3-22-27 X kaebus Tallinna Vangla 27.12.2021 käskkirja nr 52/21/830 ja 29.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/832 tühistamiseks ning ajavahemikul 31.12.2021–05.01.2022 kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 03.01.2022 kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevused tema suhtes, tühistada kaebaja kohta tehtud ettekanded, mis seonduvad tema tervislikel põhjustel tööst keeldumisega, ning mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis 600 eurot kahju eest, mis tekitati kaebaja 6 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale määrati tööst keeldumiste eest Tallinna Vangla 27.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/830
ja 29.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/832 mõlemal juhul 3 ööpäeva pikkune kartserikaristus, mille ta kandis ära ajavahemikul 31.12.2021–05.01.2022.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 17.01.2022 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel.
3.Kaebaja esitas halduskohtu 17.01.2022 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrusest nähtuvalt oli määruskaebemenetluse kestel Tallinna Vangla lahendanud kaebaja poolt distsiplinaarkaristuse käskkirjade peale esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse. Seega tühistas Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu 17.01.2022 määruse osas, milles kohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla 27.12.2021 ja 29.12.2021 käskkirjade tühistamiseks ning nende alusel kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Selles osas saadeti kaebus halduskohtule ettevalmistava menetluse läbiviimiseks. Kaebuses esitatud tuvastamisnõuete tagastamist puudutavas osas jäi halduskohtu määrus muutmata.
4.Kohus võttis 28.09.2022 määrusega X kaebuse pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist menetlusse Tallinna Vangla 27.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/830 ja 29.12.2021 käskkirja nr 52/21/832 tühistamise nõuetes ning ajavahemikul 31.12.2021–05.01.2022 kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb Tallinna Vangla 27.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/830 ja 29.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/832 tühistamist ning mittevaralise kahju hüvitamist kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel. Kaebajal diagnoositi Tartu Vanglas viibides 17.10.2018 nabasong ja ta suunati operatsioonile, mida ootab seniajani. Enne operatsiooni keelati kaebajal füüsiline koormus, spordiga tegelemine, kummardamine ja raske töö tegemine. Kaebaja viibib alates 30.11.2019 Tallinna Vanglas, kus teda ei olnud seni tööle sunnitud. Kaebaja lootis oma karistusaja lõpuni sedasi ära kanda ning arvestas vastastikkuse suhtumisega – vangla juhtkond ei tülita kaebajat ja kaebaja ei tülita vanglat operatsiooni asjus. Seoses maja juhi vahetumisega enam kaebaja diagnoosile tähelepanu ei pööratud ning kaebaja töövõimetusele vaatamata määrati ta ilma eelneva arstliku läbivaatuseta tööle ajavahemikuks 18.11.2021–18.12.2021. Kaebajal kästi tööle minna 27.11.2021 ja 29.11.2021, kuid oma terviseseisundist tulenevalt ta keeldus. Kaebaja selgitas, et ei saa tööd teha, sest kardab terviseseisundi halvenemist töö käigus pideva kummardamise ja raskuste tõstmise tõttu. Medõde Karina Sorokina veendus minu sõnade paikapidavuses, et mul on song ja olen operatsiooni järjekorras, kuid tööst vabastamist mulle ei võimaldanud, tuginedes vanadele andmetele. Tööst vabastamine või tööle suunamine ei olegi medõe pädevuses. Pärast vestlust medõega 29.11.2021 ei kutsutud kaebajat rohkem tööle vaatamata sellele, et ilma kaebaja nõusolekuta koostatud tööleping kehtis kuni 18.12.2021. Tööst keeldumiste eest määrati kaebajale Tallinna Vangla 27.12.2021 ja 29.12.2021 käskkirjaga mõlemal juhul 3 ööpäeva pikkune kartserikaristus, mille ta ära kandis. Ebainimliku karistuse määras kaebajale kontaktisik, kes suhtus kaebajasse eelarvamusega ja käitus õigusvastaselt.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Vaidlust ei ole, et kaebajal on diagnoositud nabasong ja arst on näidustanud
