaideotsuses märgitud täpsustuste kohaselt hindas ekspertarst töövõime hindamise käigus liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 1,33. Seega ei ole ekspertiisi käigus leitud, et kaebajal üldse liikumisel piiranguid ei esineks. Ekspertarsti hinnangul on aga piirangud liikumisel mõõdukad. Piirangud ei ületanud kokkuvõttes määra, mis annaks aluse puude raskusastme tuvastamiseks vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1.
44.Ekspertarst hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“
arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 0,33. Seega leiti ka käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse hindamisel, et kaebajal esineb tegevuste alustamisel ja lõpetamisel kerge piirang.
45.Ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 0,5. Seega on kaebaja väidetud probleemid õppimisel ekspertiisi käigus arvestatud ja leitud, et esineb kerge piirang õppimisel ja tegevuste elluviimisel.
46.Mõõdukas piirang tuvastati võtmetegevuse toimetulek muudatustega hindamisel, kuid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 0,67, mis oli alla arvväärtuse 2, seetõttu puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
47.Samuti hindas ekspertarst , et kaebajal esineb mõõdukas piirang võtmetegevuse kohane käitumine puhul. Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine oli 1,5.
48.Kohus leiab, et töövõime hindamise käigus kaasatud ekspertarst on arvestanud kaebaja kroonilisi haigusi, sh valusid, samuti psüühika- ja käitumisprobleeme ja nendest tulenevaid piiranguid, kuid andnud sellele kaebajast erineva hinnangu. Kohtul puudub alus ja pädevus kahtluse alla seada ekspertiisi vastavasisulist hinnangut.
49.Kohus jagab vastustaja seisukohta, et üksnes haiguse olemasolu ja sellest täielikult paranemise küsimus ei oma eraldiseisvana tähtsust puude raskusastme tuvastamisel, vaid puude raskusastme saab tuvastada siis, kui haigus, millest pole võimalik paraneda, põhjustab isikule sellisel määral piiranguid igapäevases tegutsemises, et on täidetud keskmise, raske või sügava puude raskusastme tuvastamise kriteeriumid.
50.Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) asjas nr 3-17-1110, p 18). Kohus leiab, et vastustaja on 23.01.2020. a otsuses märkinud põhimotiivid, millele ta otsust tehes tugines. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhjendamiskohustust rikkunud. Vastustaja on arvesse võtnud, et kaebaja põeb spondülolisteesi, esineb nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatia ning krooniline valu. Ekspertarsti hinnangul on kaebaja füüsilised, aga ka vaimsed tervisekaebused ravile alluvad. Vaideotsuses tõi SKA välja puude raskusaste tuvastamiseks arvutatud võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilised keskmised.
51.Kohus mõistab, et kaebajale võib tunduda arusaamatu, miks on temal varasemalt tuvastatud raske puue, siis keskmise puude raskusaste ning käesoleval juhul jäetud puude raskusaste tuvastamata. Samas ei ole vastustaja seotud varasemate otsustega ning peab igakordselt, kui
isik taotluse esitab puude raskusastme tuvastamiseks, hindama, kas isiku suhtes on põhjendatud puude raskusaste tuvastada. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vaidlustatud otsuse tegemisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata.
52.Kohtu hinnangul tuleb sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016. a määrusega nr 15 vastu võetud „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg 3 mõista selliselt, et SKA-le on antud õigus saada tervise infosüsteemist päringule eelneva viie aasta kohta patsiendi diagnoose ja diagnooside alusel pärida andmeid, mis on nimetatud määrus nr 15 § 2 lg-s 4. Isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane, see tähendab vastustaja ekspertarst võib kasutada ekspertiise tegemiseks üksnes konkreetseks menetluseks vajalikke andmeid, mis on kättesaadavad. Juhul, kui andmed päringule eelneva viie aasta kohta puuduvad või on ebapiisavad, on SKA-l õigus nimetatud andmeid pärida viiest aastast pikema perioodi kohta (määrus nr 15 § 2 lg 5).
