2.Tagastada kaebajale osa kaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 136,09 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
3.Jätta Rene Vainiku kaebus rahuldamata.
4.Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot kaebaja enda kanda ning riigilõiv 93,89 eurot, mille tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud, Eesti Vabariigi kanda.
5.Jätta muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib punkte 3–5 puudutavas osas esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-20-1169 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Rene Vainik (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.03.2020 esindaja kaudu Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada talle alandava ja ebainimliku kohtlemisega põhjustatud kahju 16 460 euro ulatuses. Taotluse kohaselt on vangla alandanud R. Vainiku inimväärikust sellega, et on hoidnud teda kambrites, kus ei ole piisavalt ruumi ehk vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. R. Vainiku õigusi on rikutud alates 04.11.2010 ehk kokku 3411 päeva (seisuga 06.03.2020). Nõutava hüvitise suuruseks on 5 eurot iga päeva eest, mil R. Vainik on viibinud Viru Vanglas (v.a 119 päeva, mil ta viibis kartseris). Kahjunõude suuruseks on seega 3292x5 ehk 16 460 eurot.
2.Viru Vangla jättis 25.05.2020. a otsusega nr 6-16/43-2 R. Vainiku kahju hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. Viru Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane ning vangla ei ole oma tegevusega R. Vainiku õigusi rikkunud ja kahju tekitanud. Viru Vangla tuvastas kinnipeeturegistri andmete põhjal, et kaebaja on viibinud perioodil 04.11.2010–06.03.2020 erinevates Viru Vangla kahekohalistes elukambrites (v.a viibimised kartserikambrites, mille eest kaebaja kahju hüvitamist ei taotle). Kõik Viru Vangla elukambrid on üldpinnaga 9,8–9,9 m2, millega on tagatud kambris ühe kinnipeetava jaoks põrandapinda 4,9–4,95 m2. Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja Riigikohtu praktikale tuleb põrandapinna arvestusest välja jätta kambris asuva WC pindala, samas mööblialust pinda ei tule välja arvata, vaid oluline on, kas kinnipeetav saab tavalisel viisil kambris liikuda. Arvestades maha kambris asuva WC pindala 1,8 m2, on Viru Vangla kambrites põrandapinda ühe kinnipeetava kohta minimaalselt umbes 4 m2, mis on vastavuses justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatuga. Kambris on kahekorruseline voodi, kahekohaline kapp, laud ja kaks tooli, seega on usutav, et kambris saab ka tavapärasel viisil liikuda. Tingimused Viru Vangla kambrites on head, tegemist on ühe kõige kaasaegsema vanglaga Eestis ja kambrid vastavad vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 ning VSkE § 6 lg-s 6 sätestatud nõuetele. Samuti nähtub vangiregistrist, et R. Vainik töötab järjepidevalt majandustöödel, alates 17.01.2020 töötab ta toidujagajana ning enne seda on ta töötanud koristajana ja köögitöölisena. Seega ei pea R. Vainik üldiselt viibima terve päeva oma kambris ning tal on olnud võimalik liikuda ka väljaspool kambrit.
3.R. Vainik esitas 16.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu ebapiisava kambripinna võimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 16 460 euro ulatuses.
4.Viru Vangla esitas 23.11.2020 kaebusele vastuse.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 08.12.2021. a määrusega menetluse perioodil 04.11.2011 kuni 03.11.2014 tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning jättis kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab perioodidel 04.11.2010 kuni 03.11.2011 ja 04.11.2014 kuni 24.03.2017 tekitatud
3-20-1169 kahju. Kohtu menetlusse jäi kaebaja hüvitamisnõue, mis puudutab perioodi 25.03.2017 kuni 06.03.2020. Halduskohtu 08.12.2021. a määrus jõustus 16.08.2022.
6.Kohus otsustas 04.10.2022. a määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses ning teavitas pooli kohtuotsuse tegemise ajast.
