Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe 26.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-33
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti väljateenitud aastate pensioni tagasinõudmise ettekirjutuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, Merle Magnus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.05.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
esindaja
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.05.2022 otsus muutmata. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.11.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-33
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Pensioniamet määras 19.07.2005 otsusega XXle kui endisele lennukoosseisu töötajale (piloot) väljateenitud aastate pensioni alates 11.07.2005. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas 02.02.2021 otsusega nr 2 XXle väljateenitud aastate vanaduspensioni maksmise alates 01.02.2021, kuna oli ilmnenud, et XX töötab alates 2011. aastast Venemaal õhulaeva komandörina (omistatud piloodi ametinimetus) ning väljateenitud aastate pensioni seaduse (VAPS) § 10 lg 2 kohaselt peatatakse sellisel juhul väljateenitud aastate pensioni maksmine.
2.Sotsiaalkindlustusamet tegi 22.10.2021 XXle ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2, millega kohustas teda maksma tagasi alusetult makstud pensioni 28 862,60 eurot ühe kuu jooksul arvates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuse kohaselt ei tohi väljateenitud aastate pensioni saaja töötada samal kutsealal või ametikohal, mille eest see pension on määratud. Isiku varasemale kutsealale või ametkohale naasmisel peatatakse talle väljateenitud aastate pensioni maksmine. Seega on XX saanud alusetult pensioni perioodil 01.01.2011– 31.01.2021. Ta ei ole teavitanud SKA-d varasemale tööle asumisest, ehkki on pensioniavalduses märkinud, et on teadlik sellekohasest kohustusest. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p 2 alusel nõuab SKA alusetult makstud pensioni tagasi, v.a osas, milles tagasinõue on aegunud (periood kuni 30.06.2012). SKA teavitas XXt tagasinõudmise menetluse algatamisest ja saatis 19.07.2021 selgitused tema vastuväidete kohta, XX pole viimasele kirjale vastanud ega pensioni tagastanud.
3.Sotsiaalkindlustusamet jättis 20.12.2021 vaideotsusega XX vaide rahuldamata. VAPS § 11 viitab riikliku pensionikindlustuse seadusele (RPKS), mille kohaselt on isikul kogu aeg olnud kohustus teavitada SKA-d asjaoludest, mis toovad kaasa talle pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise, sh tööle asumine kutsealal, ametikohal, tootmisalal või tööl, mis toob kaasa eriseaduse alusel makstava pensioni maksmise peatamise või lõpetamise. XX on 11.07.2005 allkirjastanud pensioniavalduse koos sellel oleva märkega „Tean, et pensionär on kohustatud 10 päeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni vähendamise.“ XX ei täitnud oma kohustust ning SKA sai tema tööle asumisest endisel kutsealal teada teabevahetusest Venemaa Föderatsiooni Pensionifondiga. Alusetult saadud pensioni tagasinõudmise näeb ette RPKS § 48 lg 1. XX on kogu vaidlusaluse perioodi töötanud lennunduses teise piloodina ja kaptenina, millest võib järeldada, et lisaks pensionile teenis vaide esitaja arvestatavat palka ja ta ei ole materiaalselt raskes olukorras. Samuti ei ole ta oma vastuväidetes väitnud, et nõude tasumine paneks ta majanduslikult raskesse olukorda või võiks põhjustada muid raskeid tagajärgi. Samuti ei ole ta viidanud kogu summa tasumise võimatusele ega taotlenud maksegraafiku sõlmimist summa ositi tagastamiseks. Seega arvestades avalikku huvi, et pensionikindlustuse vahendeid kasutataks üksnes õigusaktides ettenähtud tingimustel pensionide maksmiseks, puudub alus vähendada tagasinõutavat summat või nõuda see tagasi osaliselt. Ebaõige on XX väide, et rikutud on tema õigust olla ära kuulatud. SKA teavitas XXt pensioni tagasinõudmise menetluse algatamisest ning andis võimaluse esitada oma vastuväited, mida isik ka tegi.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.116/473442 ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/47747-2 tühistamiseks. Õigusnormid näevad ette väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamise, mitte aga selle tagasinõudmise võimaluse. VAPS kehtib ainult Eesti territooriumil ja tööle asumine Venemaal ei saa kaasa tuua väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamist Eestis, rääkimata selle 2(7)
