Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja taotlused uuesti läbi vaadata või Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2021 otsuse nr 4.2-1/11074-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlused uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Reiland Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit Xi taotlusi uuesti läbi vaatama.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja riigilõiv 20 eurot ja esindaja kulu 3000 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 01.02.2021 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) taotluse relvasoetamisloa pikendamiseks 2 vintraudse püstoli soetamiseks. Kaebaja esitas 16.02.2021 vastustajale 5 relvasoetamisloa taotlust, mille eesmärgiks oli soetada 3 vintraudset püstolit, 1 vintraudne revolver ja 4 vintraudset püssi. Kaebaja esitas 18.02.2021 vastustajale 2 relvasoetamisloa taotlust, mille eesmärgiks oli soetada 2 vintraudset püstolit ja 1 vintraudne püss. Kaebaja esitas 30.03.2021 vastustajale relvasoetamisloa taotluse 1 vintraudse püssi soetamiseks. Kõigi taotluste eesmärk oli soetada relvad turvalisuse (enese ja vara kaitse), sportimise ja kollektsioneerimise eesmärgil.
3-22-55
2.Vastustaja jättis 09.12.2021 otsusega nr 4.2-1/11074-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 alusel kaebaja taotlused läbi vaatamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja juba 34 tulirelva ja 1 tulirelva olulise osa omanik. Kaebaja valduses on 15 vintraudset püstolit, 2 vintraudset revolvrit, 1 relvaraam, 1 sileraudne ja 16 vintraudset püssi. Kõigi relvade ja tulirelva olulise osa otstarbeks on turvalisuse tagamine ja sportimine. 14 relva otstarbeks on ka kollektsioneerimine. Kaebajal paluti selgitada uute soetatavate relvade eesmärki. Kaebaja põhjendas ja selgitas iga relva osas oma kollektsioneerimise soovi, kuid teiste eesmärkide kohta sisulisi selgitusi ei andnud. Kaebaja andis vaid teada, et ta osaleb spordivõistlustel ja turvalisuse tagamise otstarvet on igale relvale vaja selleks, et end vajadusel relvaga kaitsta. Kaebaja valduses on märkimisväärselt suur kogus relvi ja ta soovib soetada veel juurde 14 tulirelva. See teeks relvade koguarvuks 49. Ei ole eluliselt usutav, et sellist kogust relvi on vaja turvalisuse tagamiseks ja sportimiseks, arvestades, et kaebaja ei viibi Eestis sageli. Sellepärast on vastustaja jaoks oluline teha kindlaks taotluste sisuline eesmärk. Kaebaja ei ole oma taotluste kohta sisulisi selgitusi jaganud. Vastustajal see teave puudub ja puudub ka võimalus ise selliste tõendite kogumiseks.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama või vastustaja 09.12.2021 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Põhjendused:
3.1.Kaebajale on 12.06.2020 väljastatud relvade kollektsioneerimisluba ja 24.03.2020 relvaluba. Lubatud relvatüübid on püss, revolver ja püstol. Kõigil relvaliikidel on lubatud otstarve sport ning enese ja vara kaitse. Kaebaja on täitnud kõik relvade käitlemiseks esitatavad nõuded, mh tervisenõuded, psüühilist seisundit kinnitavad nõuded ning relva ja laskemoona hoidmise nõuded. Neid on kontrollitud. Kaebaja soovis omandada relvi kollektsioneerimise eesmärgil, kuid ka harrastus- ja laskespordiks. Lisaks soovis kaebaja relvi turvalisuse kaalutlustel. Relvade kollektsioneerimine ja kasutamine ei ole vastupidised eesmärgid. Töökorras relva väärtus on suurem kui töökorras mitteoleva relva väärtus. Kaebaja ei kasutaks relvi tihti. Samuti ei kasutaks ta kõiki oma relvi enesekaitseks korraga, kuid tal peab olema võimalik igat temale kuuluvat relva eraldiseisvalt enesekaitseks kasutada.