7.Kaebaja esitas 14.10.2022 kohtule taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu osaliselt tagastamiseks ning asjas veebi vahendusel kohtuistungi korraldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt. Kambrites, kus kaebaja Viru Vanglas viibis, oli üldpindala ühe inimese kohta ca 2,5 m2 või vähem. Vaba pind, millest on maha arvutatud mööbli ja inventari alla jäänud ruum, moodustab ca 1,5 m2 ühe inimese kohta. Kaebaja hinnangul on oluline arvestada mööblialust pindala, sest kambris ei ole koos mööbliga piisavalt ruumi liikumiseks. Nii väikesel põrandapinnal on kinnipeetaval liikuda peaaegu võimatu. Kuigi Viru Vangla ei vastanud kaebaja esindaja teabenõudele mööbli mõõtude kohta, on ilmselge, et mööbli mõõdud vähendavad põrandapinda selliselt, et ruumi on väga vähe ja inimesel on peaaegu võimatu kambris liikuda. Nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes tundis kaebaja end alandatuna ja allasurutuna. Kaebajat vaevasid stress ja hingeline ahastus ning pidev liikumispuudus ja abitustunne. Viru Vangla poolne inimõiguste rikkumine on olnud pidev ja süstemaatiline. Kaebaja taotleb kahjutasu tema alandava ja ebainimliku kohtlemise eest 5 eurot iga Viru Vanglas viibitud päeva eest (v.a aeg, mil ta viibis kartseris).
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, paludes arvestada 25.05.2020. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses toodud põhjendustega ning selgitades täiendavalt järgmist. Kaebaja on perioodil 25.03.2017 kuni 06.03.2020 viibinud järgmistes kambrites (v.a kartserikamber, samuti ei ole välja toodud pikaajaliste kokkusaamiste tubades viibimist kokkusaamiste ajal): kambris nr K218 perioodil 08.02.2017–20.02.2018, kambris nr K314 perioodil 20.02.2018–18.06.2018, kambris nr K414 perioodil 25.06.2018–09.04.2019 ja kambris nr K114 perioodil 09.04.2019 kuni vastuse esitamise ajani. Nende elukambrite suurused jooniste järgi on järgmised: 8157 (K218) – kamber 9,9 m2, WC mõõdud 1,2x1,3 m; 8203 (K314) – kamber 9,9 m2, WC mõõdud 1,21x1,29 m; 8251 (K414) – kamber 9,9 m2, WC mõõdud 1,2x1,3 m; 8104 (K114) – kamber 9,9 m2, WC mõõdud 1,2x1,3 m. Kehtiva õiguse kohaselt ei tule kambri pinnast, kus viibib kaks kinnipeetavat, mööbli mõõte maha lahutada. Selliselt on kambri pinna suurusele lähenetud ka kohtupraktikas (nt asi nr 3-19-884, kus kaebaja tõi välja omapoolse arvutuse mööbli mõõtude kohta, kohus ei pidanud nõuet põhjendatuks). Taasühiskonnastavate tegevuste, sh töötamise ajal on kaebajal olnud võimalik viibida kambrist ka väljaspool.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebaja taotluse osas asjas kohtuistungi korraldamiseks (I) ja lahendab kaebaja taotluse riigilõivu osaliselt tagastamiseks (II). Seejärel lahendab kohus kaebuse ja teeb menetluskulude jaotust puudutavad otsustused (III). I
11.Kaebaja esitas pärast asjas kirjaliku menetluse määramist kohtule 14.10.2022 taotluse videoistungi korraldamiseks. Taotlust ei ole põhjendatud ning märgitud on üksnes seda, et kaebaja taotleb asja läbivaatamist suulises menetluses veebi vahendusel, et tal oleks võimalik sellest videosilla kaudu osa võtta.