3-22-33 tagasinõudmisest. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping ei laiene väljateenitud aastate pensionile, mistõttu ei oma VAPS-i sätted mõju väljaspool Eestit. SKA on jätnud kaebaja nendele vastuväidetele sisulise vastuse andmata nii ettekirjutuses kui ka vaideotsuses, rikkudes sellega haldusmenetluse norme. Alusetu on SKA etteheide, et kaebaja ei andnud pensioni määramisel teada tööle asumisest samal kutsealal – kaebaja asus sellele tööle Venemaal hiljem. Kohustus teavitada SKA-d tööle asumisest saab tuleneda ainult seadusest (sellist normi aga ei ole), mitte pensioniavaldusel olnud kinnitusest. Kaebajale pensioni määramise ajal kehtinud RPKS § 25 lg 2 redaktsiooni kohaselt oli pensionär kohustatud pensioniametit teavitama pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisest, praegusel juhul on aga vaidlus pensioni maksmise peatamise, mitte pensioni vähendamise aluste üle. RPKS § 391 kehtestati alles 01.01.2018 ja seda ei saa kohaldada tagasiulatuvalt enne seda kuupäeva toimunud tööle asumisest teavitamisele. Kaebajalt saanuks pensioni tagasi nõuda ainult siis, kui seda oleks talle makstud pärast SKA 02.02.2021 pensioni maksmise peatamise otsust. Kuni selle ajani maksti kaebajale pensioni kehtiva haldusakti alusel ning nende maksete tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus. Kuna pensioni maksmise 2005. a haldusakti ei ole kehtetuks tunnistatud, ei saa maksed olla tehtud õigusliku aluseta (Riigikohtu erikogu 28.03.2016 otsus asjas nr 3-2-1-178-15).
5.Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Alus kaebajale makstud pensioni tagasinõudmiseks tuleneb tõepoolest mitte VAPS-ist, vaid RPKS § 48 lg-st 1 ja SÜS § 31 lg 1 p-st 2. Tagasinõude eelduseks ei ole asjaolu, et isik teavitab SKA-d sellest, et tal puudub õigus pensioni saada. Kaebajale pensioni maksmine oleks tulnud peatada juba varem, kuid kuna kaebaja SKA-d ei teavitanud ja muul viisil teave samuti SKAni ei jõudnud, siis ei olnud seda võimalik teha. Hüvitise saamise õigus peatub, kui isik rikub seaduses sätestatud hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse peatumise (SÜS § 18 lg 1 p 2). Juba välja makstud pensioni maksmist ei ole võimalik tagantjärele peatada. Seega sai peatada maksmist vaid edasiulatuvalt. VAPS kohaselt peatatakse pensioni maksmine varem töötatud kutsealale või ametikohale tagasi pöördumisel ning seejuures ei ole oluline, millises riigis seda tehakse. Ehkki koostööleping laieneb ka Eesti Vabariigi makstavatele väljateenitud aastate pensionile, ei olnud see leping praegusel juhul asjassepuutuv. Kaebaja kuulati ära, kuid tema vastuväited ei andnud alust jätta pensionimaksed tagasi nõudmata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 24.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Halduskohus nõustus SKA põhjendustega, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses, vaideotsuses ja vastuses kaebusele. 2) VAPS §-st 10 tuleneb, et väljateenitud aastate pensioni maksmise peatatakse, kui isik pöördub tagasi varasemale ametikohale või kutsealale, ja seda olenemata riigist. 3) Kaebaja oli teadlik kohustusest teavitada SKA-d asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni vähendamise. On ilmselge, et väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamise korral pensioni suurus väheneb (võib väheneda ka nullini) ja see on asjaomaste normidega hõlmatud. 4) Ettekirjutuse tegemise aluseks oli lisaks SÜS §-dele 31 ja 32 ka RPKS § 48 lg 1, mille kohaselt nõutakse pension tagasi mh juhul, kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni. Kaebajal ei olnud pärast 01.01.2011 Venemaal tööle asumist väljateenitud aastate pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal enam õigust saada seda pensioni. VAPS § 10 esimese ja teise lause mõttest tuleneb üheselt ja selgelt, et väljateenitud aastate pensioni makstakse üksnes pärast töötamise lõpetamist pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal ja mitte seal töötamise ajal. SÜS § 18 lg 1 p 4 ja § 19 lg 1 p 8 kohaselt peatub ja 3(7)
3-22-33 lõppeb õigus hüvitisele muul seaduses sätestatud juhul, praegusel juhul on selliseks seaduseks VAPS § 10. Pensioni maksmise otsuse tegemisel oleks SKA saanud lisaks tugineda SÜS § 22 lg-le 1 ning peatada pensioni maksmise ka tagasiulatuvalt, mis oleks väljamakstud pensioni tagasinõudmise aluse muutnud selgemaks. 5) Kaebaja on saanud oma seisukohad esitada ning vastustaja on oma otsuse tegemisel neid kaalunud. Asjaolu, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei tähenda, et rikutud oleks tema õigust olla ära kuulatud.
