Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1835
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2021 käskkirja nr 1.9-2.5/243p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
avalduse. Peale paljasõnaliste väidete pole kaebaja esitanud ühtegi tõendit ega põhjendanud, mis takistas kaebajal kõiki põhjendusi ja tõendeid kaebuses esitada. 4.2 SKB ametnikud vestlesid kaebajaga, et välja selgitada asjaolud seoses kaebaja e-posti aadressilt kaebajale teenistusalaselt teadaoleva väga tundliku teabe väljastamisega, mis oluliselt mõjutas politsei reidide tulemuslikkust. Arvestades vestluse ajendiks ja sisuks olevat teavet, võis kaebaja tunda end emotsionaalselt ebamugavalt, kuid see ei anna mingit alust väita, nagu oleks kaebajaga käitutud alandaval viisil või teda alandavalt koheldud. 4.3 SKB ametnikud kaebajale ettepanekut teenistusest lahkuda teinud ei ole. Kaebaja kohtus ja vestles oma vahetu juhiga, kellega jõuti ühisele arusaamale, et praegusest olukorrast tingitult usalduse puudumine alluvate ning juhi poolt ei võimalda kaebajal juhi rollis oma seniste teenistusülesannete täitmist jätkata. Kaalutletud otsuse teenistusest lahkuda tegi kaebaja ja esitas omakäelise avalduse teenistusest vabastamiseks. 4.4 Vastustajal puudus kahtlus selles, et kaebaja tahteavaldus ei vasta tema tegelikule tahtele. Kaebaja allkiri dokumendil kinnitab dokumendil sisalduvate andmete õigsust. Kaebaja ei ole pärast avalduse esitamist avaldanud vastustajale teistsugust tahet ning alles kaebuse esitamisel on vastustaja teada saanud, et kaebaja ei ole soovinud teenistussuhet lõpetada. 4.5 Asjaolust, et kaebaja esitas teenistusest vabastamiseks avalduse ega kasutanud võimalust avaldusest loobuda, järeldub, et kaebaja tegelikuks tahteks avalduse kirjutamisel oli teenistussuhte lõpetamine ning teenistusest lahkumise avaldus vastas tema tahtele. Alles hiljem mõtles kaebaja ringi ja asus vastupidist paljasõnaliselt väitma.
teenistusest vabastatud seaduslikult, puudub alus kaevatava haldusakti tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja taotletud tasu väljamõistmiseks.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.