Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-248 31. oktoober 2022 Maria Lõbus Sergei Pragi kaebus Viru Vangla 22. detsembri 2020. a käskkirja nr 6-3/909-1 tühistamiseks Kaebaja – Sergei Pragi Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergei Pragi kaebus rahuldamata.
2.Jätta Sergei Pragile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30. november 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-248 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla vanemvalvur J. Korikov selgitas 27. novembri 2020. a ettekandes nr 6-20/5242-1, et 27. novembril 2020 umbes kella 18.30 paiku, vahetades S4 eluosakonnas telefoni, andis kinnipeetav Sergei Pragi (edaspidi kaebaja) teada, et tal valutab pea ja ta soovib tabletti. Vanemvalvur ütles kaebajale, et on hetkel hõivatud, tablette kaasas pole ja tuleb natuke oodata. Kui vanemvalvur tegi lahti kambri toiduluugi tablettide andmiseks, hakkas kaebaja valvuri peale karjuma, et miks valvur teda provotseerib. Kaebaja väljendas ennast ebatsensuursete sõnadega „dolbajob“, „idioot“ ja „skora budeš u Altermanna rakom stojat, kak i do eteogo“. Vanemvalvur hoiatas kaebajat ettekande kirjutamisest. Kaebaja ütles, et valvur võib selle endale persse pista ja lisas „sul veab, et sa veel elus oled“. Peale toiduluugi sulgemist peksis kaebaja jalaga toiduluuki.
2.Viru Vangla tunnistas 22. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/909-1 kaebaja süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ning karistas teda noomitusega. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Valvuri ettekandes kirjeldatud suhtlemisviis on ilmselgelt ebaviisakas. Väljend „skora budeš u Altermanna rakom stojat, kak i do eteogo“, mis tähendab „varsti hakkad Altermanni ees tahapanemiseks kummardama, nagu seda eelnevalt tegid“, on lisaks ka seksuaalse alatooniga. Samuti on lause „sul veab, et sa veel elus oled“ ka ähvardav. Rikkumise toimepanemine on tõendatud valvuri ettekandega, kaebaja selgitusega ja videovaatluse protokolliga. Videosalvestiselt nähtuv kaebaja käitumine ja kehakeel viitab ärritunud olekule, mis võib viia ebaviisaka käitumiseni vestluspartneriga. Ka kaebaja on distsiplinaarmenetluses antud selgituses tunnistanud, et tõstis häält. Samuti on videosalvestiselt näha, et valvur kirjutab midagi pliiatsiga oma käele. Eluliselt on usutav, et vanemvalvur pani kaebaja öeldud väljendid kirja, et hiljem meelest ära ei läheks. Kaebajal oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ebaviisaka käitumise eest tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei olnud. Ebaviisakas käitumine ei ole vanglas aktsepteeritav, sest see võib raskendada distsipliini tagamist vanglas ning seeläbi seada ohtu vangla julgeoleku. Vanglaametnikega ebaviisakas suhtlemine näitab kinnipeetava suhtumist vangistusse ja vanglaametnikesse ning kehtivasse õiguskorda. Kohtupraktika kohaselt ei ole ebaviisakas käitumine üldjuhul käsitatav raske rikkumisena. Eeltoodut arvestades on otstarbekas karistada kaebajat noomitusega.
3.Viru Vangla jättis 26. jaanuari 2021. a vaideotsusega nr 6-12/388-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla nentis, et kaebaja öeldud venekeelsete väljendite tõlge ei pruukinud olla sõna-sõnaline, kuid see ei muuda nende tähenduse alatooni.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 2. veebruaril 2021 kaebaja kaebus Viru Vangla
22.detsembri 2020. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla
22.detsembri 2020. a käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja sõnul ta ei solvanud vanemvalvurit, vaid lihtsalt suhtles temaga. Kaebaja ei ole süüdi ja tema süüd ei ole tõestatud. Vanemvalvur valetas. Vanemvalvur provotseerib kaebajat, sest valvur teab, et kaebaja on haige ja läheb kergesti närvi või tõstab häält valvuri peale.