7.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kaebaja töötas väljateenitud aastate pensioni maksmise ajal Venemaal, s.o väljaspool VAPS-i mõjuala. Väljateenitud aastate pension ei ole vanaduspension ja koostöökokkulepe sellele ei laiene. 2)
VAPS § 10 kohaselt mitte ei peatu pensioniõigus, vaid peatatakse pensioni maksmine, mis eeldab SKA sellekohast otsust. Pensioni maksmise otsus kehtis kuni 01.02.2021 ning seda pole varasema perioodi osas kehtetuks tunnistatud ega muudetud. Ühestki õigusnormist ei tulene, et tööle asumine endisel ametikohal, pealegi välisriigis, võiks kaasa tuua väljateenitud aastate pensioni maksmise peatumise või lõppemise. SÜS § 31 lg 1 p 2 alusel pensioni tagasinõudmine tuleb sisustada läbi SÜS §-des 18 ja 19 sätestatud aluste. Kusagilt ei selgu, mille alusel saab lugeda kaebaja õiguse pensionile lõppenuks. Halduskohtu viidatud VAPS § 10 ja RPKS § 48 lg 1 ei saa sääraseks õiguslikuks aluseks olla, kuna VAPS § 10 räägib ainult pensioni maksmise peatamisest.
3)
Kohustused, mille järgimata jätmisega võib kaasneda pensioni väljamaksmise peatamine või selle tagasinõudmine, saavad tuleneda üksnes seadusest. Seega ei anna pensioniavaldusel olev kinnitus alust väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks. Pensioni määramise ajal kehtinud RPKS § 25 lg-le 2, mille kohaselt on pensionär kohustatud pensioniametit teavitama pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisest, viitas SKA alles vaideotsuses. SÜS jõustus 01.01.2016 ja RPKS § 391 alles 01.01.2018. Isegi kui kaebaja tööle asumine välisriigis mõjutaks talle väljateenitud aastate pensioni maksmist, sai tal olla teavitamiskohustus üksnes pärast nimetatud sätete kehtima hakkamist. Kaebaja polnud teadlik, et ta peab SKA-d teavitama oma tööle asumisest välisriigis. Ta pole seal töötamist ka kunagi varjanud. Seetõttu pidanuks SKA tagasinõutava summa suurust arvestades kaaluma kaebaja majanduslikku võimekust seda tagasi maksta ning seda, milliseid tagajärgi võib tema jaoks kaasa tuua ettekirjutuse täitmine.
4)
Olukorras, kus kaebaja on ette heitnud just seda, et tema põhiväited on jäetud kas üldse tähelepanuta või on neile vastatud üksnes formaalselt, ei võinud halduskohus tugineda HKMS § 165 lg-le 2.
8.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja pidi teavitama SKA-d, kui ta asub tööle pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal (VAPS § 10 esimene lause, varasemas redaktsioonis RPKS § 25 lg 2
4(7)
3-22-33 ja alates 01.01.2018 § 39 lg 1 ja 2 p 1). Kaebaja töötamisest ei teavitanud, mistõttu maksti talle pensioni alusetult. VAPS § 10 kohaselt peatatakse pensioni maksmine, kui isik pöördub tagasi kutsealale või ametikohale. Õigeaegsel teatamisel alusetut maksmist ei toimu. Alusetult makstud pension nõutakse tagasi (RPKS § 48 lg 1). Tagasinõudmine toimub SÜS alusel ning tagasinõue tehakse ettekirjutusega (SÜS § 32 lg 1). Seejuures ei pea haldusakt, mille alusel maksmine toimus, olema kehtetuks tunnistatud või maksmine tagasiulatuvalt peatatud.
2) SKA palus 10.06.2021 kirjas kaebajal esitada oma vastuväited ja täiendavad andmed, mida tuleks arvesse võtta või mis võivad mõjutada tagasinõutava summa suurust. Kirjas on palutud 15 päeva jooksul summa tagastada või teavitada soovist tagastada summa osade kaupa. Kaebaja ei ole esitanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta ega avaldanud enne apellatsioonkaebust ka soovi tagastada summa teatud ajaks või ositi. SKA-l puuduvad andmed kaebaja majandusliku olukorra kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et tema varanduslik olukord ei võimalda summat tagastada, ega ole esitanud ka asjaomaseid tõendeid. Seda on SKA selgitanud ka vaideotsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Ringkonnakohus leiab, et SKA nõudis kaebajalt perioodil 01.07.2012–31.01.2021 makstud väljateenitud aastate pensioni õigesti tagasi.
