X kaebus Tartu Vangla 13.10.2021.a käskkirja nr 62/430 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada 13.10.2021.a käskkiri nr 6-2/430.
Tartu
Vangla
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.10.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).
5.Kaebajale toimetatakse otsus kätte koos tõlkega vene keelde.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla määras 13.10.2021.a käskkirjaga nr 6-2/430 (tl 12-13, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja X distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kaebajale heideti ette vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumist, kuna ta ei täitnud 23.09.2021 korraldust asuda tööle osakonna koristajana. Enne tööle määramist hindas arst kaebaja töövõimeliseks märkides, et kaebaja võib osaleda kergel majandustööl. Kaebaja kurtis peavalu. Kaebaja viidi meditsiiniosakonda, kus talle anti valuvaigistit Keto 100 mg suukaudselt. Kaebaja ei täitnud tööle asumise korraldust ka pärast ravimi võtmist. Kaebaja andis distsiplinaarmenetluses seletuse, mille põhjal talle anti tööle asumise korraldus kohe pärast seda, kui ta oli ravimi sisse võtnud. Ravim ei saa nii kiiresti mõjuma hakata. Käskkirjas on öeldud, et kaebajat ei ole varem tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud.
2.Kaebaja esitas vaide vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 22). Vastustaja jättis 12.11.2021.a vaideotsusega nr 1-11/314-2 (tl 23) vaide rahuldamata. Vastustaja lisas oma varasematele põhjendustele, et ka mõõduka peavaluga on võimalik teha lihtsamaid koristustöid, näiteks tolmu pühkimine.
3.Kaebaja esitas 18.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebaja ei saanud tööle asuda, kuna tal oli tugev peavalu. Meditsiiniosakonnas anti kaebajale valuvaigistit, kuid uus korraldus tööle asumiseks anti talle enne, kui ravim sai mõjuma hakata. Kaebaja keeldus tööst õiguspäraselt oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal on tihti peavalud, ta on seda korduvalt arstidele kurtnud, kaebajale määrati ravi ja hiljem seda suurendati (tl 62-63).
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, kuna tööst vabastust kaebajale ei antud. Kaebaja avaldas valveõele, et tal on pidevalt peavalud, kuid tervisekaardis sissekandeid peavalu kohta ei olnud. Samuti avaldas kaebaja, et ta ei teadnud, et valvuri käest saab küsida valuvaigistit. Selliste asjaolude valguses andis õde kaebajale tableti Keto 100 mg, kuid kaebaja töökohustusest vabastamist põhjendatuks ei pidanud. Valvur küsis peale kaebajale ravimi andmist õelt, kas kaebaja on võimeline tööle asuma ja õde vastas jaatavalt (tl 32). Arst Piret Kooli hinnangul ei olnud kaebaja tööst vabastamine 23.09.2021 põhjendatud ning tema ravimi manustamise järgselt uuesti tööle suunamine ei kujutanud ohtu tema tervisele (tl 36). Kaebaja tervisekaardi andmete (tl 33-35) põhjal on ta enne vaidlusalust juhtumit kurtnud peavalude üle psühhiaatrile 08.02.2021, kaebajale määrati ravi ja 17.02.2021 oli valu taandunud. Kaebaja kurtis uuesti psühhiaatrile peavalusid 26.08.2021 ning ravi muudeti. Muudest kannetest peavalu kaebusi ei nähtu. Üksikutest peavalukaebustest psühhiaatrile ei saa järeldada töötamist välistavat terviseprobleemi. Meditsiiniosakonnas käimisel ei nähtunud kaebaja liikumisviisist, hoiakust ja kehakeelest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal eluosakonna koristustööd teha. Eluosakonna koristamine seisneb peamiselt põrandate pühkimises ja pesemises, erinevatelt pindadelt tolmu võtmises ja köögiruumi koristamises, mida võib teha oma tempos. Tegemist ei ole intensiivse ega suurt pingutust nõudva tööga. Isiku tööle rakendamine lühiajaliselt peale valuvaigistava ravimi võtmist ei saa kujutada ohtu isiku tervisele.