2(7)
operatsiooni, kuid meedikute hinnangul ei takista see terviseprobleem kaebajal majandustöid teha. Tallinna Vangla üldarst dr Ludmilla Solomatina on 26.10.2020 kaebaja töövõimet hinnanud (tervisekaardis haigusjuht A18639) ja on leidnud, et teda võib majandustöödele tööle määrata. Kohtupraktikas on sedastatud, et nõusoleku andmine on lubatav ka ainuüksi dokumenteeritud terviseandmete alusel, vahetut läbivaatust teostamata. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tööle määramiseks nõusoleku andmisele eelneks arstlik läbivaatus (Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2020 lahend nr 3-17-2049, p 20). Tallinna Vangla 17.11.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/1478 määrati X ajavahemikuks 18.11.−18.12.2021 tööle majandustööde abitööliseks. Käskkirja tutvustati kaebajale 23.11.2021. Nimetatud käskkirjas on kaebajale selgitud, et kui ta leiab, et käskkiri rikub tema õigusi, siis on tal õigus esitada 30 päeva jooksul vaie Tallinna Vangla direktorile. Vaiet X käskkirja peale ei esitanud. Olukorras, kus kinnipeetav on õiguspäraselt tööle määratud, kuid keeldub tööle asumast viitega terviserikkele, peab ta selgitama, milles täpsemalt rike seisneb ja kuidas see takistab töötamist. 2) 27.11.2021 andis kolmanda üksuse vanemvalvur Rainer Algma kaebajale korralduse minna R1 sektsiooni koristama. X keeldus minemast, öeldes, et tal on song ja ta ootab operatsiooni. Juhtum on fikseeritud 28.11.2022 ettekandega nr 1-21-11715. 22.12.2021 täpsustas R. Algma, et X ei öelnud, et ta hetkel meedikut vajaks või et esineks haigestumine, mis just konkreetselt päeval töötamist takistaks, vaid rääkis oma terviseprobleemist üldiselt. 29.11.2022 andis kolmanda üksuse valvur Arnold Merendi Xle korralduse minna tööle, kuid X keeldus tööle asumast, väites, et tema ei pea tööle minema. Valvur kutsus meediku, kes kaebaja üle vaatas ning leidis, et kaebajal ei ole tervisest tulenevat probleemi, mis takistaks tal töökohustust täitmast. Juhtum on fikseeritud 29.11.2021 ettekandega nr 1-21-11789. Mõlema ettekande alusel algatas vangla distsiplinaarmenetluse. Kaebajat on menetluse algatamisest teavitatud, teda on ära kuulatud ja kogutud on asjakohased tõendid. Distsiplinaarmenetluse käigus on menetleja arstilt üle küsinud, kas kaebajal oli koristustööde tegemiseks tervisest tulenevaid takistusi. 13.12.2021 on dr Solomatina andnud tõendi nr 3373, mis kinnitab, et kaebaja võib majandustöödel töötada. Menetleja küsitles ka õde Karin Sorokinat, kes kaebaja tervislikku seisundit 29.11.2022 hindas. K. Sorokina kinnitas, et kaebajal puudusid tervisest tulenevad takistused koristama asumiseks ja tööst vabastust talle ei antud. Tõendit, millega olnuks kaebaja töökohustusest ajutiselt või alaliselt töökohustusest vabastatud, Tallinna Vangla meditsiiniosakond kaebajale andnud ei ole. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tervisekaardi väljavõte ja ambulatoorne epikriis nr 1004492046 dr Solomatina hinnangut ümber ei lükka, sest need kirjeldavad kaebaja tervislikku seisundit varem, kui dr Solomatina kaebaja töövõimelisust hindas. Osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei eelda üldjuhul suuremat füüsilist pingutust kui elukambri koristamine, milleks kohustus tuleneb kinnipeetavale VangS § 67 p-st 4 ja Tallinna Vangla kodukorra p-st 1.13.3. Kaebaja tuleb igapäevaste toimetustega, sh kambri koristamisega probleemideta toime. Kaebuse esitaja käib ka vanglas spordisaalis kehakultuuriga tegelemas. Kui kaebaja tervislik seisund võimaldab tal spordisaalis sportida, siis saab ta edukalt ka osakonda koristada, sest suuremat füüsilist pingutust see ilmselgelt ei nõua. 3) Teinud kindlaks, et kaebaja on VangS § 37 lg 1 rikkumises süüdi, määras inspektorkontaktisik Andrei Skorodumov 27.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/830 Xle VangS § 37 lg 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks ja 29.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/832 VangS § 37 lg 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks. Karistus on proportsionaalne. Distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste 3(7)
süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Inspektor-kontaktisik A. Skorodumov oli pädev menetlust läbi viima ja kaebajale distsiplinaarkaristust määrama (VSkE § 17). Väide, et A. Skorodumov suhtub kaebajasse eelarvamusega ja määras talle seetõttu ebainimliku karistuse, on põhjendamatu. Viited iseloomustusele, mis A. Skorodumov kaebaja kohta ennetähtaegselt vanglast vabanemise menetluse raames kohtule koostas, ei ole käesolevas vaidluses asjasse puutuvad. 4) Kahjunõudega seoses jääb vastustaja 21.03.2022 vastuses nr 5-37/22/13-2 toodud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole kahju hüvitamist taotlenud seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning suhtlemis- ja liikumispiirangute kehtestamisega. Kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ajavahemikul 31.12.2021−05.01.2022 kartserirežiimil viibimise osas. Kehtivate distsiplinaarkaristuse käskkirjade alusel karistuse kandmiseks isiku kartserisse paigutamine ei ole õigusvastane. Ka isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Käesoleval juhul selliseid piiranguid ja kannatusi Xle kaasnenud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
8.VangS § 37 lg-st 1 tuleneb, et kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorra-eeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (nt Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17) või, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Meditsiiniõde saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda, kui tööle määramisel on arst tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse, kuid kinnipeetav keeldub tööle asumisest ootamatule terviserikkele tuginedes (vt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 16).
9.Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kaebaja määrati Tallinna Vangla 17.11.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/1478 ajavahemikuks 18.11.−18.12.2021 tööle majandustööde abitööliseks. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja nimetatud käskkirja peale vaiet esitanud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Seetõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Praeguses vaidluses on seega asjakohatud need kaebaja väited, mis seonduvad tööle määramise käskkirja väidetava õigusvastasusega. Kohus märgib siiski, et kinnipeetava tööle määramine ei eelda kinnipeetava nõusolekut ega tingimata ka vahetut arstlikku läbivaatust, kui kaebaja tervislik seisund oli arstile varasemalt teada ja dokumenteeritud (vrd Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2020 otsus nr 3-17-2049, p 20). Enne kaebaja tööle määramist oli kirurg dr M. Raag teinud 04.02.2020 sissekande, et kaebajal on väike song, ta on plaanilise operatsiooni järjekorras ja on lubatud tööle ning üldarst dr L. Solomatina on 26.10.2020 teinud sissekande, et „ootab nabasonga operatsiooni“ ja andnud hinnangu, et kinnipeetav on lubatud tööle (vt tervisekaardil haigusjuht nr 4185912). Ehk kaebaja poolt viidatud asjaolu, et tal on nabasong ja ta on operatsiooni järjekorras, oli arstidele juba enne kaebaja majandustöödele määramist teada, kuid kaebaja hinnati sellele vaatamata töövõimeliseks. Kaebajal polnud ka mingit alust eeldada, et juhul kui ta vanglat operatsiooni asjus ei tülita, võimaldatakse tal karistus lõpuni ära kanda ilma tööle määramata. Kui kinnipeetava suhtes ei esine seadusest 4(7)
tulenevat alust mittetöötamiseks, on ta kohustatud vanglas töötama ja vastustajal ei ole õigust teha sellest meelevaldseid erandeid. Praegusel juhul ei ole arst kaebajale väljastanud tõendit, millega ta olnuks töökohustusest vabastatud ning seega ei olnud vanglal alust kaebajat kohelda teistest kinnipeetavatest erinevalt ja jätta ta majandustöödele määramata.