3.2.Kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiseks puudus alus, sest kaebaja on vastustaja järelepärimistele korduvalt vastanud ning esitanud ammendavad selgitused ja tõendid. See, et vastustajale kaebaja vastused ei meeldinud, ei tähenda, et kaebaja oleks rikkunud kaasaaitamiskohustust. Vastustaja ei ole andnud kaebajale teada, et kaebaja vastused ei sobi. Vastustaja poolt haldusmenetluses antud selgitustest järeldub, et vastustaja hindas kaebaja taotlusi sisuliselt, seega oli tema taotluste läbi vaatamata jätmine õigusvastane. Kaebajale ei ole antud täiendavat tähtaega taotluste puuduste kõrvaldamiseks. Samuti venitas vastustaja menetluse läbiviimisega põhjendamatult. Kaebaja on pidanud korduvalt menetlusliku seisu kohta küsima.
3.3.Sisuliselt keeldus vastustaja kaebaja taotluste rahuldamisest. Relvaseaduse (RelvS) § 36 ei sätesta relvaloa andmisest keeldumise alusena seda, et esinevad kahtlused relvasoetamisloa taotluses kajastatud relva kasutamise otstarbe osas. Seega puudub vastustaja otsusel õiguslik alus ja see tuleb tühistada või õigusvastaseks tunnistada. Vastustaja on ise möönnud, et RelvS §-s 36 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid kaebaja osas ei tuvastatud. Seega tulnuks kaebajale relvasoetamisload väljastada.
3.4.Kaebaja soovib relvi soetada kollektsioneerimiseks ning neid aeg-ajalt harrastuslaskmisel lasketiirus ja spordiüritustel proovida ja näidata teistele huvilistele. Kaebaja huviks on, et tema kollektsioonis olevad relvad aeg-ajalt tulistaksid ning harrastus- ja spordivõistlused on selleks kõige õigem koht. Seadus ega kohtupraktika ei sätesta ülempiiri, kui mitu relva võib isikul enese
2(5)
3-22-55
ja vara kaitseks olla. Samuti on asjakohatud vastustaja hinnangud relvade paremuse osas. Kaebajal on õigus valida, millal ja millise relvaga ta soovib võistelda.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Vastustaja soovis kaebajalt põhjalikke selgitusi 14 relva soetamise vajaduse, eesmärkide ja kavatsuste kohta. Kaebajale anti mitmel korral võimalus oma selgitusi täiendada. Kaebaja vastas vastustaja järelepärimistele, millest ei saa järeldada saadetud teabe vastavust küsitule. Muid relvasoetamisloa eeldusi ei ole kontrollitud. Vastustaja jättis kaebaja taotlused läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Vastustaja on selgitanud, miks ei ole kaebaja selgitused küllaldased ja veenvad. HMS ei sea kogu tõendamiskoormist haldusorganile. Haldusorgan ei ole seotud taotleja õiguslike seisukohtade, vaid taotluse eesmärgiga. Haldusmenetluses vajalike selgituste esitamata jätmine tähendab seda, et taotleja loobub võimalikust enda kasuks esitatava tõendi esitamisest. Kui ilma tõendita ei ole võimalik üldse asjaolu hinnata ja selle tõendi esitamine on lahutamatult seotud taotlejaga, saab haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kuna vastustaja ei saanud teha taotluste sisuliseks lahendamiseks kõiki nõutud toiminguid, ei jõutud ettevalmistustest kaugemale.
4.2.Relvaloa väljastamist välistavad asjaolud ei ole reguleeritud ammendavalt RelvS §-s 36. Samuti tuleb tähele panna RelvS §-s 28 toodud relva soetamise, omamise ja valdamise otstarvet. Relvade kollektsioneerimise eesmärgiks on relvade säilitamine. Relva kasutamine sportimiseks ning enese ja vara kaitseks mõjutab relva seisukorda vastupidises suunas – pidev kulumine võib muuta relva kasutuskõlbmatuks. Seega on kaebajal samade relvade suhtes teineteist välistavad eesmärgid.