5.Kohus küsis 26.08.2022.a määruses poolte seisukohti seoses sellega, et kaebaja on lähiajal vabanemas - kas kaebuse sisuline lahendamine on vajalik, kui kaebaja on kohtuotsuse tegemise ajaks vabanenud ning kas asjaolu, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, saab pärast vabanemist mõjutada kaebaja õigusi või on vaidlustatud käskkirja mõju kaebajale ammendunud ja menetlus tuleb lõpetada. Vastustaja selgitas kohtule 01.09.2022, et kaebaja karistusaja lõpp saabus 29.08.2022. Kaebajat siiski ei vabastatud, kuna Tartu Maakohtu 24.08.2022.a määrusega asjas 1-22-4995 kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist kuni üheks kuuks, s.o kuni 29.09.2022. Kaebaja viibib Tartu Vanglas vahistatu staatuses. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri kaebaja suhtes oma kehtivuse ja edasise mõju kaotanud ning tühistamisnõue on muutunud ainetuks. Kaebaja on talle mõistetud vangistuse ära kandnud. Sarnaselt kinnipeetava vabastamisega kaotavad distsiplinaarkaristused vangistuse lõppedes oma kehtivuse. Ka kaebaja teatas, et tema suhtes on algatatud uus kriminaalasi ja teda ei vabastata karistusaja lõppemisel. Kaebaja ei avaldanud seisukohti kohtumenetluse jätkamise või lõpetamise osas.
Kohtute infosüsteemi andmetel tegi Tartu Maakohus 27.09.2022 kohtuasjas 1-22-5456 määruse, millega kaebaja anti kohtu alla ja talle kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata.
Kohtu seisukoht Kaebuse lubatavus
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohtupraktikas kohaldatakse seda sätet ka olukorras, kus vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus või kus kehtivusaja möödumise tõttu on haldusaktil kadunud igasugune mõju ja praktiline tähendus (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 12 ja 28.10.2020.a määrus asjas 3-20-580 p 11). Tühistamiskaebust on jätkuvalt põhjust menetleda, kui haldusaktil säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda selle varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu lahendid 3-3-1-44-14, p 10-11, 3-3-1-41-11, p 10-12).
7.Kohtu hinnangul ei saa praeguses vaidluses olla kindel, et vaidlustatud käskkirja mõju ja tähendus kaebajale on lõppenud. Kaebajat ei vabastatud ning ta viibib katkematult edasi Tartu Vanglas. Muutunud on kaebaja staatus VangS tähenduses - kaebuse esitamise ajal oli kaebaja kinnipeetav, kuid praegu on ta vahistatu. Kohtule ei ole äratuntav õiguslik alus, mis välistab vaidlustatud käskkirja igasuguse mõju kaebajale tema vanglas viibimise ajal. Distsiplinaarkaristus kustub VangS § 65 lg 5 alusel ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Karistuse kustumine ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas isik on vanglast vabastatud või tema staatus vanglas on muutunud. Karistuse kustumine ei ole võrdsustatav käskkirja mõju lõppemisega. Andmed distsiplinaarkaristuste kohta kantakse vangiregistrisse, mille eesmärk on muuhulgas anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta (VangS § 53 lg 1 p 9, § 51 lg 1 p 2). Andmeid ei arhiveerita / kustutata distsiplinaarkaristuse kustumisel, neid ei arhiveerita / kustutata ka kohe pärast kinnipeetava vabanemist ning kui isik asub kandma vangistust või eelvangistust, siis andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, arhiveeritud andmed aktiveeritakse ja jätkatakse uute andmete kogumist (VangS § 54). Kohtu hinnangul eeltoodu pigem tähendab, et kuni kaebaja viibib vanglas, saab vaidlustatud käskkirja kehtivusele tugineda.
8.Kohtupraktikas on ette tulnud, et kinnipeetava tühistamiskaebuse menetlus lõpetatakse, kui kinnipeetav on vabanenud (vt näiteks 3-21-2099, 3-19-443). Samas leidis Tallinna Ringkonnakohus 11.07.2022.a määruses kohtuasjas 3-22-27, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes esitatud kaebuse sisulist läbivaatamist ei mõjuta asjaolu, et kinnipeetava karistusaeg on lõppenud ja ta on vanglast vabanenud. Seega on kohtupraktika vastuoluline isegi olukorras, kus kinnipeetav on vabastatud, rääkimata sellest, kui muutunud on ainult tema staatus. Kokkuvõttes ei ole kaebaja staatuse muutumine kohtu hinnangul piisav väitmaks, et
vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus on lõppenud. Vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue on endiselt lubatav. Kaebuse lahendamine
9.VangS § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. Sellist kohustust ei ole muuhulgas kinnipeetaval, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kohtupraktika põhjal saab tervishoiuteenust osutav õde anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid kinnipeetav ootamatu terviserikke tõttu keeldub tööle asumisest. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (Riigikohtu lahend 33-1-53-14 p 15-16). VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Selle sätte rikkumises kaebajat distsiplinaarmenetluses süüdistatud ei ole. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.