3-20-1169
12.Vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 10 tuleb kaebuses muu hulgas märkida, kas kaebaja soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kaebaja ei olnud kaebuses oma eelistust märkinud, kuid teatas 14.10.2020. a vastuses kohtunõudele, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. HKMS § 131 lg 2 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. Seega on menetlusosaline kirjaliku menetlusega nõustumisel enda tahteavaldusega seotud ega saa seda muuta, välja arvatud menetlusolukorra olulisel muutumisel. Näiteks võib selliseks menetlusolukorra oluliseks muutuseks olla olukord, kus selgub, et vaidluse all on asjaolu, mille osas menetlusosaline arvas vaidlust mitte olevat (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 458). Seda, milles võib kaebaja hinnangul seisneda menetlusolukorra oluline muutus praeguses asjas, ei ole kaebaja enda 14.10.2022. a taotluses põhjendanud. Ka kohtule ei ole selge, milles võiks seisneda menetlusolukorra oluline muutus, et see tingiks vajaduse asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Pärast kohtu 08.12.2021. a määruse jõustumist on kaebus jäänud menetlusse küll oluliselt väiksemat ajaperioodi puudutavas osas, kui see oli algselt, kuid sellega on välja selgitamist vajavate asjaolude kogum üksnes vähenenud ning muutunud ei ole nende olemus. Ka juhul, kui menetlusolukorra olulist muutust saaks jaatada, on kohtu hinnangul asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning äratuntav ei ole kaebajal esineda võiv põhjus kohtuistungi korraldamise nõudmiseks (vt HKMS § 131 lg 1 p 2). Seega jääb kaebaja taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. II
13.Kohus lõpetas 08.12.2021. a määrusega asja menetluse perioodil 04.11.2011 kuni 03.11.2014 tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ning jättis kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutas perioodidel 04.11.2010 kuni 03.11.2011 ja 04.11.2014 kuni 24.03.2017 tekitatud kahju, HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-dele 3 ja 4 tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel, ning juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus ei ole veel otsustanud kaebajale riigilõivu tagastamist ning kaebaja taotleb riigilõivu tagastamist 63,91 eurot ületavas osas.
14.Pärast 08.12.2021. a määruse jõustumist jäi kohtu menetlusse hüvitamiskaebus 1052 päeva osas (algselt 3292 päeva) ning nõutavaks kahjuhüvitiseks 5260 eurot (algselt 16 460 eurot). 5260 euro suuruselt hüvitamiskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 157,80 eurot. Enne menetluse osalist lõpetamist ja kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist oli kohus vabastanud 21.09.2020. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel 493,80 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest 293,80 eurot puudutavas osas. Kohus peab võimalikuks lähtuda sellest, et kaebaja on 21.09.2020. a määrusega vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest 59,5% ulatuses (293,80 eurot moodustab 59,5% 493,80 eurost). Seega on kaebaja 5260 euro suuruselt nõudelt riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud 93,89 eurot puudutavas osas (59,5% 157,80 eurost), temal endal tuleks tasuda riigilõiv 63,91 eurot (157,80-93,89=63,91) ning arvestades juba tasutud 200 eurot, tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-de 3 ja 4 alusel tagastada 136,09 eurot (200-63,91), nagu kaebaja on ka ise taotlenud (200-63,91=136,09 eurot). Kaebajal tuleb kohtule teatada, millisele arveldusarvele ta riigilõivu tagastamist soovib. III
15.Pärast menetluse osalist lõpetamist ja kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist on kohtu menetluses kaebus vastustajalt 5260 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks kaebajale
3-20-1169 mittevaralise kahju tekitamise eest nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes hoidmisega 1052 päeval ajavahemikus 25.03.2017 kuni 06.03.2020. Kaebaja arvutuste järgi ei saanud tal olla kambris rohkem kui 2,5 m2 põrandapinda. Kaebaja sõnul tundis ta end sel ajal alandatuna ja allasurutuna ning teda vaevasid stress, hingeline ahastus, pidev liikumispuudus ja abitustunne. Kohus järeldab kaebaja avaldustest, et tema hinnangul on Viru Vangla õigusvastaselt alandanud tema väärikust.