4.3.Relva omamisega seotud ohtude hindamine ja kõrvaldamine on vastustaja ülesanne, kes peab juba soetamisloa taotluse lahendamise algfaasis kontrollima mitte üksnes vastavust formaalsete nõuetele, vaid koguma ka neid asjaolusid, millega seadus seostab relva omamist. Selleks selgitatakse eelmenetluses välja tähtsust omavad asjaolud ja vajadusel tuleb need esitada taotlejal endal. Kui vastustaja ei jõua veendumusele, on mõistlik jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata.
4.4.Turvalisust ei saa siduda relvade suure arvuga. Isik on võimeline kasutama korraga ühte relva. Tõenäosus leida sobiv/õige kaitsevahend ootamatus ja ajakriitilises olukorras on ilmselgelt kaduvväike. Leida see kiirustades 49 relva seast ei tundu eluliselt usutav. Küll aga aktualiseerub avalikkuse huvi elada turvaliselt isiku kõrval, kes omab ligi 50 kaasaegset ja väga heade tehniliste omadustega relva. Kaebaja viibib Eestis harva. Järelikult ei ole juba olemasolevad relvad vahetu järelevalve all, rääkimata nende kasutamise võimalikkusest enese ja vara kaitseks. Haldusorgani praktika võib ajas muutuda, kui ilmnevad uued asjaolud. Riigis ja maailmas aset leidvad sündmused ja tendentsid mõjutavad ühiskonna käitumist ja relva soetamise soovi. Lisaks peab vastustaja lähtuma praktikast, mille kujundab relva omanike käitumine. RelvS ei sea piiri relvade soetamise arvule, kuid piiri seab taotleja reaalne võimalus neid käidelda ja kanda vastustust kooskõlas RelvS-i nõuetega. Vastustaja ei saanud jõuda veendumusele, et kaebaja vastab neile.
5.Kohus rahuldas 03.10.2022 resolutsioonotsusega kaebuse ja kohustas vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.
Vastustaja avaldas 04.10.2022 kohtule soovi esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus.
3(5)
3-22-55
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidluse asjaoludest nähtuvalt ei jätnud vastustaja kaebaja taotlusi rahuldamata, vaid läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise otsus ei ole haldusakt, vaid toiming. Seega ei saa seda tühistada. Küll aga saab kohus hinnata vaidlusaluse toimingu õiguspärasust ja lahendada kaebuse kohustamisnõudes.
8.Vastustaja põhjendas kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmist HMS § 38 lg-ga 3. Viidatud sätte kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
9.Vaidlusaluse otsuse põhjendustest järelduvalt ei esitanud kaebaja vastustajale piisavalt põhjendusi sedavõrd suure arvu tulirelvade soetamiseks.
10.Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja on selgitanud uute relvade soetamise eesmärke vastustajale mitmel korral – 10.02.2021, 19.02.2021, 13.04.2021. Seejuures on kaebaja selgitanud kõiki oma eesmärke – nii sportimine, kollektsioneerimine kui ka turvalisus. Järelikult ei vasta tõele vastustaja väide, et kaebaja ei ole nõutud selgitusi jaganud. See, et vastustajale kaebaja vastused ei meeldi või teda ei veena, ei tähenda, et kaebaja oleks jätnud oma kaasaaitamiskohustuse täitmata. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis oleks jäänud kaebaja poolt esitamata. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused taotluste läbi vaatamata jätmiseks otsitud. Kui vastustaja leidis, et kaebaja taotlused ei ole põhjendatud või kaebajal puudus õigus sedavõrd suurt hulka relvi soetada, tulnuks kaebaja taotlused sisuliselt lahendada ja viidata konkreetsele sättele, mille alusel taotlused rahuldamata jäetakse. Vastustaja praegust käitumist ei saa pidada õiguspäraseks ega kooskõlas olevaks hea halduse tavaga.