10.Vaidlust ei ole, et kaebajale anti arusaadavalt 27.11.2022 ja 29.11.2022 korraldus asuda tööle. Kaebaja keeldus 27.11.2021 tööle asumast põhjusel, et tal on diagnoositud nabasong ja ta on operatsiooni järjekorras. Distsiplinaarmenetluses on kaebajale korralduse andnud valvur R. Algma selgitanud, et kaebaja ei väitnud, et ta sel hetkel meedikut vajaks või esineks konkreetsel päeval töötamist takistav haigestumine. Kuna tegemist ei olnud ootamatu terviserikkega, ei kutsunud valvur kohale meditsiiniõde. 29.11.2021 keeldus kaebaja taas tööle asumast, väites, et ta ei pea tööle minema – korralduse andnud valvur A. Merend kutsus kohale meditsiiniõe K. Sorokina, kes vaatas kaebaja üle ja leidis, et kaebajal ei ole tervisest tulenevat probleemi, mis takistaks töökohustust täitmast. Distsiplinaarmenetluste käigus küsiti täiendavalt dr L. Solomatinalt hinnangut kaebaja töövõimelisuse kohta ning dr L. Solomatina väljastas 13.12.2021 tõendi, mille kohaselt kaebaja võib töötada majandustöölisena. Samuti küsitles menetleja ka meditsiiniõde K. Sorokinat, kes kinnitas, et kaebajal puudusid tervisest tulenevad takistused koristama asumiseks ja tööst vabastust talle ei antud. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja arvamus, et kuna teda pärast 29.11.2021 enam tööle ei kutsutud, siis järelikult talle anti töövabastus. Samuti ei saa kaebaja edaspidisest tööle mittekutsumisest järeldada, et kaebajal oli õigus 27.11.2021 ja 29.11.2021 vanglaametnike korraldusi eirata. Kuna käesoleval juhul on tuvastatud, et arst ei olnud enne kaebaja tööle määramist ega vahetult enne tööle asumise korralduste andmist kaebaja suhtes kohaldanud tööst vabastamist tervislikel põhjustel (nabasonga tõttu) ning kaebajal ei esinenud 27.11.2021 ja 29.11.2021 ka ootamatut terviseriket, mis takistanuks tal nendel päevadel töökohustusi täitmast, ei olnud kaebaja poolt vanglaametnike korraldustele mitteallumine õigustatud. Kaebaja tervislikku seisundit on pädev hindama üksnes arst. Kui arst on leidnud, et kaebajal diagnoositud nabasong ei takista majandustööde tegemist ja töökohustusest vabastamiseks alust ei ole, tuleb vanglal sellest lähtuda ning ka kohus ei saa asuda teistsugusele seisukohale. Ainuüksi kaebaja enda hinnang, et tema tervislik seisund ei võimalda tööle asuda, ei saanud olla õiguspäraseks aluseks tööst keelduda. Seejuures ei ole kaebaja vastu vaielnud distsiplinaarkaristuse käskkirjades välja toodud asjaolule, et tema kambrist võeti 20.12.2021 ära isevalmistatud treeningvahendid (veega täidetud prügikotid, st raskused) ega vastustaja väitele, et kaebaja tegeles ka spordisaalis kehakultuuriga. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et majandustööde tegemine ehk koristamine nõuab suuremat füüsilist pingutust kui kehakultuuriga tegelemine (sh raskustega treenimine). Kohtuotsus saab rajaneda asjas kogutud tõenditele (HKMS § 157 lg 2). Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti (HKMS § 59 lg 1). Praegusel juhul kinnitavad distsiplinaarkaristuste määramisel arvestatud tõendid, et kaebajal ei olnud tervislikele põhjustele tuginedes õigust tööle asumisest keelduda. Kaebaja ei ole vaide- ega kohtumenetluses vastupidist tõendanud. Eelnevat arvestades oli kaebaja kohustatud talle 27.11.2021 ja 29.11.2021 antud tööle asumise korraldusi täitma. Tööst keeldumisega olukorras, kus keeldumiseks puudus õiguspärane alus, on kaebaja jätnud täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse ning rikkunud sellega VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Järelikult esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