10.Praeguses asjas ei väida kaebaja, et tema tervislik seisund üldse ei võimalda töötamist. Kaebaja tugineb ühekordsele tervisehäirele ehk sellele, et tööle asumise korralduse andmise ajal oli tal tugev peavalu. See, kas isikul esineb tööle asumist takistav tervisehäire, on meditsiinilisi eriteadmisi nõudev küsimus. Hinnangu inimese tervislikule seisundile saab anda tervishoiutöötaja. Vanglaametnikul tuli lähtuda tervishoiutöötaja otsusest. Vaidluse lahendamisel omab seega määravat tähtsust, kas hinnangu kaebaja töövõimele on andnud selleks pädevust omav tervishoiutöötaja ja kas see hinnang oli õige.
11.Õde Irina Olenets tegi 23.09.2021 kaebaja tervisekaarti järgmise kande (tl 34): "Peavalvest info, et k/p peavalu ja ta ei saa tööle minna. K/p sõnul on tal pidevat peavalud, ja et keegi teda ei ravi ja ei uuri. Meil on ta jaanuarist. Mitte ühtegi sissekannet, et k/p on kaevanud peavalu, ei ole. Valu rohtu pole võtnud, kuna ei tea, et nad on valvuril olemas. Antud T. Keto 100 mg. Valvuri käest on saadud info, et k/p peab töötama 1 tund, koristama sektorit. Töölt vabastus pole näidustatud". Vastustaja meditsiiniosakonna juhataja, arst Piret Kool (eriala peremeditsiin) esitas 15.03.2022 eeltoodule täiendavalt järgmise selgituse (tl 36). Irina Olenets on kutselt õde ja kantud tervishoiutöötajate registrisse. Peavalukaebus on subjektiivne kaebus, mida on keeruline objektiivselt kontrollida. Esmaseks kohaseks ravivõtteks on valu leevendava ravimi võtmine. Nii andiski õde kaebajale valuraviks ühe tableti Keto 100 mg. Seda ravimit kasutatakse valu ja reumaatiliste haiguste raviks. Ühekordse suurema annuse manustamisel on selle toime ja mõju kiirem. Kaebajal kehtis samal ajal psühhiaatri määratud raviskeem, mille hulgas oli gabapentiin 600 mg kolmel korral päevas. Gabapentiini on näidustatud kasutada ka kroonilise valu korral. Ühekordse suurema koguse ravimi andmise järgselt eluosakonna koristustöödele rakendamist ei saa pidada kinnipeetava tervist ohtu seadvaks või tervist kahjustavaks. Kaebaja tööle rakendamine peale valuvaigisti võtmist oli lubatav.
12.Avalikult kättesaadavate ravimiregistri andmete alusel on Keto tugevusega 100 mg retseptiravim (väljatrükk tl 73). Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et reeglina kasutatakse valuvaigistina retseptiravimit tavapärasest tugevama või spetsiifilise põhjusega valu korral. Ravimi Keto omaduste kokkuvõtte põhjal kasutatakse ravimit muuhulgas valu korral. Tavaline annus täiskasvanule on 25 mg kuni 50 mg kaks kuni kolm korda päevas. Mõnikord on vajalik ühekordne annus 100 mg. Maksimaalne päevane annus on 200 mg (tl 41). Kui õde andis kaebajale valuvaigistina ravimit Keto 100 mg ehk ühekordses annuses, mis võrdub poolega maksimaalsest päevasest annusest, siis pidi õde pidama usutavaks, et kaebajal on tugev peavalu. Eeltoodut ei lükka ümber asjaolu, et kaebaja enne tööle asumise korralduse saamist ei küsinud valvurilt valuvaigistit (kohtu teada saavad valvurid kinnipeetavale anda käsimüügiravimit). Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta sellest võimalusest ei teadnud. Kuid see ei muuda asjaolu, et õde pidas kaebaja tugevat peavalu sedavõrd tõenäoliseks, et anda talle suur annus ravimit Keto. See, et kaebaja valvurilt ravimit ei küsinud, oli õele teada.
13.Kohtu hinnangul tuleb tugevat valu käsitleda õiguspäraselt töötamisest keeldumise alusena. VangS § 37 lg 2 p 3 ja TTOS § 14 lg 5 p 4 ei saa mõista nii kitsalt, et kinnipeetav võib õiguspäraselt töötamisest keelduda üksnes siis, kui töötamine tooks endaga kaasa tervisekahjustuse tekkimise. Tähtsust ei oma see, kuidas kaebaja liikus ja milline oli tema kehakeel. Inimene, kellel on tugev peavalu, on enamasti tõesti võimeline seisma, kõndima ja liigutusi tegema, s.h eluruume koristama. Kuid kinnipeetava kohustus töötada ei ole kohtu hinnangul sedavõrd kaalukas, et seda tuleks täita ka tugevat valu taludes.