11.Ebaõige on apellandi väide, et varasemale ametikohale tööle asumine väljaspool Eestit ei saa mõjutada väljateenitud aastate pensioni maksmist. VAPS § 1 lg 1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. VAPS § 10 lg 1 näeb ette, et väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist VAPS-i alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. VAPS § 10 lg 2 sätestab, et sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Ühestki nimetatud sättest ei tulene, et tagasipöördumine varasemale kutsealale või ametikohale omab tähendust vaid siis, kui see leidis aset Eestis. Seadus näeb selgelt ja ühemõtteliselt ette, et väljateenitud aastate pensioni saab isik ainult siis, kui mõnel selles seaduses nimetatud kutsealal või ametikohal edasine töötamine on takistatud enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotuse või vähenemise tõttu. Oluline on isiku töövõime kaotus või vähenemine kui terviseseisundit iseloomustav fakt ja sellest tingitud sissetulekust ilmajäämine, mitte see, millises riigis on isik edaspidi siiski töötamist jätkanud. Seaduse mõtteks ja eesmärgiks on tagada isikule väljateenitud aastate pensioni näol sissetulek olukorras, kus isik ei saa tervisliku seisundi tõttu töötada. Kui ilmneb vastupidist kinnitav asjaolu, s.o varasemal kutsealal või ametikohal tööle asumise fakt, siis peatatakse talle väljateenitud aastate pensioni maksmine, kuna isik ei ole pidanud tervise tõttu jääma ilma oma sissetulekust.
12.Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et kui ta asus vaidlusalusel ametikohal tööle, siis ei ole tal õigust saada ka väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja oli kohustatud teavitama pensioniametit (SKA-d) sellest, et ta on asunud Venemaal tööle õhulaeva komandörina (piloodina). See kohustus tulenes talle seadusest ja teadlikkust oma kohustusest on kaebaja 5(7)
3-22-33 kinnitanud allkirjaga pensioniavaldusel. Nimelt on RPKS (laieneb VAPS § 11 kohaselt ka väljateenitud aastate pensionile) § 25 lg 1 p 2 kogu aeg ette näinud, et määratud riiklik pension arvutatakse ümber pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel ning RPKS § 25 lg 2 sätestas kuni 31.12.2017, et pensionär on kohustatud nimetatud asjaoludest kirjalikult teatama elukohajärgsele pensioniametile kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates. Halduskohus leidis õigesti, et sõna „vähendamine“ hõlmab ka pensioni maksmise peatamist ja lõpetamist, s.o vähenemist nullini. Sättes on silmas peetud olukorda, kus asjaolude muutumise tõttu kaotab pensionär õiguse pensionile seni ette nähtud suuruses. Eeltoodud tõlgendust kinnitab ka sotsiaalministri 31.12.2001 määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 38 lg 1, mis sõnaselgelt sätestas perioodil 01.07.2012– 31.01.2016, et pensionär on kohustatud kümne päeva jooksul, arvates asjaolude tekkimisest, pensioni maksvale pensioniametile (alates 01.01.2013 SKA-le) kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise. Alates 01.01.2018 kehtiv RPKS § 391 lg 1 näeb ette, et isik on kohustatud kümne päeva jooksul alates asjaolude tekkimisest teatama SKA-le kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise. Sama sätte lõike 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud asjaoludeks muu hulgas tööle asumine kutsealal, ametikohal, tootmisalal või tööl, mis toob kaasa eriseaduse alusel makstava pensioni maksmise peatamise või lõpetamise.