11.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kaebajale on 27.11.2021 ja 29.11.2021 rikkumiste eest 5(7)
määratud vastavalt nii 27.12.2021 kui ka 29.12.2021 käskkirjaga 3 ööpäevaks kartserisse paigutamine, s.o kokku mõlema rikkumise eest 6 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kohtu hinnangul on määratud distsiplinaarkaristused proportsionaalsed. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tööle asumise korraldusele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Seda on kinnitanud ka kohtupraktika. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (vt Riigikohtu 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17). Töökohustuse rikkumine kujutab endast ka ohtu vangla julgeolekule, kuna soodustab kriminaalse subkultuuri levikut ja ajendab teisi kinnipeetavaid suhtuma negatiivselt vanglas tehtavasse majandustöösse. Kinnipeetavate töötamine, eriti koristamise näol, on vajalik nõue, sest lisaks tööharjumuse kujundamisele on mõistlik see, et kinnipeetavad hoolitsevad oma kinnipidamistingimuste puhtuse eest ise, selle asemel, et kulutada selleks eraldi avalikke vahendeid (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2018 otsus nr 3-17-698, p 9). Raske rikkumise korral tuleb pidada kartserikaristusega reageerimist õigustatuks. Samuti ei saa pidada karistuse määra (kummagi raske rikkumise eest 3 ööpäeva) ilmselgelt ülemääraseks. Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest.
12.Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele ja kaebaja on distsiplinaarmenetluses saanud esitada oma selgitused, millega on käskkirja andmisel arvestatud (vastustaja on kontrollinud, kas kaebajal esines õiguslik alus töö tegemisest keeldumiseks). Distsiplinaarkaristused on määranud selleks pädev ametnik ning seda ei väära kaebaja põhjendamatu väide, et konkreetne ametnik suhtub temasse eelarvamusega. Distsiplinaarkäskkirjade tühistamiseks alus puudub.
13.Kaebaja nõuab ka ajavahemikul 31.12.2021–05.01.2022 kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt nõuab kaebaja hüvitist üksnes põhjusel, et Tallinna Vangla 27.12.2021 ja 29.12.2021 käskkirjad on tema hinnangul õigusvastased. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna kohus leidis eelpool, et Tallinna Vangla 27.12.2021 ja 29.12.2021 käskkirjasid (mille alusel kaebaja vaidlusalusel perioodil pidi kartseris viibima) pole alust pidada õigusvastasteks, ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise peamine eeldus (haldusorgani õigusvastane tegevus). Kahju hüvitamise nõue jääb seega samuti rahuldamata.
14.Kaebaja on kaebuses taotlenud, et kohus nõuaks vanglalt välja videosalvestised, millelt nähtub see, milliseid töid tegi kaebaja asemel tööle saadetud kinnipeetav. Tulenevalt HKMS § 62 lg-st 2 kohus korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja viidatud videosalvestised ei tõenda seda, et kaebaja ei olnud kohustatud tervislikel põhjustel töötama. Selle üle, milliseid töid peab vanglas tegema majandustööde abitööline, käesolevas asjas ei vaielda. Seega jääb kaebaja taotlus videosalvestiste vanglalt väljanõudmiseks rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
6(7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.