16.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
17.VangS § 41 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kinnises vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse kambrisse (VangS § 7 lg 2, § 11 lg 2, VSkE § 6 lg-d 1 ja 2). Vastavalt VangS § 45 lg-le 1 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suurus ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Vastavalt VSkE § 6 lg-le 6 on kinnipeetavale kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda.
18.EIK praktikast tulenevalt on mitme kinnipeetavaga kambris soovituslik minimaalne põrandapind isiku kohta 4 m2 (vt nt EIK 10.01.2012. a otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs Venemaa, p-d 144–145; 19.12.2013. a otsus asjas nr 429/12: Tunis vs Eesti, p 44; Riigikohtu 09.12.2015. a otsus nr 3-3-1-42-15, p 14). Kohus nõustub kaebajaga selles, et põrandapinna arvestamisel tuleb kambripinna koguhulgast välja arvata eraldi ruumis asuva WC alune pindala, kuid ei nõustu sellega, et põrandapinnast tuleks maha arvata ka mööblialune pind. EIK selgitas põrandapinna arvestamise metoodikat Suurkoja 20.10.2016. a otsuses asjas nr 7334/13, Muršić vs Horvaatia, ning leidis, et kambri üldpinna hulka ei tuleks arvestada kambrisisest sanitaarsõlme, kuid kambripinna arvutamisel ei tule välja arvata mööblialust pinda (otsuse p 114). Küll on EIK hinnangul oluline hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda. Samu põhimõtteid on enda praktikas korduvalt käsitlenud ka Riigikohus (vt 14.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-15-17, p 12 ja seal viidatud praktika; 21.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12).
3-20-1169
19.Viru Vangla 20.01.2020. a vastusest kaebaja esindaja teabenõudele (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 18) ning vangla vastusest kaebusele (dtl 53–54) nähtub, et kaebaja viibis ajavahemikus 25.03.2017 kuni 06.03.2020 Viru Vangla kambrites kas üksi või maksimaalselt koos ühe kaaskinnipeetavaga järgmiselt: -
alates 25.03.2017 kuni 20.02.2018 kambris nr 8157 (K218), pindalaga 9,9 m2, WC-ga mõõtudega 1,2x1,3m (1,56 m2);
-
alates 20.02.2018 kuni 18.06.2018 kambris nr 8203 (K314), pindalaga 9,9 m2, WC-ga mõõtudega 1,21x1,29m (1,5609 m2);
-
alates 25.06.2018 kuni 09.04.2019 kambris nr 8251 (K414), pindalaga 9,9 m2, WC-ga mõõtudega 1,2x1,3m (1,56 m2) ning
-
alates 09.04.2019 kuni 06.03.2020 kambris nr 8104 (K114), pindalaga 9,9 m2, WC-ga mõõtudega 1,2x1,3m (1,56 m2).
Vastustaja on kohtule esitanud samade kambrite joonised koos mõõtudega (dtl 67–70), mille põhjal arvutatuna on kambrite pindalad ilma eraldi ruumis paikneva WC-ta järgmised: -
kamber nr 8157 (K218) – 8,1081 m2 (3,51x2,31); kamber nr 8203 (K314) – 8,1081 m2 (3,51x2,31); kamber nr 8251 (K414) – 8,119 m2 (3,53x2,3); kamber nr 8104 (K114) – 8,073 m2 (3,51x2,3).
Veel nähtub joonistelt, et kõigis kambrites oli üks (nari)voodi, üks kaheosaline kapp, üks laud ja kaks tooli.