53.Kohus nõustub vastustajaga, et puude raskusastme tuvastamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku aktuaalset tervislikku seisundit, sest puude raskusaste tuvastatakse määratud ajaks (PISTS § 24), prognoosides inimese võimet osaleda ühiskonnaelus. Kuna inimese tervislik seisund võib olla ajas muutuv, siis on põhjendatud võtta otsuse tegemisel eelkõige arvesse kõige hilisemad sissekanded tervise infosüsteemi. Samas ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et etteulatuvalt puuet ei tuvastata põhjusel, et tervis võib või ilmselt läheb edaspidi halvemaks. Kuna vastustaja teeb puude raskusastme tuvastamise etteulatuvalt teatud ajaperioodiks, siis peab vastustaja just hindama, millised piirangud kaebaja terviseseisundist lähtuvalt esinevad näiteks viie järgneva aasta jooksul.
54.PISTS § 23 lg 1 annab SKA-le pädevuse tuvastada puude raskusaste, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid, kellel on isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis (TIS) olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele (PISTS § 23 lg 3). Seega on seadusega antud pädevus SKA kaasatud ekspertarstidele taotleja nõusolekul tema terviseandmeid töödelda tervise infosüsteemis.
55.Kohus saab aru, et kaebaja arvates on arstid tema kaebusi ignoreerinud ja jätnud need haiguslugudesse märkimata. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tervishoiuteenuse osutaja on tema ravimisel rikkunud hoolsuskohustust, sh dokumenteerimiskohustust, siis on tegemist eraldiseisva vaidlusega ning kaebajal tuleks esmalt pöörduda arsti poole, kelle tegevusega ta pole rahul. Kaebajal on õigus nõuda, et temale raviteenuse osutamine dokumenteeritakse (VÕS § 769). Halduskohus ei saa aga ekspertarsti hinnanguid kahtluse alla seada, kui ekspertarst on arvesse võtnud kõiki asjakohaseid terviseandmeid (eelpool viidatud kohtupraktika).
56.Vastustaja hinnangul esinevad kaebajal piirangud liikumisel ja käelises tegevuses, samuti on raskendatud inimestega suhtlemine ja õppimine, kuid mitte määral, mis tooks kaasa puude raskusastme tuvastamise. Vastustaja leidis, et olemasolevate terviseandmete alusel ei ole taotlejal püsipiiranguid sellises ulatuses, mis takistaksid teda igapäevatoimingutel iseseisvalt hakkama saada.
57.Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3).
58.Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 kohaselt määruse nr 18 § 4 lg 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue.
59.Seega peab hinnatavates valdkondades vähemalt ühes olema piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Kaebaja puhul ei olnud üheski hinnatavas valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmise arvväärtus vähemalt 2.
60.Kui arstiõppe läbinud isiku arvamuses on märgitud valdkonna muu piirangu raskusaste, võetakse see määrus nr 18 § 6 lg-s 3 nimetatud piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem (määrus nr 18 § 6 lg 4). Kui valdkonna muu piirangu raskusaste on 0, siis seda ei võeta aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse. SKA leidis vaidlustatud otsuses kokkuvõttes, et lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest kaebajal puude raskusastet ei tuvastata, tuginedes PISTS §-dele 23 ja 24 ning määrus nr 18 §-dele 6 ja 8.
61.Määrus nr 18 § 6 lg 1 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse: 1) taotluses sisalduvad andmed; 2) arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse nr 18 § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused; 3) muud asjasse puutuvad andmed.
62.Halduskohtu arusaamisel ei võeta puude raskusastme tuvastamisel aluseks ainuüksi isikul esinevaid või esinenud haigusi, vaid haigustest põhjustatud funktsioonihäireid ja funktsioonihäirete raskust. Eriteadmistega isikute arvamust võivad olla mõjutanud muudatused asjakohases metoodikas. Metoodika kohustab spetsialiste hindama diagnoosist põhjustatud ja hindamise ajal isikul olemasolevaid reaalseid tegutsemispiiranguid. Kergeid kuni mõõdukaid tegutsemispiiranguid on vastustaja kaebaja puhul möönnud.