3-21-248
5.Vastustaja palus 14. detsembri 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda ametniku poolt ettekandes kirjeldatud kaebaja käitumises. Vanglale ei ole teada ühtegi põhjust, miks ametnik peaks kaebajat vaenama. Arvestades, et vanglale ei ole teada asjaolusid, mis võiks rääkida selle kasuks, et teenistuja võis ettekandes eksida, siis on usutav, et kaebaja talle etteheidetud ebaviisakat suhtlemisstiili kasutas. Kaebajale etteheidetud suhtlemisviis oli ilmselgelt ebaviisakas ja lugupidamatu ning tegu oli vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et käitus väidetavalt 27. novembril 2020 ebaviisakalt.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 11).
8.Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
9.Viru Vangla vanemvalvuri 27. novembri 2020. a ettekandest nähtuvalt karjus kaebaja ja ütles vanemvalvurile „dolbajob“, „idioot“ ja „skora budeš u Altermanna rakom stojat, kak i do eteogo“. Kui vanemvalvur hoiatas kaebajat ettekande kirjutamisest, ütles kaebaja, et valvur võib selle endale persse pista, ja lisas „sul veab, et sa veel elus oled“. Vastustaja on väljendit „skora budeš u Altermanna rakom stojat, kak i do eteogo“ tõlkinud kui „varsti hakkad Altermanni ees tahapanemiseks kummardama, nagu seda eelnevalt tegid“. Kohtu hinnangul on vangla selle väljendi tõlkinud nii, et kaebaja poolt öeldu mõte on edasi antud. Eelnevalt kirjeldatud väljendite kasutamine on käsitatav Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumisena, sest tegu on eelkõige ebaviisaka käitumisega. Väljend „sul veab, et sa veel elus oled“ on ka ähvardava sisuga. Selline sõnakasutus ei ole kooskõlas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud normidega ning väljendab selgelt kaebaja lugupidamatust.
10.Vastustaja on vaadanud kaebaja ja vanemvalvuri vahel 27. novembril 2020 toimunud intsidenti kajastavat videosalvestist ning koostanud selle kohta protokolli. Videosalvestist ennast vastustaja kohtule esitada ei saanud, sest seda ei ole vangla videovalve süsteemis enam alles. Protokollist nähtuvalt üritas vanemvalvur pärast kaebajale ravimi väljastamist toiduluuki kell 18.40 sulgeda, kuid kaebaja takistas seda rusikasse surutud käega. Näha on, et kaebaja suu liigub aktiivselt ja ta teeb peaga aeg-ajalt üles-alla liigutusi. Kell 18.41 lahkub vanemvalvur kambri juurest, misjärel pistab kaebaja oma pea toiduluugist välja ja jätkab suu liigutamist. Vanemvalvur naaseb kambri juurde ja kaebaja tõmbab oma pea kambrisse tagasi, jätkates rääkimist. Vanemvalvur võtab taskust kirjutusvahendi ja kirjutab oma vasakule käele.