14.Õe otsuse jätta kaebaja tööst vabastamata paneb tugeva kahtluse alla see, et otsus on tehtud osaliselt eksliku teabe alusel. Õde tugines sellele, et kaebaja ei ole varem peavalu kurtnud. See ei olnud õige. Kaebaja kurtis peavalusid psühhiaatrile 08.02.2021 ja uuesti 26.08.2021 (tl 33). Kaebaja kasutas vaidlusaluse juhtumi ajal regulaarselt ravimit gabapentiin, mida vastustaja selgituse põhjal kasutatakse muuhulgas valuvaigistina. Psühhiaater suurendas 26.08.2021 kaebajale määratud gabapentiini annuse kahekordseks - kui 08.02.2021 oli kaebajale gabapentiin määratud 300 mg 3 korda päevas, siis 26.08.2021 määras arst seda 600 mg 3 korda päevas (tl 33). Ravimit Keto anti kaebajale lisaks sellele ravile, mida ta regulaarselt tarvitas.
15.Ravimi Keto omaduste kokkuvõtte põhjal on Keto toimeaine ketoprofeen. Ketoprofeen imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse umbes tund pärast manustamist (tl 44 pöördel). Eeltoodut selgitas õde Kersti Kail ka distsiplinaarmenetluses (tl 20 pöördel). Kohus mõistab selgitust nii, et ravim Keto saavutab maksimaalse mõju ligikaudu tunni aja jooksul sissevõtmisest arvates. Sel juhul ei saa põhjendatuks pidada õe otsust, et kaebaja on kohe pärast ravimi sissevõtmist võimeline tööle asuma. Kohus põhimõtteliselt nõustub sellega, et kui tervisega seotud töötamise takistus on kõrvaldatav (näiteks valu on valuvaigistiga kõrvaldatav), siis pärast takistuse möödumist saab kinnipeetavalt nõuda tööle asumise korralduse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et teine korraldus asuda tööle anti kaebajale kohe pärast seda, kui kaebaja pöördus tagasi meditsiiniosakonnast. Sellega ühtib ka sündmuste kirjeldus valvuri ettekandes (tl 21): esimene korraldus asuda tööle anti kaebajale kell 17:55, kaebaja kurtis peavalu,
valveõde vaatas meditsiiniosakonnas kaebaja üle ja ei vabastanud teda tööst, korraldus anti kaebajale uuesti kell 18:15. See tähendab, et korralduse andmise ajal ei saanud ravimi võtmisest olla möödas rohkem kui 5-10 minutit. Korraldus anti enne tervisest tingitud takistuse möödumist.
16.Lisaks eeltoodule kohus kahtleb selles, kas õel oli praeguse kohtuasja asjaoludel pädevus kaebaja töövõimet hinnata. Otsuse punkti 9 viimases lõigus viidatud kohtulahendi põhjal saab õde kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle. Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et arst oleks andnud mingeid juhiseid kaebaja töövõime hindamiseks peavalude kontekstis, s.h sellises olukorras ravimi Keto 100 mg kasutamiseks või selle kohta, millise aja möödumisel ravimi võtmisest on kaebaja töövõimeline. Õde kas ei märganud või ei olnud tal õigust näha psühhiaatri tehtud kandeid selle kohta, et kaebaja on peavalusid kurtnud, talle on määratud ravim, mida kasutatakse ka valuvaigistina ning arst on selle annust ligikaudu üks kuu enne vaidluse all olnud juhtumit kahekordistanud.
17.Kokkuvõttes ei olnud õige õe otsus jätta kaebaja tööst vabastamata vähemalt seniks, kuni saab eeldada kaebajale antud ravimi toime saabumist, kuna see on ilmselgelt vastuoluline ja tugineb ekslikel asjaoludel. Kaebajal oli tööle asumise korralduse andmise ajal õigus keelduda sellest oma tervisliku seisundi tõttu. Sel juhul ei ole kaebaja talle ette heidetud distsiplinaarsüütegu toime pannud ja distsiplinaarkaristuse määramine ei olnud õiguspärane. Kohus tühistab vaidlustatud käskkirja. Menetluskulud. Selgitused
18.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (s.h riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud ja vastustajalt seda HKMS § 118 lg 2 alusel välja mõista ei saa). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
19.Jõustunud kohtuotsus avaldatakse HKMS § 175 lg 1 alusel elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.