63.Halduskohus on tõendikogumi alusel veendumusel, et kaebaja puude raskusastme tuvastamise otsuse aluseks olevad asjaolud on usaldusväärselt tõendatud ja nendest asjaoludest on tehtud põhjendatud ja kaalutletud järeldused. Kohtu hinnangul oli vaidlustatud haldusakt andmise ajal õiguspärane (HMS § 54 ja HKMS § 158 lg 2 ls 2). Halduskohtu hinnangul on vastustaja haldus- ja halduskohtumenetluses lasunud tõendamiskoormuse täitnud (HKMS § 59 lg 1). Vaidlustatud haldusakti andmise menetluses kogutud eksperdiarvamus on usaldusväärne. Halduskohtul puudub neil asjaoludel tarvidus kaebuse põhjendatuse hindamiseks täiendavate tõendite kogumiseks, sh eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks kohtuliku ekspertiisi määramise raames (vrdl RKHKo 3-3-1-80-05, p 8 ja RKHKo 3-17-1110, p 26).
64.Kohus märgib kokkuvõtvalt, et peab nii vaidlustatud haldusakti kui ka vaideotsust piisavalt põhjendatuks ning nõustub vastustaja poolt tõenditele antud hinnanguga ning SKA põhjenduste
ja lõppjäreldustega ega pea vajalikuks otsuste ja vaideotsuste põhjendusi täielikult korrata (HKMS § 165 lg 2).
65.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja esitatud väidetega ei ole vastustaja kasutatud eksperdiarvamuse järeldusi kummutatud. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas SKA on järginud puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9), mida praegusel juhul on tehtud.
66.Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
67.Kohus märgib siiski täiendavalt, et kuna vastustaja on möönnud, et kaebajal esinevad piirangud liikumisel, käelises tegevuse, inimestevahelises suhtlemises, õppimisel ja tegevuste elluviimisel, siis on kaebajal abivajaduse korral õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kui kaebajal on vaja sotsiaalhoolekandelist abi. Samas võib kohalike omavalitsuse osade teenuste ja toetuste saamiseks olla õigustatud üksnes puudega isikud. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et ta jääks puude raskusastme mittetuvastamise korral sotsiaalhoolekandelistest teenustest ilma. Vastustaja peaks isiku soovil selgitama, kuidas on kaebajal vajaduse korral võimalik abi saada ja kas kaebaja peaks pöörduma riigi või kohaliku omavalitsuse poole. Vastustajal tuleb kaebajale ka selgitada, kuidas on kaebajal võimalik saada ravimihüvitist või soodusravimeid, kui kaebajal ei ole majandusliku seisundi tõttu võimalik ravimeid ise soetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas 09.12.2019. a otsuses asjas nr 518-7 (p 121), et sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks peab olema seadustes asjakohane regulatsioon, ülesande täitmiseks tuleb tagada piisavad rahalised vahendid, samuti peab selle täitmise üle olema korraldatud järelevalve ning õigustatud isikule tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Seega ei tohi kaebajat jätta abivajajana sotsiaalhoolekandelisest abist ilma ja kaebajale tuleks selgitada võimalusi, mis aitaksid leevendada piiranguid, mis kaebajal esinevad, et kaebaja saaks tõepoolest osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.
68.Kaebajal on õigus esitada SKA-le uuesti taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kui kaebaja terviseseisund on muutunud ja seda kinnitavad tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed.
69.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma kaebaja, sest kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustajad ei ole menetluskulude taotlusi esitanud, seega ei esine kohtukulusid, mille kandmist poolte vahel peaks kohus otsustama. Kohus luges kaebust menetlusse võttes kaebuse riigilõivuvabaks riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel.
70.Kuna otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses, tuleb kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.