11.Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks analüüsida, kas sportimine ja kollektsioneerimine on teineteist välistavad eesmärgid või kas kaebajal on vaja rohkem kui ühte relva enese ja vara kaitse või sportimise eesmärgil. Tegemist on sisulise vaidluse küsimusega, mis tuleb lahendada relvaloa sisulise läbivaatamise käigus ja kui relvaload jäetakse rahuldamata, siis sellise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel.
12.Taotluste läbi vaatamata jätmist ei õigusta ka vastustaja soov tagastada kaebajale taotluste esitamisel tasutud riigilõiv. Kaebaja võttis taotluste esitamisel teadlikult riski, et kui tema taotlused jäävad rahuldamata, jääb ta tasutud riigilõivu ilma. Riigilõiv tasutigi eesmärgiga, et vastustaja vaataks kaebaja taotlused sisuliselt läbi. See, et vastustaja ei oska või ei soovi kaebaja taotlusi lahendada, ei õigusta taotluste läbi vaatamata jätmist ja seda ei leevenda ka see, kui vastustaja tagastab taotlustelt tasutud riigilõivu. Vastustajal tuleb taotlused lahendada vastavalt kehtivale regulatsioonile.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse kohustamisnõudes ja kohustab vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.
14.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
14.1.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõiv 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
14.2.Kaebaja taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 6025,68 eurot. Kulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Lextal OÜ 31.12.2021 arve nr 202112235 summas 1494,24 eurot, 31.01.2022 arve nr 202201108 summas 2818,12 eurot (sh riigilõiv 25 eurot), 28.02.2022 arve nr 202202146 summas 200,64 eurot, 31.03.2022 arve nr 202203188 summas 4(5)
3-22-55
110,88 eurot ja 31.08.2022 arve nr 202208045 summas 1426,8 eurot. Arvetel olevad summad sisaldavad käibemaksu.
14.3.Neli esimesena nimetatud arvet kajastavad kaebaja esindaja vandeadvokaat Margus Reilandi töötunde õigusteenuse osutamisel. Viies arve kajastab ka Mats Volbergi töötunde kogusummas 1068 eurot. Kaebaja 05.09.2022 avaldusest nähtuvalt on Mats Volberg jurist, kes abistas vandeadvokaati õigusteenuse osutamisel. Samuti tehti viide Riigikohtu 09.12.2021 otsusele kriminaalasjas nr 1-20-2473. Kohus selgitab, et ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditest, sest halduskohtumenetluses reguleerib menetluskulusid HKMS, mitte kriminaalmenetluse seadustik. Seepärast on asjakohane lähtuda halduskohtumenetluses tehtud kohtupraktikast. HKMS § 101 lg 1 ja § 103 lg 1 p 1 järgi kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mitte esindajaid abistanud juristide või muude isikute kulud, kes ise menetluses ei osalenud. Praeguses asjas esitas kohtule kõik avaldused kaebajal nimel vandeadvokaat Margus Reiland. Jurist Mats Volberg ei ole kohtule ühtegi dokumenti esitanud ega kohtuga kordagi suhelnud. Samuti ei ole antud kohtule teada, et Mats Volbergil on kaebaja esindamise õigus. Lisaks ei ole Mats Volberg osalenud menetluses ka nõustajana. Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab nõustaja osaleda menetluses vaid kohtuistungil, mitte kirjalikus menetluses (vt nt Riigikohtu 27.06.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-306, p 10). Seega ei ole Mats Volberg olnud kaebaja esindaja (vähemalt ei ole seda kohtule eelnevalt tõendatud) ja tema töötundidega ei saa esindaja kulude juures arvestada.
14.4.Kohus saab esindaja kulu hulka lugeda vandeadvokaat Margus Reilandi õigusabiteenuse kokku summas 4957,68 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suur. Tegemist oli väga lihtsa vaidlusega. Samuti ei olnud asja maht suur. Kaebaja koostatud avaldused olid küll pikad (7 lk ja 10 lk), kuid seal oli palju kordusi ja maht vaidluse iseloomu arvestades üle paisutatud. Kohus peab põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) esindaja kuluks 3000 eurot, mille mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.