3-21-248 Kell 18.42 lõpetab vanemvalvur kirjutamise ja sulgeb toiduluugi, misjärel see tagasi põrkub. Kaebaja pole vastu vaielnud videovaatluse protokollis esitatud kirjeldusele. Kohtu hinnangul saab videovaatluse protokollis kirjeldatud kaebaja käitumise ja kehakeele põhjal järeldada, et kaebaja oli ärritunud. Sellele viitab kambri toiduluugi sulgemise takistamine, suu aktiivne liigutamine ning pärast valvuri ajutist kambri juurest lahkumist pea toiduluugist väljapistmine ja suu liigutamise jätkamine. Kuna kaebaja oli visuaalselt ärritunud, on tõenäoline, et kaebaja väljendas oma ärritust ka verbaalselt. Kaebaja on ka ise 1. detsembri 2020. a selgituses ja vaides tunnistanud, et tõstis vanemvalvuri peale häält. Lisaks on kaebaja 25. veebruaril 2021 kohtusse saabunud avalduses tunnistanud, et ta on kergesti ärrituv ja võib tõsta vanemvalvuri peale häält, kui talle tundub, et vanemvalvur teda provotseerib. Hääle tõstmise käigus on tõenäoline ka ebaviisakate väljendite kasutamine. Vanemvalvuri poolt käe peale kirjutamine osutab samuti sellele, et vanemvalvuri jaoks oli ootamatult tekkinud olukord, kus ta pidas vajalikuks kuuldut fikseerida. Koosmõjus teiste tõenditega on eluliselt usutav, et vanemvalvur kirjutas käele kaebaja kasutatud ebaviisakad väljendid, et vältida nende meelest minemist ja nende kohta hiljem ettekanne koostada. Kohtu hinnangul kinnitavad nii videovaatluse protokoll kui ka kaebaja enda avaldused vanemvalvuri ettekande tõelevastavust. Miski ei viita sellele, et vanemvalvur võinuks valetada. Kohtul puudub alus arvata, et vanemvalvur oleks kirjutanud kaebaja kohta ettekande sündmuse kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Ka ainuüksi fakt, et kaebaja on vanemvalvuri peale kaebusi kirjutanud, ei sea vanemvalvuri ettekande paikapidavust kahtluse alla. Kinnipeetavate poolt vanglaametnike tegevuse peale kaebuste kirjutamist esineb küllaltki sageli ning selles ei ole vanglaametnike jaoks midagi ootamatut, mis tingiks isikliku vaenu või viha tekkimist. Kohus leiab, et kaebaja poolt eelnevalt kirjeldatud väljendite kasutamine on tõendatud vanemvalvuri ettekandega, videovaatluse protokolliga ning kaebaja enda poolt distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluses antud selgitustega. Selliste väljendite kasutamine sai olla üksnes tahtlik.
11.Kaebaja ei saa ebaviisakat sõnakasutust õigustada sellega, et tema hinnangul provotseeris vanemvalvur teda. Ka juhul, kui vanglateenistuja käitub kinnipeetava hinnangul provotseerivalt või õigusvastaselt, peab kinnipeetav jääma viisakaks ja järgima kodukorra punkti 1.12.8. Kui kinnipeetav tunneb, et tema õigusi on rikutud ja ta soovib neid kaitsta, tuleb seda teha VangS-is ja HKMS-is ettenähtud korras. Vältida tuleb vanglateenistujatega vaidlemist, ärritumist, solvamist ja muul viisil ebaviisakalt oma suhtumise väljendamist.
12.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kinnipeetavat on vaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistada. Kui vangla peab karistamist vajalikuks, on tal kaalumisruum karistuse liigi ja määra valikul ning hindamisruum teo raskusastme määratlemisel ja otsustamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib.
3-21-248
13.Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja karistamine oli vajalik ja kaebajale rikkumise eest määratud karistus on proportsionaalne. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Vangla on põhjendanud, et vanglateenistujaga ebaviisakas käitumine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Distsipliin on aga oluline vangla julgeoleku ja üldise toimimise tagamiseks. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale teele ning üheks taasühiskonnastamise osaks on ka kehtiva õiguskorra järgimine. Vanglaametnikega suhtlemisel ebaviisakas käitumine näitab aga kinnipeetava suhtumist vangistusse ja vanglaametnikesse ning kehtivasse õiguskorda. Vangla arvestas ka seda, et kaebajal oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see ei olnud ebaviisaka käitumise eest. Lisaks arvestas vangla seda, et kohtupraktikas ei ole üldjuhul ebaviisakat käitumist peetud raskeks rikkumiseks. Eeltoodust arvestades pidas vangla proportsionaalseks karistuseks noomitust. Kohus rõhutab, et noomitus on kõige leebem distsiplinaarkaristus.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 22. detsembri 2020. a käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.