13.Ekslik on apellandi seisukoht, et ilma väljateenitud aastate pensioni määramise haldusakti kehtivust peatamata (tagasiulatuvalt) või kehtetuks tunnistamata ei saanud peatuda (lõppeda) isiku õigus pensionile. Kohtupraktikas on tõlgendatud VAPS-i asjaomastele normidele sarnase soodustingimustel vanaduspensionide seaduse §-i 4 selliselt, et kui varasemale ametikohale asumise korral jätkub isikule soodustingimustel vanaduspensioni maksmine, on tegemist pensioni enammaksega (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-7-07, p-d 10, 13 jt). Järelikult tekib pensioni enammakse vahetult seaduse alusel, mitte alles siis, kui maksmist ettenägev haldusakt on kehtivuse kaotanud. Pensioni enammakseid ja tagasinõudmist reguleerib erinorm, mistõttu pole asjakohane apellandi viide Riigikohtu erikogu 28.03.2016 otsusele asjas nr 3-21178-15, mis oli tehtud riigivastutuse seaduses ettenähtud üldistel alustel alusetu rikastumise nõuete kohta. Apellandile pensioni määramise ajal kehtinud RPKS § 47 lg 1 p 2 kohaselt võis pensionist teha kinnipidamisi pensionäri kuritarvituse tõttu enammakstud pensionisummade sissenõudmiseks, kusjuures lg 7 nägi ette, et kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras (alates 01.01.2006 pensioniameti ettekirjutusega). Sisuliselt oli lõige 7 mitte pensionist kinnipidamist reguleeriv norm, vaid pensioni tagasinõudmist reguleeriv norm (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-7-07, p 13; riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seaduse muudatusettepanekute loend1, lk 2 ja 3). Viimati nimetatud seadusega muudeti alates 20.11.2006 RPKS § 47 lg 1 p 2 sõnastust ja nähti ette enammakse sissenõudmine, kui see on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest (eelnõu menetlemise eelviidatud materjali kohaselt täpsustati sätte sõnastust selle parema arusaadavuse huvides, mitte ei kehtestatut uue sisuga regulatsiooni). Sama seadusemuudatusega viidi § 47 lg 7 regulatsioon üle §-i 48, mille lg 1 sätestas, et kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni, teeb pensioniamet (alates 01.01.2013 SKA) isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse. Alates 01.01.2017 nägi see säte ette, et kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni, nõuab SKA isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi SÜS-is sätestatud korras. 6(7)
3-22-33 01.01.2016 jõustunud SÜS § 18 lg 1 p 2 sätestab, et õigus hüvitisele peatub, kui isik rikub seaduses sätestatud hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse peatumise (apellandi teavitamiskohustuse rikkumist kogu pensioni maksmise perioodil on selgitatud kohtuotsuse eelmises punktis). SÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Need sätted olid õiguslikuks aluseks nõuda apellandilt pensioni enammaksed tagasi. Riigikogu X koosseisu 917 SE. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5aede494-b57d3608-abacbc3bd7b7fd15/Riikliku%20pensionikindlustuse%20seaduse,%20v%C3%A4ljateenitud%20aastate%20pensionid e%20seaduse%20ja%20v%C3%A4listeenistuse%20seaduse%20muutmise%20seadus
Olukorras, kus pensionimakse on tehtud pensioni maksmise aluseks olnud haldusakti kehtivuse ajutise peatumise ajal, on pensioni tagasinõudmise õiguslikuks aluseks SÜS § 31 lg 1 p 1 (vt SÜS eelnõu seletuskirja1 lk 88 esimene lõik). Seega mõeldakse SÜS § 31 lg 1 p-s 2 olukorda, kus enammakse on tekkinud maksmist ettenägeva haldusakti kehtivuse ajal. Järelikult on ebaõige apellandi väide, et praegusel juhul saaks teoreetiliselt tagasi nõuda vaid selliseid makseid, mis oleks tehtud pärast SKA 02.02.2021 otsust.
14.Ekslik on apellandi väide, et vastustaja pole kaalunud tema majanduslikku võimekust pension sellises summas tagasi maksta. Apellant ei toonud haldusmenetluses välja mõjuvaid põhjusi nõuda pension tagasi üksnes osaliselt, mistõttu ei saanud SKA ka kaaluda kaebaja argumente, mis on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses. Vaideotsuses märkis SKA, et kaebaja töötab lendurina Venemaal ning teenib seal arvestatavat palka ega ole ka taotlenud tagasinõutava summa vähendamist või ajatamist. Neil kaalutlustel oli SKA-l haldusaktide tegemise ajal piisavalt alust nõuda alusetult saadud pensionimaksed sisse täies ulatuses. Seadus ei keela maksegraafiku tegemist ka praegu, kui kaebaja esitaks SKA-le sellekohase põhjendatud taotluse.
15.Kuna tagasinõude tegemiseks oli õiguslik alus, ei oma võimalikud põhjendamispuudused haldusaktides või halduskohtu otsuses mõju vaidluse lõpptulemusele ja neid pole tarvis eraldi analüüsida.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://eelnoud.valitsus.ee/main#pM7o3n6b
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.