20.Kohus on andnud kaebajale võimaluse esitada kohtule ka omakäelised joonised sellest, kuidas paiknes kõnealustes kambrites mööbel. Kaebaja on seda võimalust kasutanud ja sellise omakäelise joonise kohtule esitanud (dtl 80). Kuigi kaebaja on kahe joonisel kajastatud kambri numbriteks märkinud K310 ja K308 ning selliste numbritega kambrites viibimine ei ole praeguses asjas vaidluse all, kattuvad need joonised vangla esitatud joonistega. Seega on kohtule usutav, et kaebaja visandatud joonis on asjakohane hinnangu andmiseks ka kambritele K218, K314, K414 ja K114. Kaebaja jooniselt on näha WC paiknemine ülejäänud kambrist uksega eraldatud ruumis, samuti mööbli paiknemine selliselt, nagu see on toodud vangla esitatud joonistel. Kaebaja on joonisele märkinud, et voodi pindala oli 1,875 m2 (2,5x0,75), kapi pindala 0,32 m2 (0,8x0,4) ning laua pindala 0,561 m2 (1,1x0,51). Lisaks tuleneb kaebaja visandatud jooniselt ja selle alla tehtud märkmetest, et kambris laua ees olid kaks ümmargust tooli läbimõõduga ca 31 cm.
21.Kohus leiab, et eeltoodud andmeid ja poolte selgitusi arvestades ei ole vastustaja tegevus kaebaja paigutamisel kõnealustesse kambritesse olnud õigusvastane. Kambrite nr 8157 (K218), nr 8203 (K314), nr 8251 (K414) ja nr 8104 (K114) mõõtudest nähtub, et kaebajale oli nendes kambrites teise kinnipeetavaga koos viibimise ajal tagatud ca 4 m2 põrandapinda (8,1081/2=4,05405; 8,1081/2=4,05405; 8,119/2=4,0595; 8,073/2=4,0365), mis on kooskõlas VSkE § 6 lg-ga 6 ning vastab eespool viidatud EIK praktikast tulenevale soovitusele. Selle pinna hulgas on küll kambris asuva mööblialune pind, kuid hõlmatud ei ole eraldi ruumis asuva WC alust pinda.
22.Kohtule esitatust ei nähtu, et kaebajal ei oleks olnud kõnealustes kambrites võimalik mööbli tõttu tavalisel viisil liikuda. Kaebaja enda visandatud jooniselt nähtub, et kambris paiknenud voodi, kapp ja laud olid paigutatud kambri seinte äärde ning üksnes istumiseks kasutatavad toolid paiknesid laua ees. Sellist mööbli paigutust arvestades on kohtu hinnangul olnud tegemist tavapärasel ja mõistlikul viisil sisustatud kambritega, kus viibivad kinnipeetavad saavad
3-20-1169 mugavalt kasutada nii selles paiknevaid mööbliesemeid kui ka vaba põrandapinda. Kaebaja poolt välja toodud mööbliesemete mõõdud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks.
23.Kaebaja ei ole viidanud tema kinnipidamisega seoses muudele asjaoludele, millest saaks järeldada vastustaja õigusvastast tegevust ja kaebaja alandavat kohtlemist. Vangla esitatud joonistelt nähtub, et kõnealustes kambrites paiknes ülejäänud kambrist seintega eraldatud WC-ruum ning kaebaja visandatud jooniste kohaselt oli kambrites aken. Lisaks on olnud kaebajal võimalus viibida igapäevaselt vähemalt üks tund päevas värskes õhus (VangS § 55 lg 2) ning vastustaja kinnitusel töötas kaebaja vaidlusalusel perioodil järjepidevalt nii koristajana, toidujagajana kui ka köögitöölisena, millest tulenevalt on tal samuti olnud võimalus viibida päevasel ajal väljaspool kambrit. Seega on kohtu hinnangul olnud kaebajale tagatud inimväärikuse põhimõttele vastavad kinnipidamistingimused.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud ning kaebaja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 118 lg-le 3, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Nende sätete alusel jääb kaebaja tasutud riigilõiv 63,91 eurot tema enda kanda ning 93,89 eurot (157,80-63,91=93,89), mille tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda.
26.Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad vastustaja ja ka kaebaja võimalikud muud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.